1963 Avati hotell Tallinn ja allutati kuni 1991.a. Üleliidulisele Agentuurile Inturist. 1972 Avati hotell Viru (samuti allus ÜA Inturistile) 1979 Avati hotell Sport (praegune Pirita TOP Spa) 1980 Avati hotell Olümpia 1989 Avati renoveeritud hotell Palace 1997 Fra Mare Haapsalus 1998 Promenaadi 3* 2001 Radisson SAS 4* 2003 5' hotell Kolm õde Viimati avatud suuremad hotellid on Telegraaf Tallinnas ja Dorpat Tartus. Esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli meil suvitus- ja ravitsuskohtade (ehk kuurortide) arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. Juba 1925.a. võeti vastu Suvitus- ja ravitsuskohtade seadus , mille aluseks oli Vene Keisririigi Arstiseadus. Selle seaduse täitmise korraldamiseks loodi eriline Tervishoiu Nõukogu, samuti hakkas Vabariigi Valitsus tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid tervistkosutavaid kohti. 1937.a. 11. aprillil annab Riigihoidja välja dekreedina Turismi korraldamise seaduse, mille
ja hea muusika saatel igal reedel ja laupäeval. Meresuu Spa&Hotell on kindlasti väga hea puhepaik kõigile ja kaunis männimetsaga ümbritsetud koht. http://www.youtube.com/watch?v=pY568jUTTI4&feature=player_embedded tutvustav video. Ida-Virumaal on veel igasuguseid külalistemaju, hostele, hotelle, puhkemajasid jne aga kirjutasin siis kahest suuremast,tuntud ja põhilisestest puhkepaikdest Ida-Virumaal. Ida-virumaal Narva-Jõesuus on väga märkimisväärne ilus, Eesti pikim liivarand. Suvitus kohtadeks on kindlasti Peipsi äärne ja Kauksi. Ida- Virumaal on palju vaatamisväärsusi, näiteks Valaste juga, Kiviõli Tuhamäed ja Narva Linnus. Toila Spa&Hotel Meresuu Spa&Hotell
rajamine.Sel perioodil kujunesid Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu puhkuse-,lõbustus- ja terviseravikeskusteks. Tõuke turismi elavnemiseks andis raudtee ehitamine, mis algas 1869.aastal. Pärast 1870. aastaid hakkasid looduskaunitesse kohtadesse, nagu Elva, Võsu, Pirita, Nõmme jt, tekkima puhkeasulad. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (19128-1940) taastus ja kujunes välja suvituskohtade ja kuurortide võrk. Eesti esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli suvitus- ja ravikohtade arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. 1.juunil 1920 registreeriti Eesti esimene turismiorganisatsioon- Eesti Turistide Ühing. Ühing etendas olulist osa Eesti turismi ja matkamise kujunemisel ning arendamisel kuni iseseivusaja lõpuni. 1930.aastad olid Eesti majanduselus, aga ka kultuuris ja arhitektuuris jõukas ajajärk. Tallinn muutus järjest rahvusvahelisemaks ja kvaliteetsed hotellid olid selle eeltingimuseks. 1925
otsustamine; rendi- ja üürilepingute sõlmimise otsustamine, uute laatade ja turgude lubamine, nende ärajätmine ja ühest kohast teise üleviimine, nende tähtpäevade kui ka sisemise korralduse määamine, näituste korraldamise otsustamine, maakonnaomavalitsuse heaks kingituste ja pärandite vastuvõtmise otsustamine, kui nendega on seotud kohustused või nad tingivad, maakonnaomavalitsuselt kulusid, määruste andmine käesolevas ja teistes seadustes ettenähtud asjades, alevike, suvitus, ja ravitsusasulate ja muude asulate ja kohtade maa-alade liigituskavade, ehituspiirkondade ning ehitusplaanide määramine ja muutmine , maakonnaomavalitsusse ja maakonna elanikkonda puutuvais küsimustes sooviavaldustega esinemise otsustamine jne. Kirjutan ka natuke vallaomavalitsusest, millega see põhiliselt tegeleb: valitseb vallaomavalitsuse heaks ettenähtud makse ja koormatisi, vallaomavalitsuse varasid,
Kõige huvitavam töö koostamise juures minu jaoks oli saada teada kohalike inimeste mälestusi antud piirkonnast, muidugi ka lugeda lisaks arhiivimaterjale. Praeguseks on Doberani asemel juba uus kohvik, seega on Doberani väga palju kordi üles ehitatud ja maha lammutatud. Kõige huvitavam fakt töös oli see, et Doberan ehitati algselt üldse Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau ristimispidustusteks. Valgerannast kujunes esimese eesti vabariigi ajal väga populaarne suvitus ja supluskoht ka Pärnu linna rahvale. Siia sõideti nii autodega kui ka pandi tööle bussiühendus Pärnu-Valgerand. Buss käis kaks korda päevas ja see oli alati inimesi täis. Samuti pääses sinna paadiga, mille tarbeks ehitati 40 meetri pikkune paadisild. Audru teeb eriliseks see, et väga palju mõisahooneid on säilinud ja paljud neist ka restaureeritud ning kasutusele võetud. Avaldan suurt tänu oma juhendajale Helgi Rootsile, Audru muuseumi juhatajale, kelle abiga sain
LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4
pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil. Suurlinnade ümber rajavate aedlinnade rajamine hoogustus Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Tallinna aedlinnade propaganda seostus aedeeslinnadega, mis tuli hoonestada avarate aedadega eramutega. Tallinna aedlinnade asumid: Nõmme, Lilleküla, Pirita, Merivälja. Riigiametnike suvitus piirkonnad ja esindusresidentsid: Pühajärve loss ja park, Keila Joa loss ja park. Tartu aedlinnad: Tamme, Tähtvere. Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid: Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg- barokk stiilis; Keila-Joa- neogooti stiilis; Kunda- varaklassitsistlik; Padova botaanikaaed- Renessans; Palmse- barokk stiilis; Peterhof- Barokk; Raadi- pärineb keskajast
19. sajandil kujutas Kadriorg endast Narva maantee äärset eeslinna ja rahvasuus kutsuti seda piirkonda slobodaaks. Tol ajal elas Kadriorus peamiselt vaesem rahvakiht ja ükski tallinlane ei söandanud minna "tatarlaste pessa" suvitama vaatamata sellele, et Kadriorus asus tsaari loss ning uhke park. Supelasutuste rajamine 19. sajandi alguses mõjutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast Peterburist. 1832. aastal suvitasid Kadriorus keiser Nikolai I kolm tütart. Korduvalt nähti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust. Kui Peterburist hakkasid kohale sõitma suvitajad, kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861
Ta kirjutas hiljem ka oma kõige tuntuma romaani ,,Maa ja rahvas", mis on sotsialistliku realismi teos. Aadu Hint Vasakpoolsed autorid (ka Jakobson, Roht, Sirge). Tal on tõsiseid maailmavaatelisi otsinguid 30ndatel. Ta saab Nõukogude Eesti esinduautoriks. Pidalitõve suurem läbikirjutus. 7. Loeng proosa ja draama Karl August Hindrey · 1932 Välkvalgus (novell) · 1935-1936 Urmas ja Merike (kahes osas romaan ajalooline proosa) · 1937 Sündmusteta suvi (suvitus- ja psühholoogiline + romaan romaani kirjutamisest -romaan) Jüri Parijõgi Tuntud pigem noorsookirjanikuga. Parijõe repertuaar on 20ndatel aastatel pigem Enn Kippel ambivalentne. Kippelilt tuntud noorsoo romaan ,,Meelis" Ta on omapärase kirjandusdebüüdiga mees. Kuulub sünniaastalt Noor Eesti koolkonda. Ta
kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on
· Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. · August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. · Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" · Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: · 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. · Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). · 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). · Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga
· Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. · August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. · Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" · Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: · 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. · Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). 82 · 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).
piirkonda lossiteenijate ja ehitajate elamuid. Selle hooneterühma riismeid Poska tänaval nimetatakse tänaseni Kadrioru slobodaaks. Need väikesed ühe-kahekorruselised elamud moodustavad täna Kadrioru hoonestuse vanima (alates 18. sajandist) ja ühe ajalooliselt väärtuslikuma osa. Linnaosa edasist arengut mõjutas kõige rohkem supelasutuste rajamine. 19. sajandi algusest alates muutus Kadriorg Tallinna elanikele ja arvukatele kuurordikülalistele armastatud suvitus- ja jalutuspaigaks. Kuurordipiirkonnale omaselt ehitati siia mitmeid suvemõisaid, supelasutusi, restorane ja villasid. Kuurordiarhitektuur, mis on puitarhitektuuri efektseim ilming, on Kadrioru puhul veel vaevu loetav. Vaid üksikud hooned, mille seost kuurordiga palja silmaga vaadates ei pruugi näha. Alles lisainformatsiooni olemasolu võimaldab teatud äratundmist. Koos 20. sajandi saabumisega said mööda ka kuurordi hiilgeajad, sest linna industrialiseerimine ja
annaabi.ee 
