ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Ei saa mitte vaiki olla Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull´, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull´! Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks. Kuigi poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega
Ei saa mitte vaiki olla... Austatud kuulajad, meie ühiskonnas on paljudes erinevates valdkondades probleeme. Neid probleeme on välditud juba väga pikalt ning nendest ei räägita avalikult. Teema, millest ma räägin, on tuttav kõikidele õpilastele ehk siis ülekoormusest ning tunnis toimuvast. Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpil...
nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juhatas ka üldlaulupidusid. LOOMING: ,,Kui sa tuled too mul lilli'', ,,Ööbiku surm'' ,,Isamaa õitse sa'', ,,Enne ja nüüd'', ,,Meeste laul'' enne nägematud jõulise joonega kasutab rahva viise ,,Lauliku lapsepõlv'' Kuulasime: ,, Lauliku lapsepõlv'' ,,Meeste laul'' ,,Tuljak'' ,,Ei saa mitte vaiki olla'' hilisemasse repertuaari kuulub ka ,,Koju igatsus'' ,,Ei saa mitte vaiki olla'' Laulu sõnad: Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta’ – vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista’, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull’, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull’!
muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud Üksikud soololaulud, Puhkpillipalad Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak" [K]"Ei saa mitte vaiki olla"- Koor laulab-algab vaikselt [k] ,,Tuljak" [k] ,,Lauliku lapsepõli"- Naised laulavad Aleksander Läte 1860-1948 Koori ja orkestridirigent Helilooja Muusikakriitik(esimene profesionaal eestis) Muusikaõpetaja Sündis 1860 Tartumaal Õppis Cimze seminaris Töötas Puhjas ja Nõos ( Nõos 1883-1895, 1897-1900) !895-1897 õppis saksamaal Dresdeni konservatooriumis 1900 loobus õpetajaametist
suuna juht ja juhatab Otsakooli bigbändi ja Eesti Piirivalve Orkestri bigbändi. Kontsert algas Laurentiuse kirikuõpetaja Antti Toplaane kõnega. Seejärel hakkasid solistid kordamööda esitama erinevaid lugusid. Esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ja solistide omaloomingut. Näiteks esimene lugu oli T. Terase kirjutatud "Kyrie" ja Eesti rahvamuusikast olid esindatud Paistu rahvalaul "Pühade ootamine" ja Miina Härma kirjutatud lugu "Ei saa mitte vaiki olla". Anna-Liisa Supp esitas oma kirjutatud laulu "Üle muru". Kõik laulud, olenemata sellest, et olid gospel või rahvalaulud, olid pandud jazz stiili. Esimese loona kõlas T.Terase "Kyrie", mida esitas Anna-Liisa Supp. Lugu oli osaliselt eesti keelne ning ka ladina keelne. Mulle tundus, et see kuulus gosepl muusika hulka, kuid oli muudetud jazz stiili. Veel jäi mulle meelde lugu "Ei saa mitte vaiki olla", mis oli ainus laul mille ajal viibisid solistid koos publiku ees
¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "Tuljak" ; "Lauliku lapsed" ; "Ei saa mitte vaiki olla" 1) Refräänsõnade kasutamine. 2) Võrdlus- uus ja vana rahvalaul 3) Pillid(nim.) 4) Asjaarmastajad, heliloojad(laulud) 5) M. Härma looming
Öö nagu vastu paneb veel, Tuisk tume puude all, Kurb, kidur põõsas kurdab teel- Mis muremõte tal? * Me igapäev paremat loodame Me igapäev paremat loodame, See lootus meid alati perab. Me õndsamaid tunde ootame, See ootus meid abita jätab. Jah, hälli seest kuni hauani Viib enesepettuse sära. Ah, üda lööks külmaks rauani, Kaoks seegi pettus ära. * Üksik tee Tee üksik, rahul, vaiki, Ja ümber kõrged puud, Ta ümber kased ja männid, Neil sügis annab suud. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kollaseid lehtesid, Neid eile tuul maha toonud, Kui raputas metsasid. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kullaseid lehtesid, Ja kullane ise on vaikus Pärast tormi vaevasid. Ja kullane ise on vaikus Kuldkollase kase peal, Ja kullane ise on rahu- Mänd helehaljas seal! * Kui tume veel kauaks ka sinu maa
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5
1. A. Kunileid "Sind surmani" ..sind surmani 2. A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm" 3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M
Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid. Oli tunnustatud dirigent laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Tartu Miina Härma Gümnaasium. Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks: 1. Patriootilised 2. Pidulikud hümnilise iseloomuga laulud, näiteks ,,Meeste laul" 3. Lüürilised tundelaulud, näiteks ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ei saa mitte vaiki olla" 4. Rahvalaulu seaded, näiteks ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Tuljak" Soololaul ,,Kui sa tuled, too mul lilli". Konstantin Jakob Tiirnpu (1865-1927) Eesi helilooja, organist, koorijuht ja muusikaleu organisaator. Õppinud Peterburis ja Berliinis. Niguliste kiriku organist. Juhatas ka laulupidusid. 1916 asutati uus meeskoor ,,Tallinna Meestelaulu Selts", tema sai selle juhiks. Selle kooriga algas uus ettapp eesti meeskoori arengus
Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. 7 Loomingunäited Ei saa mitte vaiki olla Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull´, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull´! Eest ära "Eest ära, eluvanker veereb! Eest ära - muidu alla jääd! Või tule kaasa! tõmba! lükka! - või juhi, kui sul võimsad käed! Eest ära!" hüüab elu. Eest ära! elutee pääl seista
Osales aktiivselt Tartu kõrgema Muusikakooli rajamises (1919). Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1939). Paljude seltside ja organisatsioonide auliige. Looming Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200. Tuntumad on lüürilised laulud on"Kui sa tuled, too mul lilli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Ööbiku surm". Heroilistest lauludest Kalevipoja-aineline "Enne ja nüüd", "Meeste laul", "Isamaa, õitse sa". Soololaul "Miks sa nutad, lillekene?" Rahvalaulutöötlustes "Tuljak". Tema loomingu hulgas on ka laulumängu "Murueide tütar " (1902), kantaat "Kalev ja Linda " (1894). Tähtsus Miina Härma auks nimetati endine ENKS Tütarlaste Kool Tartus ümber Miina Härma Gümnaasiumiks (1964), Tema mälestust
K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldrannake" koorilaul "Laul rõõmule" koorilaul "Avamäng" orkestrimuusika "Kalevala" orkestrimuusika K
Jooksnud üle põllumaa Peitnud ennast seal, kus pime Varjand ennast kaua sa Aga mureks pole põhjust Talv sai läbi - suvi nüüd silmapiirile on kerkind kuuldes sinu abihüüd Päikse käes sa jälle naerad tantsid, jooksed, naljatled Kuid ma tean, et siiski vaevab miski sinu mõtteteid Ma ei taha teada tõde Ma ei nõua valesid Ütle mulle ainult ühte- Miks sa õigust varjasid Miks sa naersid tahtes nutta Miks vait olid üksida Kas tõesti sa mõistad hukka kogu meie aja takka Ära vaiki, parem ütle oled nüüd sa õnnelik? Tooksin sulle maailmast kõike kõik, mis pole segadik Sõprus mulle tähtis on ent sina üle kõigist Ütle vaid, mis vaja on Toon tähe sulle taevast? Ma tean, ma kõlan naeruloomselt kuid ometi, su huulil naer on see, mis mulle õnne toond on kõiki luiskamisi väärt Rõõmutu naer Vihmapiisad kui pisarad Langevad nutusest taevast Inglite sära ei tunne nad Tehtud nad on nende vaevast Rõõmuta naeratus vahel Rohkem teeb haiget kui sõda
Armastuskiri Kallis Anna, Ma kirjutan sulle, sest mu suu enam ei räägi. Kuid sõnad, mis mul mõtteis olid ei vaiki. Päeval mil vangist vabanesin oli mu elu üks parimaid päevi. Vangis olles õppisin, et just töö tegemist tuleb armastada, sest see viib elus kaugele ja elu ise tundub mitmekülgsem. Kui ma järve äärde pesema läksin ja nägin seal sinu ja Mousi jälgi olin ma nagu õnnega üle valatud. See oli nagu õrn-õhk suudlus mu põskedele. Mul oli tõsiselt hea meel kuulda, et sa Kõrbojale olid tulnud. Jaanipäeval, ühtlasi su sünnipäeval oli nii uskumatult hea sinuga järve keskele sõuda
sajandi lõpukümnendite tähtsamad luuletajad olid Jakob ja Juhan Liiv, Jakob Tamm, Anna Haava ja Karl Eduard Sööt. 2) Jakob Tamm ja Juhan Liiv olid 19.sajandi lõppperioodil peamised eepilise luule arendajad eesti kirjanduses. 3) Jakob Liivi sõnadele on loodud üks populaarsemaid keeskoorilaule ,,Meeste laul" (,,Nii tugevad kui kaljud suures meres"). 4) Anna Haava oli pärast Koidulat meie järgmine suur naisluuletaja. Tema tekstidele on kirjutanud palju tuntuid laule: ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Kui sa tuled, too mull' lilli", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Nõmmelill" jt 5) Karl Eduard Sööt on loonud samuti heliloojaid inspireerinud humoristlike armastusluuletusi (,,Malemäng", ,,Varas" jt) ning eleegiaid. Eleegia ,,Metsateel" on tuntuks saanud soololauluna.
Linda". I muusikaline lavateos ,,Murueide tütar". Natuke on loonud ka puhkpillimuusikat. Varajane looming- domineerivad lüürilised laulud, enamasti tekst on Eesti naisluuletajatelt, eriti Anna Haava. Nt: ,,Kui sa tuled, too mul lilli," ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm,". Kirjutab mõned väga populaarsed isamaalised laulud, nt ,,Meeste laul," ,,Enne ja nüüd" . III grupp laule on rahvaviisi seades, mida on tal sadakond. ,,Lauliku lapsepõli". ,,Ei saa mitte vaiki olla" Hiline looming- koorimuusika Eestis areneb metsiku kiirusega. Härma laseb ennast sellest mõjutada. Helilooming on keerulisem, on püütud edasi anda tekstikujundeid ja varjundeid. ,,Koju igatsus". Härma hilisemat loomingut lauldakse tunduvalt vähem. Üritas täiendada lastekoori repertuaari.
Läinudki ta siis Koeru tuuletarga Tõnise juurde, kes kaks küla eemal elas. Teekond oli vaevaline: müristas ja lõi piksenooli, uputades vihmaga kõik madalad jõekaldad vee alla. Jõudnud tarkuri tallu, küsis Peeter: "Ütle, kulla tark, kes oskab tuuligi kuulatama panna, mis ma oma poegadega peale hakkan. Mu kadunud naine ei jätnud mulle muud mälestust kui need kaks poisikest, kes praegu saunaeide juures ulualust leiavad. Räägi ometigi, Tõnis, ära vaiki! Kas sa ei näe, et ma juba mitmndat ööd magamatta!" Tuuletark vangutas mõtlikult pead. "Mis siin ikka öelda, Peeter. Kehv lugu sinu elus, ent ma ei näe siin poiste süüd olevat." "Kuidas siis nii?" käratas Peeter ja lõi rusikaga vastu lauda. Tuuletark raputas kindlalt pead. "Just nii ongi! See kaksikute lugu halvast õnnest on ju puhas naistejutt, kes muud ei mõista kui ainult kuuldut taaskord üles tähendada! Ei, Peeter, mina olen oma sõna öelnud
,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Jussi Trio, Paabel, Trad.Attack, Zetod, Triinu Taul grupp, Mari Kalkun ja Runorun, Rüüti, Ro:toro, Lõõtsavägilased, Kna Vel, Tsibihärblaseq. 3. Viimati käisin sellisel üritusel 23.juunil 2008 aastal Tartus Raadi mõisapargis, kus oli jaanituli, esinesid ZETOD. Kirjeldaksingi seda sama ansamblit, sest mulle endale see ansambel meeldib. Toimumis aeg ja koht on juba kirjas
Looming: + Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost. + Miina Härma kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru: 1. Isamaalaulud tegemist on lauludega, kus tekst on detailsemakäsitlusega ja tervikliku arendusega. ,,Meeste laul"; ,,Enne ja nüüd"; 2. Lüürilised laulud selle alla kuuluvad ka soololaulud ,,Kui sa tuled, too mull lilli"; ,,Ei saa mitte vaiki olla"; ,,Ööbiku surm" 3. Rahvaviisiseaded ,,Lauliku lapsepõli", "Pidu hakkab", ,,Tuljak" Kasutas originaalset võtet liitis mitu viisi üheks lauluks. + Oma populaarseimas laulus ,,Tuljak" on Härma kasutanud erinevate viiside ühendamist kui ka variatsioonilist arendust.
labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki esse est percipi - olemine on tajumine ferro et igni - tule ja mõõgaga gens una sumus - me oleme üks pere habent sua fata libelli - raamatuil on oma saatused hoc erat in fatis - see oli saatusest määratud homo additus naturae - inimene on looduse täiendus inter canem et lupum - koera ja hundi vahel in vino veritas - joobnu ei varja tõtt mutatis mutandis - muutes seda, mida on vaja muuta sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge
Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori. Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas).
-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert Wagner Verdi Sibelius Grieg 8.Nim. 3 vene heliloojat . Šostakovitš Mussorgski Tšaikovski 9. Nim. 3 nn. asjaarmastajat heliloojat Eestis. Kunileid Hermann Saebelmann 10.M.Härma loomingu iseloomustus, 2 koorilaulu . Kirjutas üle 100 koorilaulu ja palju soololaule. Armastas kasutada rahvaviise. „Tuljak“ „Ei saa mitte vaiki olla“ 11.Tobiase tähtsus eesti muusikas, nim. 2 teost. Tõi ja arendas eesti muusikas uusi žanre; tema looming paistab silma kunstiküpsuse ja kompositsioonimeisterlikkuse poolest. Oratoorium „Joonase lähetamine“ „Eks teie tea“ 12. M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut. M
Püüti Eestlaste olukorda parandada ( nt Köler) 13. Miks paljud Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased töötasid väljaspool Eestit? Eestis oli raske sobivat tööd leida. (nt Miina Härma) 14. Kes on alljärgnevate koorilaulude autorid? "Sind surmani" A.Kunileid "Kaunimad laulud" - Saebelma "Tuljak" M.Härma "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" F.Pacius (sõnad Jannsen) "Kungla rahvas" - Hermann ,,Ei saa mitte vaiki olla" M.Härma 15. Kes oli esimene professionaalne naishelilooja, mis linnaga Eestis oli ta kõige rohkem seotud? Miina Härma Tartuga 16. Nimeta esimene eesti ooper, kes oli selle helilooja? ,,Vikerlased´´ Evald Aava 17. Nimeta esimene eesti ballett ja kes oli selle helilooja? ,,Kratt´´ Eduard Tubina 18. Kas tunned neid eesti heliloojaid? Arvo Pärt Miina Härma Gustav Ernesaks
11. Kasuta päeva carpe diem 12. Keegi ei sünni targana doctus nemo nascitur 13. Kelle maa, selle usk cujus regio, ejus religio 14. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale citius, altius, fortius 15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabula 19. Kuula, vaata, vaiki audi, vide, sile 20. Kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas omnia mea mecum 21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25. Me ei tea, ega saagi teada ignoramus et ignorabimus 26. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quod licet jovi non licet bovi 27
in optima forma – parimal kujul, nagu sõber (sageli arsti kohta) kord ja kohus 4. amo amorem tuum – armastan sinu 28. in vino veritas – veinis peitub tõde, armastust joobnu ei varja tõtt 5. ars longa vita brevis – kunst on pikk, 29. labor omnia vincit – töö võidab kõik elu lühike 30. manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armastus võidab kõrgemale, tugevamini kõik 8. cogito, ergo sum – mõtlen, järelikult 33. ora et labora – palveta ja tööta 34. tempora, o mores! – oh ajad, oh olen olemas 9. credo, quia absurdum – usun, sest kombed! (Cicero)
· Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui meeleheide, kui ta oli meeleheitel; ja midagi muud kui unustus, kui ta unustas. (132) · ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." - Ravic (153) · ,,Joo, vaiki ja ela, sa skalpelliga mõrtsukas." - Morozov Ravicile (164) · ,,Meil pole enam tarvis mõelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm kordda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta. Konservid." - Ravic (165) · ,,Armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi, kui vaid paar daatumit ja juhuslik nimi, ja
Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2. Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule
Ses rsta rbaldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse mrga piiluv pinnas. Jb jljetuse janukusse jrvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie vlust taas tolle rutus rmudele rendis? Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu,
48) Faber est suae quisque fortunae - igaüks on oma õnne sepp 49) Ex ore parvulorum veritas - laste suust kuuleb tõtt 50) Do ut es - annan, selleks et sina annaksid 51) Docendo discimus - õpetades õpime 52) Dies diem docet - päev õpetab päeva 53) De gustibus non est disputandum maitse üle ei vaielda 54) Cujus regio, ejus religio kelle maa, selle usk 55) Citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, tugevamini 56) Audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki 57) Ascultare disce! - õpi kuulama! 58) Aut vincere, aut mori - kas võita või surra 59) Cibi condimentum est fames - kõige parem kokk on nälg 60) Cognosce te ipsum - tunne iseennast
" Sokrates: ,,Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna." ,,Elu, mille üle järele ei mõelda, pole elamist väärt." ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." ,,Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa." Platon: ,,Kunagi ei või laita inimest, kes teeb edusamme. Arengu kiirus pole sealjuures oluline." ,,Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla." ,,Rahuliku ja positiivse loomuga inimese jaoks ei ole vanus koormaks; rahutu ja depressiivne kannatab vanusele vaatamata." ,,Inimese hing on surematu." Aristoteles: ,,Palgatöö põhjustab mõistuse allakäigu." ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Ebaõnn selgitab välja tõelised sõbrad." ,,Lootus on ärkvel olles nähtud unenägu." ,,Kõigi inimeste loomuses on püüdlus teadmiste poole." ,,Halb lähendab inimesi." Augustinus:
,,Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla." Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed ,,Õnnetunne on olek, mis tuleneb inimese jõudmisest enda püstitatud eesmärkideni." Keegi ei söö ära mu noorust , kui ma suudan olla tugev ja kui mul on eesmärk. "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." "Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik." Kui inimene pole leidnud õigustust oma eksistentsile, ta mitte ei ela, vaid lihtsalt on.
H.Ibsen "Peer Gynt" 1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud: Ase oli Peer Gyndi ema, ja ka lesk. Tema mees oli Jon Gynt, kes oli Peeri isa. Ase'le ei meeldinud Peeri egoistlik käitumine, kes vaid raiskas tema ja ta mehe kogutud varandust ja muud ei oskand ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:) "Vaiki nüüd sa võrukael, Sinust pole kuskil tulu, seintest kukub viimne nael, aknaauke sulgend topid, tara viltu, põld on kulu, tühjad salved, viimsed sopid, Veised jäänud näljaohtu, puudub hädavajalik, Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19) See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja...
//...// Need teemad kajastuvad ka näiteks luuletuses ,,Lein", ,,Rahutus", ,,Sina" jt. 4. Pere, koduigatsus: Ootel Ikka pisemaks jääb ema, madalamaks tuba, hämaramaks silm... Vaiki, vaiki, mure - //..// Need teemad kajastuvad ka näiteks luuletustes ,,Sisevaade", ,,See kauge hääl", ,,Kadakad", ,,Kassari murumõte" jpt. 5. Kodumaa: Tallinna lävi //...// Näen, ma nägin sind jälle, mu Tallinn!
60. Enamus inimesi on senikaua ilusad/toredad/lahedad, kuni nad suu lahti teevad 61. Tark ei mõista, et kõik ei mõista seda, mida tema mõistab 62. Sõber ei ütle kunagi: "Sa ei saaks sellest nagunii aru." 63. Sa võid olla siiras, ent sellest hoolimata nõme 64. kui ma valetasin, ei tähenda see veel seda, et ma pole aus, aga vb sa ei väärinudki tõde 65. Mõned asjad on nii tõsised, et tuleb nende üle naerda 66. Kui tõde on raske öelda siis vaiki,aga ära valeta 67. Pole midagi valusamat kui pettuda armastatud inimeses 68. Hoia mälestust,sest selle päralt on tulevik 69. Armasta kui sind armastatakse,unusta enne kui sind unustatakse 70. Ainuke lootus mis ei peta on surm 71. Armasta palju kuid ära midagi kergemeelselt ohverda 72. Ma elan maailmas, kus pole võimalik üdini hea olla 73. Mõtelda on mõnus. Aga vaid siis kui hing on Elus 74. Hüüa-ja kõik kuulevad, mida sa ütled
endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast. Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund. Mis on põlvkond see mis nimetab end üksi lõpuks, alguseks - täis halba nagu head? Kõik nad ellu jäid, kes ihuüksi läksid, aga kuhu - vaevalt Surmgi teab. Veel maiset kurja mis end valgusesse varjab ja peekreist mõõdukais sind ahvatlemas ligi sa oska peljata, ka homme ometigi hing vaiki valikust - ka siis kui päev sind sarjab. On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde ja magus hääl, mis nagu ling su kaelal sõlmub - kui lähed kinnisilmi, meeles ainult kõrgus, nad näevad ohtu sus ja toovad sind kus kõle. Ei ühtki sõna kui ka kistakse sust palvet ja kõigi näiliku eest keset Maa öö valu. Ju vaikib aina see kes põrgugi eest palub, kuid mil ta lausub, Taevas ise püsib valvel. Mulle meeldivad Elo Viidingu luuletused, sest need
2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 22.4 fakti M.Härma elust. 5) Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis 6) Osales seltside asutamises, juhtimises ja töös 7) Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas 8) Algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt 23.Nim. 4 M.Härma laulu. `'Meeste laul'', `'Tuljak'', `'Ei saa mitte vaiki olla'', `'Lauliku lapsepõlv'' 24.Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal? Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus `'Bürgermusse'' saalis 25.Laulupidude avalaulu autor. Mihkel Lüdig 26.Nim. 3 eesti esimest kompositsiooniharidusega heliloojat. 1) Rudolf Tobias 2) 27.3 fakti R.Tobiase elust. 1) Pärines Hiiumaalt 2) Kuueaastaselt oskas juba orelit mängida 3) 1885. Kolis pere Kullamaale, kus ta hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis ja
Saaremaa laulupühast. 1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 21) 4 fakti M.Härma elust. Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis, osales seltside asutamises, juhtimises ja töös, kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt 22) Nim. 4 M.Härma laulu. `'Meeste laul'', `'Tuljak'', `'Ei saa mitte vaiki olla'', `'Lauliku lapsepõlv'' 23) Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal? Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus `'Bürgermusse'' saalis 24) Võrdle Tallinna ja Tartu kultuurielu 20.sajandi I poolel (tähtsamad nimed, sündmused). 25) Laulupidude avalaulu autor. Mihkel Lüdig 26)Nim. 3 eesti esimest kompositsiooniharidusega heliloojat. R. Tobias, A. Kapp, M. Saar. 27) 3 fakti R.Tobiase elust. Pärines Hiiumaalt, kuueaastaselt oskas juba orelit mängida, 1885
Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) · ,,Ei saa mitte vaiki olla" (lüüriline laul) · ,,Tuljak" / laulumängust ,,Murueide tütar" (rahvalauluseade) 2. Aleksander Läte (1860-1948) · Koori- ja orkestridirigent, Helilooja, Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja · Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist
kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule – segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus 1. Aavik, J. Eesti muusika ajalugu. Stockholm, 1965. 2
De mortuis aut bene aut nihil surnutest räägitakse ainult head või mitte midagi Deus ex machina Jumala masin De verbo in verbum Sõnalt sõnale Dictum factum Öeldud tehtud Dictum de omni et de nullo 25Räägitud kõigest ega millestki de quibus ignoras, tace millest sa midagi ei tea, sellest vaiki Dies diem docet Päev õpetab päeva Divide et impera Jaga ja valitse Docendo docemur Õpetades õpime (ka ise) Dura lex sed lex 30 Karm seadus, aga seadus Dum spiro, spero Kuni hingan loodan Dum vita est, spes est Kuni on elu on lootust Ede, bibi, lude Söö, joo, lõbutse
Gümnaasiumis. 1939.a.valiti M.Härma Tartu ülikooliaudoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Miina Härma suri Tartus 16.novembril 1941.aastal. MIINA HÄRMA LOOMING. Miina Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, koorilaule on üle 200. Neid iseloomustavad ilmekas meloodia, nooruslik hoog ja lihtsus. M.Härma loomingu võib jagada kahte eristavasse perioodi. Esimesel loomejärgul (sajandi vahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja heroilised (“Isamaa, õitse sa”) laulud. Teisel (eriti 1915.aastast) püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks.
poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa
RUDOLF TOBIAS (1833-1918) Lapsepõlv ja Peterburi periood Tobias sündis 1873 aastal Hiiumaal Käinas. Ta sündis vaesesse perre, mis oli suhteliselt vaene ning kus räägiti saksa keelt. Tema isa oli köster ja väga musikaalne mees. 1885 kolis pere Kullamaale, kus Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest. Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tah...
Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent. Töötas paljudes koolides muusikaõpetajana. Looming Peamiselt koorilaule. Karakterilt jaguneb kolmeks: 1. Isamaalised laulud kõige nõudlikumad, NT: ,,Meeste laul" 2. Lüürilised laulud NT: ,,Ei saa mitte vaiki olla", 6 soololaulu ,,Kui sa tuled" 3. Rahvalaulu seaded, NT: ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak"
Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt. Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal. * Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele. Juhatas laulupidudel. * Orelimängija andis palju kontserte nii Euroopas kui kodumaal. * Muusikapedagoog * Muusikahariduse ja -kultuuri edendaja * Helilooja kirjutas ligi 200 koorilaulu. Tuntumad on ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Meeste laul". Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis koos M. Härmaga Petrburis. Täiendas oma teadmisi Berliinis. Töötas Tallinnas Niguliste kirikus organistina ja koorijuhina. Oli ka laulupidude dirigent. Kirjutas umbes 60 laulu kooridele. Tuntumad on ,,Priiuse hommikul", ,,Talvine õhtu", ,,Kevade tunne".
peatoimetaja (1923) ja Tartu Helikunstnike Seltsi (1926) asutajaid. 1939. aastal nimetati Härma Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"),
1864-1941. On Peterburi konservatooriumis lõpetanud organisti eriala, õpetaja oli Homilius. Pärast oli tugev organist, on andnud kontserte ka Saksas ja Venemaal. Oli Tartus muusikaõpetaja. Oli aktiivne koorijuht, pani kokku segakoori (3. laulupidu) võistulaulmiseks. On olnud laulupeo üldjuht, helilooja (koorilaulud). Laule jagatakse 3 gruppi: 1)patriootilised, isamaalised- “Meeste laule”, “Isamaa, õitse sa”; 2)lüürilised “Ei saa mitte vaiki olla”; 3) rahvalauluseaded “Tuljak”, “Pidu hakkab”. On kirjutanud kantaadi “Kalev ja Linda”. MH kantaadis orkestrit pole. 1899- esimene keelpillikvartett eesti muusikas. 4) I oratoorium 1909 “Joonase lähetamine”, alustas ka II “Sealpool Jorjanit”, kuid selle lõpetas keegi teine. Oratoorium- mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile, on kindel sisuline tegevus, nagu ooper, ainult loovalist tugevust pole. 5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) “Julius Lavasar”
loomingulisi elamusi. Sel ajajärgul oli surnud ja maetud ka Anna ema. Noorusluule on maailmavaluline tundtegelikkuse vastuoludest ilu ja harmoonia poole. Protestis maailma kalkuse vastu. Näiteks sügissadu meenutab talle lakkamatuid inimpisaraid. Kevadel jõudis ta oma luuletuste perioodi kõige valdavama teema juurde armastusluule. Neis on tükike nõmme ja laant. ,,nõmmelilledest" on tema laulude eredaim näide, samuti ,,ei saa mitte vaiki olla". Teise vihiku teema ongi maailmaõndsusest. Kolmandas vihikus on ühiskonnakriitilised pilkesalmid. Oli ka traagilisi toone, mis vihjavad koduarmastusele ja vanemateigatsusele. Soome ajakiri ,,Valvoja" tegi tema luulest ülevaate ja pidas Annat Koidula kandle pärijaks. ,,Anna Haaval ei ole laia silmaringi ega vägevaid kirgi ega uusi maailmu avavat meelekujutust, aga tõesline luuletaja on ta ometi. Tema luulevald on kitsas ja ta kandlel ei ole
- milline oli eesti soost õppijate peamine eriala, miks? koorilaul - kas tead mõnda kuulsat oreli või kompositsiooniõppejõudu? 9. Miina Härma - kellena elu jooksul tegutses? Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. - millisel erialal omandas kõrghariduse? oreli erialal - Nimeta kuulsamaid laule, kokku väh 3. "Meeste laul", Tuljak, Ei saa mitte vaiki olla - Kuidas kasutas Härma rahvaviise uudsel viisil? ta töötles ning kompositsioneeris neid 10. Kes asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja millal? Aleksander Läte 1900 a 11. Millena hakati muusikat käsitlema 20. sajandi alguse Eestis? hakati nägema kunstina Kuidas erineb see ärkamisaegsest käsitlusest? oli pigem meelelahutusena Milliseks muutusid Eesti muusikaelu eesmärgid? muusikalise tegevuse taseme tõstmine 12. Rudolf Tobias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
