alusel krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid nelinurksed süvendid kassetid. Seal asusid jumalakujud.
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju)
Platvormi nimetatakse krepidomaks. Krepidoma viimast astet nimendatakse stülobaadiks. Stülobaadil on sambad ja sammastele toetub talastik koos katusega. Templi ehitamisega käisid kaasa kindlad reeglid, näiteks templi küljel peab olema kaks korda rohkem sambaid kui kitsamal küljel. Kõige iseloomulikum joon kreeka arhitektuuris ongi sammas. Sammas jaguneb kolemeks oskaks: baas, tüves ja kapiteel ja need omakorda veel väiksemateks osadeks nagu ehhiin ja abakus. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili dooria, joonia ja korintos. Kõige vanem neist on dooria. Dooria stiili iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, lihtsus, rangsus ja samuti tunneb samba ära paksema keskosa poolest. Ta sai oma nime dooria hõimudelt. Dooria stiili täiuslikum teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel. Joonia stiil sai alguse Väike-Aasias Joonia maakonnas. Joonia sambad on dooria omadest saledamad ja elegantsemad
osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid. Dooria stiili näited on Lõuna Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr.) Täiuslikum dooria stiilis tempel on Ateena Akropolil asuv Parthenon (447 432eKr.). See on klassikalise ajajärgu uhkemaid mälestusmärke. Mõõtmed 31x69m, sambaid 8x17. Pühamu koosnes 2 ruumist, naoses oli Athena Parthenose kuju (12,8m) JOONIA stiil. Sammas peenem, üldmulje kergem
sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- äärmuste ja liialduste vältimine Arhitektuuris levis kolm stiili e orderit: 1. dooria- vanim stiil; madalad ja jässakad sambad. Ehitised raskepärased , kuid kindlad. Lihtsus ja rangus; sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik- ketta kujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Dooria stiili friis koosneb triflüügidest- nelinurksed kiviplaadid, millel kaks püstvaokest, ja metoobidest-reljeefidega kaunistatud; vahelduvad metoobidega. 2. Joonia- hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje kerge ja rikkalik. Ehhiin kaunistatud motiividega. Friis kaetud üleni motiividega. Abakus koosneb nn rullpadjandist. 3. korintose- erineb ioonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Selle kapiteeli
SAMBAD JOONIA - Sammas on mõne võrra hilisem , peenem ,elegantsem .Mulje ehitisest kergem .Joonia sambal on ümmargune ,mitme osaline baas .Iseloomulik kapiteel ,mille ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega .Abakus koosneb niiöelda rullis badist ,mis lõpeb nurkadele teokarpi meenutavate voluntidega .Joonia stiili esindasid näiteks väike Nike tempel, Ateena Akropdil ja hiiglaslik tempel Artimise Tempel Efusoses . KORINTOSE Erineb joonia stiilist põhiliselt ainult samba kapiteeli osast . Korintose kapiteeli alaosa on vaasi kujuline .Seda katavad lopsakad taime vormid (Akantuse lehed ,väädid ,õied ) mis
Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. · kapiteel Samba pea. Üks templi osa.Üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. · dooria stiil- Kreeka arhitektuuri vanim stiil.Iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad,mistõttu ehitis mõjub raskepärasena ( eriti vanemad templid ), kuid kindlana.Dooria stiil on lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik- kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüfidega vaheluvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. · joonia stiil- Kreeka arhitektuuri hilisem,selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud
Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seljuhul on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. (Kangilinski, 1997) Sammas ehk kandev osa on kahtlemata kreeka arhitektuuri iseloomulikem detail, millel on kolm põhiosa: baas ehk alumine, tüves ehk keskmine ja kapiteel ehk ülemine osa. Kapiteel omakorda koosneb kahest osast alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989)
Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. VÄGA KÕRGEL JÄRJEL OLI SEALNE TARBEKUNST (KULLASSEPATÖÖ, KERAAMIKA). VANA- KREEKA ARHITEKTUUR - ORDERID (DOORIA, JOONIA, KORINTOSE) DOORIA STIIL on vanim. Seda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagsihoidlik - kettakujuline ehhiin ja selle kohal ruudukujuline plaat ehk abakus. Dooia stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest. Triglüüdiega vahelduvad metoobid on tavaliselt kaunistatud reljeefidega. Hera tempel, Poseidoni tempel. JOONIA STIIL on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum . Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel
8.Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Mört, poolsambad, pilastrid, võlvid, kuplid. 9. Nimeta Rooma ehitisi. Termid, Colosseum, triumfikaar, foorum, Basilica äri- ja kohtuhoone. 10.Millised suunad valitsesid rooma portreeskulptuuris? Realistlik idealiseering( keisrid pärast surma jumalatena) 11. Võrrelge vanakreeka stiile. Joonia stiil on hilisem, sambad peenemad ja elegantsemad. Ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Dooria stiil on vanim, madalad ja jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik, friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Korintose stiil, sammaste kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad eriti saledad ja kõrged. 12. Mõisted:
Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud Oli kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria: see stiil on vanim ja kõige primitiivsem, kapiteel ja friis . Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. Joonia: Sambakivid seoti metallist klambritega. Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. Korintos: Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Skulptuur: Põhiliseks aineks oli inimene. Arhailisel ehk 1 perioodil olid kujud sirged, proportsioonid olid ebaloomulikud.
Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid populaarsed kaunistuselemendid.
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei ol...
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
(LK 49) Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr, edasi järgnes 3 perioodi : 1. Arhailine ehk vana aeg(600-480 eKr) 2. Klassikaline ehk õitseaeg(480-323 eKr) 3. Hiline ehk hellenistlik aeg(323eKr 30 pKr) Kunst klassikalisel ajastul: 1.Joonia stiil: · tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas · Joonia stiilis sammas on peen ja elegantne ning kogumulje ehitisest tundub kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. 2.arhitektuur: · Joonia stiil hakkas levima päris-Kreekas Atika maakonnas, kus omandas erijooni ehitised väiksemad ning nende friisid kaunistatud reljeefidega. · Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas
KREEKA KUNST Monika Sepp 11A Perioodid · Arhailine ajajärk VII-VI saj. eKr. · Klassikaline ajajärk V-IV saj. eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, m...
Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer
· Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta. · Akroteer - Viilu tippu ja nurki kaunistavad detailid. Joonia order nt väike Nike; Artemise tempel(hävinenud) · Elegantne, ja õhuline üldmulje. Sammas peenem, kergem ja pikem kui dooria stiilis. · Sambal entaas puudub. Baas on mitmeosaline. · Kapiteel:Helmisnöör ja munavöö - Motiivid, millega ehhiin on kaunistatud. · Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb voluutidega - keerukujuline kaunistus. · arhitraav lihtne · friis on kogu ulatuses kaunistatud reljeefidega. · Hammaslõige - Friisi kattev riba. Korintose order - nt Olümpeion · Erineb joonia stiilist vaid kapiteeli poolest · abakus nelinurkne · ehhiin karikakujuline, seda katavad Akantuselehed(lopsakad taimevormid), või väädid või õied. · Sambad eriti saledad ja kõrged
tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil. 15) Joonia stiil klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil. Esines Väike- Aasia ja Atika teisendina. Joonia sambal on baas, mis Väike-Aasias koosneb nelinurksest alusplaadist, kahest sellel asetsevast süvarihvast ja mõikast, Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on 24 kannelüüri, mida üksteisest eraldavad pindribad. Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest. Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja nn munavöödist, Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel väikese ringikese, nn silma ümber. Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis. Tuntuimad joonia stiilis ehitisi on Erechtheion ja jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses 16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil
Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. · Tempel seisab alusel, mis on maapinnast kahe-kolme astme võrra kõrgem. Sambad ümbritsesid templid tavaliselt igast küljest ja sammaste arv allub kindlale reeglile: 6 x13 või 8x17 · Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. · Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili diiroa, joonia ja korintose. · Kõige vanem neist oli dooria: madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem
Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõige sagedamini kaunistatud nn. munavöödiga (all). Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: 1-2. meander 3. Munavööt 4. Hammaslõige 5. Lainevööt Ornamendid, vasakul palmett. Joonia samba kapiteel ja baas (samba alus). Sambakivid seoti metallist klambritega (paremal). Erechtheioni templi joonia stiilis sambad. Dooria ja joonia stiilide võrdlus. Korintose stiili iseloomulikud tunnused. Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja
5. Kreeka sambad. DOORIA stiil on vanim. Mõjub raskepärasena, sest iseloomulikud on madalad ja jässakad sambad. Väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. JOONIA stiil on hilisem. Ehitise kogumulje jääb kergem ja rikkalikum, sest sambad on elegantsemad. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE stiil erineb Joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.
• metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas
VANA- KREEKA JA VANA- ROOMA EHITUSKUNST: SARNASUSED JA ERIPÄRAD STILISTILISELT JA EHITUSTEHNILISELT. Vana Kreeka varaseimal perioodil jälgiti egeuse ning eriti mükeene ehituskunsti traditsioone. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid arenesid siiski peamiselt välja arhaika perioodil (7.- 6. saj. eKr). Kreeka ehituskunst on tugevalt konstruktsiooni keskne ning tähtis on välisarhitektuur. Rooma arhitektuur on suuresti üle võetud kreeklastelt, mida kasutati ainult dekoratiivselt. On kreeklaste kui ka etruskide arhitektuuri jätkuks. Nendelt võtsid nad üle ehitiste tüübid, konstruktsioonid nii kohandades kui ka täiustades neid. Vana- Rooma ehituskunst on dekoratsioonipõhine. Kreeka tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul. Nagu Kreekas, nii on templid Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. E...
Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarmor. Kivide sidumiseks ei kaustatudmörti vaid metallist klambreid. Templiosad: krepidomaalus, kus seisab tempel. Maapinnast paarikolme astme võrra kõrgem stülobaadkrepidoma ülemine aste sammaskreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Kolm osabaas, tüves, kapiteel kapiteelsamba ülemine kunstiliselt kaunistatud osa(koosn. Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum Kreeka templites avalduvad kõik need jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse, nn. Kuldse kesktee taotlus ja äärmuste ja liialduste vältimine. 11. KREEKA EHITUSMÄLESTISED
JOONIA - hilisem - sammas peenem ja elegantsem - kogu ehitis kergem ja rikkalikum - sambal ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel - ehhiin kaunistatud motiividega - abaskus rullpadjandist, mis lõppeb voluutidega (keerukujuline kaunistus) - friis kaetud reljeefidega - Athena Nike tempel, 5. saj eKr 3
Arlesses. Kapiteel- Samba ülemine osa e. Samba pea. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Joonia kapiteel. Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus. Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel. Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille samba kapiteeli kaunistab voluut. Näited: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiil. Korintose stiil- kõige noorem klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab rikkaliku taimornamentikaga kaunistatud peekritaoline kapiteel.
. Tänapäevani on säilinud hulgi vaasimaale, kust saame palju infot kreeklaste eluviisist, riietusest, soengutest iga, tagapõhi aga jäeti värvimata. Hiljem, Kreeka-Pärsia sõdade aegu värviti taust ja kujutiste piirjooned mustaks, kujutised ise säilitasid savi loomuliku punase värvuse. . Sambad: 1) DOORIA - see stiil on vanim ja kõige primitiivsem. Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik. Ehhiin kettakujuline ja abaskus ruudukujuga. 2) JOONIA - Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. 3) KORINTOSE.s - Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Seinamaalingud olid kreeklaste seas hinnatud, kuid kahjuks pole need säilinud Hellenite maalikunstist saab ettekujutuse ainult vaasimaalide põhjal
skulptuuride mõõtmed on ülisuured (Rhodode koloss, 37 m) või väga väikesed. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike, Milose Veenus ja Laokoon`i grupp. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Vana Kreeka samba osad: Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. Vana-Kreeka arhitektuuristiilid: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus
Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Sammaste arv allus kindlale reeglile:: templi pikemal küljel on 2 korda enam sambaid kui lühemal küljel ja lisaks veel üks. Levinuimad samba arvud olid 6x13 ja 8x17. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mille järgi eristatakse ka 3 ehitusstiili. Sammas koosnes kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Tüvest kaunistasid püstised kitsad süvendid nn. kannelüürid Kapiteel koosnes kahest osast: alumine- ehhiin ja ülemine-abakus. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine on friis. Friis koosneb vaheldumisi asetatud plaatidest, milledest ühtedel on püstised vaod ja teistel reljeefid. Friis oli värviline. Domineeris punane ja sinine värv. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsamal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mida nimetatakse tümpanoniks. Tümpanon oli kaunistatud reljeefidega.
aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatüüp. Firmitas-tugev, jõuline. Kapiteeli osas abakus ja ehhiin. Talastikul triglüüfide ja metoopidega friis. Hera tempel Olymposel · Joonia- peenem, elegantsem. Mitmeosaline baas, iseloomulik kapiteel (voluut ehk oinasarv)(keerukujuline kaunistus). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel. Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu. Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju
Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse kuus erinevat templite põhitüüpe(pildil). Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili: dooria, joonia ja korintose. 4.Kuidas nimetatakse samba osi? Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. 5. Millised kolm stiili valitsesid Vanakreeka arhitektuuris? Kuidas neid stiile ära tunda? Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse
Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega. Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast alumine ehhiin, ülemine abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose stiili. Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas.
Sellelt kerkib sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana. Sammaste arvul on kindel reegel: templi pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad arvud on 6*13 ja 8*17. Sammas on kreeka arhitektuuri iseloomulikuim detail. Kolmeks põhioskas on baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel painutus entaas, tüvest liigenduvad vaod kannelüürid. Kapiteel koosneb 2 osast ehhiin ja abakus. Kapiteel on ülemineks samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Templit katab madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel on viiluväljad, mis on kaunistatud skulptuuridega. Katuse serva ääres seesülititega avad vihmavee jaoks. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum naos, mille ainsaks valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid kassetid. Naoses jumalakujud
• Iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. • Entaas - tüves aheneb ülespoole kerkides ja paisub veidi keskosas. JOONIA ORDER samba baas koosneb nelinurksest alusplaadist ja sellel asetsevast süvarihvast ning mõikast , Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on kannelüürid neid eraldavate pindribadega. Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest . Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja munavöödist , Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullpadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel nn. silma ümber voluutideks . Kapiteelile toetub arhitraav koos reljeefidega kaunistatud friisiga On olemas baas, mis võib varieeruda: alus, baas (plintos) kumer vorm vahetub nõgusaga. Voluutide vahele jääb munavööt, selle all väike "pärlite" rida (astragaal, helmisnöör).
Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega TEMPLI PÕHIPLAAN Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos
Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik
Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega. Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast alumine ehhiin, ülemine abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose stiili. Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas.
sammast otsaseinas, amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer) Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik: *alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis (ehisriba) Viilkatus: *katuse servades ehisliist veesülititega *nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ruum, kus paiknes jumala kuju Kreeka arhodektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiil. Neid nimetatud ka orderiteks. Dooria: *vanim stiil *stiil on lihtne ja range
määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel pluss veel üks sammas (nt 6x13). Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tal on kolm põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel oleks keskel nagu väike paisutus (entaas); teda liigendavad kitsad püstvaod (kannelüürid). Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist, milles asetsesid veesülititega avad. Sammasrea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum (naos), mille ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks
· dooria o Kõige masiivsem, peamine omapära on kahest plaadist koosnev kapiteel, ülemine plaat on ruudukujuline ja alumine ringikujuline. o Tüvi on kaunistatud kannelüüridega, doorial on need väga laiad, neid on umbes 16, sammas on veidikene paisutatud keskosast, et kaugelt vaadates oleks sammas ühtlane. o Dooria sambal puudub baas. o Friis koosneb triglüüfist ja reljeefidest. o Ehhiin ümar kiviplaat o Abakus nelinurkne kiviplaat. · joonia o Kapiteel on kaunistatud rikkalikumalt, kus on kaks VOLUUTI - keerukujuline kaunistus. o Friis koosneb inim- ja loomreljeefidest. · Korintos o Kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente. o Pikad ja sihvakad.
Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos.
Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba): a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metroobid (reljeefidega plaadid) b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) ahitraav (sammastele toetuv rõhttala), kapiteel (samba "pea"): a) dooria sambal: 1) ehhiin ( ümar kiviplaat), 2) abakus (nelinurkne kiviplaat) b) joonia sambal: 1) abakus, 2) voluut ( keerukujuline kaunistus) c) korintose sambal: 1) abakus, 2) karikakujulne kapiteel akantuselehtedega tüves, kannelüürid ( püstvaod tüves), entaas (tüve paisutus), baas (joonia samba alus), stülobaat ( krepidoma ülemine aste), krepidoma (koosneb kolmest astmest) 8.Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
võis olla ehitatud kivist või marorist. templitel oli kinder order kuidas neid ehitada. profaan arhitektuuris polnud kindlat orderit vaid stiil. stiile on 3: doria, joonia ja korintose stiilis sambad. Dooria ja joonia sambad on vanemad ja kasutatud on neid vastavalt sellele, kus need rahvad elasid. viimane suurim sambastiil pärineb _ _ _ , see on korintose stiil. kõige olulisem on samba kapiteel, e. peaosa. doorial on lihtne kapitee, olemas on vaid 2 plaati, joonia voluut = kõver ehhiin. mustrite ja sellekõige kohta täpsemalt [53] Vana kreeka ja vana rooma maali- ja tarbekunst. vana rooma maalikunst on reeglina tehtud kreeklastest orjade poolt. roomalased ise ei maalinud, kuna seda peeti häbiväärseks. Kreekas hinnati maalikunstnikke väga kõrgelt. Kreeklaste jaoks oli maalikunst tähtsaim, ka meste jaoks oluline. Kreeklased võtsid esimesena kasutusele tahvelmaali [5.-6. saj]. See ujutab endast kokkulöödud puutahvlitele maalimist mida saab transportida
Tempel seisab alaehitusel, mis on maapinnast paari kolme astme võrra kõrgem ning see kannab nimetust krepidoma. Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammas ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulik detail. Ta 3-meks põhiosaks on : baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel koosenb 2-est osast- alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule.Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum, mille ainsaks avaks ja ka valgusallikaks oli uks. Kreeka arhitektuuris eristataks kolem stiili- dooria, joonia ja korintose stiili. Dooria stiil on vanim. T eda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena
OLÜMPIEIONI TEMPEL ATEENAS. pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Samba põhiosad: 1) vundament e. stereobaat, koosneb krepidomast ja stilobaadist 2) sammastik; samba osad - baas, tüves ja kapiteel; kapiteeli osad - ehhiin ja abakus 3) talastik ehk. antablemaan; talastik jaguneb kolmeks osaks - arhitraav, friis ja karniis, mille ülemises osas ongi siima. DOORIA JA KORINTOSE JOONIST VAATA ÕP. Kreeka ehituskunsti iseloomustus Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks Vana-Kreekas rajati palju templeid Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
