(7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. (8) Mütoloogilisi stseene kujutati ka maastiku taustal nii, et maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus. Sellist visuaalselt väheolulist lisa maastikumaalile nimetatakse stafaaziks. ANDREA del POZZO (1642-1709) oli tavaliselt taevariiki kujutavate illusionistlike, paljufiguuriliste ja dekoratiivsete laemaalide kuulsaimaks autoriks. (9) LORENZO BERNINI oli barokkskulptuuri kuulsaim meister. Enam ei rõhutatud kaunist ja täiuslikku siluetti vaid rahutuid ja liikuvaid masse. (10) Bernini peamiseks huviobjektiks olid liikumine ja muutumine. Tema kujud lasevad tunda ümbrust ja ruumi. Skulptorid eelistasid selliseid
"Godot´d oodates" Samuel Beckett Tegelased: Estragon (e Gogo), Vladimir (e Didi), Lucky, Pozzo, Poiss. 1. Vaatus Vladimir ja Estragon (edaspidi vastavalt V ja E). viimane veetis öö kraavis, ning oli peksa saanud, püüdis kinga jalasta saada. Mõlemad ootasid Godot. nad ei suutnud selgusele jõuda, mis päev parasjagu on ja kas godot üldse tuleb jms. ajaviiteks tahavad end üles puua, kuid ei tee seda, sest siis jääks üks neist üksi ja tal hakkaks igav. Lühikese mäluga tüübid. röögatuse peale ehmatavad ja jooksevad peitu. Lucky ja Pozzo lavale- viimane kaelarihmaga ees
"Oodates Godot'd" on raamat, kus kaks meest Vladimir ja Estragon ootavad külatee ääres puu juures Godot'd, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad enesetapu üle. Vladimir on rohkem mõtisklevam ja arutlevam tüüp, kuigi samas rahutu ja ei suuda ühe koha peal püsida. Estragon on see vastu lapselikum ja rahulikum. Estragon püsib koguaeg lameda kivi lähedusse. Oodates Godot'd seal puu juures, lähevad neist mööda esimesel päeval Pozzo ja Lucky. Pozzo on tähtis ja suursugune isand ning Lucky on ori, keda koheldakse, kui koera. See suhe meenutab tänapäeva sotsiaalelu, kus rikkamad inimesed peavad end teistest peajagu kõrgemaks ja suhtuvad vaesematesse inimestesse kui orjadesse. Samuti peegeldub sellest natuke rassismi: mustanahalisi on peetud rojadeks, samuti ka eestlasi, kes varasematel aegadel oli talupoegadena sakste juures orjatööl. See orjus on meil sees
rikkus. Arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640- 50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Kuulsamad kunstnikud Itaalia kunstnikud ANDREA DEL POZZO (16421709) Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (15731610). Madalmaad PETER PAUL RUBENS (15771640 ANTHONIS VAN DYCK (15991641)) JACOB JORDAENS (15931678) FRANS HALS (15811666) REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (16061669) Hispaania DIEGO VELAZQUEZ (15991660) Prantsusmaa NICOLAS POUSSIN (15931665) CLAUDE LORRAIN (16001682) ANDREA DEL POZZO Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.sajandil 1. Loe õpikust pt.19 ja täida Tvst pt. 19 2. Tee kokkuvõte Caravaggio loomingust, nimeta itaalia barokkmaali tunnused, too vähemalt2-3 pildinäidet 3. Tee kokkuvõte itaalia barokk-laemaailst (Carraccid, del Pozzo), too paar näidet 4. Tee kokkuvõte Bernini skulptuuriloomingust, nimeta boroklikke uuendusi, too paar näidet 5. Võrdle Botticelli ja Carvaggio teoseid (süžee, tehnika, koloriit, kompositsioon, kujutamine) Abistav materjal http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm Alessandro Botticelli. Lamentation over the Dead Christ with the Saints Jerome, Paul and Peter. –(Kristuse taganutmine/leinamine pühakute poolt)c.1490. Tempera , tahvelmaal Caravaggio. The Crucifixion of St. Peter Püha Peetruse ristilöömine. 1600-1601. Õlimaali tehnika lõuendil.
o eeskujuks kogu Euroopale o teemat jätkas Artemisia GENTILESCHI kujutas Piibli naistegelasi · CARACCID ja BOLOGNA KOOLKOND o Lihtrahvale ei meeldinud Caravaggio loomingu karmus ja proosalisus o Kunst, mis pakub ebatavalist ilu o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildile altpoolt · Andrea del POZZO o Laemaalid · Barokkskulptuur o Lorenzo BERNINI Võimalik vaadelda igast küljest "TAAVETI FIGUUR" · kujutatud võitlust Taaveti ja Koljati vahel (Koljatit pole näha) "APOLLONI JA DAPHNE GRUPP" · imetlusväärne on see, kuidas marmoris on suudetud edasi anda hoogne liikumine, inimkeha moondumine puukooreks
valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema loomingus pääseb mõjule kirglik püüd uuenduste poole, pääsevad valitsema veidrus ja ekstravagantsus. Barokkdekoratsiooni kuulsaimad meistrid on jesuiitide paater Andrea Pozzo ja Pietro da Cortona. Väga kuulsad on nende laemaalid; tuntuimad neist on Pozzo loodu Sant` Ignazio kirikus ja Cortona Palazzo Barberini laemaal. Roomas kujunenud ideed ei leidnud mitte igal pool soodsat pinda. Veneetsia näiteks jäi Rooma mõjudest peaaegu puutumata, siin arenes arhitektuur barokiajal edasi suunas, mille olid rajanud Palladio ja eriti Sansovino. Uudne on ainult vormide rikkalikkus ja toredus, samuti suurem vabadus. Tähtsaim Veneetsia meister
aastal Vincenzo Possenti poolt. See kell kaalub 2462 kg. Kolmas kell nimega San Ranier on valatud 1719-1721.aastatel Giovanni Andrea Moreni poolt . See kell kaalub 1448 kg. Neljas kell nimega La Terza on valatud 1473. aastal ja see kaalub 300 kg. Viies kell nimega La Pasquereccia on valatud 1262 Lotteringo poolt. See kell kaalub 1014 kg. Kuues kell nimega II Vespruccio on valatud 1501. aastal Nicola di Jacopo poolt. See kell kaalub 1000 kg. Ja seitsmes kell nimega Dal Pozzo on valatud 1606 aastal ja see kell kaalub 652 kg. Pisa torn on 55. 863 meetrit ehk 183 jalga kõrge. Ning torni välis läbimõõt on 15.484 meetrit ehk 50 jalga. Pisa torn on horisondist 3,97 kraadi viltu ehk 3.9 meetrit.
Cristoph Kolumbus Cristoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas, Itaalias ning suri 20. mail 1506 Valladolidis, Hispaanias. Tal oli kolm venda- Diego, Bartolomeo, Giovanni ning õde Bianchinetta. Tal oli ka kaks poega- Hernando ning Diego. Kolumbus oli kaupmees ja maadeavastaja. Ta hakkas merd sõitma päris varakult- 20 aastasena. Ta avastas 1492. aastal Hispaania kuningakoja eestvedamisel Ameerika mandri. Kolumbus uskus Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toschnelli teooriat, mille tõttu peaks laev üle Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma. Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastanud.
Mantovas tegutseb ta peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö ,,august laes". Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas
Rundles Lätis Tallinnas Niccolo Michetti Ehitatud Peeter I naise Katariina I jaoks Kadriorg Narva enne II Maailmasõda ROKOKOO SISEKUJUNDUSES ROKOKOO MOEKUNSTIS Skulptuurid Lorenzo Bernini http://en.wikipedia.org/wiki/Aeneas Apollo ja Daphne Aeneas ja Anchis Püha Theresa ekstaas MAALIKUNST Andrea del Pozzo suurejooneliste seinamaalide meister Annibale Carraci maalis mütoloogilisi seinammale eeskujuks Raffael Püha perekond Ginevra Detail altari maalist Commador lõunatamas Michelangelo Carravagio tema stiili hakatakse kutsuma karavadzismiks realistlik, huvitav valguse käsitlus. Usuteemalised maalid olmelised. Uskmatu Toomas Poiss puhastab puuvilju Poiss puuviljakorviga Magav Magdaleena
oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus ebatavalist ilu.Maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz-väheoluline lisa maastikumaalile (Carraccid) Andrea del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda
XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde röövimine", Helene Fourment`i portreed, kus ta kujutas oma abikaasat)
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise...
° Maastiku foonil nt stafaazid maastikumaalidel ebaoluline lisa figuuridena ° Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn akadeemilise kunstile Guido Reni Lumemadonna koos Püha Lucia ja Maarja Magdaleenaga ° Oli mõjutatud Carracidest ° Ideaaliks Raffaeli looming Barokkstiili sisearhitektuur kasutas maalikunstnike teeneid ° Taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised, dekoratiivsed laemaalid ° Kuulsaim selliste maalide autor: Andrea del Pozzo ° Laefresko Saint' Ignazio kirikus Roomas ° Taevani ulatuv ruum ° Illusionistlike maalide suurmeister Barokkskulptuur Kuulsaimaks meistriks Lorenzo Bernini Ilmekalt näha barokkstiili erinevus renessansist ° Rahutud, liikuvad massid ° Maaliline ° Plastikat käsitleti maaliliselt ° Liikumine ja muutumine Määratud vaatlemiseks igast küljest Portreteeritavad liikuvas ja efektses poosis ,,Armastus" Taaveti figuur ° Otseselt võitluses piik käes, võitluses
Keldriluugivalgus. 7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8. Milliseid teemasid eelistasid Bologna koolkonna kunstnikud? Maalisid usulise sisuga pakjufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. 9. Mida imelist oli Andrea del Pozzo suurtes baroklikes laemaalides? Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju. Tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. 10. Mis iseloomustab barokset skulptuuri? Kes oli selle kunstiliigi peaesindaja? Säärased motiivid, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimisstseenid. Lorenzo Bernini. 11. Jutusta tema kahe tähtsama teose sisu. Kuidas see avaldub teose välises vormis? ,,Apollon ja Daphne" ja ,,Püha Teresa ekstaas".
Kaks hulgust Vladimir ja Estragon ootavad kedagi Godot'- nimelist, kes nende veendumuste järgi peaks kuidagi nende elu muutma. Nende omavaheline suhe on Becketti tegelaskujudel tüüpilisel kombel vaheldumisi vastumeelselt hooliv ja kibestunult sõltuv. Nad veedavad oma aega soovides, et nad saaksid omaette olla, kartes samas kohutavalt üksindust. Nad pilkavad teineteist, tehes seda tihti väga humoorikalt. Nad kaebavad füüsilise valu ja kaotuste üle. Saabub keegi Pozzo nime kandev mees, kes talutab köie otsas oma teenrit Luckyt, ning see aitab neil aega mööda saata. Kaks korda saabub poiss sõnumiga Godot'lt, kes ei saa täna tulla, kuid tuleb homme. Ei hulgused ega ka publik ei usu seda eriti, ent Vladimiril ja Estragonil pole muud võimalust kui oodata tema saabumist ( 4, 121). Becketti järgmisteks näidentiteks olid ,,Lõppmäng" (1957), ,,Krappi viimane lint" (1958), ,,Õnnelikud päevad" (1961), ,,Mäng" (1963)
Heletumedus, mis aitab dramaatilisust luua. ,, Keldriluugivalgus". Kogu euroopa eeskujuks. · Carraccid ja bologna koolkond. Esimesed kasutasid idealistlikkust. Rooma Palazzo Farnese lage maalides eeskujuks Sixtuse kabel. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz- visuaalselt väheoluline lisa maastikumaalile. Andrea del Pozzo. · Barokkskulptuur. Lorenzo Bernini. Väljendusvahendiks said rahutud, liikuvad massid. Renessansikunst oli lineaarne, barokk-maaliline. Plastikast maaliliseks. Tema kujud pole endassesuletud, vaid lasvad tunda ümbrust ha ruumi. Vaatlemiseks igast küljest. Liikus, efektne poos. · Taaveti figuuri lahendab ta uut moodi, kujutledes teda võitluses. Kuulsas Apolloni
• Kirikutes suured usulistel teemadel kompositsioonid • Püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri ühtseks tervikuks Tunnusjooned • Soojad ja küpsed toonid, samuti ka tumedamaid toone • Kujutatav ümarus ja keerukus • Kompositsioonis ristuvad diagonaalid • Sujuvad värviüleminekud • Puudusid kindlad piirjooned • Valguse ja varju kujutamine • Hoogsad stseenid • Ebatavalised poosid, ägedad liigutused, žestid, taevasse tõstetud pilgud Andrea del Pozzo (Itaalia) • sant'ignazio kiriku laemaal Peter Paul Rubens (Flandria) • „Leukippose tütarde röövimine“ Rembrandt (Hispaania) • „Kadunud • poja tagasitulek“ KLASSITSISM 18.saj. – 19.saj • 18. sajandi teine pool kuni 19. sajand • Prantsusmaa • Akadeemiline kunst Põhitunnused • Eeskujuks antiikkunst, vaadati skulptuure, sest maale sellest ajast polnud säilinud • Joonistuste tähtsus • Värv tagaplaanil • Eeskujulikud ja õpetlikud teosed
BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde röövimine", Helene Fourment`i portreed, kus ta kujutas oma abikaasat)
Selgemalt kui teistes kunstiliikides näeme vastuoluliste tendentside põimumist. Ühelt poolt toretsemine, idealiseerimine ja elukauged allegooriad, teiselt poolt jõuline ja lopsakas loomutruudus ning isegi naturalism. 17. sajandi alguses kutsusid CARRACCI d üles loobuma ühe suurmeistri jäljendamisest. Carracciod asutasid Bologna linna õppeasutuse, kus nad ise töötasid õpetajatena. Bologna koolkonna kunstil oli tolle aja Euroopas tuhutu mõju. N: ANDREA del POZZO laemaal Sant Ignazio kirikus Roomas. Realistlikuma maalisuuna esindajaks on GARAVAGGIO (1573-1610). Ta põlgas idealiseerimist ja püüdis kujutada elu nagu ta seda nägi. Garavaggio eesmärgiks ei ole suursugune ja täiuslik kompositsioon, inimeste poosid on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Kõikide figuuride liitmisel on eriline osa valgusel, mis langeb ülevalt. Valgusvihk on tugevasti kontrastne muidu tumeda pildiga (n.n.lakaluugivalgus). 17
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
vahel,teinekord ka vaataja kulul nalja teha. Väga populaarsed olid laemaalid,mis jätsid mulje,et lege ie olegi ,vaid seinad koos pilastrite ja muude ehitusdetailidega tõusevad pilvedeni,mille vahel hõljuvad pühakud. Perspektiiviseaduste ja keeruliste rakurside kujutamine oli täiuslik,lausa nii täiuslik,et vaataja ei saanudki sageli aru,millaltõeline ruum tõeslite seintega läks üle maalitud näiliseks ruumiks. Andrea del Pozzo laemaal Rooma San't Ignazio kirikus. Itaalia maalikunstnik Andrea del Pozzo (1642-1709) oli üks hilisaroki illusionistliku laemaali viljelejaid. Barokiajastu Flandrias Esimene suur kusntnik keda mõjutas Caravaggio erakordne looming, oli flaamlane Peter Paul Rubens (1577-1640), kes sündis ja elas Antverpenis. [Tema silmapimestavale karjäärile pani aluse juba sündimine laialdaste humanitaarsete huvidega õigusteadus doktori ja Antverpeni
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
BAROKKIAJA MAALIKUNST XVII ja XVIII sajandi algul ei kujunenud Euroopas ühtset kunstivoolu. Seda perioodi hakati tähistama üldnimetusega barokk. Maalikunst puhkes barokiajal õitsele. Eelistatud olid seina- ja laemaal kirikute seinu ja lagesid katsid suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde röövimine", Helene Fourment`i portreed, kus ta kujutas oma abikaasat)
vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Renessansi ajal olid kõik kunstiliigid eraldiseisvad. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias on ANDREA DEL POZZO (1642-1709). Tema loodud on Sant`Ignazio kiriku laemaalid Roomas. 17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Longhenat ( 1598-1682 9, kelle poolt loodud Santa Maria della Salute kiriku ( Veneetsia, 1631-81 ) kiriku jõulised voluudid pingestavad ehitise vormikõnet. Ideaaliks oli, et barokkhoone pidi olema piltlik, omamoodi visuaalne võlumaailm. Siit ka mitmesugune perspektiivivõtete kasutamine, mis nii eksterjööris kui ka interjööris süvendasid liikumise illusiooni või siis andsid seintele ja eriti lagadele ruumilise sügavuse ilme ( laemaal San Ignazio kirikus Roomas, 1685, A. del Pozzo ). Hilisbaroki meistritest ( 18. saj. ) võiks ehk nimetada N. Salvit ja tema loodud Trevi purskkaevu ( 1732-62 ) ja 1725. aastal A. Specci ja Ph. de Sanctise ehitatud kuulsat Hispaania treppi. Itaalia arhitektid panid aluse maalilis - dünaamilisele suunale barokis, mis levis eriti feodaalkatoliiklikes maades, omandades samal ajal igal maal pisut erinevaid, ainult sellele maale omaseid jooni. BAROKK HISPAANIAS Hispaania, kes kogu 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
