b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid
9. Mida tähendavad Caracalla termid? Termid olid vana-rooma kümblusasutused. 10. Mille poolest Caracalla termid väga Avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor erilised olid? ja muud kallihinnalised materjalid. Mahutasid mitu tuhat inimest. 11. Mida tähendab võidu- ehk triumfikaar? Võidukate väejuhtide auks püstitatud kaarekujuline Milleks neid rajati? monument. Rajati, et avaldada austust väga headele väejuhtidele. 12.Too 2 näidet triumfikaartest? Orange'i triumfikaar , Arc de Triomphe. 13. Kirjuta lahti mõiste poolsammas Pikkupidi poolitatud sammas, mis pandi sileda poolega vastu ehitise seina. 14
Osa joast asub Kanada ja osa USA territooriumil. See on üks maailma veerohkeim ja tuntuim juga. Juga jaguneb kolmeks: Ameerika juga, Kanada ehk Hoburaua juga ja Pruudiloorijuga. Neid eraldavad saared. Kitsesaar eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast, Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa. Nende kolme ühisnimetus Niagara tähendab kohalikus indiaani keeles vetemüha. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga, mis on 700 meetrit lai, joas paiknev kõrgeim astang on 52 m kõrge ning hinnanguliselt langeb sealt minutis üle 168 000 m3 vett. Hoburaua joa kaudu langeb 90 % jõe veest. Ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa kaudu. Ameerika joa laius on umbes 300 meetrit. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks
ehtsad või maalitud draperiid. Seinu võidi liigendada sammaste või pilastritega. Tripoodil pesukausid, sambalaadsed gueridonid. Näide draperiidega tapeedist. Chateau de Sache Eeskoda ja kabinet Malmaisonis. Pompei stiilis seina- ja laemaalingud. Percier&Fontaine´i kujundus. Pierre-Paul Prud'honi kavandatud nn Rooma kuninga häll Napoleoni pojale. Väljavenitatud ovaali kujuline, toetub küllusesarvedest moodustatud jalgadele, jalutsus olev kotkas valvab und, peats kaarekujuline, sellel seisev kultusejumalanna Gloria hoiab baldahhiinrõngast. Külgedel antiikmütoloogia stseenid, mis ennustavad pärija suurt tulevikku. Alumisel pildil teine kuningapoja häll. Tasub tähele panna taotluslikult kulununa näivat kuldset voodipolstrit. Napoleoni troonisaal Fontainebleaus. Fontainebleau magamistube. Fontainebleau, ebastiilipuhas näide. Pika ajalooga kuningalosside interjööre on vilets jälgida, kuna iga uus valitseja kohendab
palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon".Ehitis on hoone, kus saab sees olla ja ringi vaadata, aga monument tehakse kellegi auks ja iluduseks.
18. akvendukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit Pont du Gard, Lõuna-Prantsusmaal 19. triumfikaar- võidukate väejuhtide auks püstitatud võidukaar, massiivne müüritahukas Tähe triumfikaar Pariisis 20. termid- ajaviitekohad: saunad, basseinid, jalutusruumid, spordiväljak jms. Caracalla termid, Rooma) 21. arkaad(kaaristu)- Rooma tugev kaarekujuline võlv, kuppel jms. Marcelluse teatri arkaadid 22. foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak Rooma foorum 23. Willendorfi Veenus- naisekujuke, avastas Austriast Wachau 07.08.1908, tehtud umb. 24000-22000 eKr., pikkus umb. 11 cm, poorsest lubjakiviooliidist ja õrnalt värvitud punase ookriga 24. Ateena- Kreeka pealinn 25. Colosseum- amfiteater Roomas, ovaalne 188x156 m, kõrgus 48 m.,
Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmeline või kaarekujuline. Sambad ühendati paarideks, kusjuures üks oli sageli eespool. Fassaadi liigendavad PETIKAKNAD või NIŠID (petikakna jäljendus). Nišsidesse paigutai skulptuure ja sageli kasutati mitmevärvilis ehituskive. Barokki arhitektuuri üks lemmikvõtteid siseruumis on rummiliste illusioonide loomine. Näiteks Rooma Peetri kiriku ette rajati väljak, mis laseb näida kirku fassaadil kõrgemana. LORENZO BERNINI (1598- 1680) Itaalia barokki peaesindaja- arhitekt, maalija, skulptor
Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid – voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Nad on spiraalikujulised, lopsakad, pisut teokarpi meenutav motiiv. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Nii saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Ausse tõusis ka plaanipärane linnakujundamine Kuulsamad ehitised on Rooma Peetri kiriku väljak, Talvepalee, Versailles`i ning Belvedere loss. Barokkskulptuur Skulptuurid kaunistasid nii hoonete sisemust kui ka fassaade. Olid mõeldud dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ansamblite juurde. Neid püstitati ka parkidesse.
fantastilisi loomi ( näiteks ükssarved , draakonid jne. ). Valitsejate lossid olid enamasti väga suured. Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 erinevat ruumi.. Kõik need olid ümbritsetud müüriga. Lossil oli mitu suurt siseõue , lisaks veel ruumide valgustamiseks mitmeid väiksemaid siseõuesid. Muidugi oli seal ka lossitempel tsikuraadiga. Mesopotaamias olid kasutusel kividest laotud kaar ja võlv. Ka Korsabadi lossi väravaava oli kaarekujuline. Skulptuur oli üsna ühekülgne. Eriti just materjali puudumise tõttu. Skulptorid olid sunnitud kasutama oma töödes eelkõige savi. Leidude hulgas on massiliselt põletatud reljeefidega savitahvleid ja savikujukesi. Kõige tüüpilisem leid on niinimetatud pitsatsilinder , mis tähendab väikseid , mõnest kõvemast kivist väikseid silindrikesi , kuhu on peale süvendatud pildikesi ja kirjamärke. Kui sellist silindrikest pehme saviplaadi peal veeretada , tekkis plaadile nelinurkne
· kummaline ( it. barocco) Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente - sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide dek.elementide kuhjamine - nt.pilaster ja poolsammas, skulptuurid katuste servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · Esim ehitised kirikud · Fassaadi ehtisid eenduvad ja taanduvad osad · Mõnikord fassaadipind kaarekujuline, astmeline või laineline · Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud · Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhitektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid
Reims’i „Maarja ja Elisabeth“ 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos – kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi)
10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11. Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala, kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid. 12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand 13. Riiasrannik: Kiilukujulised lahed, Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule. Nimi Hispaania Ria'. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine. 14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti
Vantsild on toimivatelt jõududelt pigem konsoolsilla kui rippsilla moodi, kuigi vahel, näiteks Tehnikaleksikonis, loetakse vantsilda välise sarnasuse põhjal rippsilla variandiks. Vantsilla raskust kannavad püloonid, rippsilla raskust peavad kandma ankrud. 3 Näiteks Turusild. Joonis lk. 7 Kaar- ja raamsillad. Kaarsild sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart. Kaarele mõjuv jõud suunatakse kaare haarade kaudu maasse. Silladekk ei pea kaarsillal olema kaarekujuline, samas võib silladekk olla kaarekujuline näiteks talasillal. 4 Kahele toele toetuvat surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse kaareks. Sirgetest või murtud teljega varrastest koosnevat konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab vertikaalseid ja horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse raamiks. Raamsild näiteks on Kroonuaia sild. Kaarsild jaguneb 1
kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas).
Nimetuse "Niagara juga" alla mahub kolm juga, mida eraldavad saared. Suurem neist on Kanada-poolne Hoburaua juga ehk Hobuseraua juga (Horseshoe Falls), mida nimetatakse ka Kanada joaks. Kitsesaar (Goat Island) eraldab teda USA-poolsest Ameerika joast. Luna saar eraldab Ameerika joast omakorda pisikese Pruudiloori joa (Bridal Veil Falls). Kõik kolm juga on enam-vähem võrdse kõrgusega (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 vett sekundis. Kõige suurem on kaarekujuline Hoburaua juga (laius 700 m), mille kaudu langeb umbes 90% jõe veest; ülejäänud veest langeb valdav enamus Ameerika joa (laius 300 5 m) kaudu. Tänu suurele vooluhulgale ei ole Hoburaua joa all rusu ning juga langeb otse vette. Ameerika ning Pruudiloori joa vool ei ole piisavalt tugev varisenud kivide eemaldamiseks ning nii on mõlema joa alla kuhjunud rusu. Vabalt langeb vesi umbes pool joa kogukõrgusest.
Konsoolide vabad otsad võivad omavahel kokku puutuda, moodustades ise silladeki või võivad toetada nende vahel olevat vaba osa või talasilda, tavaliselt sõrestiksilda. Kuna konsooli üks ots peab kangisüsteemi laadselt ehk õla põhimõtet kasutades tasakaalustama konsooli vabale otsale mõjuvaid jõudusid, ehitatakse sinna sageli tornid. Kaarsild on sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart. Kaarele mõjuv jõud suunatakse kaare haarade kaudu maasse. Silladekk ei pea kaarsillal olema kaarekujuline, samas võib silladekk olla kaarekujuline näiteks talasillal. MUUD RÖÖBASSÕIDUKID · 1863 Londoni Metropolitan allmaaraudtee Paddingtoni ja Farringdoni vahel. · 1867 Charles Harvey kõrgraudtee USA-s. · 1832 John Stephenson hobutramm New Yorgis · 1837 Aurutrammid New Yorgis · 1881 elektritramm Saksamaal (Simens) RÖÖBASTRANSPORT EESTIS Raudtee liiklus: o 1870 Paldiski (sõjasadam) Peterburi raudtee o 1899 Riia Pihkva
Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastame (James 1998). Kehakeele uurimiseks viidi läbi vaatlus, mis leidis aset 6. detsembril kella 20.30 ja 00.00 vahel. Situatsioon oli sünnipäeval, ja tuleb ka välja tuua fakt, et vaadeldavad ei olnud tarvitanud alkoholi ega muid meelemürke. Sünnipäeval oli toidu jaoks ruumis suur kaarekujuline laud, kus kõik said ümber istuda. Kaks noort eraldusid natukene muust rahvast ning jäid sellega ka silma. Istuti küll laua taga, kuid oli märgata, et toolid olid üksteisele lähemale lükatud, ning sõprade näod olid pööratud teineteise poole. Kuna loengutes olid paljud huvitavad liigutused ja nende tähendused meelde jäänud, siis antud vaatlust oli väga põnev läbi viia. Ruumis oli tumendatud valgustus, mille puhul on kindlaks tehtud, et see soosib vastase
kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua
ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette kõrge fassaadiga pikihoone. Baroklik terviku loomine puudutas ka suurte ansamblite kujundamist - kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine oli tolleaegsete arhitektide üks lemmikvõtteid. Prantsusmaal ehedaimad barokiajastu arhitektuurinäited on Louvre`i lossi idafassaad ja Versailles`i loss, mõlemad ehitatud Päikesekuninga
Suhteline max kumerus K(joon üleval)max=kmax/d *100% . Maksimaalse paksuse kaugus esiservast (db) Maksimaalse kumeruse kaugus esiservast (dk) Nina kumerus raadius ( r) Profiilikumerus on suurim vahemaa profiili keskjoone ja kõõlu vahel. (f) . Suhteline kumerus f(joon peal)=f/b * 100% Esiserva teravus (m) m=r/b *c2 r- esiserva radius , c-profiilisuhteline paksus , b - profiilikõõl Profiilid võivad olla (tiiva lõige külje pealt vaadates): Kaarekujuline nõrk , väga õhuke , väikestel kiirustel on hea tõstejõud (Ultralight) Kumernõgus on sama kujuga mis eelmine , kuid paksust on küllaga , ei sobi suurte kiiruste jaoks. Tasakumer lihtne ehitada , tugev ja odav . Alt lame . Pealt kumer. Kaksikkumer Alt on ka veidi natuke kaardus aga ülevalt on rohkem . Väikeseid kiiruseid eriti ei kannata. Nõuab tagatiibu (flapse) . Kõige levinum. Sümmeetriline mõlemalt poolt sama kumer , vigurlennukid . Väga väike takistus . Omab
Reims'i ,,Maarja ja Elisabeth") 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade
talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta 4 Marcelluse teatri arkaadid Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Pont du Gard, hästi säilinud rooma akvedukt (veejuhe) Lõuna-Prantsusmaal Ristvõlvi ehituse skeem Silindervõlvi ehituse skeem 5 Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema
ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) etnoloogia - teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid (rahvateadus) materiaalsed ajalooallikad leiud, ehitised kirjalikud ajalooallikad raamatud, savitahvlid Viljaka poolkuu ala kaarekujuline maa-ala, mis ulatub Palestiinast kuni Tigrise ja Eufrati jõgikonnani. Iraak, Süüria, Iisrael, Liibanon, Jordaania Vanaaeg algas 3000.a eKr kirja leiutamisega, lõppes 476.a Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega (Mesopotaamias ja Egiptuses algas tsivilisatsiooni tekkega) Surmajärgsus: Egiptus religioonis oli uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Egiptlastel toimus surnukeha mumifitseerimine. Usuti, et midagi ootab neid peale surma ees.
parandusi. Käe ja reketi sirutamine löögi suunas. Kolmas löögitehnika põhialus on seoses lööki sooritava reketi, käe ja õla liikumisega. Nimelt peab löögiliigutuse tähtsaim osa, reketi tee enne palliga kokkupuutumist olema suunatud võimalikult pikalt ja sirgelt selles suunas, kuhu pall kavatsetakse lüüa. Kui vaataksime ülalt või kõrvalt reketi liikumist ees- või tagakäelöögil, näeksime, et see on kaarekujuline täiesti sirge liigutusega on võimatu lüüa. Küll aga on soovitatav, et see löögikaar nii enne kui ka pärast tabamist oleks teatav aeg sirgjooneline. See saavutatakse käe ja reketi pika sirutamisega selles suunas, kuhu pall tahetakse lüüa. Eriti oluline on reketi liikumise suund sellest hetkest alates, kui pall ja reket kokku puutuvad. Pall peab reketil viibima võimalikult pikema tee, sest palli pikem viibimine reketil lisab palli lennule täpsust
kaugel eespool). 6. Kõrgushüpe: 1. Kõrgushüppe osad - Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: HOOJOOKS, ÄRATÕUGE, ÕHULEND (lati ületamine) ja MAANDUMINE. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. 2. Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (36 sammu), millele järgneb kurv (45 sammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus suureneb hoojooksul pidevalt. Hoojooksu viimased sammud - Sammusagedus suureneb pidevalt. Keha on hoojooksul kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul. 3
Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid
Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid
Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid
eespool). Tippimine või sammude venitamine hüppepakule lähenedes. Ülakeha liigne ettekallutamine õhulennu lõpuosas. 6. Kõrgushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: äratõuke kiiruse (4,9-5,2m/sek), äratõukenurga, väljalennunurga (50-60o) ja massikeskme kõrgusega. 2. Kõrgushüppe osad: 1) Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (3–6 jooksusammu), millele järgneb kurv (4–5 jooksusammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus ja sammusagedus suurenevad hoojooksul pidevalt. Keha on hoojooksul kurvis kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul.
Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3 küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit. 4. TUGI – JA LIIKUMISELUNDKOND 1. Inimese skelett e luustik Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele. Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi. 1. Luustiku ehitus o 50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse
Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3 küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit. 4. TUGI JA LIIKUMISELUNDKOND 1. Inimese skelett e luustik Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele. Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi. 1. Luustiku ehitus o 50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse
Küünte paksus ja tugevus on suuresti pärilik, kuid seda võivad mõjutada ka mitmesugused haigused. Samasuguseid moodustisi mõningatel teistel loomaliikidel nimetatakse sõltuvalt kujust ja ehitusest ka küünisteks, kapjadeks ja sõrgadeks. Küüs koosneb küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall. Umbes 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüne tagumist osa katab õhuke kaarekujuline nahand. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 23 korda aeglasemalt. Läbipõetud haigused ja vitamiinipuudus võivad jätte küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, traumad võivad põhjustada küüne irdumist. Sõrmeküünte lõikust ja hooldamist nimetatakse maniküüriks, varbaküünte hooldus kuulub pediküüri hulka
rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Fassaadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju
toonid, võibolla ka veidi rohelist sinine aga peaks puuduma). Siis on vikerkaar määratud tilkadega. Kui on veetilgad, siis on vikerkaar samasugune. Aga näiteks, kui on mingi muu aine tilgad (metaan, väävelhape jm), siis nende tilkade aine murdumisnäitaja on teistsugune. Teoreetiliselt vikerkaar peaks olema olemas, aga see võib olla laiem (suurem murdumisnäitaja) või kitsam (väiksem murdumisnäitaja) riba. Kaarekujuline aga peaks ta ikka olema. Päikesesüsteemis vikerkaart vist rohkem ei esine. Marsil on atmosfäär ja sobiv valgus, aga ei ole tilkasid, Veenusel on väävelhappe tilgad, ent on kogu aeg nii paksus pilves, et päikesepaistelist ilma ei ole. Kuul ja Merkuuril ei ole atmosfääri. Kaugemate planeetide kaaslastel võib olla tilkasid (metaani vm) ja ka päikesepaistet, ent nad on nii kaugel juba, et
Vihjed: maapind soojeneb ja jahtub kiiremini kui vesi, sest vee erisoojus on suurem kui teistel ainetel; sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal õhul; väiksema tihedusega aine tõuseb kõrgemale; õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad? Vihje: niiske õhu tihedus on väiksem kui kuival õhul. (putukad ei jõua kõrgele tõusta, õhk on hõre?) · Kuidas tekib vikerkaar? Miks see on kaarekujuline? · Soe õhk tõuseb üles. Miks siis kõrgel mägedes pole palav, vaid hoopis külm, igilumi? 2.2. Pilved · Kuidas pilved tekivad? · Miks pilved alla ei kuku? · Kuhu jäävad suveõhtul pilved? Vihje: õhtul laskuvad pilved madalamale. · Kui kaugel meist on silmapiiril asuv pilv? Vihje: pilve kõrgus tuleb ise valida . · Miks vihmapilv on tume? Vihje: väikesed udupiisad hajutavad valgust igas suunas, suured vihmapiisad neelavad valgust. · Kui suured võivad vihmapiisad olla?
Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati
ja polaarjoonte vahelisel alal, polaaröö pikkus oleneb geograafilisest laiusest. Polder - mere, järve või jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala. Põhjavesi - maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimite poore ja lõhesid ning koguneb vettpidava kihi peale. R Rand - suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus. Rannajoon - maismaa ja mere vaheline piir. Rannavall - kaarekujuline kuni mõnesaja meetri pikkune ja 1-2 m kõrgune lainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall. Rannik - maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared. Reovesi - heitvee eriliik. Tekib, kui olmes, tööstuses või põllumajanduses kasutatud vee keemilisi või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt. Riimvesi - soolakas vesi, mille soolasus jääb vahemikku 0,5-18 %:
tuli valgus sisse. Ka tänapäeval kasutatakse neid katteid, kuid rohkem tarvitatakse presenti. Püstkoja keskel oli lõke, tänapäeval on lõkke asemel tihti plekkahi. Nüüdisajal on püstkoda kasutusel kaluritel, põhjapõdrakasvatajatel ja jahimeestel. Neljakandilise onni sõrestik ehitati lattidest, mis kaeti kasetohust või nulukoorest kattega. Seinad moodustasid neljakandilise ruumi, mille peal oli kas ühe või kahe viiluga või kaarekujuline katus. Tänapäeval on neljakandilisi onne väga vähe. Talviste ja suviste ristpalkehituste katuse roovpalgid kaeti algul kisklaudadega, millele asetati kasetoht ja nendele palgid või latid. Talveelamutel kaeti katus sageli mullaga ja ka suveelamutel esines mullaga kaetud katuseid. Aknad olid seintes, vahel ka katuses. Suvel olid aknaavad kas üldse katmata või kaeti need lutsunahaga. Talvemajadel kaeti aknaava jäätüki või klaasiga
annaabi.ee 
