• „Illustratsioon“ - ESTER: 3, ISE: 20 c) Raamatud ja artiklid, mille lugemisest alustaksin teemaga tutvumist: • “Koomiksi väärtusküsimus. Eesti koomiksi arengust kultuuriloolises kontekstis : magistritöö”, Mari Laaniste, 2001 • “Koomiks ja selle alternatiivsetest väljunditest : magistritöö”, Anni Mäger, 2002 • “Koomiksi semiootika: pildi ja teksti probleem "Narratiivsus piltides" näitel : bakalaureusetöö” , Kristjan Jekimov, 2014
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht
See ei ole vastureaktsioon postmodernismile, pigem leebem versioon varasematest praktikatest. Vrd. Italo Calvino "Kui rändaja talvisel ööl" (1979) ja David Mitchelli "Pilveatlas" (2004): suurim erinevus nt suhtumine "lõpu" või "lõpplahenduse" ideesse. Postmodernism väldib selgeid ja ühemõttelisi lõppe, kuid uuem kirjandus taas tähtsustab seda elementi. Ka üldisemalt on uuemale kirjandusele tunnuslik tugevam narratiivsus, klassikaline lugude jutustamine. Teinekord kasutatakse sellise postmodernismi "moodi" oleva kirjanduse puhul ka mõisteid "post-postmodernism" ja "meta-modernism". Vt ka Jonathan Safran Foeri "Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal" (2005) b) modernismi mõjud. Möödunud sajandi esimese poole eksperimendid elustuvad mitmetes uutes romaanides. Kõigepealt on täheldatud nn "ühe päeva romaanide" taastulemist. Üks
a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele. Suured narratiivid võivad esitada vaid ühe inimese lugu. Näiteks vanimaks peetava
Kasutatakse teraapiaid. · konstruktivistlik paradigma: 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik. Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed. Ei tohi anda hinnanguid inimestele ega nende otsustele. Meaning making. 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. · Ebakindlus · Alternatiivide paljusus · Uued ja suuremad riskid · Kiired muutused · Traditsioonide kadumine Inimene peab õppima ise oma eluga toime tulema (eksternaalne juhtimine internaalseks).
Pole olemas absoluutset tõde. Oluline on tähendus, mille inimesed ümbritsevale annavad ja nende kogemused teistega suhtlemisel. Inimesed konstrueerivad oma elu; toimub pidev kogemuste korrastamise ja tähenduse loomise protsess. Fookuses on personaalne identiteet. Inimese identiteedi areng on seotud sotsiaalsete süsteemidega. Toimub pidev ja tähendusrikas enesearendamine. Vance Peavy (1929-2002) Peavy SotsioDünaamiline lähenemine Mina konstrueerimine, narratiivsus. Life-Space. Seos keskkonna ja kultuurilise taustaga. Karjäär = elu. Eesmärgiks elukvaliteedi ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamine. Mille poolest SDN erineb teistest nõustamissuundadest? Keskendumine eneseloomele (vastandiks interventsionistlikud lähenemised). Rõhutatakse pigem võimalusi, mitte puudulikkust või psühhopatoloogiat. Nii nõustaja kui abiotsija on eksperdid. Holistiline, terviklik. Miks ei kasutata teste ega diagnoosita?
eriti homo- ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Paradoks e vastuoksus on vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. Ristlause e kiasm Luules sageli tarvitatud lausekujund on siire e anzambmaan ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). Kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Zanrid tekivad kokkulepete tulemusena. Vorm, kompositsioon ( nt värsiread ), maht ( nt novell < romaan ), narratiivsus/mittenarratiivsus, modaalsus ( sõnaraamat, komöödia jne ), temaatiline sisu jne 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Luule mõiste tähistab kõiki värss- e seotud kõnes teoseid
Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3. Muutused töömaailmas, mis tekitasid vajaduse uue (konstruktivistliku) paradigma järele. Eeldused uue paradigma tekkimiseks: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaliseerumine, tehnoloogia areng (eelkõige infotehnoloogia), kommunikatsioonikanalite areng, soorollide ja töösuhete muutumine. 4. Sotsiodünaamiline karjäärinõustamine ja Vance Peavy inimene tegutseb sotsiaalses keskkonnas, mitte üksi
väärtuste, instrumentaalne. Kuidas tuleb uurida kaasaja mater kultuuri. MUUTUS 1980.a arvutid ja inventaarinimekirjade/ varaloetulude massiline analüüsime. Varaloetelude analüüsimine. Eesti etnoloogias pole seda kasutusel eriti olnud. Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess. 21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias
Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus. (D.Super) konstruktivistlik paradigma – 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Määramatus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy). Töömaailm ebakindel, alternatiivide paljusus, uued ja suuremad riskid, traditsioonide kadumine. Eeldused: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaiseerumine, tehnoloogia areng, kommunikatsioonikanalite areng, soorollide muutumine, kadus ära sotsiaalne vastutus. Kuidas klappida inimese enda vajadused, eeldused ja amitsioonid organisatsiooni ootuste ja karjäärisüsteemiga ettevõtetes? 3
seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega LUULE PROOSA DRAAMA Olulisemad liigitusalused - teksti graafiline paigutus (teksti liigendamine värssideks või repliikideks või süstemaatilise liigenduse puudumine) - kirjaniku (kirjastaja, kriitiku vmt) määratlus - täiendavad välisvormi tunnused (riim, rütm vms) - täiendavad sisevormi tunnused (narratiivsus / mittenarratiivsus, lüürilisus, eepilisus, dramaatilisus vms) Zanriteooria (Mihhail Bahtin jt) - kõnezanrid ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon - zanride etteantus (zanr kui kultuurimälu säilitaja) - zanride hierarhilisus Mis alusel kujunevad ilukirjanduslikud zanrid · vorm · kompositsioon · maht · narratiivsus / mittenarratiivsus
ii. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus iii. Sõnamäng 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? a. Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. b. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. a. väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid (s.o lüürilist/lürismi). Lüürika on subjektiivne (isiklik ja intiimne): sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga
(näiteks kliendi eelneva kogemuse analüüs läbi kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, tema jutustatud loo). Peamisteks edendades nende võimet edukaks osalemiseks hindamismeetoditeks on struktureeritud intervjuu, ühiskonnas. In on oma elu parim spetsialist. elujoone harjutus, life-space’i visualiseerimine, Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, (elu)lugude jutustamine, skeemide joonistamine ja konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik kaartide sortimine. Hindamise käigus on klientidel K-i planeerimine tänapäeval- In enda vajadused, aktiivne, mitte passiivne roll ning põhirõhk on eeldused ja ambitsioonid. Organisatsiooni ootused, õppimisel, endast rohkem teadasaamisel. k-süsteemid ettevõtetes. Kuidas neid kokku Sealjuures kohandatakse hindamisprotsessi klapitada? kliendiga, mitte vastupidi. See ei tähenda, et K-i planeerimise põhiline mote: Teha teadlikke
millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid;
Kuna 1940–41 on eestimeelset luulet kirjutanud, pannakse ta vangi. Sütiste suri „õigel hetkel“, seega temast tehakse Nõukogude kirjandusikoon, olles Nõukogude sotsialistliku realismi rajaja, kes ei jõudnud veel end välja arendada. Sütiste kirjutab rohkem retoorilist vabavärssi kui keegi teine tol ajal Eestis. Ta esindab klassikalise vormi põhja paigaltnihutamise katset. Tema retooriline luule on etlemiseks hea, kõlav. Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne identiteet, ta on lihtne inimene, mida hakkab lausa deklareerima, nt luuletuses „Vaevamägede mailt“. Sütistest saab arbujate suurim kriitik. Lihtsa inimese seisukohalt on arbujate tegevus talle vastuvõetamatu. Eriti kriitiline on rafineeritud Alveri ja Talviku vastu, veidi leebem Merilaasi suhtes. Kui ta pannakse Saksa ajal vangi, kirjutab vangis edasi ja tema
tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis. 30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus"). Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb ,,Õnnevarjutuses". Kui rääkida klassikalisest ballaadist, siis ,,Õnnevarjutus" oleks selle musternäide. Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. ,,Õnnevarjutuse" sisu ja ainese järgi saab väita, et põhiallikateks on Piibel, Baltisaksa legengid ja Eesti rahvaluule. Baltisaksa elementi on püütud üldistavalt tõlgendada Underi saksapärasus (saksa aines ja saksa kultuuritaustaga).
) (21) retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik
13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhilisteks aluseteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samusTi zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondale alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus/ mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu) 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik
lõppu), kui ka elu lõpetamise protsessi. See viimane tähendus assotsieerub aktiivse tegevusega -- suremine on protsess, mis nõuab teatud pingeid ja ettevalmistust ("ma pole veel surmaks valmis"). Bioloogia asend reaal- ja humani- taarteaduste vahel bioloogias tuleb igal sammul kokku puutuda aspektidega, millel on ilmne humanitaarteaduslik loomus -- nähtuste ajaloolisus, unikaalsus, intentsionaalsus, kirjelduste narratiivsus. Teaduslik bioloogia on praegusajal oma põhiosas seadnud eesmärgiks füsikalistliku ideaali. Seda võib aga mõista nii, et elamise kvaliteet ise jääb vaatluse alt ning teaduslikest kirjeldustest välja. Semiootiline lähenemisviis bioloogias toob selle kvaliteedi -- tähenduse kaudu -- bioloogiasse tagasi. Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis
annaabi.ee 
