Aleksander Vardi (1901-1983) Elulugu Sündis Tartus Impressionistlik kunstnik Esimesed põgusad teadmised kunsti alal omandas ta Tartu Naisühingu joonistuskursustel 19191925 õppis Tartus Pallase kunstikoolis Konrad Mägi ning Ado Vabbe juures 19251929 täiendas end Pariisis 30.aastatel omandas Vardi looming impressionistliku ilme ja teda on ikka peetud selle suuna väljapaistvamaks ning ka stiilipuhtamaks impressionistiks eesti kunstis. Moodsa kunsti võimalused paelusid Vardit juba varastel Pallase-aastail Vardi varasem looming oli ateljees hävinud sõjapäevil Sotsialistliku realismi kõige karmimatel aastatel 1950-1956 oli Vardi välja heidetud Kunstnike Liidust ja halvima kartuses läinud Vanemuise teatrisse dekoratsioone maalima
· asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi · meisterlik impressionistlik maalikunstnik ''Montmartre'' · paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis · A. Starkopf · juhtiv skulptor kaks põhistiili: 1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp'' 2.art deco väiksed naisaktid (modelliks oma naine) ''Naine kalaga'' · E. Viiralt ·üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas esimene silmapaistev graafik ·valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid ·tunnustus katkes II Msga
Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika. Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut. Kunstniku palett muutus hiljem hõbedasest rohekaks ja roosakaks tooniks. Tema ampluaasse kuulusid maastiku- ja linnavaated, lillemaalid ja natüürmordid. Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte. Kristjan Raud on tuntud pliiatsi- ja söejoonistustega
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www
KUNSTIOKSJ ON Koostas Inger Vahuvee Tõstamaa Keskkool 2010 Picasso ,,Poiss piibuga" on maailma kalleim oksjonil müüdud maal ·NEW YORK, 6. mai 2004(Reuters-EPLO) Pablo Picasso maal ,,Poiss piibuga" müüdi New Yorgis oksjonil maha 104 miljoni dollari eest, see on kalleim oksjonil müüdud maal. Maali hind tõusis kerge vaevaga üle varasema rekordiomaniku Vincent van Gogh'i ,,Dr. Gachet' portree" - 82,5 miljoni dollarilisest oksjonihinnast. Van Gogh müüdi 1990ndatel. ·Picasso 1905. aastast pärit õlimaalil on poiss, kes külastas tihti Picasso Montmartre'i stuudiot. Maal tekitas viimastel nädalatel kunstimaailmas suurt põnevust, eksperdid ennustasid sellele 100 miljonist dollarist kõrgemat hinda. ·Ostja kohta info puudub, sest oksjonikorraldaja Sotheby's ei avalda seda. Maali eelmine omanik ostis selle 1950. aastal 30 000 dollari eest. Gustav Klimt Adele Bloch-Bauer I Ro...
(Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg, skulptuurikunstis Jaan Koort, Ferdi Sannamees, Herman Halliste, August Vomm Tartu vaade.Villem Ormisson. 1937 Eduard Viiralt (Wiiralt) Õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) Alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega ja hiljem töötas
Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul.
16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Arkadio Laigo, Hando Mugasto ja Kaarel Liimand. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitusel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Iseloomulikuks Pallase koolile oli tihe kontakt välismaade kunstiga. 1920ndate esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele Saksamaa kunstikeskustesse, edaspidi peamiselt Pariisi. Pallase kunstikooli hoone hävis Teises maailmasõjas.
pilt on joonistatud väga ammu kuid kujutaks nagu ikka tänapäeva. Olukorda kus osad inimesed ei väsi ootamast seda mis kohe tuleb teised aga uinuvad et aega veelgi kiirendada. Olgu see siis ühistransspordi järgmine peatus tänapäeval või ajaloo õpikus kujutatud talongi aeksed järjekorrad. 4 ,,Lilled aknal" (1939) Aleksander Vardi (1901- 1983) Õli maalina maalitud maalil kujutatakse akna äärde lükatud lauda millele on asetaud lilledega vaas. Laud on vanaaegne ja natuke kulunud. Akna taga oleva puu mäng valgusega tekitab varjud läbi aknaruutude ka lauale. Lauale teiste asjade seas asetatud vaas on pruunikas ja täidetud lilledega. Vaasis olevate punaste ja kollaste õitega lillede seast võib leida ka mõned roosad õied. Vaasi ette on maalitud punane rohelist ja valget endaga kaasav rätik, mis on kujutatud pisut
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue kolmekordne ümbermaailmareisija (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis
IMPERSSIONISM Diana Korka MTT2 MIS ON IMPRESSIONISM? * Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet ' maali “ Impression , Tõusev päike” järgi. * Impressionism tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. * Mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike – kirjandust, muusikat ja lavakunsti. TUNNUSJOONED * Peamine oli maalida ümbritsevat nii, nagu seda oli näha, mitte nagu seda teatakse olevat. * Tunnused: Töö kiire valminime Tähtis kujutamine muutuva valguse kaudu Väiksed pintslilöögid Värvusõpetuse teooria Värvilised varjud PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionism...
aastal asutas ta ateljeekooli. Üks Laikmaa tuntumaid töid on Marie Underi portree, mida ka ise näinud olen. Tuntud impressionismi viljeleja oli ka Paul Burman, kes viibis Prantsusmaal 1912-1913. Enne seda oli ta lühiajaliselt õppinud läti impressionisti juures Riia kunstikoolis. Ta oli suurepärane maastiku ja eriti loomade maalija. Tema kunst oli võrreldes prantsuse impressionismiga palju dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Samuti tegid impressionistlikke maale Aleksander Vardi, kelle töödes olid õhu- ja valgusküllaseid impressionistlikke Pariisi vaateid, ja Adamson-Eric, kes oli üks kõigi aegade silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid eesti tarbekunstnikke. 1918. aasta algul oli loodud Tartus ühing ,,Pallas", et edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike-pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas ka kirjanik F.Tuglas. Pallas hakkas korraldama näitusi ja rajas 1919
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega ,,Pime" (1938). Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis." Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks. 3. Aleksander Vardi maal ,,Suplejad" See looming valmis aastal 1939 ning on tehtud õli lõuendil. Maalil on näha põlvesügavuses vees olevat kolme alasti inimest. Neid ümbritsevad põõsad ja puud. Ülalpool on märgata päikese poolt tekitatud valgust. Maalile on iseloomulikud niinimetatud valed värvitoonid. Üle kogu maali on domineerimas roheline värvus, kuid sellel on ka teatud põhjendus.Nimelt tuleb päiksevalgus läbi roheliste puulehtede ja sellepärast on ka lehtede all kõik roheline
22. Oskar Kallis "Kelluke" 23. Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer" 25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50
7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps lehvikuga". 8. Edgar Degas-maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11. Nende uuendusi ei mõistetud, teoste erilist võlu ei talutud. 12. Ei pea. Inimesed on niivõrd erinevad, tegelikkust võib ka läbi vihjete ja muljete aimata 13. Eest kunstnikud-Ants Laikmaa, Aleksander Vardi, Adamson-Eric. 14. Pallas-algselt kunstnike ja kirjanike,hiljem kujutavate kunstnike ühing Tartus1918-40 15. Pallas-mitme vanakreeka mütoloogia tegelase ning paljude objektide nimi. Skulptuurist 19.sajandi lõpus. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin-tööd olid äärmiselt tõetruud, kujud näisid liikuvat, sügavad tunded, kirg, hingestatus. 2. Dante poeem ,,Jumalik komöödia" inspireeris Balzaci pealkirja valikul: ,,Inimlik komöödia". 3
puutunud Euroopa avangardi eesliiniga "Sinise ratsanikuga". Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga
Poisi ilme on ehmunud. Ta piilub eemale, järelikult seal eemal toimus midagi huvitavat. Poisil on jalas punased lotakad püksid. Seljas pruunikas kuub, üks käsi kuue taskus. Teises käes hoiab oma soni. Seljas on valge linane särk ning kaelas ripub valge sall. Taustaks on loodus, sest maalilt on näha pruunikasrohelist looklevat metsa ning rahulikku sinakat taevast. Maali meeleolu on üldjoontes õnnetu ja üksildane. Meeldis ka Aleksander Vardi õlimaal ,,Montmartre õhtul". Maal jätab hästi värvilise mulje. Kasutatud on väga palju erinevaid värvi varjundeid. Maali alumises ääres on tumedamad ja pruunikamad toonid ning üleval on heledates toonides taevas. Maalitud on ,,Montmartre õhtul" impressionistlikus stiilis. Maalitud on linna tänavat ja parki õhtul. Kuid tänavatuled valgustavad linna. Linnas toimub tegevus, inimesed kõnnivad, käivad poodides, istuvad pargis pingil. Linna vaade on väga kaunis
Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi. Saar kuulub Venemaa Tsuktsi autonoomsesse ringkonda. 6 2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) 2.1 Elulugu Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda, kus asub ka ausammas.(EE 5 lk 103) Kotzebue järgi on nimetatud laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. 2.2 Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis Aastatel 18031806 osales ta junkurina Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil
levisid looduse rüpes toimuvate tööprotsesside kirjeldused, mis sulandusid maastikku ja lähtusid välise maalilise ilu jäädvustamisest, mida näeb Johannes Võerahansu, Lepo Mikko, Richard Uutmaa loomingus. Maastikumaal kuulus sotsrealismi pingereas teisejärguliste, mittesoovitavate kunstinähtuste hulka ja sellega liialdamist ei kiidetud heaks. Äikesepilvi kogus maastikumaali ümber ka sõjaeelse modernismitraditsioonide jätkumine kunstnike esituslaadis. Aleksander Vardi kargetoonilised talvemaastikud esindasid impressionismipõhist nüansirikast ja rafineeritud toonimaali, mis kuulutati peagi formalistlikuks. Mõned rahvuslikud kunstiteemad leidsid Moskva silmis ootamatult heakskiitu. Eesti kuvandiga sobis kokku kalurite temaatika ja tunnustamist leidis Richard Uutmaa, kes jätkas sõjaeelset põhjaranniku elulaadi romantiseerivat suunda. Katseid lepitada sotsrealismi modernismiga leiab Elmar Kitse mitmekülgsest loomingust.
their positions, irrespective of the stressful conditions they experience. However, should they be given alternative benefits, they will be willing to leave the organisation. Mowday, Porter and Steers support the "side-bet" theory by describing organisational commitment as a behaviour "relating to the process by which individuals become locked into a certain organisation and how they deal with this problem. Wiener and Vardi describe organisational commitment as behavioural intention or reaction, determined by the individual's perception of the normative pressure. Meyer and Allen discribes organisational commitment as a psychological state that characterises organisational members' relationship with the organisation and has implications for the decision to continue or discontinue membership in the organisation. Effects Organisational commitment can have either a negative or a positive effect on the organization.
tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda (Aleksander Kanoldt), mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. Maagilise valguskäsitlusega. Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Dix, kes avaldas palju mõju mitmele noorele eesti kunstnikule. Sealt on pärit inimeste karakteri rõhutamine kuni groteskini, objektida materjali ja vormi toonitamine ning õhu- ja värviprobleemide jätmine tahaplaanile. Aleksander Vardi (1901-1983) maalidel on esemete ja figuuride kontuurid teravad, vormid kalgid, värvid selged, kuid kuivad ja meeleolu karm ning proosaline. Adamson-Ericu (1902-1968) noorpõlvetöödele on omane karikatuursuseni arendatud iseloomustus. Ka graafik Edvard Viiralti (1898-1954) looming oli 20.ndatel osalt veristlikku ilmega. Ta kujutas 20.nadte alguses stipendaadina Dresdenis elatud suurlinnaelu pahupoolt, kuid tema
lõbustustest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Baleriine armastas maalida Edgar Degas. Nad korraldasid kokku 8 näitust. Nende uuendusi ei mõistetud ja teoste võlu ei tajutud. Ei pea. Maitsed on erinevad. Ühele meeldivad maalid, mis näevad välja nagu fotod. Teisele jälle maalid, mis annavad edasi meeleolu ja õhkkonda. Mulle endale ei meeldi maalid üldse. Ma ei pea lugu kunstist kui sellisest. Impressionism on mõjutanud A. Laikmaad, A. Vardi, ja Adamson- Ericut. Tean, et see ühing oli kunstile pühendatud. Skulptuurist 19. sajandi lõpul. Neoimpressionism. See väljendus selles, et tööd tundusid tõetruud. Tema kujud nivad nagu liikuvat, nende näiliselt viimistlemata pinnas on tõelise elu tukset. Tekstis on inspiratsiooni allikaks vaid Dante. Rodini kujutab oma kompositsioonis ''Calais kodanikud'' 6 meest, kelle
ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST 1920ndad 1920ndad aastad on Eesti professionaalse kunsti väljakujunemise ajajärk. Kunstnike esilekerkimine ei sõltunud enam saatuse suvast ning õnnelikest kokkulangemisest, vaid oli asutatud toimiv Tartusse kunstikool "Pallas" (1919. aastal), kus väga head kunstnikud hakkasid koolitama noori õpilasi. Juba esimestel aastatel õppisid Pallases Eesti kunstiajaloo tõelised pärlid, esimeste õpilaste seas olid ju näiteks Aleksander Vardi ja Eduard Wiiralt. Koos Tallinna Riiklikku Kunsttööstuskooliga (hilisem EKA) õpetati välja proffessionaalseid kunstnikke, omamaise kunstihariduse teke oli esimese Eesti Vabariigi kunstielu suurimaid saavutusi. Kunstinäituste intervall ei olnud enam kolm aastat, vaid nad toimusid nüüd regulaarselt ning ajakirjanduse terava silma all, tekkisid juba ka esimesed kunstirühmitused, võis hakata rääkima kunstivooludest ja -suundadest, esmakordselt
Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H. Raudsepp "Mikumärdi", lavastaja V. Laason publiku arv 1928/29: 21 517 1932 - 34. Teatrit juhib Ralf Opsola. Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A. Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I. Kalman "Kuradiratsur" (operett), lavastaja H. Andresen 1933. E. Mehul "Joosep" (ooper), lavastaja H. Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste.
Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H. Raudsepp "Mikumärdi", lavastaja V. Laason 1932 - 34. Teatrit juhib Ralf Opsola. Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) 12 olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A.Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I. Klmn "Kuradiratsur" (operett), lavastaja H. Andresen 1933. E. Mehul "Joosep" (ooper), lavastaja H. Malmsten 1933-52.
Eesti maadeavastajad olid valdavalt baltisakslased või venelased, eestlasteks sai neid pidada ainult nende sünnimaa järgi, sest nad otseselt ei elanud ega toimetanud siin, vaid suurtemates linnades nagu näiteks Peterburi. Siin on kolm tuntuimat Eesti maadeavastajat ja nende avastused. 5 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue (1787-1846) - Sündis Vardi mõisas Nissi kihelkonnas. Võttis jungana 1803–06 osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. Juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–18 prikil Rjurik uurimaks Loodeväila (purjetati ümber Hoorni neeme). ja 1823–26 fregatil Predprijatije. Avastas mõlemal reisil saari: esimesel Tuamotu ja Marshalli saarestikus, teisel Tuamotu ja Samoa saarestikus; teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele (Britannica
sai Pariis. 1930. aastaiks oli avangard Pariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. 30-ndatel domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904-1993). Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930
Tuntuks said impressionistid alles päris 19.saj lõpus. Esimene eesti kunstnik, kelle maalides oli impressionismi oli Ants Laikmaa. Alates 1900 aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus. 1903.aastal asutas esimese kunstiõppeasutuse Tallinna.Ta oli ka esimene eesti kunsti üldnäituse organiseerijaid(Tartus 1906). Ja Eesti kunstiseltsi asutajaid.Pastellmaalitehnikas lõi Laikmaa maastikke ja portreid. Maire Underi portree. 1930.aastate keskel lõi Aleksander Vardi impressionistlikke Pariisi vaateid.Eesti üks kõige silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid kunstnikke sel ajal oli Adamson-Eric. 20.saj alguse kunst · Juugend e. Art nouveau. Stiil pärineb Inglismaalt. Selle stiili alusepanijaks oli mitmekülgne inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma erinevate stiilide kokkusobimatusest ja gootika elutust jäljendamisest. Morrisega ühinesid Dante Gabriel Rossetti, Edward
noortekultuur 20. sajandi lõpukümnendil omaks sõbra- ehk valentinipäeva ja halloween'i (Viires 1998). 14 9. KUNST 9.1 MAAL 1950. aastate teisel poolel kunsti programmilisuse nõuded nõrgenesid, aga erisugustel põhjustel maaliti sotsialismi, Nõukogude armeed, revolutsiooni jms. 1960. aastate maalis tõusis mõneks ajaks esile Tartu kunstnikkond (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000). 1970. aastail hakkas karm stiil taanduma. Igatseti kirkamaid värve, selgemat joont, ilusamat pilti
Eesti kunsti näitused välismaal. Rekord 1939 selles osas. Uus joon tarbekunst. Eesti graafika suurkuju Eduard Viiralt, töötas peamiselt Pariisis. („Kabaree“, „Põrgu“), kõrbekaamelid ja berberi tüdrukud. Teised grrafikud, vanameister Kr. Raud, uued Mugasto, Laigo, Aino Bach. Eesti kunstile suur mõju Pallase koolkonnal, lisandus neile ka prantsuse kunsti mõju. Käisid end Pariisis täiendamas. Rõõmsameelne, värv ja vorm, ilma tagamõtteta. Rahulik olemisrõõm. Al. Vardi, Kr. Teder, Jaan Grünberg Konkreetne ja sotsiaalne aga Andrus Johan, Kaarel Liimand. Rannakülade vaated – Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa. 30ndate lõpus loodi mitmeid monumentaalmaale. Taas süngemad noodid- Endel Kõks, Alfred Kongo. Muusika Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskused Tallinn (Artur Kapp) ja Tartu (Heino Eller) 1919 Tallinnasse konservatoorium, Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndad- mitmekülgne muusika
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
rida teisi soo- ja niidulinde, eriti kurvitsalisi. Roostikke asustab hüüp ja rästas-roolind. Toitelennul võib kohata roostiku kohal ka üksikuid roo-loorkulle. Mererandade, suuremate saarte ja laidude ranniku tavaliseks elanikuks on liivatüll. Üheks enam levivaks liigiks on meriski. Veel pesitseb saartel randtiir ja kalakajakas. Elav on mererannik mõlemal rändeperioodil, kui siin peatub arvukalt mitmesuguseid linnuliike. Avamerel viibivad siis arvukad aulide, sõtkaste, pardi ja vardi liikide parved. Rohkesti peatub hanesid ja luiki, kelle parved on kaunis suured ja isendirohked. Rannikul aga peatuvad kurvitsaliste salgad. Vahel lendab mere kohal või istub mõnel kivil meie suurim kajakaline - merikajakas. Harvem võib kohata tõmmukajakat. Tihti võib mererannal kivi või õhus tiirlemas näha merikotkast. Mererannaga on seotud ka haha elupaigad. Üheks haruldasemaks on seni ainult Saaremaad ümbritsevail väikestel laidudel pesitsev röövtiir
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualise...
Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef
sugemeid. Draamatekstide hulgas ülekaalus lühivormid nagu skits, kavand, miniatuur vms. Karl Rumor (Ast) 1928 Valge naine sümbolistliku suuna tipnemine. Mait Metsanurk (Eduard Hubel) psühholoogiline draama. "talupoja poeg" 1925 Kindrali poeg ekspressionism. Rahulolematus võimu- ja rahajanus ühiskonnaga ning kõlbelise uuestisünni nõue. Aleksander Antson ekspressionism. Uue humanismi, uue inimese nõudlemine vana maailma varemeil. Sophia Vardi (Marta Lepp) August Kitzberg "Neetud talu" ajakriitiline komöödia. ... 7 A. H. Tammsaare 1921 Juudit tundelises põhihelis ning tegelaste julgelt moderniseeritud hingeelu. Keeruka psühholoogilise koega filosoofiline näidend.. Mõttevahetus inimese ja inimsuse üle. Kahe vaimulaadi kokkupõrge Juudit-Olovernes. Piibli apokriivalise teksti järgi.
- ,,Laud" kubistlik teos M. Laarman - ,,Oleviste ja Niguliste" kuulus maal - Sulaajal kujundanud F. Tuglase teoseid (8 köidet) A. Akberg - ,,Daam lapsega"- radikaalne kubism, objektid hakkasid kaduma - Maalib Tallinna südalinna maju (kubism) Akberg ja Laarman ei oska hästi joonistada. Geomeetriline kunst - L. Lapin (kunstiteoreetik, geomeetriline kunst, graafika) - R. Meel 13. Eesti kunsti tulnud kunstnikud 1930ndail aastail. Tartus Aleksander Vardi (1901- 1983) - Pallase II lennust, käinud Pariisis - Katsetab 20ndatel eri stiile - 1934- 1950 Pallases maaliõppejõud - Erku ja heledaid värve (erand naisakt- kuldkollane). ,,Akt looduses". - Heidetakse impressionismi pärast välja kunstnike liidust - Hilisem laad eredates värvides- impressionism - Hilises loomingus palju natüürmorte, lillemaale ,,Natüürmort kalaga", ,,Sügislilled" - 1937, 1938 aastatel maalinud Pariisis linnavaateid (matkinud Pr
Anton Starkopf, esilekerkimist ka skulptuuris. Mis puutub Herman Halliste) isegi katkestas ajutiselt oma monumentaalkunsti, siis see sõltus endiselt loometegevuse. 1960. aastail tõusid Eesti otseselt riigi rahakotist ja riiklikest nõuetest. maalikunsti esirinda mõneks ajaks Tartu Matti Varikul valmis koostöös arhitekt Allan kunstnikud (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Murdmaaga hulk monumente kommunistliku Alfred Kongo), elavnemist oli tunda ka ideoloogia ja selle eestvõitlejate ülistuseks Tallinnas (Lepo Mikko, Olga Terri). See oli (markantseim näide Maarjamäe me ajastu, mil noor põlvkond pööras pilgu peatselt moriaalansambel, 1975). On paradoksaalne, et saabuvale tehnika ja teaduseajas tule
Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 57 Loode Paunküla 16 031 58 Loode Piirsalu 30 272 59 Loode Vahastu 18 258 60 Loode Vardi 12 372 61 Loode Viimsi 7 697 62 Saarte Kihelkonna 11 695 63 Saarte Kuressaare 7 559 64 Saarte Kärdla 16 149 65 Saarte Putkaste 10 998
Tollased kunstnikud olid kõik õppinud Pallases vaba ja liberaal vaimsus. Riigi kunstitööstuskool. Tänapäeval rakenduskõrgkool. Vaimsus oli traditsioonilisem kui Pallases. Asus Tallinnas. Suur Eesti Kunstnike Ülevaatus eesti kunstnike tööde näitus. Oli pöördepunktiks kunstnike töödes, kuna näitas nii vanemaid töid kui ka juba noorema põlvkonna kaasaegsemaid töid. KUNSTNIKUD Ado Vabbe, Märt Laarman, Arnold Akberg, Eduard Ole, Adamson Eric, Aleksander Vardi, jne. Kubismi mõjutused. Tema töid: ,,Kohvikus". Märt Laarman: ,,Oleviste ja Niguliste" Arnold Akberg: ,,Naine lapsega" Adamson Eric: ,,Lilled Vabadusplatsi taustal", ,,autoportree silmusega". Polnud ainul maalikunstnik, vaid ka tarbekunsti. Tegi ka keraamikat ,,Koopaelaniku serviis". Tegi ka nahast esemeid: rahakotte. Tegeles ka tekstiiliga. Karl Pärsimägi: ,,Talutuba soemüüriga" Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad" Johannes Võerahansu: ,,Maastik hanedega"
Üldine pilt paistabki selline, et pärast Menningu-Kitzbergi lainet tuleb kuklakratsimise aeg, teatav peataoleku aeg ja siis tuleb realismi ja rahvakomöödia tulekuga. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Nt võib eraldi rääkida ekspressionistlikust draamakirjandusest, aga see ei iseseisvu nii reljeefselt ja st, et see on üldistuses sümbolismi alla surutud. Aleksander Antson "Sophia Vardi (Marta Lepp" impressionistliku kallakuga teater Sümbolistlikkus tähendab seda, et siin omaette v suurem ala draamaloomingut, mis haakub mütoloogilise v otsestl Piibli ainesega. Epner rõhutab, et Antsoni lühinäidendid on paremad kui täispikad. Karl Rumor (Ast) "Valge naine" 1928 uusromantilisel Rumoril erandlik tegelane eraklik doktorilugu on varjunud mägedesse ja läheb vastu oma hukatusse 1920ndate otsingute üks oluline taust on ka Ibsen.
on vastandiga realismile. Karl Rumor (Ast) · 1928 Valge naine (sümbolistliku draama esindusnäide) Mait Metsanurk (Eduard Hubel) · 1925 Kindrali poeg (ekspressionistlik draama) Tuli lavale Vanemuise laval aga kõrvaldati repertuaarist. Ka polnud see etendus soositud ka Nõukogude võimu ajal. Aleksander Antson Samuti ekspressionistliku draama viljeleja. Tema puhul võiks hinnata kõige enam lühikesi näidendeid. Sophia Vardi (Marta Lepp) Impressionistliku kirjanduse leidmine on tõenäolisem. Ta istus noorena vangis ning põgenes sealt, kõigist oma seiklustest kirjutas ta mälestusi. Siis muutus ta Taarausuliseks ja tast sai ajakirja ,,Hiis" väljaandja. Üsna üldine tundub olevat, et kasutatakse võõraid suuri tekste, eriti mütoloogilist või piibli ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman)
04763924.444055 27709 Märjamaa vald 20187 7000608-1Varbola tee59.04672324.443444 20187 Märjamaa vald 87380 7000607-1Varbola tee59.04698624.444496 87380 Märjamaa vald 31528 6500755-1Varbuse 58.01606026.912749 31528 Kanepi vald 31529 6500756-1Varbuse 58.01588926.912561 31529 Kanepi vald 131030 6500870-1Varbuse mõ58.02783426.911728 131030 Kanepi vald 131031 6500869-1Varbuse mõ58.02774926.911522 131031 Kanepi vald 9671 23660-1 Vardi 59.54210024.808916 9671 Viimsi vald 22155 7000615-1Vardi 59.06286124.449334 22155 Märjamaa vald 26677 7000616-1Vardi 59.06263624.448962 26677 Märjamaa vald 9670 23659-1 Vardi 59.54200624.808970 9670 Viimsi vald 87378 7000613-1Vardi 59.06170124.448056 87378 Märjamaa vald 87379 7000614-1Vardi 59.06150824.448129 87379 Märjamaa vald 20610 7000618-1Vardi tee 59.07915524.631509 20610 Rapla vald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
