Raamatukogu ülesanne Kristin Vaher a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • ...
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega...
See ei ole vastureaktsioon postmodernismile, pigem leebem versioon varasematest praktikatest. Vrd. Italo Calvino "Kui rändaja talvisel ööl" (1979) ja David Mitchelli "Pilveatlas" (2004): suurim erinevus nt suhtumine "lõpu" või "lõpplahenduse" ideesse. Postmodernism väldib selgeid ja ühemõttelisi lõppe, kuid uuem kirjandus taas tähtsustab seda elementi. Ka üldisemalt on uuemale kirjandusele tunnuslik tugevam narratiivsus, klassikaline lugude jutustamine. Teinekord kasutatakse sellise postmodernismi "moodi" oleva kirjanduse puhul ka mõisteid "post-postmodernism" ja "meta-modernism". Vt ka Jonathan Safran Foeri "Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal" (2005) b) modernismi mõjud. Möödunud sajandi esimese poole eksperimendid elustuvad mitmetes uutes romaanides. Kõigepealt on täheldatud nn "ühe päeva romaanide" taastulemist. Üks
Kultuurilood I (sügis 2010) Eksamiküsimused kolme lühiessee teemad 05.07.01.2011 1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine...
Kordamisküsimused Karjääri planeerimine 2014 1. Mõisted: Karjäär - inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine - elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääriteenused - nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus - õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja - toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad ...
Pole olemas absoluutset tõde. Oluline on tähendus, mille inimesed ümbritsevale annavad ja nende kogemused teistega suhtlemisel. Inimesed konstrueerivad oma elu; toimub pidev kogemuste korrastamise ja tähenduse loomise protsess. Fookuses on personaalne identiteet. Inimese identiteedi areng on seotud sotsiaalsete süsteemidega. Toimub pidev ja tähendusrikas enesearendamine. Vance Peavy (1929-2002) Peavy SotsioDünaamiline lähenemine Mina konstrueerimine, narratiivsus. Life-Space. Seos keskkonna ja kultuurilise taustaga. Karjäär = elu. Eesmärgiks elukvaliteedi ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamine. Mille poolest SDN erineb teistest nõustamissuundadest? Keskendumine eneseloomele (vastandiks interventsionistlikud lähenemised). Rõhutatakse pigem võimalusi, mitte puudulikkust või psühhopatoloogiat. Nii nõustaja kui abiotsija on eksperdid. Holistiline, terviklik. Miks ei kasutata teste ega diagnoosita?
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. Eeldused uue paradigma tekkimiseks: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaliseerumine, tehnoloogia areng (eelkõige infotehnoloogia), kommunikatsioonikanalite areng, soorollide ja töösuhete muutumine. 4. Sotsiodünaamiline karjäärinõustamine ja Vance Peavy inimene tegutseb sotsiaalses keskkonnas, mitte üksi
väärtuste, instrumentaalne. Kuidas tuleb uurida kaasaja mater kultuuri. MUUTUS 1980.a arvutid ja inventaarinimekirjade/ varaloetulude massiline analüüsime. Varaloetelude analüüsimine. Eesti etnoloogias pole seda kasutusel eriti olnud. Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess. 21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias
Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus. (D.Super) konstruktivistlik paradigma – 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Määramatus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy). Töömaailm ebakindel, alternatiivide paljusus, uued ja suuremad riskid, traditsioonide kadumine. Eeldused: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaiseerumine, tehnoloogia areng, kommunikatsioonikanalite areng, soorollide muutumine, kadus ära sotsiaalne vastutus. Kuidas klappida inimese enda vajadused, eeldused ja amitsioonid organisatsiooni ootuste ja karjäärisüsteemiga ettevõtetes? 3
- täiendavad välisvormi tunnused (riim, rütm vms) - täiendavad sisevormi tunnused (narratiivsus / mittenarratiivsus, lüürilisus, eepilisus, dramaatilisus vms) Zanriteooria (Mihhail Bahtin jt) - kõnezanrid ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon - zanride etteantus (zanr kui kultuurimälu säilitaja) - zanride hierarhilisus Mis alusel kujunevad ilukirjanduslikud zanrid · vorm · kompositsioon · maht · narratiivsus / mittenarratiivsus · modaalsus · temaatiline sisu etc proosa eepika luule lüürika draama(tika) zanre zanre zanre zanre zanre · romaan (novel) · eepos · ood · ood · tragöödia
ii. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus iii. Sõnamäng 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? a. Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. b. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. a. väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid (s.o lüürilist/lürismi). Lüürika on subjektiivne (isiklik ja intiimne): sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga
(näiteks kliendi eelneva kogemuse analüüs läbi kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, tema jutustatud loo). Peamisteks edendades nende võimet edukaks osalemiseks hindamismeetoditeks on struktureeritud intervjuu, ühiskonnas. In on oma elu parim spetsialist. elujoone harjutus, life-space’i visualiseerimine, Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, (elu)lugude jutustamine, skeemide joonistamine ja konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik kaartide sortimine. Hindamise käigus on klientidel K-i planeerimine tänapäeval- In enda vajadused, aktiivne, mitte passiivne roll ning põhirõhk on eeldused ja ambitsioonid. Organisatsiooni ootused, õppimisel, endast rohkem teadasaamisel. k-süsteemid ettevõtetes. Kuidas neid kokku Sealjuures kohandatakse hindamisprotsessi klapitada? kliendiga, mitte vastupidi. See ei tähenda, et K-i planeerimise põhiline mote: Teha teadlikke
millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid;
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis. 30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus"). Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb ,,Õnnevarjutuses". Kui rääkida klassikalisest ballaadist, siis ,,Õnnevarjutus" oleks selle musternäide. Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. ,,Õnnevarjutuse" sisu ja ainese järgi saab väita, et põhiallikateks on Piibel, Baltisaksa legengid ja Eesti rahvaluule. Baltisaksa elementi on püütud üldistavalt tõlgendada Underi saksapärasus (saksa aines ja saksa kultuuritaustaga).
) (21) retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
lõppu), kui ka elu lõpetamise protsessi. See viimane tähendus assotsieerub aktiivse tegevusega -- suremine on protsess, mis nõuab teatud pingeid ja ettevalmistust ("ma pole veel surmaks valmis"). Bioloogia asend reaal- ja humani- taarteaduste vahel bioloogias tuleb igal sammul kokku puutuda aspektidega, millel on ilmne humanitaarteaduslik loomus -- nähtuste ajaloolisus, unikaalsus, intentsionaalsus, kirjelduste narratiivsus. Teaduslik bioloogia on praegusajal oma põhiosas seadnud eesmärgiks füsikalistliku ideaali. Seda võib aga mõista nii, et elamise kvaliteet ise jääb vaatluse alt ning teaduslikest kirjeldustest välja. Semiootiline lähenemisviis bioloogias toob selle kvaliteedi -- tähenduse kaudu -- bioloogiasse tagasi. Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
