Kunstiajalugu - kokkuvõte (1)

Ürgaja kunst
Miks kunst tekkis:

• Taheti väljendada ennast
  
• Maagiline tähendus
  
• Taheti jäädvustada sündmusi
  
• Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha
  

Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks .
On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut , hobune. Olulised olid koopamaalid . Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid ), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt.
Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema ornamentikat tarbeesemetele (nt. tööriistadele). Ürgajal esines ornamentika savist , kivist, puust, tekstiilist või muust materjalist tarbe- ja kultusesemetel, hiljem on ornamentikat kasutatud ka ehitiste kujunduses, mööblil, vaipadel, käsikirjalistes ja trükitud raamatutes, pildiraamidel ja mujal.
Pronksiajal ilmusid ka esimesed praegu teada olevad kiviarhitektuuri näited. Omaette mälestusmärkideks Euroopas on nn. megaliidsed ehitised ( megaliitne-kreekakeelsetest sõnadest mega ja lithos, mis tähendavad ´suur kivi´), mida on leitud eeskätt Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Megaliidsete monumentide hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe .

• Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. (Inglismaa, Iirimaa , Prantsusmaa)
  
• Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmehitis. (Inglismaa)
  
• Kromlehhid on suuremad ansamblid , mille elementideks on menhirid ja dolmenid. ( Stonehenge Inglismaal)
  

Egiptus
Arhitektuur :
Mastaba - ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust.
Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. Astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Püramiidi tippu pandi lihvitud plaadid.
Giza püramiidid: Kõige tähtsam ja suurem Cheopsi püramiid. (Chefrenile, Mykerinosele)
Egiptuses ka palju templeid, mida iseloomustavad sambad, mis meenutavad enamasti taimi. (nt. päikesetemplid)
Skulptuur :
Palju vaaraode täisfiguure- tardunud sirges poosis , vasak jalg pool sammu eespool , rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Jäsemed ei ole kehast eraldatud. Nende nägudel võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks.
Reljeefkunst läks sujuvalt üle maalikunstiks. Maalikunsti iseloomustab dekoratiivsus ja Egiptuse poos. (Nägu profiilis , silm otse. Õlad otse, puusad ja jalad profiilis.) Värvid on harmoonilised ja maitsekad. Ei anta edasi varju ja värvivarjundeid.
Teos: Nofretete portreebüst
Kreeka
Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas megaroni. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega.
Kreeka jumalad on inimeste sarnased, oma iseloomuga - igal jumalal oma tempel.
Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma . Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seega on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17.
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Selle kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel . Tüves oleks nagu keskelt pisut paisunud; seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid (nn. kannelüürid).
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili – dooria , joonia ja korintose stiili.

• Dooria stiil on vanim, lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik .
  
• Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia sambal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel.
  
• Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied). Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged.
  

VAATA PILTE LK 54
Kõige kuulsam jumalate tempel Ateena Akropol , mis koosneb:

• Partheon
  
• Propülee (väravaehitis)
  
• Nike tempel
  
• Erechteion (sammasteks naiste kujud)
  
• Templitel viilkatus
  
• Viilu osa kaunistatud
  
• Katus kaetud kassettidega
  

Rajati ka amfiteatreid. Need rajati looduslikesse kohtadesse orgudes, mäenõlvadele.
Skulptuur:

Kõige vanem- arhailine
Suhteliselt jäigad poosid , enamasti seisvad figuurid , üks jalg natuke ees. Käed kõrval. Jäsemed kehast lahus. Enamasti alasti noormehe figuurid ( kuros ) ja riietatud naistefiguurid ( kore ). Iseloomustab tuim näoilme, suunurgad grimassitaoliselt ülespidi, punnis silmad.
Teos: Vasikakandja

Klassikaline ajajärk (õitsenguaeg)
Osati ära lahendada kontraposti (e. nõjajala) probleem. Leiti tasakaalupunkt. See võimaldas hakata valmistama igas asendis kujusid .

• Ateena koolkond-Kujutati jumalaid ( Apollon , Zeus , Aphrodite ). Kujud olid vabad ja liikuvad
  

Myroni „ Kettaheitja ”

• Sparta koolkond- Põhiliselt kujutati sportlasi ja sõjamehi.
  

Plykleitos „ Odakandja ”
3) Hellenistlik aeg
Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid
Teos: Laokoon , Niobe
Skulptuuris harrastati ka krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust , õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. ( Athena kuju kunagises Ateena akropolis).
Rooma
Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni. Nad ehitasid palju teid ja sildu. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared , võlvid ja kuplid . Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4-korrusseline Colosseum .
Püstitasid suure tähtsa ehitise Panteoni, mis oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selle siseruum oli ümmargune. Ehitatud on see põletatud tellistest. Sellel on suur kuppel .
Ehitasid näiteks:

• Termisid e. Saunasid - Selles olid pesemisruumid, basseinid , koosoleku- ja ajaviitmisruumid, raamatukogud.( Caracalla termid Roomas)
  
• Triumfikaari- Ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava.
  
• Foorumeid (arhitektuurilised ansamblid)
  
• Akvedukte e. veejuhtmeid (Lõuna-Prantsusmaal Pont du Gard )
  
• Lõbustusasutusi (Colosseum Roomas)
  

Linnaehitust tervikuna on kõige parem tundma õppida Pompeji ja Herculaneumi varemete põhjal. Need Vesuuvi tulemäe jalamil asunud linnad mattusid aastal 79 m.a.j. tuha ja laava alla ning konserveerusid peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. 18. sajandil alustati nende väljakaevamist. Tulemuseks on võrdlemisi täielik pilt selleaegse väikelinna üldilmest, eluolust ja ka kunstist.
Maalikunstis oli palju seinamaale. Maaliti palju avatud uksi ja aknaid. Oli palju portreesid (ka kivist). Kasutati dekoratiivseid värve ja inimesi kujutati loomutruult.
Skulptuur:
Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning nende mälestust aitasid jäädvustada portreebüstid. Portreteeriti ka teisi silmapaistvaid kodanikke , mille üheks põhjuseks oli roomlastes sügavalt juurdunud esivanemate austamine.
Et peale isikute taheti jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi võite, õitses ajaloolisele teemale pühendatud reljeefkunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt.
Roomlased püstitasid ka monumente . Neid püstitati peamiselt väejuhtidele, hiljem keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist), millel paiknes portreebüst või seisev figuur. Teist tüüpi monumendid olid kõrged sambad (Trajanuse sammas).
Üks esimesi monumente oli Marcus Aureliuse ratsamonument.
Varakristlik kunst
Varakristlik kunst oli esialgu põlu all. Kristlased pidid end nt. roomlaste eest varjama. Roomlased ei sallinud kristlasi, sest nood olid orjadega võrdsed. Kristlased peitsid end katakombides , kus andsid üksteisele sümbolitega märku, et on kristlased. Katakombides tehti esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid, mosaiik . Õigepea muutus see avalikuks. Kristlus kuulutati riigi ametlikuks usundiks. Hakati otsima ruume , kus saaks kohtuda. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn. basiilika .
Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, millel kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik oli ilmakaarte suhtes orienteeritud, lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn, nn. kampaniil .
Romaani kunst
Romaani kunsti juhtivaks žanriks oli arhitektuur. Siit algabki keskaja ehituskunsti hiilgav peatükk. Eriti tähtsal kohal oli keskajal sakraalarhitektuur.
Romaani stiilile kõige olulisemad elemendid: ümarkaared, suhteliselt paksud seinad.
Kasutati silindervõlve ja ristvõlve. Kõige vanemad basiilikad olid ilma kellatornita. Kellatorn ehitati eraldi kiriku kõrvale ja seda nimetati kampaniiliks ( Pisa torn). Kõik kirikud ehitati alati ida-lääne suunda. Peaportaal asub läänes ja kõige püham koht ( altar ) idas.
Kölni katedraal
Marie Laachi kirik
Püha Markuse katedraal
Vaata LK 105
Skulptuur:
Skulptuur oli arhitektuuri osa. Ei olnud eraldi kunstiliik . Ehitisi kaunistati põhiliselt reljeefidega- sees näiteks piilarite kapiteele ja baase, väljas peamiselt portaale ja läänefassaadi. Reljeefidest kujundati mõnikord suuri kompositsioone, mis olid jutustava ja õpetava sisuga. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute skulprutaalseid kaunistusi ka “vaeste Piibliks”. Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna. Ilmselt ei pööranudki meistrid tähelepanu inimese kehavormide täpsele edasiandmisele; neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil.
Sageli leiame romaani kirikuis seinamaale. Maalikunsti peateemaks olid mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust. Kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat.
Gooti kunst
Nagu romaani stiil, nõnda oli ka gootika eelkõige sakraalne , s.t. kiriklik kunst. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roiete kasutuselevõtt võimaldas ehitada õhemaid ja kõrgemaid seinu ning ehitada ka rohkem aknaid. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus.
Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii, ümmargune roosaken, kõrvaluksed väiksemad, kaks torni, veesülitid. Tornidel puudub tornikiiver . Amiens ´i katedraal, Reimsi katedraal, Kings College Cambridge´is, Jaani kirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kirikutel kasutati ka raiddetaile- ristlillikuid, krabisid. Kirikutele hakatakse ehitama kellatorne (läänetornid). Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.
VAATA LK 114-115
Gooti ajal oli ka klaasvitraaži õitseaeg.
Linnaehituses:

• Majad lihtsad, vähe kaunistusi
  
• Talajupp (kraami ülesvinnamiseks)
  
• Korrused ebaühtlastel kõrgustel
  
• Peauks viis otse pereruumi (seal võeti vastu kliente, tehti tööd, seal asus ka söögilaud)
  
• Tänavad olid kitsad ja mitte kõige puhtamad
  
• Linnakindlustused
  
• Aknad väikesed
  
• Peauks teravkaarne
  
• Terav , kõrge viilkatus
  
• Majad tihedalt üksteise kõrval
  
• Linna ümber sageli müür
  

Gooti maalikunst
Klaasimaali õitseaeg, skulptuur on arhitektuuri teenistuses.
Renessanss
14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi. Inimene muutub taas oluliseks.
Jaguneb: (lk 130)

14.saj tereccento e eelrenessanss

15.saj quatrocento e vararenessanss

16.saj cinquecento e kõrgrenessanss
Arhitektuur.
Kunsti keskuseks Firenze .
Hakatakse ehitama palazzosid(lossid). Esimene palazzo Palazzo di Medici. Oluline kunstnik Filippo Brunelleschi(1377-1446). Kujundas Firenze toomkiriku kohale kupli - tema olulisim töö. Oluline kunstikeskus Firenze. Firenze Leidlaste Kodu (lk 132)
Palazzod – kolmekorrusselised, nelinurkse siseõuega, katused madalad ja näevad välja nagu kindlused . Ümarkaared + kaunistused katuseservades. Nendega näidati jõukust vastupidiselt gooti ajale.
Skulptuur
Skulptorid: Lorenzo Ghiberti 1378-1455
Donatello 1386-1466 (kujutas Taavetit, esimene ratsamonument Gattamelata lk 137), Andrea del Verocchio1436-1488 (Taavet lk 135)
Majoorikameistrid: vennad Della Robbiad ühed olulisemad meistrid. (vt. pilte lk 136)
Maalikunst
Freskomaali õitseaeg(märjale seinale kantakse värv).
Sandro Botticelli (u1455-1510): tähtsamad tööd ”Prima Vera ”e. Kevad, ”Veenuse sünd” Tagaplaanil loodus, inimeste proportsioonid õiged. Modellina kasutas tihti armastatut.
Kõrgrenessanss
Kunstielu keskus Rooma.
Arhitektuuris kaks olulist isikut Bramante (1444-1514) . Hakkas ehitama väiksemaid uut tüüpi ehitisi. Kuulsaim ehitis Tempietto(lk147) ja Peetri Kirik Roomas(lk 147).
Michelangelo (1475-1564): kõige olulisem tööks arhitektina Peetri Kiriku kuppel (lk 147) Ja raamatukogu Firenzes. Oli skulptor . Skulptuur: ”Brügge Madonna”, Reljeef: Madonna trepil. Esimesed kuulsama tööd: ”Pieta”(kristuse taganutmine – madonna hoiab meest süles, asub Rooma kirikus).
Väga oluline töö, mille pikkus 5,5 m – ”Taavet”, ”Donatello”(asub Firenzes). Üks oluline töö ka ”Mooses”!. Kujundas Medicite hauakambrid . Sixtuse kabeli lae (Piibli lood aineks) ja idaseina (”Viimne kohtupäev”) on maalinud. ”Eeva ja Aadama lugu”.
Andrea Palladio( 1508 -1580): tõi arhitektuuri uue nüansi- sambad läbi mitme korruse.
Leonardo da Vinci( 1452 -1519): ” Mona Lisa”( tavalisest naisest maalitud esimene portree), ”Püha Õhtu Söömaaeg”(rõhutatakse sellega kristuse tähtsust, esimene horisontaalse kompositsiooniga töö), ”Madonna Grotis/ kaljukoopas ”, ” Ristija Johannes”, ”Madonna Litta”, ” Daam Hermeliniga”, ”Madonna ristikheina lehega”.
Raffael(1483- 1520 ): maalis ilusa koloriidiga. Olulisim töö ”Sixtuse Madonna”(lk151)! Tema töid iseloom inimlik joon. Maalib eelkõige tavapärast inimest. ”Ateena kool”!, maalitud Sixtuse kabelisse. ” Parnass ”!
Veneetsia koolkond. Töid iseloomustab elu jaotus. Tõsisemad. Rohkem kompositsioonid, püüütakse maalilisuse poole. Värvid on kuldsed .
Giorgione(u 1478 -1510) Tõi maalikunsti looduse. ”Äike” ” Uinuv / lamav veenus ”
Tizian (1476-1576) ”Veenus”, ”Taevane maine armastus”, ” Danae ”, ”Maarja Magdalena ”, portreed paavstidest, ”Lunaraha” ”Tütarlaps puuviljavaagnaga”, tütar ” Lavinia ” ”Tütarlaps valges”, ”Maarja taevaminek”(lk 155), ” Paavst III”
Tintoretto (1518-1594) Maalis tumedates toonides, võtab kasutusele diagonaalkompositsiooni. ”Kaana pulm” ”Naised musitseerimas”
Kaldub manerismi poole, e maalitakse teiste kunstnike maneeris.
Saksamaa.
Albercht Dürer ( 1471 -1528)- maalis palju akvarellidega. Tõi maalikunsti graafika : ”Rüütel ja surm”, sarjad: ”Suur passioon ”, ”Väike passioon”
Saksa maalikunstis ei ole nii head anatoomia tundmist.
Eesti.
Michael Sittow(1500-1558)- portreekunstnik, teda kutsuti palju õukondadesse. Tema tööd on paljudes suurtes maailmagaleriides(vt tähtsamaid töid).
Hispaania .
El Greco ( 1541 -1614) "Daam karusnahaga", "Autoportree"(kujutab ennast)
Kasutas külmi toone: sinine, tuhkjashall, must, valge
Väljavenitatud kehad – valed proportsioonid.
Barokk
Iseloomustab rahutus, liikuvus, dünaamilisus. Hakatakse näitama kirgi. Alguse Itaaliast
Lorenzo Bernini 1598-1680- eelkõige skulptor. Täiendas Peetri Kiriku esist väljakut, tehti uus fassaad . Tõi skulptuuri liikuvuse . ”Apollon ja Daphne ”(lk 177)- loorberipuu temaatika . ”Püha Teresa ekstaas”
Suurepärane inimkeha kujutus(a’la näpud vajuvad naha sisse)
Barokile on iseloomulikud detailid. Näiteks voluudid. See spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Lisaks sellele olid majad mitmevärvilised ning kaunistatud skulptuuridega.
Prantsusmaal barokis head näited, eelkõige lossid. Tulevad moodi ka suveresidentsid ja oluliseks muutuvad pargid. Täiendatakse Louvre lossi- idafassaadi.Väljaspool linnu hakatakse ehitama suuremaid losse , nt Versaillesi loss- põhiplaanilt ei ole enam tüüpilisele lossile neljakandiline, vaid tiibadega. Moodi tulevad baroksed karbid( mustrid tehakse ette). Sisekujunduses palju kaunistusi, müstika temaatika. Võetakse kasutusele ahjud ( see võimaldas mööblil õhemaid materjale kasutama hakata) , kasutatakse hinnalisi materjale. Võeti kasutusele buduaarid ehk naiste garderoobid.
Dresden - ka üks kuulus paviljon
Kunstiellu lülitus ka Venemaa. Peterburis on heaks näiteks Talvepalvee. Kaotatakse ära teravad nurgad. Kaunistatakse skulptuuridega. Et rõhutada rahutust, tehakse maja kahevärvilised.
Eestis parimaks näiteks Kadrioru loss. Stukdekoor- kips- või puitkaunistused värvitakse üle
MADALMAADE KUNSTNIKUD :
Peter Paul Rubens (1577-1640) – 2 õnnelikku abielu, esimene abikaasa suri. Ta oli Tüüpiline baroki maalikunstnik – vastandid, liikuvus. Tema töödes palju tegelasi
” Helene ja lapsed”, ”Lakippose tütarde röövimine”
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606- 1669 ) – Tema eluarmastus Saskia
Liikuvust, tema töödes eriti pole – inimeste näoilmed on uudishimulikud . Töid iseloomustab veel kaunis kuldne koloriit. ” Susanna suplemas”, ”Öine vahtkond ”, ”Kadunud poja tagasitulek” ”Dr. Tulpi anatoomialoeng”, ”Öine vahtkond”, ”Danae” (lk 190, pilt 196), ”Saskia punase kübaraga”
Tähelepanu on koontatud inimese hingele – palju on enesest portreid. ”Autoportree Saskiaga”
Holland
Jan Vermeer van Delft (1632- 1675 )– ilusad, rahulikud olustiku tööd – igapäevane tegevustik on jäädvustatud. ”Tüdruk pärliga”
Willem Kalf – natüürmordi viljeleja – materjalid on hästi eristatavad.
Hollandlased panid aluse maastikumaalidele
Jacob van Ruisdael – loodus/ maastikumaalid – lihtne loodus, silmapiir on alla keskjoone, meisterlikud pilved jne.
Paulus Potter – tõi maalikunsti loomad – maalib enamasti Lehmi ( hobused , koerad jms)
Rokokoo – ülepaisutatud
Eestis oli samalajal – Balti-saksa maalikunst
Klassitsism
Sai alguse 19.saj alguses. Antiigi vaimustus , tagasipöördumine ehedasse, puhtasse antiiki.
Suur Prantsuse Revolutsioon , Napoleon . Tekkis, kuna olid väljakaevamised Pompeis ja toimus revolutsioon.
Prantsusmaal- Kreeka ehitiste matkimine -- Madeleini kirik (lk203),
Triumfi kaar-ehitusmonument, kopeeritud (Pariisis)
Brandenburgi väravad (Berliinis)
Sakraalarhitektuur
Kirikud-sambad, kuplid, sümmeetria, harmoonia.
Nt. Pantheon Pariisis, Tartu Ülikooli peahoone , Valge maja
Nelinurkse põhiplaaniga kauplused, nt. Peterburis Gostinõi Dvor
Peterburis Admiraliteedihoone
Linnadest oli näiteks Tartu kesklinn enne II maailmasõja purustusi klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal.
Mõisaarhitektuur- Eesti parim näide Riisipere
Skulptuuris pöördutakse tagasi antiiki.
Antonio Canova (1757-1822)Töötas põhiliselt valge marmoriga.”Amor ja Psyche ”(lk203), “Kolm graatsiat”, “ Paolina Bonaparte”
Bertel Thorvaldsen(1768-1844) “Kolm graatsiat”, “Tulge minu juurde”(Kristus), “Lõvi”
Maalikunsti eeskujuks skulptuur, sest Kreeka maalikunsti ei olnud säilinud.
Jacques Louis David(1748-1825). Napoleoni austaja. ”Napoleoni kroonimine ”, ”Napoleoni portree”, ”Horatiuste vanne ”(lk 208), ” Tapetud Marat ”
Jean Auguste Dominique Ingres 1780-1867 ”Suur Odalisk”.Hindas kõrgelt Raffaeli .Oli hea portretist.
Romantism
Kõik pööratakse minevikku, ei olda rahul ajahetkega, kus elatakse. Kujutati tihti kuuvalgust.
William Turner 1775-1851 Meremaalija, võttis kasutusele pahtlilabida. On impressionistide eelkäija. Õlimaalidega maalija.
Realism
Maaliti seda, mida nähti. Ilustamata
Francois Millet ”Viljapeade korjajad ”, ”Pime”, ”Õhtupalve”(lk223). Suhtub tavainimestesse respectiga.
Impressionism
Johann Köler( 1826 -1899)!! Esimene haritud Eesti soost maalikunstik. Õppis Peterburis. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast”, ”Truu valvur”, ” Lorelei ”, ”Tütarlaps allikal”, olulised tööd tema ema ja isa portreed, ”Sünnikodu”, ”Tatarlanna”,”Ketraja”, ”Tulge minu juurde”
Weizenberg ” Linda ”
Amadeus Adamson(1855-1929) ” Russalka ”, ”Lydia Koidula”, ”Laeva viimne ohe”, ”Kalevipoeg ja sarvik”, ”Hülgekütt Pakri saarelt”, ”Georg Lurich”, ”Kalevipoeg põrguväravas”, ”Kalevipoeg”, ”Romanovite dünastia”
Eduard Viiralt( 1898 -1954) Lõpetas Pallase diplomiga nr.1. Rahvusvahelise tähtsusega graafik . ”Põrgu”, ”Lamav tiiger ”, ” Kabaree ”, ”Viiralti tamm”
Claude Monet (1840-1926) ”Impressioon. Tõusev päike”, See töö andis sellele kunstistiilile nime. Võttis kasutusele segamata värvid. Vesirooside sari. Maalis palju oma naist Camille. ” Roueni katedraal”. Maalis palju moone . ”Heinakuhjad”
Edgar Degas(1834-1917) Baleriinide maalija ”Helesinised baleriinid”, ”Roosad baleriinid”, ”Priimabaleriin”, ”Tantsutund”, ”Hobused”
Auguste Rodin (lk 233) Ainuke tolle aja skulptor. ” Suudlus ”, ”Mõtleja”, ”Käed”, ”Calais´ kodanikud”, ”Balzac”, ” Põrguvärav”, ” Rose ”, ”Sõjaingel”, ”Looja käsi”, ”Kevade”
Postimpressionism
Kunsti tuuakse tunded.
Vincent van Gogh ”Kartulisööjad”, ”Tähisöö”, ”Oliivisalu”, ”Küpressid”, ”Õitsevad mandlipuud”, ” Kaarli kohvik ”. Päevalillede maalija, maalis endast autoportreesid
”Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga.”
Paul Gauguin Tema ütlus ” homme hakkan kunstnikuks”. ”Kas sa oled armukade?”, ”Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?”, ”Kollane kristus”.
Ta on dekoratiivmaalikunsti looja. Maalis palju Tahiti loodust ja inimesi. ”Loodus mustade sigadega”, ”Neiu mangoviljaga”
Henri de Toulouse -Lautrec Reklaami-ja plakatikunsti looja. ”Moulin Rouge ”. Näitas naisi vulgaarsetes poosides. ”Absindi loojad ”, ”Jane Avril tantsimas”, ”Baaridaam”
Futurism Tulevikukunst – sai alguse Itaaliast – eeskuju filmindusest.
Giacomo Balla (1871-1958) ”Koer keti otsas”
Kubism Maailma jagamine tükkideks ja kokku panemine enda tahte järgi.
Pablo Picasso (1881-1973) ” Avignoni neiud” – nägu+selg (samal inimesel)ühel pildil.”Tuvi”
Dadaism Šokeeriv kunst – pärit Šveitsist.
Sürrealism abstraktne kunst – maalitakse unenägusi, asju mis pole reaalsed.
Malevitš – ”Must ruut”
Salvador Dali (1904-1989)- oli alguses teatrikunstnik.
”Püha Antoniuse kiusamine”, ( kiusatus – vikipeedias) ”Sulanud aeg”, ” Pehmed kellad”. ” Elevandid luikede peegelpildina” ”Guala”
Eesti kunst
Eesti kunst algas gootikaga (arhitektuur, maalikunst).
Gooti ajal ehitistel teravkaared, tugikaared (võimaldasid õhemaid seinu), kindluskirikud, korrused ebaühtlaselt, väikesed aknad.
Põhilised kirikud sel ajal:
Tartus: Toomkirik , Jaani kirik (olulisim, vanim, derrakota kujudega )
Tallinnas: Oleviste, Niguliste ( Herman Rode tehtud on Niguliste kiriku altar), Pühavaimu, Tallinna Toomkirik.
Oluline ka Tallinna vanalinn.
Linnaehituses:
Majad lihtsad, kõrge viilkatusega, ruumid ei asunud tasapinnaliselt (trepid), aknad kitsad, tänavad kitsad, katuse all nn. aidaruum, 1. korrusel suur ruum (pereruum, käsitöölisele käsitöötuba ja ka klientide vastuvõtmiseks tuba)
Linna ümbritses suur müür ning kuna maa oli kallis, siis olid majad tihedalt üksteise vastas.
Profaanarhitektuuris: Kindlustused (Kuressaare, Viljandi)
Sakraalarhitektuuris: Dominiiklaste klooster, Pirita klooster
Ühiskondlikud hooned: Raekoda ja ka apteek Tallinnas
Kujutavas kunstis...
Skulptuurid peamiselt puust. Kaunistati kirikuid? Maalikunst sai alguse gooti ajast.
Maalikunstis...
Herman Rode
Berndt Notke ”Surmatantsud”
Hermann?
Renesanssi väga lühike periood
Barokk tõi endaga kaasa kaunistused. Ülepaisutatuse ja liikuvuse.
Arhitektuuris: Kadrioru loss 1725. a (Peeter I tellis oma naisele Katariinale) Niccolo Michetti (1675-1743) oli arhitektiks. Algas ka lossi- ja pargikultuur.
Rokokoost ainult üks näide: Põltsamaa lossisaal. Säilinud barokiaegne mõisakultuur: Palmse, Sagandi. Kahjuks ei ole säilinud Narva linn, mis oli kunagi ka barokne.
Klassitsism
18. sajandi lõpul. Tartu oli keskne klassitsistlik linn.
Johann Wilhelm Krause (1757-1828) ehitised olid tähtsaimad: Ülikooli peahoone ja selle aula , tähetorn, Inglisild , anatoomikum ning suures osas ka kesklinn.Mõisatest: Roosna- Alliku .Pargid muutuvad järjest väiksemaks. Skulptuurist olulisim Barclay de Tolli skulptuur ja mausoleum.
Hakkas levima historitsism- hakati ehitama minevikulisi (vanade detailidega) ehitisi. Näiteks Alatskivi loss, Sangaste loss.
Maalikunstis oli baltisaksa maalikunsti õitseaeg.
Eesti kunstis olid olulised:
Esimene eesti soost koolitatud kunstnik Johann Köler (1826-1889). Kes oli ka Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. [ Ema ja isa portree, Sünnikodu, Truu valvur, Tütarlaps allikal, Lorelei]
Skulptuuri rajajaks oli Amandus Adamson (1855-1929) [ Russalka, Kalevipoeg, Kalevipoeg ja sarvik, Kalevipoeg põrguväravas, Line, Laine ainuke suudlus, Äreval ootel , Laeva viimne ohe, Noorus kaob, Lembitu ]
Tuntud graafik oli Eduard Viiralt (1898-1954), kes viis graafika Euroopasse.
Maalikunstnikest oli oluline Berndt Notke [maal Surmatants , skulptuur Püha Jüri]