Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-1481. Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat(1508-1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud. Seda tööd tegi ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks. ,,See ei ole minu elukutse. Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel. Jumal aidaku mind!" Sixtuse kabeli lae kattis ta üleni maalidega Moosese esimese raamatu ainestikul: valguse eraldumine pimedusest, taevakehade loomine, vete lahutamine maast, Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine ja parasiidist väljajamine, Noa tänuohver, veeuputus, Noa purjuj...
Mida uut sain teada Niguliste kiriku muuseumit külastades?. Niguliste kirik rajati 13.sajandi keskpaigas Saksa kaupmeeste poolt. Kirik pühitseti kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolaususe auks. Esimene altarimaal mis nõudis sisenedes minu jäägitut tähelepanu oli, Karl Gottlieb Wenigi altarimaal ,,Kristus ristil". Altarimaal on pärit aastast 1863. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Niguliste kiriku neogooti altari maal. Altarimaal on tohutu suur ja minu arvates meenutab kujult gooti akent. See altarimaal nõudis minu tähelepanu päris pikaks ajaks, tahtsin ma seda või mitte. Väga omapärane on ka altarimaali väline sõnum. Altarimaalil on näha Kristust, kes on ristilööduna ristil, ning Maarja on põlvitamas Kristuse juures. Maalil on veel kujutatud kahte prohvetit. Minu jaoks on see vapustavalt kaunis ning pani mõtlema, et 1863.aastal valminud altarimaal on nii hästi säilinud
sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Projekti autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius. 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kirik kahe torniga. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Põhiosa kiriku sisustusest kantsel, pingid, jne on teostatud Otto Pius Hippiuse jooniste järgi. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust
Carmine kirikus. Masaccio. Pearaha. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. FRA ANGELICO (u. 1388-1455) Fra Angelico. Noli me tangere (Ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Piero della Francesca. Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza. SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) Sandro Boticelli. Venuse sünd. Sandro Boticelli. Kevad. ANDREA MANTEGNA (1431-1506) GIOVANNI BELLINI (u. 1430-1516) Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal.
selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456. aastal Pratos elades maalis ta katedraali kooriruumi freskosid • Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda telliti maalima Spoleto katedraali apsiidile stseene Maarja elust(4 freskot) • Filippo Lippi tähtsus seisneb selles, et ta arendas itaalia maalikunsti edasi naturalismi suunas • Võttis kasutusele ümarvormi • TEOSED PÜHA AMBROGIO KIRIKU ALTARIMAAL PRATO KATEDRAALI FRESKOD
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
kümme aastat hiljem, 1987. aastal. 3.Tahvelmaal-on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Tallinna Niguliste kiriku altarimaal. Jõgeva kiriku altarimaal puidul. Lohusuu kiriku altarimaal. Woldemar Friedrich Krügeri koopia tema kaasaegse Adrian Ludwig Richteri maalist "Kristus Genetsareti järvel" 1882. 4.Fresko-on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga. ,,Püha õhtusöömaaeg" on Leonardo da Vinci fresko (14951498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos.
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald
ununes • Teoseid vähe säilinud • Tema kunsti hakati hindama uuesti alles 19. sajandi lõpus GRÜNEWALDI KUNST • Tegeles peamiselt maalimisega • Pearõhk teostes värviprobleemidel ja valguse kujutamisel • Iseloomulik ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus, taagilisus • Ei lasknud end mõjutada ajale kohastest kunstivooludest TÄHTSAIMAD TEOSED • Isenheimi altar • Madonna roosiaias • Ristilöödud kristus • Altarimaal Püha Mauritiuse ja Eramusega Münchenis ISENHEIMI ALTAR MADONNA ROOSIAIAS
MADALMAADE KUNST 15.SAJANDIL MILLE POOLEST ON RENESSANSLIK 15.SAJANDI MADALMAADE MAALIKUNST? Esialgu hakkas maalikunst levima ainult Madalmaades Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama maailma Madalmaade maalikunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena kiired uuendajad MADALMAADE MAALIKUNSTI ISEÄRASUSED Inimene ei olnud maailma keskpunkt Usulised meeleolud siirad ja tugevad Piltidel õpetlik tähendus Inimeste hingeelu avamine MAALIMINE Tahvelmaali osatähtsus: Tähelepanu koondus tahvelmaalile, millest moodustas esialgu suurem osa altarimaal Õlivärvide kasutamine: Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15. sajandi jooksul õlivärve Õlivärvid kuivasid aeglasemalt Nendega maalimine võimaldab saada värvivarjundeid KUNSTNIKUD TÄNAME KUULAMAST!
Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19-ndal sajandil mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhidekt Ott Pius Hippius. 20 det 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis , sest puudusid altarimaal ja tornid. Lääne Euroopa katedraalide sarnaselt on kirik kahe torniga. Küljelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhidektuurne mõjukus keskendub interjööris-ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujundav freskotehnikas altarimaal "Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresco teostas Eesti soost kunsnik Johan Köler
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890...
Sündis 15.aprillil 1452a. Anchianios Notari ja külatüdruku sohilaps Päris suure varanduse isa vennalt Alustas kunstiga 14 aastaselt Töötas kuulsa kunstniku ateljees Kanti Firenze kunstikke punasesse raamatusse Leonardo kunst · Kunst on üldistav ja suurejooneline · Toetus kogemustele, nägemistajule ja matemaatikale · Maalikunst, skulptuurid ja arhitektuur · Tema maalid on enamus tuhmid ja sünge värvilised Kuulsaimad teosed Madonna kaljukoopas · Altarimaal · Tehtud 1483-1494 · Tumedates toonides · Paigutus kolmnurkne Kuulsaimad teosed Püha õhtusöömaaeg · Tehtud 1495-1498 · Ebaõnnestunud värvid · Hakkas murenema · Seinamaal Kuulsaimad teosed La Gioconda · Tuntud Mona Lisana · Õlimaal puitpaneeelil · Tuhmid värvid · Arusaamatus näos Veel teoseid · "Angiarhi lahing" · "Kuningate kummardamine" · "Daam hermeliiniga" · `'Leda'' · `'Bacchus'' · `'Ristija Johannes''
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Tallinna Rootsi-Mihkli kirik on kirik Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval. Hoone ehitati 1531. aastal ning seda kasutati seegina. Rootsi-Mihkli kogudus Eestimaa kubermangu kuulumise ajal Rootsi Kuningriigi koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad rootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänavalasunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 17101716 vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Mensikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur- Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. aastal ja alles aastal 1726...
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...
dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks. plokkaltar--üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat kasti,mis võis olla reliikviate hoiukoht, liturgiliste riistade hoidmise kast või pühaku sarkofaag. sepulchrum (sepulcrum)--pühakuhaud, reliikvia asupaik katoliku altaris. altariplaat--mensa--suur massivne kivilaud, mille toimetatakse ristiusu kultuslikke toiminguid. superfrontale--kaunistus mensa taga oleval seinal, tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal. altarimaal--19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena. peaaltar--kõrgaltar--kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest
Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a. sai hoone katuse peale Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis freskotehnikas altarimaali Ø Altarimaal valmis 23. juuli 1879 Ø Rahvarohke sisseõnnistamine toimus 6 päeva hiljem Ø Maalil domineerivad punane ja sinine toon Ø Fresko ,, Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete... " on Köleri suurim teos ning eesti esimene monumentaalmaal Ø Kiriku altarit ehivad veel ka 10 aastat hiljem valminud Kügelgeni maalitud tseenid Kristuse elust Ø 1923 a. valmis orel kolme manuaali ja 49 registriga
3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlane,rajas uue kirjaviisi 2)Wiedemann-Oli keeleteadlane,kirjutas eesti keele teadusliku grammatika ja koostas suure Eesti-Saksa sõnaraamatu. 3)Mihkel Veske-Luuletaja ja keeleteadlane.´´Kas tunned maad´´ ja ´´Mine üles mägedele`` 4)J.Köler-Oli kunstnik.Portreed,Kaarli kiriku altarimaal 5)A.Weizenberg-Oli skulptor, ´´Hamlet´´ 6)E.M.Jakobson-Puulõigete meister,kunstnik.Pani aluse kunstiväärtuslikule raamatuillustratsioonile. 7)Amandus Adamson-Oli skulptor, ´´Russalka´´ Tallinnas 8)H.Laakmann-Suurim kirjastaja,avas Tartus esimese raamatupoe. 9)Jakob Hurt-Rahvaluule koguja (Vana kannel) 10)Miina Härma,Kappel,Türnpu,Lätte-Olid Eesti esimesed diplomeeritud heliloojad ja koorijuhid.
linna kus ta elas kuni oma surmani 1441 aastal. Jan van Eycki teeb eriliseks see, et ta oli väga kõrgelt tasustatud, võrreldes oma kolleegidega tol ajal, kes pidid ära elama üksikute maalide eest saadud müügituludega. On säilinud andmed selle kohta, et hertsog, kelle palgal ta oli, pidi mingil hetkel müüma oma vara, et Eyckile maksta, kuna ta ei tahtnud et too tema juurest lahkub. Jan van Eycki töödest tuntuimad on Madonna kantsler Roliniga, Arnolfini abielupaar ja Genti altarimaal. Genti altarimaali, mille Jan väidetavalt oma venna Hubertiga maalis, üle on aga kahtlus, kas vennad üldse selle koos maalisidki. Nimelt arvatakse, et kirjutisi raami tagaküljel on valesti tõlgendatud, ja Hubert on hoopiski raami ja selle skulptuuriliste kaunistuste autor, ning Jan maali autor. Bartomelo Facio biograafias , mis kirjutatud 1454 aastal, on nimetatud Jan van Eycki oma aja juhtivaks kunstnikuks Facio paneb ta samale pulgale 15. sajandi
REALISMIAEGNE KUNST Kes kuulusid kuulsasse Barbizoni rühmitusse ja mida nad maalisid? · Kuulsasse Barbizoni rühmitusse kuulusid maastikumaalijad, kes elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal; · pühendasid end looduse ilu ülistamisele, loobudes väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima vaid seda, mida nad nägid; · nende meelest pidi kunstis kõige tähtsam olema tõde seega maalisid nad oma maale tegelikkusele vastavalt ja tõetruult. · loodusest võeti üksikasjad, värvid ja kompositsioon. Kirjelda Gustave Courbet teoseid! · Gustav Courbet (1819-1877) oli kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist. · tema tuntumad teosed on ,,Kivilõhkujad", ,,Matus Ornans´is" ja ,,Tere, härra Courbet"; · tema teosed olid kohati liigagi realistlikud, ta maalis väga julgelt akte ja maastikumaale. Mille poolest oli kuulus Honore Daumier? · Honore Daumi...
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel...
Madalmaade kunst 15. sajandil Gerda Rohi 29.11.2010 Taust Madalmaade kunst tekkis keskaegses ühiskonnas, mis sõltumatult itaallastest hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma Esialgu juhtus see ainult Madalmaades, kus oli rohkelt rikkaid linnu Madalmaade maalikunsti üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis itaalia kunstis, aga oluliste iseärasustega Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Antiikkunsti eeskujud ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud puuduvad Vähe märgata itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont Kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Inimest ei peetud maailma keskpunktiks, nagu seda tehti Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias Kunstnikuisiksuste kumm...
Kirikust: * korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud * keskaegne üldkuju säilinud (käärkamber, läänetorniga 3-lööveline basilikaalne pikihoone, koor) Peetri kirik Peetri kirik Asukoht: Tartus Emajõe ürgoru nõlval Aadress: Narva mnt 104, Tartu Valmis: 18821884, lõplikult 1903 Luteri kirik Stiil: Neogooti Peetri kirik Neogooti stiil: * interjöör Tähelepanuvääsed on: * altarisein (1900,Gustav Beermann), * altarimaal "Kutsuv Kristus" (1897, Johann Köler) * kahekümne kahe registriga orel (1891, Wilhelm Müllverstedt). Tartu Ülikool Tartu Ülikool Aadress: Ülikooli 18, Tartu Aeg: rajati ametlikult 1632. aastal Rektor: Volli Kalm Tartu Ülikool Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida- Euroopas Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Tartu Ülikool 9 teaduskonda: * Arstiteaduskond
jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka väiksemaid maale jõukate kodanike koduseintel. 15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid. Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera. Õlivärvide segamine ja maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, ülipeeni detaile. Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck).
Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750. 10.septembril 1850.a. tähistati suure siseremondi lõppemist. Selles aegu paigaldati uus altar ja kantsel, ka asetati kantslisse Martin Lutherit kujutav portreeskulptuur. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. Hiljem jäi kirik kitsaks ning 1893 kevadest sügiseni valmis meister G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiib. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nn uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1983. Nüüd oli istekohti kokku ca 1500. Orelikoor sai oma tänase kuju 1928 seoses uue oreli ehitamisega. Kirikut valgustavad ajaloolised lühtrid. Altari kõrvale seina on müüritud Wilhelm Gabriel Wagneri hauaplaat
almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti.
tehnikaks. Tema teosed on tihti kontrastsed, aga alati varjundirohked ning värvipinnad ei ole siledaks viimistletud, vaid näha on pintslitõmmete jälgi. Tema vanaduses maalitut teostes on värvi tihti väga paksult ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintsliga, vaid vahel ka sõrmedega. 7. Nimeta töö, mis tõi Tizianile kuulsuse. Vaata selle reproduktsiooni ja kirjelda seda. Tiziani kuulsaim teos on altarimaal ,,Maarja taevaminek" , kus Maarja ja pühakute rüüdest moodustub kolmnurkne kompositsioon. (õpikus lk 76) Tiziani altarimaal "Maarja taevaminek" valmis suure Veneetsia kiriku Santa Maria dei Frari jaoks. Altarimaali tellinud mungad ei tahtnud valminud tööd esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. Kompositsioon maalil "Maarja taevaminek" on spiraalina ülespoole kulgev, meeldejääv
almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha. Masaccio. Pearaha. Piero della Francesca. Kristuse ristimine. Piero della Francesca. Federico da Montelfeltro ja tema naise Battista Storza portreed. Andrea Mantegna. Püha Sebastian, paremal Surnud Kristus. Filippo Lippi. Madonna lapse ja kahe ingliga. Giovanni Bellini. San Zaccaria kiriku altarimaal. Giovanni Bellini. Doodzide portreed. Vasakul Leonardo Loredan (1501). Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti.
nii võidus kui kaotuses. Jumalat kujutas Michelangelo kunstnikuna, kui inimliku loomejõu kõrgeimat kehastust. Järgneb rida töid skulptuuri alal. Michelangelo püüab veelkord Julius II hauamonumendiga jõudu katsuda, kuid selgi korral edutult. Plaanitud 40 kujust valmib ainult ,,Mooses".Uue tööna peab valmima Firenzes ühe kiriku fassaad, kuid paavstide vahetus Vatikanis nurjab töö ja Michelangelo lahkus Firenzest. Peagi on Michelangelo taas Vatikanis, et maalida Sixtuse kabelisse altarimaal. Sünnib Michelangelo loomingu tippteos ,,Viimne kohtupäev", mille kallal ta töötas kuus aastat. Ta lõi maali täiesti üksinda, ilma ühtegi abilist kasutamata. Teosest õhkub vägivaldsust, ilmnevad esimesed barokile iseloomulikud jooned. ,,Viimne kohtupäev" kujutab maailma lõppu, viimset päeva, kus jumal mõistab kohut kõikide üle. See teema oli eakale kunstnikule südamelähedane: ta nägi maailmas valitsevat ülekohut ja ebaõiglust ning mõistab selle teosega kohut inimkonna üle
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
võitlus lõviga, Nemeesis (kättemaks) ja Aadamat ja Eevad kujutav graafiliste lehtede sari; pärast teist Itaalia reisi hakkas tegelema maalidega; portreed: autoportree Kristusena, autoportree aktina; noore mehe portree; kõige täiuslikuim maal: 4 apostlit.; Grünewald - esimene saksa maalija, kes lähtus oma loomingus valgusest, värvidest; saavutas suure visionaarsuse; tuntuim Isenheimi altar; veel: Ristilöödud Kristus Karlsruhe ja altarimaal Püha Mauriciuse ja püha Erasmusega. Cranachite maalijate perekond; kuulsaim Lukas Granach vanem - hävitas oma ande äärmise produktiivsusega; ei viimistlenud oma töid - polnud aega; töid: Aadam ja Eeva, hertsog Fromme portree; graafikast Martin Lutheri portree. Silmapaistvaim töö: Puhkus põgenemisel Egiptusesse; Hans Holbein noorem portretist; pikemalt tegutses Inglismaal, hinnatud õukonna ja kõrgema seisuse kunstnik;
Madonna). Üks osa tervest reast Siena raekoja suure tellimuse raames valminud töödest on oma kompositsiooni ja stiili poolest väga sarnane Duccio ''Maesta'' esikülje maaliga, kuid selles maalis on näha siiski Simone uuendusmeelsele andele omaseid jooni. Simone meistriteoseks on tema ja ta õemehe Lippo Memmi 1333. aastal signeeritud hiilgav ning dramaatiline ''Maarja kuulutus'', mis kunagi oli Siena katedraali altarimaal. Matil ja läikival kullatud taustal valgete ja kuldsete ornamentidega lehvivas rüüs oma tiibu raputav ingel põlvitab neitsi Maarja ees, kes tõmbub ingli poolt edastatud sõnumit kuuldes eemale, tekitades nende vahele pingega täidetud ruumi. Selle maali puhul on järgitud kogu hingest gooti stiili kaanonit ning isegi pildi formaat järgib prantsuse katedraali fassaadidele tüüpilist portaaliskeemi. kasutatud kirjandus: www.newadvent.org ''Kunstiajalugu'' David Piper
Pärnu Eliisabeti kirik Eellugu 1251 . aastal valmis Pärnu esimene suur kirik praeguse Vana- Pärnu kalmistu kohal: Püha Tooma nime kandev toomkirik, mis hävis sõjas. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nikolause) kirik. 17. sajandist alates kuulus pühakoda eelkõige saksa luterlastele, ka rootsi ja mitu korda eesti kogudusele, kui see abi vajas. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Eliisabeti kiriku saamislugu 1741. aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25. Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güte...
KUNSTIAJALUGU 16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. Madalmaade kunst 15.saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea me...
aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898. aastal. Altarimaal "Kolgata" (autor teadmata) pärineb aastast 1872. Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg (Raatmaa). 3 Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda
Mantegna kangelaslikkust. Ta kujutas nii kristlikke kangelasi Püha Sebastiani ja Püha Jüri kui antiikaja heeroseid Scipiot ja Caesarit. Caesari võitu on ta kujutanud 9l pildil. Usutavasti samastas ta maalitud kangelasi oma kaasaegsetega, näiteks Gonzaga ja Mezzarotaga. See tõrjus maali loomise ajendi tagaplaanile ja püstitas selle asemel maali loomise tõelise eesmärgina inimkuju 3. Tema esimene töö, mis on nüüdseks kadunud, oli altarimaal Santa Sofia kirikule. Alates 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. Mantova hertsogipalees Castello di Cortes'es lõi kunstnik oma kuulsad freskod (tõlkes siis pruudi kambris, mida vahel tõlgiti ka Camera picta ehk värvitud toana). See tuba valmis aastavahemikus 1465 1474 ja oli tellitud Gonzaga poolt. Tuba oli muidu täiesti tavaline, aga oma oskusega andis Mantegna edasi mulje, nagu oleks tuba asju täis, kuigi tegelikult see seda polnud
viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud. vIlma piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud iseseisva altari asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema pühapildi maalina apsiidivõlvil. Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel. Alt ar imaal vJohann Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Altarimaal valmis 23. juulil 1879 ning selle pidulik ning rahvarohke sisseõnnistamine toimus 29. juulil samal aastal. vMaalil domineerivad sinine ja punane toon. Tõenäoliselt oli Kölerile eeskujuks Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju, mis oli tehtud Bertel Thorvaldseni poolt. vKaarli kiriku fresko "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..." on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal.
1. Millised teemad olid levinud 15. saj. itaalia maalikunstis? 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? 3. Keda nimetab enamik kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccello ja millele Domenico Veneziano. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud ka...
Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. · Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon. Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri IIle ja Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile. · Erandlikult kuulub siia ka 15 saj kespaigas tegutsenud Jean Fouquet. Teda peetakse nii renessanss kui ka gooti kunstnikuks. Olustiku ja massistseene kuj miniatuurid: "Juudi mälestised". 2osaline altarimaal "Meluni diptühhoni tiivad", kus Madonnana on kuj Charles VII armukest Agnes Soreli. Pr kuninga õueunstnik, Charles VII portree. Prantsuse maalikunstnike kk rajaja.
rahvusliku liikumise suurüritustes. · Eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine · Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartus. · Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. · "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" · Köler (18261899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. · Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. · Csise Jaani kiriku altarimaal Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid.
Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. Hieronymus Bosch (1450-1516) Boschi maalidel on inimene kõige inetum, armetum, abitum, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on hukkumisele määratud. Seda on näha tema 3-osalisel altarimaalil ,,Lõbude aed"(otsi arvutist pilt) Teema on võetud piiblilegendist. Altari vasakpoolsel osal on kujutatud Eedeni aeda. Maal kujutab langust, väljaajamist Eedeni
(1979) ja "Kalevala" (1985). Oma lasteraamatuga "Panga-Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur Tõll" (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav "arraklik" figuur. (Jüri Arrak: Joonistades läbi aja, 2011) Jüri Arraku maalide hulgas leiame mitmeid sakraalhoonetesse tellitud töid: Halliste kiriku altarimaal (1990), EELK usuteaduse instituudi Püha Risti kabeli altarimaal ja sisustus (2000), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaali orelitiibade maalid (2000), maalid "Muusika vägi" ja "Taevane muusika" Rahvusooper ,,Estonia" maja kontserdisaalis (1988). Olulisemateks on peetud tema maale "Mees trepil" (1976), "Jüri võitlus lohega" (1979), "Kandjad" (1980), "Autoportree maskis" (1983), "Juuda surm" (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014) Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas. Kirikust ma sain teada palju uut. Kirik on püha koda (Issanda koda). Kirik kuulub kogudusele (koguduse liikmetele).Aleksandri kirik kuulub Aleksandri kogudusele(Aleksandri kogudusele kuulub ka näiteks Mihkli kirik)Aleksandri kirik on umbes 130 aastane.Aleksandri kirik sai valmis 1884a. .Enne viimast soda oli Narvas 16 kirikut. Aleksandri kiriku peaukse ees on torn(lane torn).See torn on 60, 75 m.pikkune.Peaukse kohal on pilt,mis on tehtud mosaiik tehnikaga.Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlik...
Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt. Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga (Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis, Rootsis luterlus. Tol ajal ka Soomes ja Norras
Koljatiga ning sai hiljem Iisraeli kuningaks. Võitluseks valmistuv Taavet hoiab õlal lingu ja peos kivi, et kohe asuda Paavstid kutsusid kunstiinimesi Vatikani. Michelangelo kuulsamaid teoseid leidub Peetri kirikus. Peetri kiriku kuppel skulptuur “Pietà” Sixtuse kabelis laemaaling fresko, altarimaal “Viimne kohtupäev” Sõna muutus kirjalikuks, raamatulikuks. Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem sõnakunst Renessansskirj žanrid: 1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese 2. Sonett - esimene poeetiline vorm pärast antiikaega, mis ilma muusikata 3. Renessansi romaan - algus kangelaseeposte ja rüütliromaanide 4. Draamas vabalt mõtlev ja kõnelev inimene; uus alaliik tragikomöödia 3. Suurnimed: Dante (Itaalias)
on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega. Boschi kolmeosaline altarimaal. http://www.google.ee/imgres?q=HIERONYMUS+BOSCH&hl=et&biw=1366&bih=665&tbm=isch&tbnid=hKT6lrzdOaj6RM:&imgrefurl=http://garconniere.tumblr.com/post/649032647/hieronymus- bosch&docid=fE6b0bKCD1FbTM&imgurl=http://www.grudart.net/images/stories/Bosch/hieronymus-bosch1024.jpg&w=1024&h=768&ei=OgEgT7n1Cc-k- gaJhYjEBA&zoom=1&iact=rc&dur=190&sig=115223913503960067944&page=1&tbnh=142&tbnw=185&start=0&ndsp=21&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=96&ty=45 PIETER BRUEGEL (u. 1525-1569)
R.Kreutzwaldi portree, 1864 Johann Köler 35 AUTOPORTREE portree, milles kunstnik kujutab iseennast . "Autoportree" (1798), J. M. W. Turner Johann Köler – autoportree (1859) Leonardo da Vinci autoportree. 36 37 GRUPIPORTREE portree, mis kujutab kahte või enamat inimest. Vana Rooma Abielupaari portree. 1saj. pKr Monterfeltro altarimaal, u 1472-1474 Franz Hals, Püha jüri laskuritekompanii ohvitserite bankett 1616 38 SKULPTUUR on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm. Skulptuur on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur. Autor on Tiiu Kirsipuu. Monument avati 30. mail 1999. aastal.
Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a. Altari taga on imekaunis vitraazaken. Altarimaal ,,Kolgata" pärineb eelmisest altarist ja on maalitud 1788. a. Aegade vältel on kiriku interjööris toimunud mitmeid muudatusi. Nii puudus siin kiriku eksisteerimise algussajandeil pingistik. Arvatavasti 18. sajandil ehitati mõisnikust patrooni ja tema perekonna jaoks empoorrõdu kiriku pidihoone lõunaseina idanurka. Läbi lõunaseina raiuti sellele pääsemiseks ukseava. Empoorrõdu hävis 1941. a. tulekahjus, ukseava müüriti kinni viimase remondi käigus
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piila...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
