Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli.
Aktiva Passiva 3. Sularahatu laenamine Oletame, et sama summa ei anta laenajale kätte sularahas, vaid pank kirjutab laenu saajale tseki 900 kr väärtuses. Sellisel juhul reserv ei vähene. Passiva pool täieneb kohustusega tsekk välja lunastada. Audentese Gümnaasium 1/5 Martin Sillaots Aktiva Passiva Väljastatud tsekk suurendab ringluses olevat raha. Tsekk on rahaga samaväärne maksevahend. Selle eest võib osta kaupu ja teenuseid. Tsekk võib jääda ringlusesse. 4. Tseki lunastamine Laenu saaja võib ise panka tulla ja tseki rahaks vahetada. Ta võib selle eest osta ka kaupu ja tseki vahetab rahaks kaupmees. Aktiva Passiva
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Kujundlik keel Avalik esinemine 12.03.2012, Erkki Sillaots kujundlik keel... rikastab keelekasutust avardab keeleloogikat seos ilukirjandusega kujundlik keel=suurem lugemus? Your subtopic goes here kujundlik keel eeldab kujundlikku mõtlemist verbaalseid loomevõimeid kujundlik keel on isikupärane stiil silmatorkav väljendusviis Tänan !
Kas armukadedus on armastuse väljendus või vägivald? Kristjan Sillaots G1R2 Armukadedus on inimeste tundmus, ka seisund kellegi millegi suhtes. See võib esineda nii väljenduse, vägivalla kui ka mõlemaga. Kiivustundega võivad kaasneda halvad tagajärjed kuid esineb ka positiivseid külgi. Enamasti tekib armukadedus, siis kui nähtake oma paarilist kellegi teisega suhtlemas või tegevusi koos tegemas. Selle tagajärjena võib see tekitada paarilises usaldustega probleeme ning tihti kaasneb ülemõtlemine. Kui partnerile piiranguid hakata sättima, siis
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSPEREKOND JA EESTI ÕIGUSSÜSTEEMI KOHT SELLES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS.......................................................................4 2.ROMAANI-GERMAANI MÕJUTUSED EESTI ÕIGUSELE..............................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma referaadi teemaks valisin romaani-germaani õigusperekonna mõiste ja ajaloolise tausta selgitamise. Samuti hõlm...
juulil 1829 (vkj.) Hillar Hadzirov, Venemaa ekspeditsiooni teejuht, rahvuselt karatsai. Kõrgemale tipule tõusis esimest korda 1874 Suurbritannia ekspeditsioon, mida juhtis Florence Crauford Grove ning kuhu kuulusid veel Frederick Gardener, Horace Walker ja sveitslane Peter Knubel. NSV Liidu algaastatel sai alpinism populaarseks ja Elbrusel oli väga palju külastajaid. Teadaolevalt esimese eestlasena tõusis Elbruse tippu 11. augustil 1956 Bernald Sillaots.[1] 1997. aastal sõideti Elbruse sadulale Land Rover Defenderiga, mis oli Guinnessi rekord. Elbruse ümber on loodud Elbruse rahvuspark. Rahvusparki sisenemine nõuab vastavat luba. Loa saamiseks ei ole kindlat süsteemi ja hinnad on kokkuleppel. Lube saab Elbruse külast, mis asub Baksanist algava maantee lõpp-punktis. Seal asub ka rahvuspargi keskus. Tegevusala: toidu (mineraalveepudelid-mine).Põllumajandus: mägi ja steppide põllumajandus, loomade karjatamine ja kalapüük
TSUNAMI Kristjan Sillaots G1R2 WHAT IS TSUNAMI? A tsunami is a series of ocean waves that sends surges of water, sometimes reaching heights of over 100 feet (30.5 meters), onto land. These walls of water can cause widespread destruction when they crash ashore. WHAT CAUSES A TSUNAMI? These awe-inspiring waves are typically caused by large, undersea earthquakes at tectonic plate boundaries. When the ocean floor at a plate boundary rises or falls suddenly, it displaces the water above it and launches the rolling waves that will become a tsunami. WHAT CAUSES A TSUNAMI? Tsunamis may also be caused by underwater landslides or volcanic eruptions. They may even be launched, as they frequently were in Earth’s ancient past, by the impact of a large meteorite plunging into an ocean. ...
Valgekihv Valgekihva autor on Jack London, illustreerija R. Tiitus, tõlkija M. Sillaots. Peale valgekihva on Jack London kirjutanud teisigi teosed näiteks ,,Ürgne kutse", ,,Martin Eden" ja ,,Raudne kand". Kõik algas ühest talvest kui Henry ja Bill viisid surnulkeha McGurrysse. Ja neid jälitas hundikari. Hundikari oli näljas ja nad hakkasid iga ööga vähendama meeste koerte arvu lõpus söödes Henry ära. Pärast jälitust oli lõppemas talv ja tänu sellele emased muutusid eriti tähtsaks. ainuke emane oli Kiche, kes oli
2. Kotler, P., 2002. Kotleri turundus: kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Pegasus. 3. Vihalem, A., 1993. Marketing 1. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut. 4. Field, P., 2008. Marketing in a Downturn. Lessons From the Past. Market Leader. Sügis 2008. 5. Mõdriku Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. 2009. Turunduse juhtimine neli etappi. [Online] http://www.lvrkk.ee/kristiina/turjuh/turunduse_juhtimine_neli_etappi.html [08.11.2009]. 6. Sillaots, M., 2009. Majanduse katsetus turunduse juhtimine. [Online] http://lemill.net/content/pieces/turunduse-juhtimine/view [08.11.2009] 7. Tuulberg, H., 2009. HWG Majandusõpe. [Online] http://www.tuulberg.ee/hwg/turundus2.html [08.11.2009] 11
Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt. Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre. Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla. Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi (7 km), Sillaots jõgi (8 km), Pähtpää jõgi (14 km), Mädajõgi (27 km) ja Varesmäe oja (9 km). Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m ja keskmine lang oon 0,63m/km. Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad. Varematel aegadel oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. Lisaks vesiveskidele asus Räpinas elektrijaama pais. Praegu töötavad vesiveskitest vaid vähesed ja on rajatud hüdroelektrijaam Leevakule
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud: 1) Jüri Parijõgi – pööras tähelepanu lugeja soole ja vanusele, ilukirjandus toidab tema sõnul teadushimu, fantaasiat, kunstilis-psühholoogilised väärtused olulisel kohal lastekirjanduses 2) Jaan Roos – lastekirjanduse ajaloo uurija 3) Marta Sillaots – tüdrukute kirjanik 4) Paul Ambur – kriitik, rõhutab eakohasust Lastekirjandus 1920-1940: 1) ''Lasteleht'' 2) ''Laste Rõõm'' – algas uuesti 1921, järgnes 19 aastakäiku, esimesed kuus aastat vastutas Ernst Enno, ajakiri oli vaieldamatult populaarseim, palju pilte, laste enda looming, tõlketekst 3) ''Eesti Noorte Punane Rist'' – eesmärk laste kasvatuse ja hea tervise tagamine, 1939 sai sellest ''Meie Noorus'' ja eestvedaja oli Paul-Erik Rummo
Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor. Raadiodramaturgina tegutses Albert Üksip, kirjutades ise või kohandades raadiole üle 50 kuuldemängu. Üha rohkem võtsid raadiotööst osa näitlejad (Mari Möldre, Ants Eskol jt) 1. 4. 4. Kirjandussaated 192.7 esimene kirjandussaade: Karl AstRumori pooletunnine loeng. Ka kirjandusõhtud: eemärk pidada meeles kirjanike tähtpäevi. Estvedajaks Felix Moor, abilsteks Paul Viiding, Marta Sillaots, Paul Rummo. Lisaks pooletunnised lugemistunnid, autoritunnid. 1935 korraldati kirjandusaasta, mis kajastus ka raadios. Kuulajatel oli kirjanduse vastu suur huvi, 1939. oli kirjandussaadete maht kasvanud 83 tunnini (2,6% saatekavast). Kasu oli neist saadetest nii kuulajatele kui ka kirjanikele, kes said end rekaamida. 1. 4. 5. Kooliaadio Esimene lastetund oli eetris 1927. aastal, kui Felix Moor luges ette Jüri parijõe jutustuse ,,Katkine kruus",
Audentese Erakool Frederick Douglas Author: Kristin Liiv Supervisor: Martin Sillaots Tallinn 2007 Frederick Douglas................................................................................................................3 Life as a slave...................................................................................................................3 Early education................................................................................................................ 3 Abolitionist activities......................................................
6. Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997 7. (WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010) 8. (WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010) 9. (WWW) http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=368867 Artikkel "Luxoris kaevati välja hiigelsuur vaarao pea" Marge Sillaots (23.11.2010) 10. (WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne %20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010) 11. (WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad (25.11.2010) 12. (WWW) http://miksike.net/documents/main/elehed/6klass/2maaime/maaime5-2.htm Tutanhamoni hauakamber (26.11.2010)
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
Põllul. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus. Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ..............
problemaatilised loomused. Dostojevski armastab oma tegelasi seni, kuni nad kannatavad, kuni nad elavad ta enese elu pingestatud ja kahestunud vorme, kuni nad on kaos, mis püüab muutuda saatuseks. Kasutatud kirjandus 1. Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, ,,Väike maailmakirjanike leksikon". Tallinn 1999 2. F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" tõlkinud A. Adson, Draamateater, 1921 3. F. Dostojevski ,,Idioot" - tõlkinud M. Sillaots. Tallinn : Loodus, 1940 4. Meiessaar, ,,A.Feodor Dostojevski elu ja looming". Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1935 5. Pospelov, ,,F. Dostojevski looming", kirjandus 1971 6. Sichtermann B, J.Scholl ,,Romaanid" Maailma kirjanikke EE köide II. TEA Kirjastus, 2005 7. Urgart, O.Dostojevski. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1936 LISAD Lisa 1 Fjodor Dostojevski
tantsuorkester Poika 1936–1937 K. Tuberik As, 2 tr, trb, kl kb, dr Pool-sving 28 Blue Boys Band 1936–1937 Pole teada V, ts+cl, tr, kl, kb, dr Pool-sving 29 Collegians Band 1937–1938 O. Avarmaa Pole teada Sving - Tartumaa 1937–1940 A. Sillaots, 2 as, ts, tr, trb, kl, ak, kb, dr Sving 31 Kaitseliidu O. Avarmaa tantsuorkester Blue Boys Band 1938–1941 R. Tooren 2 as, ts, tr, trb, kl, kb, dr, Sving 30 (ak) Sillaots ja Co 1937–1938 A. Sillaots 2 as, ts, tr, trb, kl, kb, dr Sving -
pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all40, erandiks on vaid aeg, mil vahistatu töötab või õpib. Töötamine on vastavalt VangS paragrahv 93 lõikele 7 vabatahtlik ning kui vahistatu avaldab soovi ikkagi töötada sõltub kõik sellest, kas vanglal on võimalus vahistatu töötamine korraldada, arestimajas eelvangistust kandval isikul töötamise võimalust pole. 37 Kergandberg, E. Sillaots, M. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura, 2005, lk 208. 38 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, § 20 komm 14.2. 39 Davies, M. Criminal Justice 4th ed. Essex: Pearson Education Limited, 2010, lk 291. 40 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 90 komm 1 ja 3. 16
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
..................................................... 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd ......................................................................................................................................................................... 44 Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro, Maris Kivistik, Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Tiit Sillaots Rahvusvaheline koostöö ..................................................................................................................................................................................... 46 Toimetaja: Ann Marvet Töölehed . ...................................................................................................................
iseseisev tegutseja, kes on kogenud oma idee teostumist ning oskab uutes projektides esile kerkida võivaid takistusi ennetada. Loovus, töödistsipliin ja suhtlemisoskus on märksõnad, mis on olulised nii ülikoolis teadust tehes kui ka mistahes muul erialal töötades. Autor tänab Krista Arenit oma kogemuste jagamise eest. 11 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS Üllar Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumi õpetaja EESMÄRK JA TÖÖKORRALDUS Praktilise töö eesmärgiks on soodustada õpilaste loomingulist algatusvõimet, arendada loovust, mis näitab hetkel õpilase omandatud teadmiste ja oskuste taset. Praktilise töö valmimise tööprotsess annab õpilasele uusi iseseisva töö kogemusi. Oluline osa selles loomingulises protsessis on suhtlusel õpetaja(-te) (juhendaja) ja õpilase (-te) vahel. Praktilise töö korraldus on seotud kooli õppesuunaga
tehakse A. H-le mao-operatsioon. A. H abiellub Käthe Hanseniga, sest ajalehte oli pandud teade, et antud isikud on kihlunud, kuid Tammsaare sellest midagi ei tea. Päts soovis Eesti tuntumale kirjanikule midagi kinkida talu Lagle talu, kuid Tammsaare seda talu ei saa. Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938) o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997) o Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001) o Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007) o Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008) o Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H
..Kui ma saunas saabusin siia ilma, voolas Venemaal ja Hispaanias veri...Kui surin, voolas Afganistanis veri..."); pidas tähtsaks verd; Lugu: Kui ta saunas sündis, oli Venemaal ja Hispaanias sõda, Haralas sadas jäidet ja laudas määgis mustapäine lammas. Isa teritas toa akna all saagi. Kui ta suri, oli Afganistanis sõda. Haralas oli vaid tusane valveõde ja tal oli üks jalg. Perekond: Naine Vilge Alt; tütar Elisabeth Surmapõhjus: loomulik surm 4.106. Luulik Sillaots Sünnikoht: Harala Eluiga: 13.04.19253.12.1985 ehk 60 aastat Amet: kellasepp Olemus: tal oli alati oma arvamus; leidis, et teda ei suuda mõista keegi teine peale kellassepa, sest ta ise oli kellassepp; 38 Surmapõhjus: maovähk 4.107. Doktor Veemre Sünnikoht: Harala Filosoofia: Asjad on asjad, mitte tahe ja ettekujutus. Kord leiavad nad oma õige koha, iga vedelik voolab oma ettemääratud teed nii inimkehas kui ka maakoores.
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
