TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS...............................................................................................................................
· omakasupüüdlikkus abivalmidus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot, ka Rastignac Goriot`eest hoolitsedes A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus"- Andrese ja Pearu kraavikaevamine kahasse · vihkamine armastus A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus"- Juss ja Mari - täiskasvanud ja lapsed - jumal - töö Ehk ka Baudelaire`i luule!? · seltskondlikkus eraklikkus K. Ristikivi isikulugu A. Kivirähki kommentaarid Ristikivi päevaraamatule J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane Hemingway` novell "Puhas valgusrikas lokaal"- noor ja vana kelner · kriitilisus sallivus PC- mõtlemine A. Kitzberg "Libahunt"- Tiina ja tammarulased (I vaatus): Tammarulased võtavad Tiina kui nõia lapse majja, kuid hiljem ütlevad temast lahti · alkoholism karsklus J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane A. H
1 Enese ületamine (tuleb näha vaeva, arenguga tuleb tegeleda, väljumine mugavus tsoonist) Froneesis- praktiline tarkus (igal pool leida praktiline lahendus, inimene on tark ja leiab lahendaus. Haridus inimene: 1 Eitab ebainimlikkust nii eneses kui enese umber 2 On võimeline olema õnnelik ja tundma rõõmu, sest deemonis temas on rahu saanud 1 Tunneb oma olemasolemise lugu nii ajaloo mutmist kui enese isikulugu 1 Valmis vastutama iseenda ja maailma eest. GRUPITÖÖ Ajastu väljakutsed. Kas hariduse kaudu saadud pinnas on kindel, et vastat ajastu väljakutsetele? Saame: 1 Valmistunud olema sotsiaalses plaanis, et osata suhelda ja suhelda teistega, oimida, ühiskonnas, distsipliin, tabud, käitumisnormid. 1 Õppimisvõime,kuidas õppida, ei leiaks ise teadmisi ja infot umbritseva kohta. Ei saa: 1 Praktilisi oskus 1 Väljakutsed: Tulevikus:
Kultuuri ja Elu toimetaja veerg ilmub tavaliselt kaane siseküljel ja on mahult umbes poole A4 pikkune. Intervjuu on tavaliselt üks ajakirja mahukamaid osasid. Tavalise intervjuu pikkus on kuus lehekülge. Iseloomulikus näiteks on numbris 3/2011 ilmunud kuue lehekülje pikkune intervjuu kirjanik Ira Lemberiga. Teiste artiklite pikkus on varieeruv. Ajaloolised kirjeldused ja isikulood on tavaliselt mahult suurimad artiklid ning ilmuvad mahus kolm kuni neliteist lehekülge. Isikulugu pealkirjaga ,,Harald Nugiseks 90" (numbris 3/2011) on mahult väike ehk kolme lehekülje pikkune. Ajakirja samas numbris ilmunud ajalooülevaade Sõrve säärel toimunud lahingutest Teises maailmasõjas on aga 14 lehekülge pikk. Esseelaadsed arvamusartiklid ja kultuuriülevaated on tavaliselt lühemad võrreldes ajalooliste ülevaadete ja isikulugudega. Arvamuslugude maht ulatub tavaliselt ühest leheküljest kuni nelja leheküljeni. Näiteks on ajakirja numbris 3/2011 ilmunud Georg Kirsbergi
Realistliku proosa osakaal on jätkuvalt suur ka 60ndatel ja 70ndatel. On oluline, et mitmed juhtautorid muudavad oma loomingut. Karl Ristikivi (1912-1977) Ristikivi on pagulaskirjanik, kelle kohta on sekundaarmateriali võrdlemisi palju, teda hakati uurima juba Nõukogude ajal. Uuemal ajal on välja antud ka Ristikivi päevikuid ja kirjavahetust. Koguaeg aga jääb tunne, et midagi jääb ütlemata. Ilmselt on see seotud tema kirjutamislaadiga tekstidest ei saa väga isikulugu kätte. Üks teema, mille ümber käsitlejad tiirlevad on küsimus, kas Ristikivi oli homoseksuaal. Sellele pole päris lõplikku vastust võimalik anda, sest suure materialihulga juures pole ühtegi tekstikohta, mis otseselt kinnitaks seda, aga me võime vaadata seda ka teisiti. Pole ka ühtegi tekstikohta, mis ütleks, et ta seda ka polnud, seega ilmselt on mõistlikum mõelda, et ta siiski oli homoseksuaal, kuid kindlasti mitte mingi võitlev homoseksuaalse kirjanduse autor.
annaabi.ee 
