Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"elem" - 46 õppematerjali

elem - de purunemise 2.ristlõike arvutuslikkude =V/A V – põikjõud A – uurimisel vaadeldakse tihti suuruste ristlõike pindala.

Õppeained

Elementide keemia -Tallinna Tehnikaülikool
Elementaarmatemaatika 1 -Tallinna Tehnikaülikool
Elem

Kasutaja: Elem

Faile: 0
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

Gaasiliste mokd Elektmagnetiivsuse all mõist. elem-i aatomi ekti sidumise võimet. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel rõhul ja koosn avogadro seaduse kohaselt kahest atmst. N: Cl2;O2;H2 jne. Perioodides kordub elem-de välisekt.kihi struktuur, millest ongi temperatuuril võrdse arvu molekule. M/M=n=V(1)/22,4. Ühe mooli gaasilise aine ruumala norm. tingimusel on 22,4 dm 3. ting keem-te om-te korduvus. Elem kuul rühma, millisele orbit-le 4.3 Gaasisegud Põhimõisted tema aatomis tuleb viimane ekt. Perioodi piirides muutub elem-de 1801.a.formuleeris J.Dalton partsionaalrõhkude seaduse- Aatom ­ elemendi väiksem osake, millel säilivad elemendi oma- iseloom metall mittemetall. Rühmas, kus ekt. kihtide arvu ideaalgaasi segu üldrõhk on võrdne kõikide komponentide

Keemia → Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
9
xls

IT2 masiivide kodutöö

moodustab uue maatriks B() maatriksi A() nendest ridadest, kus peadiagonaa m on ridade arv algses maatriksis A() ja mitu on ridade arv uues maatriksis B( Protseduur liida(A() ,B() ,m) liidab vektori B() maatriksi A() nendele ridadele, mille viimane element on neg Funktsioon neg_kesk_üpd(A(), m) leiab maatriksi A() negatiivsete elementide aritmeetilise keskmise, mis asuvad Protseduur värvi_maksreas(prk, m, n) leiab piirkonna prk, mille ridade arv on m ja veergude arv n, maksimaalse elem igas reas ja värvib selle ära Protseduur Jagamine(A(), s, t) jagab maatriksi A() iga elemendi, mis on suurem arvust t arvuga s Funktsioon maks_veerus(A(), m, v) leiab maatriksi A() veerus v maksimaalse elemendi Funktsioon M_suurK_R(A(), rida, n, arv) leiab maatriksi A(), mille veergude arv on n, rea mingist arvust suuremate elem Protseduur Tee_Maatriks() teeb etteantud suurusega maatriksi etteantud kohta töölehel Protseduur Tee_Vektor()

Informaatika → Informaatika 2
79 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Eksami küsimused ja vastused

.. 0,15 %. Legeerterased liigitatakse järgnevalt : a) kvaliteedi järgi : kvaliteetterased ( S ja P 0,035 % ) kõrgkvaliteet- ehk vääristerased (S 0,015 % ja P 0,025 % ), b) otstarbe järgi : legeeritud konstruktsiooniterased, legeeritud tööriistaterased, legeeritud vedruterased jm; c) legeerimisastme järgi: madallegeeritud terased leg. elem. kuni 2,5 %), (kesk-) legeeritud terased leg. elem.2,5 ... 10 %, kõrglegeeritud terased leg. elem. üle 10 % ; d)legeerivate elementide järgi : kroomterased (leg. põhielement Cr ), mangaanterased (leg. põhielement Mn ), nikkelterased (leg. põhielement Ni ), kroomnikkelterased (leg. põhielement Cr ja Ni ) jne. 3. Üldkasutatavad kummid Pilet nr. 6 1. Elektrijuhtivus. Korrosioonikindlus

Mehaanika → Luksepp
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mitteraua sulamite mikrostruktuur ja omadused

Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Respo A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elem Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Respo A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn C. kuni 40% Zn D. üle 40% Zn

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
62 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Polümerisatsioon

1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2. Liitumispolümerisatsiooni toimub monomeeride ühinemine polümeeriks süsinikevaheliste kordsete sidemete arvelt, mis polümeeri moodustumise käigus katkevad. -Liitumisp...

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Halogeenid

Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom ...

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. 2

Elektroonika → Elektroonika
57 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Bioloogia - evolutsioon

1. Mõiste ­ mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, selle järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist 2. Vormid ­ Füüsikaline evo. - universum viis keem. elem, galaktikate, tähtede, planeetide arenguni. Keemiline evo. - aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsamatest anorg. ja org. Molekulidest tekkisid keerukamad ühend. Bioloogiline evo. - elu areng Maal algas keem. evo. Tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseerivatest süsteemidest. Sotsiaalne evo. - ajalooline inim. ühis. areng. Kultuuride, tsivilisat. riikluse ja tehnol. Areng 3. Keem. evo. Etapid ­ 1. bio. Monomeeride teke 2. bio. Polümeeride teke 3.

Bioloogia → Evolutsioon
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Evolutsioon

reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid ­ silmaga nähtav 2.) mikro ­ mikrosk. nähtav. paleontoloogia ­ teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb ­ suhteline vanus ­ näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne ­ näitab kivististe tegelikku vanust. radioaktiivsete elem. ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia ­ geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivimite vanuse hinnangu alusel. II Võrdlusmeetodid a.) feneetiline ­ vaadeldakse org. ehitust, elundite ehitust ja embrünaalsust. Võrdlev anatoomia ­ võimaldab jagada org. ehituse sarnasuse alusel rühmadeks, tänu sellele on välja kuj. süstemaatilised TAKSONID. Homoloogilised elundid ­ ehitusplaani poolest sarnased elundid, aga täidavad erinevaid ülesandeid

Bioloogia → Bioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

gute ja signalisats..ahelates. 1)etteande progr.-seadm.mis määravad regul.koord- inaadi nivoo ja muutumise iseloomu 2)regul.koordinaatide ja tehnol.parameetrite andurid, mis annavad infi tehnol.prots. kulgemisest ja el.ajami tööst 3)Regul.ja funkts.muundurid mis etteande (programm-)seadmete , koordinaatide ning param.andurite sign.alusel töötavad välja juht.signaalid. 4)Sobituselem.mille abil saab ühendada ühisesse skeemi (punktid 1-3) elem. Sobitades omavahel nende sis.-ja välj.sign. vooluliigi järgi sign.iseloomu ja nivoo järgi. 16. El.ajamite juht.analoogelem. ja ­seadmed(regulaatorid, funkts.muundurid, käsklus-ehk etteandeseadmed, sobitus-ja toiteseadm.)- Analoogsüst.põhikomponendiks on operatsioonivõimendi-väga suure võimen- dustegriga neg.tagasisidega alalisv.võimendi.Regulaator-kui sisendahelatesse ja tag.sideahelasse lülitada peale takistite ka konden-rid, muudab opvõimendi

Elektroonika → Elektriajamite juhtimine
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimerakk

tulenevate ensüümide sünteesiks. Puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid. Paljunevad pooldumisega ja kiiresti. Spoori-moodustuvad, kui bakter satud eluks ebasobivasse keskkonda. Nii saavad bakterid elada aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel. Bakterid lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid koos teiste heterotroofsete organismidega. Bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Osalevad kõigis peamiste keem. elem. looduslikes ringetes. Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid org. üh. Asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Pastöörimine-40s 90* kuumutamine. Steriliseerimine-üle100*C pool tundi kuumutamine. Bakterid ei armasta happeid, suhkruid ja sooli.

Bioloogia → Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
12
xlsm

Informaatika II Massiivid

Funkts Max_ve_KD(A(), n) A() - maatriks n - ridade arv leiab peadiagonaalil asuva maksimaalse elemendi rea numbri Funkts Min_ve_KD(A(), n) A() - maatriks n - ridade arv leiab peadiagonaalil asuva minimaalse elemendi rea numbri Prots Vaheta(A(), v1, v2, n) A() - maatriks v1 - etteantud rida v2 - etteantud rida n- rea liikmete arv Vahetab etteantud read omavahel Prots lahuta(A(), V(), m, n) A(), V(), m, n * j = 1..n * i = 1..m Ai, j = Ai, j - Vj A() negatiivsete elem summa allpool kõrvaldiagonaali -79 100 35 -97 15 -80 -80 60 -43 -91 -41 -24 -40 90 96 -20 -45 -68 -68 29 -18 -18 43 -35 27 -280

Informaatika → Informaatika 2
176 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker orgaanilise keemia I eksami jaoks

Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete

Keemia → Orgaaniline keemia i
488 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Sissejuhatus füüsikasse

Põhiühikud on meeter(1m), kilogramm(1kg), sekund(1s), amper(1A), kelvin(1K), mool(1mol), kandela(1cd) 31. Mismoodi on defineeritud fundamentaalsed mõõtühikud sekund, kilogramm ja meeter? Meeter on pikkus, mille valgus läbib 1/299792458 sekundiga Kilogramm on kindel keha, mis on 90% plaatina ja 10% iriidiumi sulamist valmistatud ühesuguse läbimõõduga ja kõrgusega (39,17mm) silinder Sekund on mõõteriist, kus tegemist on aatomkellaga, mis töötab elem ent tseenium (Cs) isotoobil massiarvuga 133(aatomi välimise kihi elektroni ja aatomi tuuma vastastikmõjust tingitud kiirgus 9192...võnkeperioodi 32. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik? Tavaliselt mõõtühiku enda pikkus pole täpne ning ka mõõtja teeb vigu 33. Mida tähendab mõõtemääramatus? Suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku 34

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hulgateooria põhimõisted

N äited hulkada defineerimis es t j a kas uta mis es t N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} b) {x | x on täisarv ja kehtib x 2 = 3 } M illis ed on nende hulkade elemend id (loetled a). N 2. A ntud on hulkade elemendid a) {a ,i ,e ,o ,u ,ö ,ä ,ü} b) {1,3,5,7 ,9 ,...} defineerida vas tavad hulgad V aatle me kahte hulka A j a B. D ef. Hu lk a A n im etam e hu lga B alam h u lgak s ( A B ), s iis ja ain u lt s iis ku i iga h u lga A elem en t on k a h u lga B elem en t. A B tähendab, et x , x A j äreldub x B Prop er s ub s et-alam h ulk m is ei üh ti hu lgaga k u hu ta k u u lub . A B eh k täh en d ab et A B ja A B. N 3. A ntud on hulgad A = {2 ,4 ,6} , B = {2,6} ja C = {4,6} M illes ed antud hulkades t on mingi teis e ala mhulg ad. D ef. Ju hu l ku i hu lgad A ja B on ku ju tatud p iirk on n an a tas an d il n im etatak s e n en d evah elis t s eos t Ven n i d iagram m ik s.

Matemaatika → Matemaatika ja statistika
57 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hulgateooria põhimõisted

N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} -1 ja 1 b) {x | x } on täisarv ja kehtib x 2 = 3 tühihulk M illis ed on nende hulkade elemend id (loetled a). N 2. A ntud on hulkade elemendid a) {a ,i ,e ,o ,u ,ö ,ä ,ü} b) {1,3,5,7 ,9 ,...} defineerida vas tavad hulgad V aatle me kahte hulka A j a B. D ef. Hu lk a A n im etam e hu lga B alam h u lgak s ( A B ), s iis ja ain u lt s iis ku i iga h u lga A elem en t on k a h u lga B elem en t. A B tähendab, et x , x A j äreldub x B Prop er s ub s et-alam h ulk m is ei üh ti hu lgaga k u hu ta k u u lub . A B eh k täh en d ab et A B ja A B. N 3. A ntud on hulgad A = {2 ,4 ,6} , B = {2,6} ja C = {4,6} M illes ed antud hulkades t on mingi teis e ala mhulg ad. D ef. Ju hu l ku i hu lgad A ja B on ku ju tatud p iirk on n an a tas an d il n im etatak s e n en d evah elis t s eos t Ven n i d iagram m ik s. A B

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
8 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

FOLKLORE

l kl o re Fo di t i on r al tra O Folk lo elem re can ents c the , it e ontain r s e ever ometim qually c ligious y e o o prac day life s mund ncerns r mythi n t . a it c

Ajalugu → British history (suurbritannia...
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Nikkel

TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...

Keemia → Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektrivõrgu releekaitse

selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süsteemikaitse. Süsteemikaitse toimimine) Elem. kaitse: liigvoolu, distants, pikidif ja võrdlus, põikdifkaitse. Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika): koormusvähenduskaitse, koormustaastusautomaatika. 4. Elektromehaaniliste releede toimimispõhimõtted Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo,

Energeetika → Elektrijaotustehnika
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismide koostis

Bioloogia KT 1 KONSPEKT Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. · Elu iseloomustavad: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase( biomolekulid ), aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil. - Biomolekulid ­ sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, o...

Bioloogia → Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Heiti Talvik

10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12

Kirjandus → Kirjandus
24 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Õigusõpetus KT1 vastused

madalam(jõustub 3ndal päeval pärast RTs avaldamist kui pole muu)/// käskkiri- üksikakt, üksikjuhtum (jõustub allkirjastumisel kui pole kirjas muu) 8. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele/// elem: 1-subjektid; 2-subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused; 3-objekt 9. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse/// Õigusvõime ­ riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste

Õigus → Õigusõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika probleemülesanded koos lahendustega

19. Kui suur kuloniline jõud mõjub vesiniku aatomi tuuma ja elektroni vahel? Vesiniku aatomi läbimõõt on 10-10 m? Oi, kui tore ülesanne! Rõõm kohe elementaarlaengu suurust ja konstanti k kes teab kust persest taga otsida! Palju õnne, olete suutnud Füüsika oma õpilastele veel igavamaks ja ruineerivamaks teha! q2 9 1,610 -19 2 F =k elem 2 =9,010 -10 2 =2,310-10 N R 10 20. Millist magnetvälja omadust väljendab magnetilise induktsiooni joonte kinnisus? Seda, et magnetilisi laenguid ei eksisteeri, st magnetil on alati kaks poolust. 21. Millisel nähtusel põhineb ferromagneetikute kasutamine? Magnetisminähtusel? Ferromagneetikuid kasutatakse kahel erineval moel. Üks

Füüsika → Füüsika
606 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eksami küsimused ja vastused

Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: ,,Egiptus" või ,,must" 5) Perioodilisusseaduse avastamine ja sõnastused Döbereiner: triaadid Odbling: elementide omaduste perioodil kordumine kui üldine nähtus Chancourtois: omadused korduvad kruvijooneliselt ülevalt alla Newlands KEde omadused korduvad iga 7. elem järel Meyer: uuris aatomi ruumalade ja masside vahelist seost Perioodilisuse seaduse avastas Dmitri Mendelejev. Mendelejevi PS formuleering: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt mood lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. (Puudus aga sügavam teaduslik põhjendus.)

Keemia → Üldkeemia
266 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teadustöö alused

e püstitamine. Valida on ühisk.tesdus, mis uurib maj. uurimis-küs.le vastamiseks, üksiknähtuste tekkepõhjusi, sobiv metoodika ja materjal. olemust ja aren.se seaduspär.si. infona probleemi püstitamisel, leida ja anal. nende vah.si Anal. ja üldistada tulemusi. 15.Tead.töö põhimõisted ­ uurimis-meetodi sobivuse põhjuslikke seoseid, Bakal.töö- juhendaja suunamisel teaduslik fakt-tegelikkuse elem. otsustamisel ja võrdlemisel. seaduspärasusi ja seadusi, et teadusl.töö aktuaalsel teemal. Mis on vaadeldav või tead. Teiseste andme-te peamised omandatud teadmisi sihipäraselt Kasut. kogu õppeperj.l omand. meetodi abil tekitatav. Kontsep- allikad on tehtud uuringud, kasut. praktilises elus. >Saadud Teadmisi, maj.praktika tead- tsioon-kogutud faktide käsitlu- statistikaameti ning minist.de (teaduslikud) teadm

Muu → Teadustöö alused
184 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed

2 H0: 2 = 800 alternatiiviga H2: 2 800 Et hüpotees H0 vastu võetaks peab jääme kahe kriitilise väärtuse vahele: 13,84 < 21,16< 36,42. Hüpotees võetakse vastu. 4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm vordlaiade vahemikega 020, 2040, 4060, 6080 ja 80100 ning kontrollida c2testi jargi olulisuse nivool a = 0.10 jargmisi jaotushupoteese: inter Vahe elem tõen intervalli valli mik ente äosu keskmine nr s 1 020 4 0,16 15,2 5 2 20 4 0,16 33 40 3 40 8 0,32 48,6 60 3

Matemaatika → Rakendusstatistika
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektroonika eksamiks

Ud=0.9U2. koormusest. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf Pilet 8. 5. JOONIS1 ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. 1. KMOP loogika Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge 2. Elektrolüütkondensaator järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu 3. Kuidas ühendatakse loogika elementide väljundid suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel 4

Elektroonika → Elektroonika
512 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Kehade mitmesuguseid om. ja aine oleku muutumisis uurib ka termodünaamika, kuid erine-valt eelmisest tegeleb see kehade ja loodusnähtuste makroskoopi-liste om.-ga ega tunne huvi nende mikroskoopilise ehituse vastu. Võtmata vaatluse alla molekule ja aatomeid, tungimata mikroprotse-sside olemusse, võimaldab termodünaamika ometi otsustada nähtuste kulgemise üle. §61. Molekulide mass ja mõõtmed. Aatomite ja molekulide masside isel. kasut. aatommasse ja molekulmasse. Keemilise elem. aatommassiks A nim. selle elem. aatomi massi suhet aatommassi-ühikuga, milleks on võetud 1/12 12C aatomi massist. Aine molekul-massiks M nim. selle aine molekuli massi suhet aatommassi ühikusse. Nõnda määratud aatomite ja molekulide masside skaalat nim. 12C=12 skaalaks. Selle järgi on 12C aatommass täpselt 12, 16O aatommass aga 15,9949 ning kõige kergema elem. vesiniku aatom-mass 1,008. Nagu järeldub def.-st, on aatom- ja molekulmassid di-mensioonita suurused. Sellist elem

Füüsika → Füüsika
1097 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale 1. Summeerivad-loendavad päripidi, 2. Lahutavad-loendavad tagurpidi Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt 1. jada(asünkroone) loendur Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. võrreldes teiste elem.-ga kõrgem prioriteet 2. rööpülekandega(sünkroone) loendur. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Tuntumad loendurid: Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv).

Informaatika → Skeemitehnika
26 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Kordamiskusimused Mälu

.7+/- 2..), kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine (displacement). Kestvus kuni 30 sek. (??) - Mahu mõõtmine: spän (digit span); vabal meenutamisel (free recall) värskuse efekti suurus (recency effect). - Känk (chunk) -tuttav infoühik; känkimine (chunking) võimaldab infot kokku suruda (pikemaid känke jääb meelde vähem!?) - Leitud kaksikdissotsiatsioone LTM-ga (patsient KF --seotud vasaku parieto- oktsipitaalpiirk.kahjustusega: v madal digit-span, ja 1 elem. värskuse efekt) Pikaajaline mälu - hõlmab asju, mis toimunud minevikus; Jamesi järgi sekundaarne (e. tegelik) mälu. - Piiramatu (?) mahuga (Tähelepanek: mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid ! - see tõendab tegelikult just PDP-tüüpi lähenemise õigsust. KUIDAS?) Sellistel tarkadel inimestel on efektiivsem meeldejätmise meetod, mis võimaldab paremini seda infot ka välja võtta.

Pedagoogika → Eripedagoogika
25 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Konspekt!

Konstruktiivelementide klassifikaatoris on 10 pearühma tähist. koodidega 0 - 9 0-tellija kulud 1-mullatööd, alused 2-vundamendid Lk 10. esimene pool Eriti sobiv on see kasut. projekteerimisel. See süsteem jaotab ehitusobjekti ajaliselt ja konstruktiivselt ühtlaseks tervikuks. Pearühmades 2-5 on klassif. süsteemis koodid kahe numbrilised ja nende pearühmade juures jaot. edasi ka veel tööliikideks, sellise üldise skeemi järgi XX YY KE ­ konstr. elem. KE TL TL ­ tööliigid konstr. el tööliik 2 vundament 1 raketisetöö 21 vundamenditaldmik 11 laudraketised ( I pearühm raketisetööall) 21 1 vundamenditaldmiku raketisetöö 21 11 vundamenditaldmiku laudraketisetöö Monoliitse r/b tööd on kõik jaot. kolmeks. 1. bet. raketisetöö 2. betoneerimine 3. bet. sarrusetöö Eritööd on 4-5-6 reaga väljendatud KONSTR. ELEMENTIDE PEARÜHMAD

Ehitus → Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tammsaare - "Juudit"

sureb Erika romaanis "Ma armastasin sakslast", merre hüppab Kristi "Tõe ja õiguse" III osas, Irmasse armunud poisi kuul tapab Rudolf Ikka "Elus ja armastuses". Armastus ja surm käivad Tammsaare teostes käsikäes. Ta enda elus nagu midagi sellist poleks olnud (tõsi, noorena suri küll "Varjundite" naispeategelase prototüübiks olnud neiu, kellesse kirjanik oma Kaukaasia perioodil armunud oli). Ja on veel üks kahtlus. Tammsaare elu hea tundja Elem Treier tõstab oma näidendivormilises uurimuses Tammsaare surmast "Anton Hansen Tammsaare kui saladus" küsimuse, miks ei rääkinud omavahel kirjanik ja tema naine viiel Tammsaare surmale eelnenud päeval? Kas ei võinud selline olukord mõjutada infarkti surnud kirjanikku? Muidugi, see küsimus jääbki igaveseks õhku rippuma. Ja loomingut ei saanud see enam kuidagi mõjutada. Nii või teisiti oli Tammsaare dramaatilise närviga kirjanik. Kas ta

Kirjandus → Kirjandus
242 allalaadimist
thumbnail
53
xls

Informaatika

järjenumbri vektoris vektoris V. Kui saab leida korraldusega otsitav väärtus puudub, tagastab n = V.Cells.Count väärtuse 0 parameetrid: x - otsitav, funkts Otsi_Nr1 (x, V) Elementide arvu Leiab x-ga võrdse väärtuse vektoris järjenumbri vektoris vektoris V. Kui n = elem. arv vektoris saab leida korraldusega otsitav väärtus puudub, tagastab n = V.Cells.Count väärtuse 0 parameetrid: k>n x - otsitav, Otsi_Nr1 = 0 V - vektor, kus otsitakse muutujad: * k = 1, n n - elementide arv vektoris Vk = x

Informaatika → Informaatika
119 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Keemia

Aktiivsus kasvab rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Need on alati ühenditena mitte ehedalt, sest need on väga aktiivsed. Ehedalt leidub looduses ainult väärismetalle, sest need on passiivsed. Neid säilitatakse kinnises anumas õlis või petrooleumis, kuna muidu nad reageerivad hapnikuga. Määratakse tules kuumutamisega, millest muutub leegi värvus vastavalt metallile. Kõik reaktsioonid toimuvad leelis- ja leelismuldmetallidega! Leelismet. tabelis 1A rühma elem.(Li, Na, K, Rb, Cs Fr). Neid tõest. leegis kuum. - leek muudab värvi vast. leelismet. Need on kerged, pehmed ja suht. madala sul.temp. Neid säil. suletud anumas petrooleumi või õlikihi all, kuna reag. akt. nii hapniku kui veega. Leelismet. ja leelismuldmet. on keem. väga akt. ja reageerivad veega. Keedusool (NaCl), seebikivi (NaOH; KOH), kaaliumpermanganaat (KMnO 4), salpeeter (KNO3), pesu- ja söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmet. on 2A rühma elem.(Be, Mg,

Keemia → rekursiooni- ja...
19 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Spektroskoopia

täpsus 0.5% 3-5% 1.5% 3% 2-3% analüüsitavate kesk- kesk-mine suur (105) suur kontsentratsioonide mine vahemik ühekorraga analüüsitavate üks-kaks üks-kaks suur suur ainete hulk (kuni 60) analüüsi kiirus väike aeglane suur 50 prv iga elem. 5 45-50 35 min min elem.min. aparatuuri hind madal(20 madal kõrge ülikõrge K$) (20K$) (100K$) automatiseerituse aste suur keskmine keskmine väike nõutav operaatori oskuste madal kõrge kõrge tase interferentside mõju väike keemiline spektraalneo

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

English literature

Things go Beowulf's way. Conversely, as an old man fighting with the dragon, he is wrong expecting that he can survive as he always did. They both are doomed to death. `Fate goes ever as it must' says the poet. The course of life cannot be predicted with any certainty. One can hope only to foresee what is able and meet the unforeseen with dignity and resolution. That's the poem's deepest wisdom. A similar view of life is to be found in many other OE poems. 2. Chrst. Elem. In OE lit. The dream of the road. This poem stands supreme with its peculiar boldness and brilliancy. It describes not the biblical event itself but a vision or dream in which that event, the Crucifixion, is both symbolically represented and narrated by a participant. The functions of both symbol and narrator are performed by the rood, Christ's Cross. It first appears as a visionary symbol of overpowering mystery

Keeled → Inglise keel
65 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
377 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mat. tõestuse põhimõtted

a11 a12 a 1n a 21 a 22 a 2n Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist arvude tabelit A = . Maatriksi a m1 am 2 a mn tähisena kasutatakse ka ümarsulge. Maatrik s i elem end ik s nimeta taks e ele men ti a i j , kus i = 1, 2, ..., m ning j = 1, 2, ..., n . Es imene indeks tähis tab rida, teine veergu. Ü ldj uhul r idade ja veergude arv ei pea ole ma võrdne m n. R uu tm aatrik s ik s nimeta taks e ma atriks i t, kus ridade ja veergude arv on võrdne ( m = n) . R is tkü lik m aatrik s ik s nime tataks e m × n ma atriks i t , kui n m Vek torik s nime tataks e maatr iks it, mill el on üks rida või veerg.

Matemaatika → Matemaatika ja statistika
40 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Matemaatiliste tõestuste meetodid

a11 a12 a 1n a 21 a 22 a 2n Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist arvude tabelit A . Maatriksi a m1 am 2 a mn tähisena kasutatakse ka ümarsulge. Maatrik s i elem end ik s nimeta taks e ele men ti a i j , kus i = 1, 2, ..., m ning j = 1, 2, ..., n . Es imene indeks tähis tab rida, teine veergu. Ü ldj uhul r idade j a veergude arv ei pea olema võrdne m n. R uu tm aatrik s ik s nimeta taks e ma atriks i t, kus ridade ja veergude arv on võrdne ( m = n) . R is tk ü likm aatrik s ik s nime tataks e m n ma atriks i t , kui n m Vek torik s nimeta taks e ma atriks i t, mi lle l on üks rida või veerg.

Matemaatika → Matemaatika
1 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anorgaaniline keemia I

"kristallklaas"), e m ailid . Eriti palju tekib Pb reo stust värvil. m etallide tehnoloo gia s, s ö e , nafta jms. põleta mis el, akumulaatoritest jm . 15. rühma elemendid (N - Bi): üldiseloomustus: Lämmastik: ­ lihtainena atmo sf ääris (sisaldus 75,6 ma s si %) :­ ühenditena ­ lood. vete s, mineraalid e s , elusloo du s e s ­ Maakoor e s ­ 3 minera alid e põhitüüpi:sisaldavad ioon e NO 3 , NH 4 + , CN . Elem e nt N ­ kõikide elus org a nis mid e komp o n e nt : valkude koo stiso s a (N sisaldus kuni 17%); nukleiinhapp e d jm. , kogu sis aldu s inimorganis mi s ca 3% , esin e b mullas (1 kolm e st taime d e p õhi toiteel e m e n di st; osal. ­ läm m a stikku siduvad bakterid mügarb akterid): õhu N2 org. Aine läm m a stiku ringe loodus e s . Avastati, eraldati 1772 Rutherford, Sch e el e

Keemia → Anorgaaniline keemia
97 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kivi eksami küsimuste vastused

1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed ­ arvutuskoormus Q ­ LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk ­ Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal ­ suurt tähtsust normaal ­ ja ...

Ehitus → Kivikonstruktsioonid
273 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

20 saj briti poliitika on siiani polariseerunud üh pol , süs kus on kaks omavahel eraldiseisvad jõudu , kus kasut majoritaarset valimissüs toob kuni 20 saj lõpuni kaasa olukorra , kus parl valimise võitnud erakond saab ühtlai ka alamkojas vajaliku suure häälteenamuse, mis on piisav selleks, et üksinda valitseda. Annab peaministrile suure võimu partei ja parlamendi üle. Puudub vajadus koalitsioonivalitsuste järgi . III pol parteide põlvkonna mudeli keskseks elem ons ee , et briti üh pole enam kahe teema ümber kahestunud aid üh sisene fragmenteerumine on palju suurem ja üh lõhe ühe suure nimetaja põhjal hakkab britannia jaoks pol ajaloo hämarusse vajuma . Ilmselt hakkab tulema ka ühe rohkem koalitsioonivalitsusi , mis tõstatab esile peaministri rolli. Peaministri roll , mis on tema funkt ja roll , need lähemate aastakümnete jooksul mõeldakse pmber. Peaministri kuldajastu hakkab läbi saama

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

üksmeelele jõud- misega; võimalusel teha vahekokkuvõtteid ning tegeleda rohkem grupiga. 6. Lõpet. õigeaegselt ja anal. koosolekul toimunut. 20 15. Kultuur ja selle mõju organisatsioonile. Kultuur - hõlmab mat. elemente, (raamatud, töövah., ehitised) ja väliselt jälgitavaid käitum.viise. Reaals. tajut. nähtused, kuid ei võimalda kõiki in. toimim. seaduspäras. selgit. Käitum. käivitajate- na toimivad abstraktsed elem.: väärtused, hoiakud, isiksuse stereotüübid ja peam. arusaamad, mis sisald. suhtum. keskk., aega, ruumi, in.loomusesse, aktiivsusesse ja in.vah. suhetesse. Sots.psühhol. klassik G. H. Mead on öelnud, et kult. mõju antakse indiviidile edasi suuremal või vähemal määral abstraheeritud viisil kult. meediakanal. vahendusel. Kultuurist saadakse osa mõttel operats. vahendusel, see antakse edasi kokkuleppel. märkide kaudu. Igas ühisk. toimib teatud kult. In. sünnib ühisk

Majandus → Majandusarvestus
58 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami abimees!

www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal ­ tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938) o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997) o Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001) o Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007) o Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008) o Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare roomingus (2011) A. H. Tammsaare looming Jaguneb 3 perioodiks: 1. periood ­ algus on realistlik, vildelikkus; esimene tähenduslik kirjatükk novell ,,Tähtis päev" (1903.a lugu sellest, kuidas karjapoiss saab vaba päeva, kes ei

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
473
pdf

NANDA õendusdiagnoosid 2012-2014 e-raamat

tõhusa kulgemise risk Atsuko Kikuchi, RMW, RN; Minayo Kumazawa, MEd, RMW, RN; Atsuko Koyama, RMW, RN; Masuko Saito, DrMS, RMW, RN; Toyo Yamazaki, RMW, RN; Mayumi Hamasaki, MPH, RMW, RN; Shigemi Kamitsuru, PhD, RN tööle 2009–2011 xxvi Tunnustused Kuiva silma risk Elem Kocaçal Güler, MSc, RN; Ismet Eúer, PhD, RN Elanikkonna puudulik tervis Judy Carlson, EdD, RN, BCIA Ebatõhus impulsside kontroll Akira Nagata, MSN, RN Vastsündinu kollatõve risk Diagnoosiarenduskomisjon, tuginedes David Wilsoni, MS, RNC tööle 2009–2011 Häiritud isikliku identiteedi risk Diagnoosiarenduskomisjon Ebatõhus paarisuhe Diagnoosiarenduskomisjon, tuginedes Yasuko Aoki,

Meditsiin → Õendus
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun