Valmimise aeg: 1869–1892 • Tellija: Baieri kuningas Ludwig II • Pühendatud: helilooja Richard Wagnerile • Otstarve: kuningas Ludwig II lasi selle lossi ehitada omale pelgupaigaks, et inimeste eest põgeneda. • Seos kaasajaga: Tänapäeval on Neuschwansteini loss üks kõige külastatuimaid turismiobjekte Euroopas. Lossi külastab päevas ligi 6000 inimest ning aastas ~1.3 miljonit inimest. Turistidel on võimalik külastada 360’st ruumist 15. • Lossil on 6 korrust ning üle 360 ruumi, millest turistidele on vaatamiseks lubatud tänapäeval 15 ruumi. Lossil on ka kaks torni. Loss on hiiglaslik. • Lossi väravad on tehtud punastest kividest, mis annab edasi maalilise kontrasti ning kollasest lubjakivist. Suurel määral on hoone ehitatud lubjakivist. • Esimene korrus oli n-ö sisehoov, teisel korrusel olid saalid ja köök, kolmandal korrusel olid teenindajate elutoad, neljandal korrusel aga
sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna- Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks. See ehitati Schwansteini kindluse peale. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II omale pelgupaigaks, kuhu põgeneda inimeste eest. Lossi pühendas ta helilooja Richard Wagnerile. Lossil on 6 korrust ning üle 360 ruumi, millest turistidele on vaatamiseks lubatud tänapäeval 15 ruumi. Lossil on ka kaks torni. Loss on hiiglaslik. Lossi väravad, lõid maalilise kontrasti, olles tehtud punastest kividest ning kollasest lubjakivist. Loss on ise tehtud suurel osas lubjakivist. 1. korrus oli nii öelda sisehoov (paremal oleval pildil). 2. korrusel olid saalid, köök ühesõnaga
Koostaja: Alesja Zuk Juhendaja: Tiina Veisalu Keila 2013 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Ungru lossi arhitektuurist ning ajaloost. Teemavalikust lähtusin sellest, et Ungru lossi olen oma silmadega näinud ja varemete vahel ka viibinud, kuna olen pärit Haapsalust. Seega tundus õige valida just see arhitektuuriline vaatamisväärsus oma referaadi teemaks. Ungru lossil on läbi aegade olnud palju omanikke ning selle ajalugu on huvitav. Eriti teeb Ungru lossi huvitavaks asjaolu, kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud. Arhitektuuriliselt on see historitsistlikus stiilis Huvitav teada: Ungru loss oli Saksamaal asuva Merseburgi lossi peaaegu täpne koopia. Peale
TŠEHHI Praha Praha on Tšehhi pealinn ja ühtlasi suurim linn. Prahat peetakse üheks maailma kauneimaks linnaks. Linn on tulvil erinevatest ajastutest pärit vaatamisväärsustest. Igal aastal külastavad seda miljonid turistid. Praha loss (Pražský hrad) Lossil on võimsad trepid, koridorid ja sisehoovid ning muljetavaldav interjöör. Külastage Püha Viituse katedraali Karli sild Sellele keskajast pärit romantilisele sillale tasu jalutama minna eelkõige hommikul - siis on seal vaikne ja mõnus imetleda võimsaid skulptuure ja kaunist vaadet. Raekoja plats astronoomilise kellaga Ajaloolise hõnguga Raekoja platsi võib pidada Praha tõeliseks südameks, mida tasub kindlasti külastada. Karlsteini loss Praha külje all asuv üks Tšehhi sümbolitest - Karlsteini loss, Tšehhi üks tuntumaid arhitektuuripärle. See on kõige kaunim ning enim külastatavaim loss Tšehhis. Loss asub kõrge mäe otsas. Karlstejni loss on loodud ...
häälepilu on suletud, häälepaelad vibreerivad. 2. Vead hääliku M hääldamisel M on passiivne häälik ja selle moodustamine on väga lihtne ning vigu on sellepärast vähe. Üldised vead tulenevad passiivsest suuhoiust. Eriti kui M on sõna lõpus siis unustatakse tema rõhutamine ära. Näiteks sõnades vihm, julm, a) M esimeses vältes lühike Kaminas säras hele leek. b) M teises vältes pikk Suurel lossil oli kümme sammast. c) M kolmandas vältes ülipikk Juss sammus vaikselt kooli poole. d) M kõigis kolmes vältes Lammas lamas lummavas lumes.
aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist -- neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks. Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist
Suuri skulptuure polnud, on leitud fajansist ja Skulptuuriteosed(sh reljeefid) puudusid , elevandiluust kujutisi. Sageli ka pronksist. Eriti ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad olulised on madudega Mükeenes. Toimus mingi õnnetus 1450a eKr , kultuur 1100a.eKr hävis õnnetuse tagajärjel suurem osa hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr
stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel. Teisel korrusel oli poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ning piljardisaal. Kolmandal korrusel teenijate ruumid ning kõrvaltiivas nn peatornitiivas korrusel külalistele magamistoad. Siitkaudu saab ka vaatetorni. Lossil on 168 akent. Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. Koos lossi ehitusega algas ümbritseva pargi korrastamine ja metsapargi kujundamine. Projekti peamine autor oli Fr. Berg ise
· François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis
Õukondlaste elu Versailles's Versailles' lossi elanikud veetsid oma elu haisu, parasiitide ja lõputu igavuse käes. Kui Päikesekuningas ise elas külluses ja luksuses, siis tema õukond pidi leppima külmade kambritega, millest osasse isegi päevavagust ei paistnud. Versailles' seestpoolt Päikesekuninga ajal räägiti, et suurejoonelisel Versailles' lossil on oma, väga isepärane aroom. 17. sajandi lõpul hoovas seal ninna lõhn, mis koosnes nimelt väljaheidetest, higist ja lõhnaveest. Versailles' lehk olevat ületanud kõiki teisi Euroopa paleesid ümbritsenud lõhnu, sest Prantsuse kuninga lossis oli kõik kõige suurem – kaasa arvatud inimeste arv. Tuhandete aadlike ja nende teenritega asustatud loss oli koht, kus pandi alus karjäärile ja jagati tähtsamaid ametikohti. Seetõttu talusid seda lehka kõik ja paljud vaevu märkasid seda.
Loire'i oru lossid o François [Fra(n)ssoo] oli mitme lossi ehitaja või täiendaja · Blois' loss o Lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki François'i nime. · Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. · Fontainebleau loss [fo(n)tenbloo] o Lossi ehituse käigus kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste.
Versailles' loss VERSAILLES' 20km Pariisist edelasse Versailles' linn Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi...
Sissepääs lossi asub põhja suunas, mis külgneb kirdetorniga ja mida kaitsesid kaks 2 meetrist ust. Aastal 2006 avastati lossi keldrist salajased kambrid, mis olid arvatavasti mõeldud vangide kinnipidamiseks. Rothesay Loss Rothesay loss on peamiselt hävinud ning ta asub lääne Sotimaal.Teda on kirjeldatud ühe silmapaistvama lossina sellel maal, tema pika ajaloo pärast, mis ulatub tagasi 13. sajandi algusesse ning tema ebatavalise ümmarguse plaani tõttu. Lossil on tohutud seinad, mis on tugevdatud nelja torniga ning on ümbritsetud laia vallikraaviga. Ehitatud Stewart pere poolt, elas loss üle viikingite rünnakud, et saada kuninglikuks residentsiks. Kuigi loss langes varemetesse pärast 17. sajandit, remontis markii Bute selle põhjalikult enne valitsuse hoole alla sattumist 20. sajandil. Rothesay loss on ehitatud kas Alan Stewarti või tema poja Walter Stewarti poolt. Alanile anti see maa kuningas William I poolt aastal 1200. Kõigepealt ehitati
Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur erinevus Itaaliaga on veel lossidel see, et paviljonid toonitavad vertikaalset suunda ja sama teevad kitsad kõrged aknad. Prantsusmaal oli ka pargikunst. Antiikkutuurist on laenatud sambad, kolmnurksus ja kuppel. 6.Millised olid uusaja positiivsed tagajärjed. *maadeavastustega levisid materjalid nt portselan *maadeavastusega saadi teada uutes kultuuridest *levitati uusi asju, nt õlivärvid
1921. aastal reorganiseeriti ehitis ümber kunstimuuseumiks, mis kujul on ta ka tänapäeval. Lossi peasaal on üks uhkemaid Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri näiteid, mis on niivõrd hästi säilinud. Lisaks on muuseumis säilinud ka mitmed ahjud, kahjuks aga puuduvad uhked näited sisustusest, sest enamus mööblid toodi siia tulles Venemaalt kaasa ja ülejäänu on kahjuks hävinenud. Ometi ´mängib kompleks suurt rolli kunstis. Lisaks aiale ja majale ise, on lossil ka mitmeid kõrvalhooneid. Kadrioru kunstimuuseumis võib näha ka mitmeid maale ning sageli on võimalik näha ka külalisväljapanekuid. Angelika Kauffmann Kauffmann (1741-1807) oli Sveitsist pärit kunstnik. Omal ajal oli ta üsna hinnatud ja seetõttu ka piisavalt jõukas. Maalimisalase õpetuse sai ta oma isalt. Angelika oli imelaps. 13- aastaselt tüdrukult soovisid portree saada mitmed tähtsad tegelased
• Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti • Alatskivi loss • Uusgooti stiilis • Restaureerimine • Arved von Nolckeni kestis kümmekond • 1880–1885 aastat • Külastajatele avati 2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks ainult tsaarile kuuluva kulus 1 450 tel hoonetel olla üle 000 tellist, mis 100 ruumi. valmistati kohapeal. • Kadrioru loss • Barokkstiil • • Niccolò Michetti Pilastrid • • Kalliskivipunane valgega
· Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid. · Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. · Alguse sai ka puuvillakasvatus. · Esmalt kasutati seda loomasöödaks, hiljem ka tekstiilitooraineks. · Linn kujunes künkale, kindlustatud lossi ümber. · Tõenäoliselt oli see valitseja residents. · Puudusid silmapaistvad templid. · Lossil oli pühamu funktsioon. · Samas asusid ka mahukad viljasalved. · Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. · Enamasti elati madalates, üheruumilistes hoonetes. · Jõukamad elasid vähemalt kahekorruselistes majades, millel oli ka sisehoov. · Sisehoovi kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. · Reovesi juhiti välja kanalisatsiooni kaudu. · Linnadest ei puudunud ka turuplats. · Käsitöölistel olid omaette kvartalid.
projekti ellu viima Leonardo da Vinci. Suur skulptor alustaski 1517. aastal kuninga ideede elluviimist, ent 1519. aastal katkestas surm tema töö projekti kallal. Siiski võeti paljud tema kavandid lossi ehitamisel aluseks. Chambordist sai Loire´i oru tähtsaim loss, mis esindas 16. sajandi algupoolele segaststiili, milles ühinevad linnuste ja renessanslike pazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzo mõjul puudub lossil kindluslik väljanägemine. Fassaadi ilustavad akende read ja renessanslikud dekoratiiv- detailid. Viimaseid on eriti külluslikult hoone katusel, mida katab erinevate kõrgustega tornid ja kaminakorstnate padrik. Chamord´i lossi põhiplaan Õuel korraldati turniire ja etendusi, mis on ümbritsetud kolme hoonetiivaga. Peahoone ning fassaadiäärsed hoonetiivad ja tornid on kolmekorruselised. Keskmes on kahekordne keerdtrepp. Arvatakse, et selle projekti algatajaks oli Leonardo da Vinci.
Linna läbisid mitu sirget ja avarat peatänavat , mis algasid ja lõppesid väravate juures. Peaväravaks oli peajumalanna Itari värav. See oli müüri kuulsaim osa. Värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega ja seal oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi ( näiteks ükssarved , draakonid jne. ). Valitsejate lossid olid enamasti väga suured. Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 erinevat ruumi.. Kõik need olid ümbritsetud müüriga. Lossil oli mitu suurt siseõue , lisaks veel ruumide valgustamiseks mitmeid väiksemaid siseõuesid. Muidugi oli seal ka lossitempel tsikuraadiga. Mesopotaamias olid kasutusel kividest laotud kaar ja võlv. Ka Korsabadi lossi väravaava oli kaarekujuline. Skulptuur oli üsna ühekülgne. Eriti just materjali puudumise tõttu. Skulptorid olid sunnitud kasutama oma töödes eelkõige savi. Leidude hulgas on massiliselt põletatud reljeefidega savitahvleid ja savikujukesi. Kõige tüüpilisem leid on
mõisa omanikuks tema poeg Evald Adam Gustav Paul Konstantin (1863-1909). 1909. a sai Suuremõisa mõisa omale Evald Aleksander Andrease õde Dorothea Julia Charlotte Adele mees Otto Magnus von Stackelberg, kellelt Eesti Vabariik 1919 mõisa võõrandas. Kokkuvõte Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Suuremõisa loss ehitati aastatel 1755-1760 Ebba-Margareta Stenbocki käsul. Lossil on palju kõrvalhooneid, millest paljud on ka siiani säilinud. Loss on barokk-rokokoo stiilis. Hoone on kolme korruseline 64 ruumiga, mis on sümmeetrilised. Ruumides on palju puidust nikerdatud ehisdetaile. Praeguse peasissekäigu ees oleva trepi asemel olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Lossi ümber on üle 800 aastat vana park, mis on rajatud inglise stiilis. Ümbrusesse on kaevatud 6 tiiki. Suuremõisa härrastemajal on olnud palju omanikke. 1563
Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed. Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei, Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda, Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis, Ahja mõisahoone, Sargvere mõis. Siinkohal oleks sobilik teha pikem peatus Kadrioru lossil, mis on Eesti mõistes üks suurim ja tähtsaim hoone. Selleks et antud esseed veid enda poolsete mõtetega ilmestada, külastastasin Kadrioru lossi ning järgnevates lõikudes räägin oma sõnadega mida ma seal nägin ja tundsin. Algselt siis nii palju, et Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter I oma naise Katariina I auks ning ehitustöödega alustati 1718. aasta juulis. Ehituse juhataja oli Peterburi meister Niccolo Michetti hiljem M.G.Zemtsov
Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. (Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne.) Asukoht Ajaloolise jaotuse järgi kuulus Sangaste rüütlimõis Tartumaale Sangaste kihelkodna. Kaasajal jääb Sangaste mõis Valgamaale Sangaste valla territooriumile. Fakte o Lossil on 168 akent ja igas toas on erinevad aknad. o Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. o Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist[, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. o Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted.
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a
Saj. Nimeta neid ja nende töid. Mihkel Sittow. Madlamaade peenmaalitehnikam eisterlik valdaja. Väikesemõõtmelised pildid. ,,Maarja kroonimine" Taani kuninga Christian II portree, Aragoni Katariina portree. Arent Passer. Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. ,,Õiglus" ,,Rahu" 16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale? Loire'i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos). Kirjelda. Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut
Hani Beduiinid elasid ja preesterkonna telkides. Olid seal oli ka loss, dünastia tähtsus võimu all. meeste telgipooled milles elas Hiina ajaloos on ja naiste Umbes 400 eKr valitseja. sedavõrd suur, et telgipooled. tabas olmeekide Lossil oli enamik hiinlasi Meeste poolele tsivilisatsiooni pühamu nimetab end tänaseni hoiti näiteks relvi langus. Paljud funktsioon. hani rahvaks.Kehtis ja padruneid, teadlased peavad Elamud olid aristokraatia. Pandi naiste poolel olmeeke kogu ehitatud alus kindlale näiteks patju ja Kesk-Ameerika
Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber, mis tõenäoliselt oli valitseja residents. Silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades. Jõukamate suuremad elamud olid vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus paiknenud kaevust ammutati vett ka n-ö vannitoa tarvis. Reovee väljajuhtimiseks oli kanalisatsioon. Linnades olid turuplatsid ja omaette käsitööliste kvartalid.
48- meetrise Pika Hermani torni tipus lehvib sini-must-valge Eesti lipp. Lossi ajalugu Ajalugu Toompea lossist on Eestimaa valitsejate lugu. Iga valiteja ehitas ning kindlustas seda hoonet oma vajasute järgi. Vahetusid ajad ja velitsejad, muutusi võim. Lossile endale pole aga aeg midagi halba teinud. Turvaliselt kindlustatud hoone on olnud põhimõtteliselt vallutamatu. Teda pole laastanud tulekahjud. Toompea lossil on alati olnud oma peremees. Selle lossi suur vastupidavus tähendab ka seda, et hoone kallal on töötanud oma ala profesionaalid. Lossi ehituslugu on palju uuritud ning sellega on tekkinud juurde ka ohtralt küsimusi. Ordu aeg 13.sajandil Läänemere äärde jõudnud ristisõjad tõid Eestisse ka taanlasi, kes kandis ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa. 1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust
Prantsusmaa – baroki ajastu oli Prantsusmaa hiilgeajastu, valitses klassitsistlik alatoon varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse, Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele
seeriate kujundamist, mis andsid avatud ruume liikumiseks. Kolmekiireline tänavaehitussüsteem. Püha Peetri väljak. Tema tegevus pani aluse Euroopa linnaplaneeringule. Muutis skulptuuri põhimõtteid, sisse toodi liikumine. Kallid materjalid, viis ellu pateetilise stiili. 6. Prantsuse barokne klassitsism- Claude Perrault ja Louvre idafassaadi kujundus; Vaux-le-Vicomte lossikompleks eeskujuks Versaille`le, Versaille kompleks ja selle eeskuju Euroopas: Schönbrunn, Petrodvorets LOUVRE`I LOSSIL on kaks suurt külge, läänefassaad ja idafassaad. Neid ühendab piklik hoone. Idakülje jaoks kuulutab kuningas välja suure konkursi, kust võtab osa ka itaalia arhitekt Bernini. Louis`le ei meeldi aga Bernini projekt see on liiga rahutu, koosnedes mitmest silmatorkavast risaliidist. Kuningale meeldib hoopis arhitekt Claude Perrault fassaad, paarissammaste motiiv, mida on ohtralt kasutatud. Berninilt tellis kuningas oma portreebüsti
Ehituse plaani koostas Glehn ise, varustades oma elamu keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega, mis kokku pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Glehn palkas töömehed ehitustöödele, osad neist sai ta ka vangimajast appi. Kuid ta võttis oma kätega osa ka praktilisest ehitamisest, aidates töömehi, kuni loss sai nii kaugele, et võis sisse kolida. Kadaka küla paemurrust, praegusest Rae vallast, toodi ehitusmaterjal. Lossil on kahekorruseline krohvimata paehoone. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. Sissekolimine olevat toimunud 1885. aasta paiku. Erinevates väljaannetes loetakse lossi lõplikuks valmimis ajaks 1 oktoober 1885. On räägitud, et Glehn juba väiksena joonistas valmis uhke lossi veidrate kujudega selle ümbruses ning vastas Jälgimäe rahva küsimustele, et see on tema tulevase mõisa plaan.
XIII saj. algul tulid tarvitusele Hiinast pärinevad nööbid ja naisterõivaid hakati kaunistama pitsidega. Taskurätikud olid suureks harulduseks: kui Richard II need XIV saj. lõpul Inglismaale tõi, peeti teda seepärast naiselike kommete austajaks. Ka meeste pikki juukseid peeti veel XI sajandil liig naiselikuks ning enamasti kanti kõrvalesta kõrguselt lõigatud soengut. Keskaja inimesed hoolitsesid ka oma puhtuse eest. Mõnel lossil oli köögi kõrval eriline ruum, kus daamid võisid pidustuste ajal üheskoos vanni võtta. Seep jõudis Euroopasse Idast ja algul tarvitati seda vedelal kujul. Praegusaja seebitükkide vormi sai ta XII sajandil. Seep jäi siiski luksuskaubaks, kuigi Hispaanias valmitati seda küllalt palju. Mida suuremaks muutusid feodaalide rikkused, seda pillavamalt hakkasid nad käituma. Jõukuse näitamiseks püüti üksteist tingimata üle trumbata: üks rüütel külvas ülesküntud põllu
eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse.
saj. ehitati mitmeid losse. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduks jahipidamiseks sobivat maastikku. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord (16. pilt), mis esindab 16. saj. algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned: · Linnustele viitab ehitise masside jaotus- ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. · Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva hoovipoolne fassaad (17. pilt). Kahele korrusele lisaks atika korrus. Kasutas ainult itaalia renessansist pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu
ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse.
Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid. Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest. (TsingisKhaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes. Mükeene kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene võimsad kindlustatud lossid, lossil oli pearuum megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim suured maaalused hauad (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m. § 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5
Vahendas egiptuse ja mesopotaamia kultuuri. 2500 eKr tsivilisatsioon ja võti kasutusele foiniikia kiri. Ajalugu Page 9 Kreeta-Mükeene kultuur 23. september 2009. a. 10:50 Kreeta 2200-1400 eKr Mükeene 1500-1100 eKr Kokku 2200-1100 eKr Kreeta: · Minoiline kultuur (kunigas Minose järgi) · Keskus oli loss, mida ümbritses linn · Müürideta · Lossi valitses kuningas/preester · Usuline funktsioon lossil · Lineaarkiri A (ei osata lugeda) · Austati naisjumalannasid · Aluse panid mittekreeklased · Rahumeelne kunst Loodusstseenid Mükeene: · Kreeta kiri sureb kui mandrilt tulevad hävitavad senise · Kultuur kujunes välja mandri Kreekas · Ahhailased (kreeklaste esivanemas) panid aluse · Sai nime Mükeene lossi järgi · Keskmes lossid (linnadeta) · Loss oli majanduslik, poliitiline ja religioonne keskus · Valitsesid sõjapealik ja kuningas
Mõisa ehitustöid juhtis Pärnu ehitusmeister Rudolf Maag. Lossi ehitamiseks kulunud pea poolteist miljonit tellist põletati mõisa lähedal kivivabrikus, väärispuitu ja muud materjali toodi Saksamaalt ning Riiast, alusmüüride graniit pärineb Soomest. Maalilist lossi kaunistavad eri kujuga tornid, treppviilud, ärklid ja fassaadi 54 Sangaste mõisa peahoone. Foto: Ivar Leidus 2012 sisse- ja väljaulatuvad osad. Peatorn küünib 22,8 meetrini. Lossil oli 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele. Theseus, ta pääses sealt tänu lõngakerale mille andis talle printsess Ariadne. Nad ei abiellunud. Theseus hülgab tema ja jätab saarele nälgima. Dionysos armub printsessi ja nad abielluvad. Knossose lossil puuduvad igasugused kaitsemüürid, lisaks see, et loss on ehitatud tohutu suure ja korrapäratu põhiplaaniga. Ei kardetud välis sissetungijaid kuna neil oli tugev laevastik. saare põhjarannikul? asus Phaistos. Hagia triada??? Teise aastatuhande keskpaigas tabab saart maavärin mis on ülitugev. see tuleneb teera saarel pursanud vulkaanist. see on ~60 km kreetast põhjapool, seda peetakse võimsaimaks, sest see poolitas saare. Ohtlik oli see sellepärast, et kogu maa oli
· François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1- korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis
o Kasutame tööks kolme pilti: file00044392509.jpg, file00083735592.jpg ja IMG_0237.JPG o Ava esimene pilt ja eraldame sellest taeva. Alustuseks selekteeri kogu pilt Ctrl+A o Eemaldame selektsioonist taeva osa - kasutan selleks Magic Wand Tool tööriista ja hoian all Alt klahvi. Tolerance 26 o Kuni tööriist on veel aktiivne, siis tee lossil parem klikk ja vali Layer Via Cut. Selle tulemusena peaks taevas ja loss olema eraldi kihtidel. 121 o Alumise kihi võime ära kustutada - seleketeeri kiht ja vajuta Delete o Keerame lossi teistpidi. Selleks vajuta Ctrl+T, tee sellel parem klikk ning vali Flip Horizontal. o Lisame taeva pildi ja tõstame selle alumiseks kihiks
Ei teata midagi mis keeles see on leitud. On leitud et on teatud rütm nende märkide juures, vb olla mingi hümn või poeetiline tekst. Ta on nagu trükitud, märke ei ole eraldi kujutatud, vaid nagu pitsatiga vajutatud sobivas järjekorras. 1700 purustus, varased lossid tegi maatasa, sinna peale ehitati hilisemad lossid Sakros, Hania, kus loss on tänapäeva linna all, pole korralikult välja kaevatud. Kõik need 5 keskust . Loss ja linn kuulusid ühte, linnast esilekerkiv suurim ehitus, lossil oli alati lossiesine plats, läänehoov vb olla linna keskplat, kõige paremini nähtav Sakros, ida- rannikul. Losside põhiplaan on sarnane, Knossose lossi põhiplaani abil. Knossose kaevas välja Evans 20 saj alguses, ta oli probleemi ees kuidas konserveerida seda (ülemine ja alumine kiht), ehitas üles lossi nii nagu tema meelest loss oli .Oli rikas mees , inglise teholoogia saavutused ,rekonstrueeritud arheoloogia., üldpilt mille ta lõi annab ettekujutuse milline see võis näha.
nimelt nõiduse, maagia, patuelu ja Phoebus de Chäteaupers'i tapmise eest. Jumal olgu teie hingele armuline!» «Ah, see on ju unenägu!» sosistas tüdruk. Ta tundis, kuidas karedad käed temast kinni haarasid ja teda ära viisid. IV. LASCIATE OGNI SPERANZA 21 Keskajal oli lõpuni valmisehitatud majast peaaegu pool maa all, pool maa peal. Kui hoone mitte vaialusele polnud ehitatud, nagu Jumalaema kirik, siis olid tolleaegsel lossil, kindlusel või kirikul alati maa-alused ruumid. Katedraalide maapealse löövi all, mis valgusest tulvil oli ja ööd kui päevad orelite ning kellade helinast kajas, asetses ikka mingi maa-alune kirik, madal, pime, salapärane, akendeta ja tumm. Vahel asusid seal ka hauad. Lossi või kindluse all oli vangikamber, vahel ka hauakamber, vahel mõlemad koos. Neil võimsail ehitustel, mille saamist ja kasvamist me juba mujal oleme seletanud, polnud mitte lihtsad alusmüürid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
