Gooti maalikunst. Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraazi. Mis on vitraaz? tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal 17.Missuguseid värve kasutati vitraazide tegemisel? Punane, sinine, kollane, roheline 18.Missugust temaatikat kujutati vitraazidel? Piibli temaatikat Toimub jätkuv miniatuurmaali areng.13.saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitseperiood. Juhtivaks keskuseks on Pariis. 19.Mis on miniatuurmaali peamine ülesanne? Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid (Bible historiee) ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsüklid ( Bible moralisee) Tahvelmaal ja selle levik 20.Mis on tiibaltar ja mida sa temast tead? õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi
õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski(gooti kunst). Miniatuurmaali iseloomustab: dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad, palju ornamentikat, ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus, liikumise tugev toonitamine ja suur elavus, rõhutatakse askeesi ja kannatusi(romaani kunst). Katriin Jänes, 12B.
1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse? 2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)? 3. Romaani stiili kiriku põhiplaan. 4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt. 5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi. 6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus. 7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee(n?) *triumfikaar. 1) on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku
6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutustega. Islami ehituskunstile on omane ornamentaalne dekoratsioon. Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke. Euroopa keskaja kunstis võib eristada kahte stiili- romaani ja gooti stiili. Romaani stiil kestis 10.-12. sajandini. Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud.
bütsantsi ja armeeni kunstist. • Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad, kõrged tornid. Romaani arhitektuur • Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. • Kõige enam kaunistati portaale ja fassaadi. • Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. • Säilinud on ka freskosid. • Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Romaani maalikunst Vitraaž • Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised. • Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Prantsusmaa Cluny kloostri kirik • Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. • Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Inglismaa Durhami katedraal
kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega. Käsikirjade kaaned olid tihti köidetud metallreljeefis. Kultuur lõppes viikingite pealetungiga. Karolingide nimi tuleneb Karl Suurest, kes valitses 742-814. Ta armastas küll kunsti, kuid oli kirjaoskamatu. Karolingide dünastia valitses Frangi riigis aastani 905 (8.-10. saj.). Karl Suure loss asub Aachenis, Saksamaal. Raamatukunstis jätkus miniatuurmaali ja initsiaali õitseng ja areng. Tehti esimesed katsetused valguse ja varju edasi andmiseks. Peale Karl Suure surma tekkisid Frangi riigist Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal
kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka arvukad seinamaalingud, kuid tänapäeval on neid vähe säilinud, jätkus ka miniatuurmaali õitseaeg, kus kasutati jätkuvalt ohtralt ornamentikat, kuid ei pööratud tähelepanu piltide ruumilisusele Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066
03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus?
seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7) Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8) Mis on vitraaž? Kus asuvad kauneimad vitraažid? Vitraaž on klaasimaal. Kauneimad vitraažid asuvad Prantsusmaal Chartes’i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle’is. 9) Kellest maalis Giotto oma suurimad freskoseeriad? Assisi Püha Franciscusest. 10) Mida uut tõid vennad Limbourg’id miniatuurmaali? Hakkasid kujutama olustikustseene, maasiku ja arhitektuurikujutisi.
Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik
s2ilinud, surmatantsul kujutati surma skeletina. Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile. Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat. Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67-1337). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi. See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.
On palju vaatepunkte, ümberpööratud perspektiiv, vaatajale tuleb anda selge ülevaade. Keskne tegelane on keskel, teistest kindlasti suurem ja ei ole teiste tegelaste varjus, üldiselt otsevaates ja staatiline. Kõrvaltegelased on ääres ja tunduvalt väiksemad, mõnikord profiilis, liikuv ja võib ka kattuda teiste figuuridega. Miniatuurmaalide areng - leidub piiblites, kroonikates, rüütliromaanides. 13. sajandi alguses oli prantsuse miniatuurmaali suur õitsenguperiood. Juhtivaks 5 keskuseks oli endiselt Pariis. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsükslid. Need tööd on üsna suured, esineb isegi piibleid, mis sisaldavad kuni 5000 üksikut pilti. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse
Tekstiilikunst Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip. Vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist normannide poolt, kujutised on skemaatilised. Vaip on 0,5m kõrge ja 70m pikk. Sellel on kujutatud 1500 inimfiguuri 58-l erineval stseenil. Kordamisküsimused (peab teadma, kus põhiplaanil on need osad) Krutsifiks Pseudotrifoorum Võlvik Triumfikaar Trifoorum Vööndkaar Millal tekkis, mille järgi sai nime? Kirjelda miniatuurmaali? Mida tähendab mõiste ,,vaeste piibel"? inimesed ei osanud lugeda, kiriku seintel reljeefid, õpetliku sisuga, et anda lihtinimestele piiblist ülevaade Romaani stiili põhitunnus? Ümarkaar Romaani stiilis reljeefi kirjeldus?
Arhitektuurist on põhiliselt säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega seinad on keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nisid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid paksud müürid ja väikesed aknad. Andrian Tees 1b Hagia Sophia Katedraal Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha
Millises vormis see võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29
Seejärel tulevad ,,tantsijad". Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal, mida kasutati tiibaltari tiibade kaunistamiseks.
Keemiateaduse saavutused on loonud õlivärvidega võrdväärsed, kuid kiiremini kuivavad akrüülvärvid. Temperavärvid annavad matima tulemuse, pealegi kipuvad nad heledamaks kuivama. Akvarell (vesivärv) laseb aluspinnal läbi kumada ja on veelgi mahedama värvimõjuga. Värviliste kriitide abil saab luua pastellmaali. Peale monumentaal- ja tahvelmaali on varasematel aegadel loodud miniatuurmaale. Alusmaterjaliks oli sel puhul pärgament või paber (aga ka elevandiluu, metall). Miniatuurmaali kasutati raamatute illustreerimiseks või esemete kaunistamiseks. Vincent van Gogh. Tähine öö. Näide pastoossest maalimisviisist. Värvide abil saab ümbritsevat maailma kujutada väga täpselt. Maalikunsti üheks ülesandeks pika aja jooksul oli ümbritseva võimalikult täpne kujutamine (fotograafia leiutamine 19.sajandi keskpaiku vabastas maalikunsti sellest ülesandest). Õige kujutamise üheks nurgakiviks on
elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega
Seejärel tulevad „tantsijad“. Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal, mida kasutati tiibaltari tiibade kaunistamiseks.
Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. · Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. · Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. · Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. Lincolni katedraal Inglismaal Bütsantsi kunst Ida-Rooma riigi kunst (330.a-st, mil Byzantione linn nimeteti ümber
"pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse,
kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas. Bütsantsi maalikunst Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks
üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse vitraažikunst. Lähedal maalikunstile on ka Bayeux' vaip. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux' vaip. See on varaseim säilinud tikandvaip, kuhu on peale kujutatud Inglismaa vallutamist normandia poolt. 9. Mis ajastu kunsti peetakse gooti stiili kuuluvaks? See järgnes romaanikale ja on valdavalt 12-16. sajandi alguseni. 10. Kust tuleb nimi gooti stiil?
8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Maal: Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või
14. saj teasel poolel hakatakse kujutama maastikku Kuulsaimad esindajad: Limbergid (vennad). Saavutanud kuulsuse: PILT.... Berni hertsogi tundideraamatu "Juuni". Kujutatakse olustikustseene. Rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. KORDAMISKÜSIMUSED Millal tekkis gooti stiil? Periodiseering, mille järgi sai nime? Arhitektuuri tunnused (põhiplaan, interjöör, fassaad)? Gooti tugisüsteemi osad (TV leht) Kirjelda gooti skulptuuri Kirjelda gooti miniatuurmaali Kirjelda gooti seinamaali Gooti stiili tüüpilisemad tunnused (roidvõlv, teravkaar) Mõisted: pieta, maarjakabel, Madonna, vitraaz, fiaal, vimperg, kuningate galerii, perpektiivportaal. PILDID!!!
Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised teemad; Ida-Pr.maa kuni Belgiani ja lõunas Kataloonia tugev Bütsantsi mõju, lasuurne(erksinine) toon Inglismaa: hoogne miniatuurmaali areng, anglo-saksi isel.jooned, min.maali keskus Winchester, eriti tuntud piiskop Aethleworld oma benediktsionaaliga (õnnitulsvormelite kogu) Itaalia: mosaiigikunst Bütsantsi meistrid, ka seinamaal, Monte Cassino klooster Saksamaa: õitseng 10.saj.lõpp 11.saj.algus, illustreerti ka ilmaliku sisuga käsikirju Skulptuur: keskajal skulptuur oli arhitektuuri kaunistuseks, taassünd uuesti 11.saj lõpus, kaunistati
Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Miniatuurmaali esindavad peamiselt Moguli ja Radzputi koolkond: esimene viljelus iraani kunsti mõjul õhkkonna elu kujutavaid maale, teine kujutas usulis mütoloogilisi süseid, tuginedes ajaloolisele seinamaalile ja rahvapildile. Kasutati akvarellvärve, peamiselt rohelisi ja oranze toone. Esimese koolkonna suurim meister oli Basawan, teised tähtsamad autorid olid Manak ja Ramlol. Tarbekunstis rakendati puu- ja luunikerdust. Metallehitustöödes loodi rikkaliku
14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku ja arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!). 5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali. 6. Kirjelda Gooti seinamaali. 7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust. 8. Gooti stiili tugisüsteem (ehitise osade tundmine pildilt). 9. Mõisted: pietà, maarjakabel, madonna, vitraaz, fiaal, vimpergid, Kuningate galerii, perspektiivportaal. 10. PILDID 8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini.
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnast...
vastu seina. Gootika ajastul armastati skulptuuridega erinevaid kirikuid ja katedraale kaunistada , näiteks katab Remsi katedraali ligi 2500 üksik skulptuuri. Mõningaid gootika skulptuure võib leida ka Tallinnast. Kuna gooti kirkutes olid ilmatu suured aknad ei jäänud õieti ruumigi seina maalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid ja vitraazid . Gootika ajastul aksutati erinevaid maali tehnikaid. Itaalias kasutati freskotehnikat, miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. Ning sammuti tähistab see Lääne-Euroopas ka nii nimetatud tahvelmaali sündi. Ka üks kuulus gooti tahvelmaal asub eestis Niguliste kirkus, mis kannab nime " Surmatants ". Gootsi stiilis ehitised Salisbury katedraal Salisbury katedraal on Salisbury linnas, Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Selle katedraali ehitamine algas aastal 1220 ja lõppes 1320. Kokkuvõttes ehitati seda sada aastat
elukaugusest, oli Giotto di Bondone. Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Giotto di Bondone maalid Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste
- tohutu suured altarmaalid - Siena kirikus Modonna koos kõigi tähtsamate pühakutega( saeti tükkideks) Tuntuim Siena maalikunstnik- Simone Mortiine - tegutses Avignonis - valdas meisterlikult nii seina kui ktahvelmaale - suurimad seina maalid Palazzo Pubblicos - Laura portree autor Koldoljeeni ratsaportree Miniatuurmaal - eeskujuks Pariis - kõige silmapaistvamad meistrid vennad Limbourid(3tk) - Berry hertsogi ,, tundideraamatus"- jäi poolikuks, surid katku 15. saj keskpaigaskaob miniatuurmaali kunst -enam käsitsi raamatuid ei illustreeritud, trükipress IV Gooti kunst Eestis Tuli 13.saj koos sakslaste vallutustega Lubimõrdi kasutuselevõtt, suured linnused 13.saj ehitati enamus suurtest linnustest Võrreldes L-E kindluseid vähe Enamasti suured kastell-linnused Kuressaare piiskoplinnus on kõige apremini säilinud - ehit. 14.saj II poolel kokku ~ 50 linnust, 40 ehitamist alust. 14.saj. Suurim Paide torulinnus, hiljem ehit. Ümber kastell-linnuseks
ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjas (Kristust). Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes. Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati kristlaste kokkutulekukohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefikunstiga ehiti näiteks sarkofaage. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure?
Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom.Strateegiliselt oli linna asukoht soodus- kolmest küljest kaitses teda meri,maa poolt aga kahekordne müürivöönd,mis pani tuhande aasta jooksul vastu vaenlase korduvatele rünnakutele. Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa aga tema noor abikaasa Theodora. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed,mis meenutasid maale ja millega enamasti kaunistati põrandaid,kuid ka seinu.Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone.Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati
Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. 1.2 Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 1.3 Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. 1.4 Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Cluny kloostri kirik
- figuuride paiknemine - värv Kompositsiooni põhimõte: 1. igale objektile oma ruum 2. kujutis teispoolne , jumalik pinnalisus, tinglikkus 3. ruum kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber - palju vaatepunkte - ümberpööratud perspektiiv - aja- ja ruumipidevuse puudumine - anda vaatajale selge ülevaade. Jätkuv miniatuurmaali areng - Piiblid, kroonikad, rüütliromaanid. Tahvelmaal hakkab levima just hilisgooti perioodil. 14-15 sajandil kasutatakse tahvelmaali just altarite juures. Levinuim selleaegne altaritüüp on tiibaltar - hilisgooti altari tüüp, mis koosneb predellast, korpusest, selle külge kinnituvatest tiibadest ja vahel pealmikust. Tiibu võib olla mitu paari, nende avamise ja sulgemisega oli võimalik näidata erinevaid ikonograafilisi kompositsioone vastavalt liturgilistele vajadustele. (Nt
"pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti
sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt
kirikus ja on osaliselt s2ilinud, surmatantsul kujutati surma skeletina. Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile. Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat. Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67-1337). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi. See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.
Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Vennad Limbourg'id. Vennad Vennad Limbourg'id. Mai Limbourg'id. Juuni Oktoober Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega
munka. Üks on 53 ja teine 37 m kõrge. Kahjuks lasi Afgistaani islamistlik Talibani reziim need kujud 2000 a kevadel hävitada kui ebajumalakujud. 3.2 Maalikunst Ka budistlik maalikunst on kindlasti saanud mõjutusi Gandhara maalikunstist; selle ulatust ei saa kindlaks teha, sest viimasest pole midagi säilinud. India maalikunsti paremad näited on freskode tsüklid Ajantas. Hiljem tekkis ka brahmanistlikel ainetel miniatuurmaale; see matkis miniatuurmaali, mida viljeldi muhamedi usku mongulite riigi ajal. Mongulite kunsti avaldused kuuluvad islami kunsti ajalukku. 3.3 Mathura Samal ajal kui kreeka-budistlik Gandhara koolkond õitses India loodepiiril Pesawari ja Taxila linnade ümbruses (tänapäeva Pakistanis) kujunes Põhja-Indias Mathuras välja üks teine, rohkem India enda traditsioonidest lähtuv skulptuurikoolkond. Tegelikult on teadlased kaua vaielnud, et kumb koolkond on õigupoolest vastutav Buddha kuju loomise eest
elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega
Taimemotiivid Kaovad fantastilised loomafiguurid · Vaid siin-seal loomapead tähelõpuna Loodus- ning inimfiguuride puhul lähtutakse antiigist ruumi kujutamisel üritatakse välja tuua sügavust ning figuuride liikumist Miniatuurmaali õitseng IX sajandi keskel · Harrastati eriti keisrilosside kõrval kirjutustubades ning kloostrites · Tähtsamates keskustes e-v iseseisev laad · Mõnel pool tekkisid koolkonnad o Prantsusmaa Initsiaalid esinevad raamatutes üksikutena, tekstile lisatud maaliteostena; Prantsuse raamatumaali stiil on pildistiil
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus. Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. ''Pühakud looduse taustal'' . Raamatute kaunistamine muutus tähtsaks kullassepad ja juveliirimeistrid. Kaaned kullati ja ehiti vääriskividega. Hakkasid ilmnema esimesed rahvuslikud erinevused erinevate rahvaste juures. 21. Romaani arhitektuur Elavnes kiviehitiste ehitamine 11. saj
ainult uskliud. Nii tekkiski kristlik sümboolika, kus igapäevastest motiividest tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. 9.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Teda tähistati lambatalle õlul kandva mehena, samuti kala. 10.Milliseid materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Raamatukunstile pani aluse töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt. 11.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest? Pärgamendile oli võimalik erinevalt papüürusest maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Kuna ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuste pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulemisteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku katakombe. Need olid kas looduslikud või siis
Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Giotto kasutas kõrgete põsesarnadega ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmelist näotüüpi. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega
iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid stiliseeritud. käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. [redigeeri]Romaani maalikunst [redigeeri]Gooti maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. ka vitraazikunst. Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka millele on tikitud William Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti
kuppel. See on kõrgem ja võimsam kui teised kuplid. Kokku andis natukene kõrgema kupli. Pooled liikusid natukene laiali. Pikku pidi on 77 m pikk, kupli diameeter on 31,5- 32 m. kupli alla jäävad aknad ja seega jääb mulje nagu see hõljuks. Keiser Leo III ajal hakati keelama ikoone. Tüli kestis üle 100 aasta ja lõppes ikoonikummardajate võiduga. Selles tülis hävitati palju kunstivarasid. MAALIKUNST Bütsantsi kunstnikud viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad ongi Bütsantsi omad, sest nad kasutasid peale marmori ja veel sulataud klaasisegu, smalti. Peale selle kasutati figuuride ümber kuldset fooni. Ja see tõi värvid eriti pidulikuks. Figuurid on ranges poosis ja kujutatud pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse. Reeglid muutusid rangemaks 10. saj, kui kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Seda kaunistamiskorda hoiab elus Vene-Õigeusu kirik. Kuplil kujutati Jeesust valitsejana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
