Naiselikkuse võim E. Vilde kirjutas psühholoogilise realismi kasvu valikuid näitava romaani ;Mäeküla piimamees" 1916 aastal, kus leiavad edasiarendamist ajaloolise triloogia teemad talupoja vastuolud mõisnikuga ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine. Mõisnik Kremer erineb oma eelkäijatest: ta on vana, leebe, ehkki kõigist oma eesõigustest teadlik. Üks tema talupoegi, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore, tolle aja kohta üsna kena väljanägemisega, naise Mariga, kes jääb mõisnikule silma, ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tehing käivitab intriigi: Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine, mille põhikonfliktiks on Mari, kelle saadab mõisniku meelevalda ta oma mees, sest Tõnu saaks enda ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Eetilisi probleeme Tõnul ei teki. Nende abielu ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud ka Mari meelest abielueetika kohustus...
Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval...............................................................................................................6 2.2.Igavene Naiselikkus.................................................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID............................................................................................
Karusnahk Aksessuaarid Vabamad soengud 1910-1920 Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940 Lahk juustes Naiselikkus taastus Veidi pikemad juuksed Kleidil diagonaallõige Paljas selg Mugavus Mustrilised kangad Sukahoidjad-püksid 1940-1950 Õlapaelteta õhtukleidid Platvormkingad Kõrge värvliosaga püksid Püsilokid Kunstripsmed Kunstsünnimärk 1950-1960 Naiselikkus Tikk-kontsad Kindad, kotikesed Väärikas, enesekindel hoiak Pikem, liibuvam seelik Kõrvarõngad Grace Kelly
Miks on mehel oma tunnetest raskem rääkida? Mehel on oma tunnetest raskem rääkida, sest nad kardavad näida nõrgana ega leia õiget väljendusviisi. Mida tähendab abiellumine mehele? Abiellumine tähendab mehele eelkõige paarisuhte kindlust. Lapsi on kindlam saada abielus olles, pere ühisvara on abielus olles kindalas kohas, mitte nii, et üks pool röövib teise paljaks ja jalutab minema, vaid lahutusel vara jaguneb pooleks. Mis see naiselikkus ikkagi on? Naiselikkus on seeliku, sukkade kandmine, meikimine, ehete kandmine, meestega flirtimine jne. Muidugi saab ka naiselik olla ilma kosmeetika abita, kuid sellised on siiski üldmõistetavad naiselikkuse tunnused. Millised on naise jaoks oodatud lähenemisviisid? Olles ise naine, arvan, et kindlasti pole õige lähenemisviis kohe agressiivselt ligitikkumine. Kui mees läheneb ja hakkab ’’kätt püksi’’ toppima on see väga eemaletõukav. Oodatud lähenemisviis on
Saarelt põgenedes eksleb ta maailmas ringi kuni jõuab koju. Kuid ka kodu ei paku talle enam rahuldust, inimesed on võõraks jäänud. Nii jääbki noormees maailma ringi rändama. Peategelase iseloomustus. Hiidneitsi ilus, noor, heatahtlik, vastupandamatu, järeleandmatu, oma iha peale surumine. Puänt. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkas kirg ja iha üksteise vastu. Lõpuks ei suutnud noormees enam hiidneitsi kirge taluda ning tapab ta. Sümbolid. 1) Hiidneitsi iha, kirglikkus, naiselikkus, müstilisus, vastupandamatus, painajalikkus, tappev ahvatlus. 2) Noormees otsustusvõimetus, julmus, kirglikkus 3) Hiidneitsi surm tühjus, lõputud otsingud.
1950ndad - Glamuuriajastu Geili ja Anette MOE IDEAAL 1950-60 aastatel sai populaarseks tuumperekond, kuid esines ka uut liiki naine karjäärinaine, kes oli enesekindel ning kõigutamatu. NAISED Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus Kübarad, kindad, väikesed kotikesed ja tikk-kontsad, ehted, vööd, Kõrvitsakujuliseks paisutatatud seelikud Varbaid paljastavad kingad Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid JUUKSED Lühikesed või üles pandud Ohtralt hakati kasutama juukselakki Tupeeritud soengud said ülipopulaarseks Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela. MEIK Rõhk silmadel, laias valikus lauvärve Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad MEHED Ülikonnad Laiad püksid
· "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Naiselikkus · Hingelisus · Romantilisus · Julgus "Elul ei ole lugu" Elu ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline - elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. Doris Kareva Kasutatud allikad · http://hingetugi.onepagefree.com/?id=13661&o · http://www
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus ◦Turg täis alternatiivseid võimalusi ◦Audrey Hepburn ◦Minimaalne elegants, pikad kindad 60NDAD ◦Peamine murrang – MINI! ◦Stiil ulatus kuni naeruväärsusteni ◦Mis mõj...
Araabia muusika 1. Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koaani laulmine või retsiteerimine,pidulikud laulud 2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja
Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist Kristiina Ehin Luuletaja,proosakirjanik Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas. Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala" Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus) Lehekülgede arv: 154 Kujundus: Eve Kask "Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu Keel on tänapäevane, ...
PoiretiTt Puusalt laiad alt kitsad püksid 1920-1929 Vabalt langev särkkleit Paljastati jalad Läbipaistev kangas Vikoossiid Pottkübar Vaese tüdruku stiil Poisipea Suured kübarad 1930-1939 Mustrilised kangad Puusade rõhutamine Mugavus Liibuvad riided Roosa, must mustrid Nahkjakid Pikad juuksed 1940-1949 Betoonist valatud mulje Sportlik suund Ekstravagantsed riided Sõjaväemundrid Nailon Kummist korsett Säärte värvimine Ehete nappus 1950-1959 Naiselikkus ja rafineeritus Peened daamid Poisilikud tütarlapsed Erksad värvid Teravad nurgad Teismelised Ujumiskostüümid 1960-1969 Plastik ja metall-valge Püksikud Kosmoseajastu stiil Õmblusteta pesu Parukad Jalgade meik Silmatorkavad juuksevärvid 1970-1979 Diskostiil Kõhn figuur Pungilik stiil Teksased Anoreksia 1980-1989 Tõuslik stiil Kitsad puusad Laiad õlad Ratsapüksid Rullkraega särgid Karusnahksed mütsid päikeseprillid 1990-1999 Suur moevalik
"Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus “See tüdruk ei tule enam” See tüdruk ei tule enam, ta teiseks on saanud. Puuks või kiviks või tuuleks või kust mina tean. Aga tänavanurgal on külm, tule soojenda ennast. Must koer meile järgneb, silmis otsatu ulg. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest.
Skaudiliikumine, sõjaväed, massiline kehakultuuri buum. „Meestest tõelised mehed teha.“ Heterostereotüübid suhtuvad teistesse stereotüüpidesse rassistliku suhtumisega. Ühiskonna ja indiviidi võiduks oleks see kui inimesed ei vaataks seda, et kes millist mehelikkust konkreetselt esitab vaid seda, et kui terve, haritud, töövõimeline ja enda eluga rahul on inimene. 2 peatükk- naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris o Pole olemas maailmas ühtset ja kõikjal kehtivat arusaama „õige“- st mehelikkusest ja naiselikkusest ning ei kehti „normaalset“ seksuaalset käitumist ning „hälbivat“. o Tänapäeval märgatakse ebasobilikke ja sobilikke käitumisi, mis puhul liigsete žestide puhul arvatakse, et tegemist on homoseksuaalsusega. Eesti talupojakultuuris oli naiste elu enam reeglistatud kui meeste oma ning naiste
Näited stereotüüpidest on rassiline, kultuuriline ja sooline stereotüüp. Viimane on see millest siin arutluses lähemalt kirjutan. Soolised stereotüübid on alati ühiskonnas olemas olnud. Ainult, et 100 aastat tagasi oli täiesti kindel perekonna vorm see, et isa käis tööl ja teenis raha ning naine oli kodus, koristas ja hoolitses laste eest. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad piirid mehelikkuse ja naiselikkus vahel hajuma. Mehelikuks peetakse seda, kui inimene on tugev (nii vaimselt kui füüsiliselt), julge, iseseisev, juhiomadustega ja suudab end kehtestada. Naiselikuks peetakse inimest kes on tundlik, toetav, õrn, alandlik, tagasihoidlik, empaatiavõimeline, emotsionaalne, lahke ja mõistev. Eesti inimesed on siiski minu arvates liiga stereotüüpse mõttemaailmaga. Kõige enam konservatiivsed inimesed, kuna nende maailmavaade on eeskätt traditsioonide
ja laulja) AASTAD 19301940 Rõivad ümber keha. Vöökoht rõhutatud Puusade ja tuharate piirkond esile toodud Põhinõudeks mugavus Sukahoidjadpüksid Korsetid Moeikoon – Scarlett O’ Hara moeikoon AASTAD 19401950 Mehelikum, nurgeliste õlgadega mood Seelikud lühenesid taas Puutallaga kingad 40ndate lõpus mood naiselikum ja elegantsem. AASTAD 19501960 Naiselikkus Kübarad Tikk-kontsad Enesekindel ja väärikas hoiak Kõrvitsakujulised seelikud Trikotaazkomplektid Uudne pikem seelik AASTAD 19601970 Miniseelikud Elegantsusest naeruväärsuseni Kosmoselennud ja Muusika – The Beatles avaldasid mõju Alt laiemad püksid Sadomasohistlikkud saapad Kostüümkleit Sportlik joon AASTAD 19701980 Halva maitse sümbol Jäljendajaks punk Platvormkingad Pükskostüümid
Karina Lõbus 10c Kunstiajaloo retsensioon Laura Arpo ,,Tantsija" Käisin 21.veebruaril kunstinäitusel Saarema kunstistuudio galeriis. Sinna olid üles riputatud Kuressaares sündinud ja kasvanud noorkunstnik Laura Arpo valmistatud maalid. Tegu oli tema esimese maalinäitusega, mis sisaldas seitset maali. Debüütnäituse pealkirjaks on ,,Tantsija". Joonistamisande avastas Laura Arpo endas juba pisikese tüdrukuna, ehkki toona ilmusid tema väikeste sõrmede alt paberile enamasti küll loomad. Ta lõpetas 2004. aastal Kuressaare ametikooli kunstilise kujundamise eriala ning suundus seejärel elama Tallinna. Nüüdseks on ta end täiendanud Eesti Kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ning õppinud rõivadisaini Mainori kõrgkoolis. Kui varem tege...
sünged ja kirjeldavad elus Nälg jaolevaid iiveldus -halbu nemadasju käivad, käe alt kinni, näe, tänaval, näe, nad suisa suudlevat näivad sääl äramäe väraval, kuhu lootus on laua katnud – ainult sina veel puudud sääl! Nälg ja iiveldus istet võtnud on juba su kummalgi käel. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Tänan kuulamast!
1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010) Loomingut iseloomustavad sõnad Kirglikkus Isamaalisus Naiselikkus Hingelisus Õrnus Julgus Puudutav Romantilisus Tunded Jõulisus „Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi“ (luulekogust „Päevapildid“ 1978) Kord nädalas üks daam teeb maniküüri. Kord aastas on ta enda vastu aus. Sa elad minus, kuid ei maksa üüri. Siinkohal tuleb teha mõtlik paus. Daam kasutab vaid valgeid taskurätte. Täis saladusi on ta buduaar. Siin avaned, kuid end ei anna kätte. Me vahel pole muud kui vikerkaar. Üks daam ei kerja.
Arv k6ige alus millest koosneb k6ik siin maailmas Arv moodustab esemete sisu, mis on neis muutumatu Arv see on hing nende arvates arvud jaotuvad kahte liiki, piiratud (paarisarvud, t2iuslikud, headus) ja piiramatud (paaritud, vormitud) Sellele arusaamisele vastavalt koosnes kogu maailma tegelikkus piiratud ja piiramatute arvude vastuoludest. Sellej2rgi eksisteerib 10 maailma p6hivastuolu 1) Piiritu vs piiritletud 2) yhtusus vs paljusus 3) parem vs vasak 4) mehelikkus vs naiselikkus 5) paigalolev vs liikuv 6) sirge vs k6ver 7) valgus vs pimedus 8) hea vs halb 9) otsene vs kaudne 10) ruut vs ring Teatud arvude konkreetne t2hendus: 1 m6istus ja k6ik arvud p2rinevad sellest (ei ole paaris ega paaritu) 2 arvamus 3 pulm 4 6iglus ja esimese paarisarvu ruut 5 abielu sest on esimese paarisarvu liit esimese paaritu arvuga 7 v2ljendab tervist ja valgust 8 s6prus ja leidlikkus, st m6istuse v6ime haarata ideid
Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond. Disaini saab veel õppida Mainori kõrgkoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Need on kõrgkoolid, kuid disaini saab õppida veel erinevates kunstikoolides ja paljudel lisakursustel. Eesti rõivadisaineritest on minule silma jäänud Liisi Eesmaa ( Tallinn Dolls ), Tiina Talumees ja Oksana Tandit, kes kõik teevad väga naiselikke rõivaid. Nende kolme ühised jooned ongi naiselikkus, õhulisus, omapära ja keha paitavad lõiked. Kuid kõige enim on meelepärane Triin Kärblane, kes töötab moestuudios NYMF. Ka T.Kärblane loob naiselikke rõivaid, kuid lisab sinna sisse hulganisti kirevaid värvimänge ja kauneid tikandeid, mustrimänge - kuid kõike ainult nii palju ja nii vähe, et riided oleksid ka igapäevaselt kantavad. Tema rõivad on kaugelt ära tuntavad just oma isikupära poolest. Kollektsioon: NYMF talv (2012) Kollektsioon:Kameeleon(2012)
Naiste kergrõivas 2011 Kaija Niiler Mari Piho Sobriety. Enlighten. Fable Mustrid loodusest Õhulisus Erksus Dramaatilisus Detailirohkus Luksus Loomingulisus Omapära Jooni 70- ndaist Kainus. Valgustatus. Muinasjutulisus. Värvitooni d Click to edit Master text styles Materjalid Second level Third level Kudumid Fourth level Fifth level Visuaalsed tekstuurid Lausmaterjalid Mängimine kangaga Nahk ...
Ühiskond on kahtlemata selles valdkonnas omandanud vabama vormi, võrreldes möödunud sajandi karmide normidega. Arenenud riikides pooldatakse kindlakäeliselt inimese vabadust olla täpselt selline nagu talle on meelepärane. Kuigi juurdunud stereotüüpide järgi toimine on praegusel ajal kahvatuma löönud, on meil sellegi poolest vaja rahuldava soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ületada veel nii mõnigi tõke. Naiselikkus ja mehelikkus väljendab seda, mil määral inimene end naisena või mehena tajub, ning sõltub sellest, kuidas mõistetakse naiseks ja meheks olemist ühiskonnas ehk sellest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud soo põhjal liigselt üldistavate hoiakute võtmine. Soostereotüübid on lihtsustavad ning sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms suhtes
andnud järgmised teosed: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad:Õrnus, Hellus, Kirglikkus, isamaalisus, jõulisus, naiselikkus, julgus, Romantilisus, hingelisus. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid: · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991
Doris Kareva luule on minakeskne. Kontakt välismaailmaga avaldub selles, mida Ta on sinimas läbi tundnud, kuid mõnikord seguneb sellesse ka kujutuslikku või viirastuslikku. Varasemas luules oli Kareva mõnei elunähtuse suhtes kriitiline, hiljem on filosoofiline elmõistmine süvenenud ja eelkõige pakuvad talle huvi inimelu kõige olemuslikud probleemid. Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: Õrnus Hellus Isamaalisus Julgus Naiselikkus Hingelisus Romantilisus (2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. URL- http://www.slideshare.net/helja/doris-kareva-presentation-701697 ) 5 KOKKUVÕTE Mul oli seda referaati väga huvitav teha, sest varem teadsin ma Doris Kareva kohta väga vähe. Ma sain tema kohta palju teada ja tutvusin tema luulekogude ning eluga. Mulle meeldib hellus ja hingelisus, mida Tema luuletused endas
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...
1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejärel ilmus valik tema luuletusi kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi" Luulet iseloomustab Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused
teoste tegelased mustanahalistega Alabama neiud David Ligare Esindab postmodernismi USA-s Maalib klassitsistlike või klassitsismi lähedasi pilte Penelope Cindy Sherman esitanud suuri fotosid, mis mõjuvad kommertsfilmi stoppkaadritena, kuid on lavastused, milles kunstnik ise esitab tüüpilisi naise rolle tema kunstis on mõte, et naiselikkus pole midagi loomulikku, vaid ühiskondlik konstruktsioon Jenny Holzer on levitanud linnades iroonilisi aforisme, mis on trükitud tema riietele või projekteeritud reklaamtahvlitele Barbara Kruger on täitnud galerii fotoplakatitest ja tekstidest installatsioonidega, mis meenutavad 1920. a alguse vene kunsti või Berliini näitusi
säärte värvimine. 17 Lauren Bacall 18 SOENGUMOOD Ülespandud juuksed muutusid väga populaarseks. Juukseid hakati triibutama Saabus aeg, mil naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivse soengu vahel. Moodne oli kanda lühikesi juukseid või korralikult rullidesse keeratud soenguid. 19 20 1950-1959 21 RÕIVAMOOD 50-ndatel tekkis nn. Karjäärinaise seisus. Moes oli naiselikkus, tikk-kontsad, kübarad ning Chanel`i kahevärvilised madalama kontsa ja kannarihmaga kingad. Figuur oli lihaseline Moeiidolid: Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor 22 Marilyn Monroe 23 Kingamood 24 SOENGUMOOD 50-ndatel a. Muudeti soenguid pidevalt. Juukseid kammiti taha, värviti, tupeeriti, lõigati ziletiga, kanti lahtisena, pandi üles. Hakati kasutama pööraseid värve
• „Suur õpetus” (Daxue); • „Keskmine tavaline” (Zhongyong). • Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Tähtsal kohal KOHASUS. Küsimused ja vastused: Taoismiuskumused MidatähendabTao?Universumikulgemise tee, toimimisviis, eluseadus Mis on taoismipõhiteos? Põhitekstiks on Daodejing Kes on taoismijumalad? Iseloomusta taoismi Midatähendab yin jayan? vesikamaajatuul Voorused on: paindlikkud, naiselikkus, alandlikkus, tegevusetusjarahumeelsus Lemmiksümboliks on vesi Tundelinesuhtumine ZOROASTRISM Kelleõpetuselpõhineb Z.?Vanairaanidualistlikusund, Zarathustra õpetustel Kes on valgusejaheadusemaailmajumal?Ahuramazda Millinenäebväljahukkamõistmine? Hukkamõistusild, mille igainimenepeabületama.- Sillaltervitabilusnaeratavneiuvõikolevananaine-neiujuhatabparadiisijavananainepõrgusse Kuhutoimetatisurnukehad? Katusetatornidesse-Dakmadesse-vaikuse torn Z
kannab ka teisi väga selgeid oma ajastu mõjutusi (vrdl juugend ja dekadents). Ühtlasi lõpetab "Varjundid" Tammsaare n.ö flirdi Noor-Eestiga ja impressionismist mõjutatud loominguperioodi. Teise pikema jutustusega "Kärbes" lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus, kuigi tõstab esile teema, mille juurde ta aina tagasi pöördub see on naiselikkus naises (vt E. Siirak "Kogutud teosed" 3 köite järelsõna). Naiselikkus ja igavene naiselikkus pakub võrdlemisainet ka Dostojevski ja vene religioonifilosoofiaga seoses. "Kärbes" kannab endas väga olulisi märksõnu, mis põhjalikumat käsitlemist leiavad juba Tammsaare romaanides. "Kärbes" novellist on tehtud ka nukufilm "Kevadine kärbes" .
Neokonseptualistid hakkasid hindama fotograafiat Nende teosteks on fotod ja/või sõnalised tekstid. Näiteid neokonseptualistidest Cindy Sherman (1954, USA) esitas suuri fotosid, mis mõjusid Click to edit Master text styles kommertsfilmide stoppkaadritena, kuid olid lavastused, milles esitas ise tüüpilisi naise rolle. Tema ideeks on, et naiselikkus pole midagi loomulikku, vaid ühiskondlik konstruktsioon Second level Jenny Holzer (1950, USA) levitas linnades iroonilisi aforisme, mis Third level on trükitud tema riietele või projekteeritud reklaamtahvlile Barbara Kruger( 1954, USA) täitis galerii fotoplakatite ja tekstidest
Revolutsiooniliste uuendustega sõjajärgsel ajal ilmutab ennast Christian Dior 1947. aastal. Tema poolt pakutav naishurmuri siluett: kitsad õlad, kokkupigistatud piht, kõrgele tõstetud rind ja allapoole põlvi avar kleit. Hoolimata ametkondlikust sokiseisundist uue moe (New Look) suhtes, võeti see Euroopas ja Ameerikas hetkega vastu inimesed soovisid kiirest unustada läbielatud sõjakoledused ja pöörduda tagasi maailma, kus on meelelahutus, mood ja naiselikkus. New Look´i järgi muutusid platvormkingad ebasündsateks ja asendati kitsaste kõpskingade või sandaalidega. Itaalia ja Prantsuse disainerid jooksevad võidu kontsa peensuse rõhutamisel, et üha enam saavutada uue naise siluetis õrnust ja elegantsi.Neljakümnendate mood oli mõjutatud sõjast. Vaatamata raskest olukorrast toimus siiski mõningast liikumist. Moeajakirjad jätkasid ilmumist propageerides enda eest hoolitsemist, mis omakorda pidi innustama võitlusvaimu. Ülesanne iseenesest
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill
tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle ligipääsetavamaks, kuid rollide omistamisega hakatakse kadnma maski, mida on raske eest saada. vari- in looduslik, instinktiivne, impulssivne osa-ürgne, kotr.matu, varjatud, ohtlik. Varju ajel võib teha seda, mid amuidu ei teeks. nõrk vari- puudub edasiviiv jõud, tugev- saadab ebaõn, konfliktid. Peab õppima oma varjuga elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista. valdab tundeid, meeleolu, rask keskendumist, paneb kõhkl. Puhas ja õilis v salakv, hukutav. animus- melehelikkus, edu äris, pol, teaduses, tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele. vana tark mees- ilmub unes vms kujutluses, võlujõud, aitab ület probl. Mõni hak aga arvama, et on saand ülivõimed, prohvetid. VTM on idndividuaalsuse abistaja, päästab piiratud minast, ületades raskusi endaks saamisel
Jumal peaks olema naine Ivar Sild Jürgen Rooste, Sonetid. Taanilinn 1999. Kui on üleüldse raamatuid, millest võiks lõputult teisast kirjandust ehk kriitikat paberile panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele. Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisug...
1944. aastal tehti Eestis katse taastada iseseisvus. 18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. september hõivas Punaarmee Tallinna. Nikolai Karotamm- kompartei juht Eesti NSVs. 14.06.1941- Juuniküüditamine 25.09.1949- Toimus suur küüditamine. Eestist saadeti Siberisse üle 20 000 inimese. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil. Rõivamoes oli sõjaväelaslikku joont. Hiljem avastati naiselikkus ja graatsia. Algas Christian Diori tähelend. Ta lõi piduliku klossseeliku. Selle juurde kanti pikki kindaid ja korsetti. Arendati hävitustehnikat- tuuma ja vesiniku-pommi. Sõda aitas kaasa ka lennunduse, kosmonautika ja arvuti tehnika arendamisele. Leiutati kiip. Lahendati DNA struktuuri mõistatus. Mõjukaimaks filosoofiks kujunes Satre, kes pidas loengu eksistensialismist. George Orwell ,, Loomade farm´´- Venemaa enamlaste teravmeelne allegooria. Vladimir Nabokov ,,Lolita´´ 02.02
pinnad ja rõhuasetus piirjoontele tulid Jaapanist, keerulise mustriga ääred pärinesid kelti raamatumaalidelt ja nikerdustelt. Grasset`st saigi hiljem üks mõjukamaid juugendillustraatoreid ja plakatite kujundajaid. Plakatitel kasutati palju mees- ja naisakte, kuid seda erinevate nähtuste propageerimisel. Mehe keha reklaamis tööstust ja tehnoloogiat, sellal kui naise keha kasutati konkreetset toodangut ja meelelahutusi reklaamides. Naiselikkus esindas lõbu, naudingut ja instinkte, mehelikkus tegevust ja intellekti, nii-öelda tõsisemat lähenemist nõudvaid teemasid. 5. Austriasse jõudis suhteliselt juugend hilja ja (väheste tähelepanuväärsete eranditega) piirdus selle mõju pea täienisti Viiniga. Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel.
Lõpuks oli saabunud aeg mil iga naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivsema soengu kasuks. Lokitud juus jäi populaarseks 1947. aastani , eriti moodsad olid püsilokkid, mille tegmiseks kasutati uudset keemilise püsilokki meetodit. 1950-1959 Rõivamood: 50. -ndatel tekkis nn karjäärinaise seisus ja ekstra tähelepanu hakati pöörama teismelistele, kellele õmmeldi ka enda riideid. See oli Rock'n'Roll-i ja Elvis Presley ajastu. Moes oli naiselikkus, tikk-kontsad, kübarad ning Chanel`i kahevärvilised madalama kontsa ja kannarihmaga kingad. Juustega tehti samuti absoluutselt kõike, v.a. jäeti need loomulikuks. Lühikesed blondid juuksed olid siiani moes, kuid selle kõrvale tuli ka palju muud,näiteks Taylori ronkmustad lokkis juuksed. Figuur muutus lihaselisemaks. Moeiidolid: Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor ja Brigitte Bardot. Soengumood: 50.-nadtel aastatel muudeti soenguid pidevalr ja igal võimalikul viisil. Kord kammiti
Tema looming on valdavalt üsna süngetes ja tumedates toonides. Nerdrum kujutab maalidel palju mehi, kelle keha või ülakeha on paljas. Postmodernismi teist poolt ehk siis seda, mis keskendus fotodele ja sõnalistele tekstidele esindab ameerika kunstnik Cindy Sherman(sünd. 1954), kes on esitanud suuri fotosi, mis mõjuvad kommertsfilmide stoppkaadritena, kuid on lavastused, milles kunstnik ise esitab tüüpilisi naise rolle. Shermani kunstist on välja loetud mõtet, et naiselikkus pole midagi loomulikku, vaid on ühiskondlik konstruktsioon. Samuti ka Jenny Holzer(sünd. 1950), kes on levitanud linnades iroonilisi aforisme, mis on olnud trükitud tema riietele või projekteeritud reklaamtahvlitele. Teist moodi postmodernismi esindab veel Barbara Kruger(sünd. 1945), kes on täitnud galerii fotoplakatitest ja tekstidest installatsioonidega, mis meenutavad 1920.aastate alguse vene kunsti või Berliini dada näitusi. Arhitektid
Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid. Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk. 1950-1960 Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus. Kübarate, kinnaste, väikeste kotikeste ja tikk-kontsade kandmine eeldas teatud enesekindlust ja väärikat hoiakut. Luksuslikud pikad mustad siidkindad on aga võrratud lihtsalõikelise täispika varrukateta kleidiga. Kuna juuksed olid 1950.aastatel kas lühikesed või üles pandud, muutusid tähelepanu keskpunktiks kõrvarõngad alates suurtest rõngastest ja lõpetades suurte nööbikujuliste klipsidega. Eraldi tuleks siinkohal rääkida naisest nimega Grace Kelly. 1950ndatel sai ta
staatusesse. Ühest filmikostüümist sai ka üks ajastu enim kopeeritud kleite. 40-ndad Sõjaaeg tõi kaasa mehelikuma ja nurgeliste õlgadega moe. Seelikud lühenesid taas seda juba materjalipuuduse tõttu. Samal põhjusel kanti palju puutallaga kingi. Kuid 40ndate lõpuks muutub mood taas naiselikumaks ja elegantsemaks: seelikud pikenevad, õlad ümarduvad, tugevalt rõhutatakse vöökohta. 50-ndad Selle kümnendi moe põhiteemadeks olid naiselikkus ja rafineeritus seda lisasid nii kübarad kui tikk kontsad ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis pooletoobiseid pedal pusher- pükse koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikuid, mida kanti tavaliste kleitide peal, ning noortele daamidele olid mõeldud kaheosalised trikotaazkomplektid, mille juurde
· Inimgeograafias on lõpuks ometi tekkimas arusaam, et keskkonnanähtused ja nende tagajärjed inimühiskonnale on omavahel keerulisemalt läbipõimunud kui varasem looduse ja kultuuri binaarne jaotus võimaldas uurida. 6. Society and space · Sissetuleku ebavõrdsus väljendub ka ruumilises korralduses. Näiteks saavad jõukamad inimesed lubada endale kallimat eluaset. · inimeste eluaseme asukoha järgi võib lihtsustada sotsiaalse maailma keerulisust 7. Mehelikkus ja naiselikkus · Naisi ja mehi ei tohiks käsitleda kui objekte ja subjekte · Geograafid olid eiranud suuri sotsiaalelu valdkondi, neid, mida peeti naiselikeks. · Feministlike liikumiste tulemusena tekkis ka maskulinismlik ideoloogiline vool, mis sarnaselt naiste rolli ümberhindamisele propageeris ka meeste rolli ümberhindamist. 8. Local- Global · Inimgeograafias on väga oluline keskenduda lisaks lokaalsetele protsessidele ka
Tegemist on toitumishäirega , haigusega mis võib olla väga tõsine ja mis võib lõppeda surmaga. 3 Kes võivad haigestuda? Toitumishäired võivad tabada kõiki- nii noori kui vanu, nii mehi kui ka naisi. Kõige suurem riskigrupp on murdeealised tüdrukud ja noored naised. Sellises vanuses puututakse kokku esimeste mitteühepäevamuredega, mida kellegagi jagada ei taheta, kuid mille lahendamiseks endal oskus veel puudub. See on iga, mil naiselikkus, kehakuju- ja kaalu probleemid on päevakorral ja kõik sellega seonduv näib olevat ülioluline. Palju harvem, kuid kahjuks viimasel ajal järjest sagedamini toitumishäireid ka puberteedieas poistel ja noormeestel. Ka haigestumise vanusepiirid lähevad järjest laiemaks-toitumishäirete kannatajate hulgas on nii algklasside õpilasi kui ka vanureid. Kuidas haigestutakse? Tavaliselt algab kõik dieedipidamiset. Inimesel on mure ja ta arvab, et kergem on tulla toime olles veidi saledam
iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta. · Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus, vaimukus, muretus, edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart ja seetõttu olevat Oscar pidanud tüdrukute riideid mingi hetk kandma. · Oscari põhjalikud teadmised antiikkultuuris ja renessansis pärineb isalt. · Tal oli ka õde ja vend. Õde suri noorelt. · Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. · Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78).
hulka erinevaid kohti nagu nende meeskolleegidel valitsevate seisukohtade tõttu, missugune kesskkond on naisele sobiv ja milline mitte.. Mehed käisid baarides, lõbumajas aga naiste sündsustunne keelas seal käia. Seega maalisid naised põhiliselt kodu, mõningaid kohti linnas, teater, ooper sest viimases kahes võis ta koos meestega viibida. Maalidel aimame ka naiskunstnike pettumust selle piiratuse pärast Naiste naiselikkus Meeskunstnike kasutatud võtteid leidub ka naiskunstnike töödes, kus naised on meeste vaatlemise objektid. ntx Mary Cassatti "'Teatris" ja Eva Gonzalese "Looz Itaalia teatris" (sarnaneb Renoiri "Looz"iga) kriitikutes tekitas see ärevust kuna maalija oli naine, kes kujutas meest justkui teda vaatavat. Maal rõhutab naiste mõju meestele, äratade nende huvi ja sellega manipuleerida, mis toetas tollal üldlevinud hirme, näiteks kurtisaanid kasutasid ära oma seksuaalset võimu meeste üle
Prantsusmaal oli levinud graafika-alaks plakatikunst. Plakatikunstil jaoks olid omaette galeriid ja kollektsionäärid ning plakati kunstiline tase oli kõrge. Ilmnes, et õnnestunud plakatid müüvad ideid ja elustiili rohkem kui konkreetset toodet. Plakatitel kasutati palju mees- ja naisakte, kuid seda erinevate nähtuste propageerimisel. Mehe keha reklaamis tööstust ja tehnoloogiat, sellal kui naise keha kasutati konkreetset toodangut ja meelelahutusi reklaamides. Naiselikkus esindas lõbu, naudingut ja instinkte, mehelikkus tegevust ja intellekti, tõsisemat lähenemist nõudvaid teemasid. Jules Cheret hülgas traditsioonilise plakati kui lihtsalt mingi sündmuse kuulutaja. Selle asemel lõi ta pilkupüüdva kujutise, millele lisas vaid hädavajaliku informatsiooni. Selleks, et silma torgata üldisest tänavapildist, lihtsustas ta pilti värvid muutusid jõulisteks, vormid lihtsateks. Dünaamikat andis Chéret edasi puhtalt aktiivse lineaarse kujundi abil.
Ma vaatlen kuidas nerinevad aspektid erinevad sooliselt. Maskuliinsus ja feminiinsus peaksid olema kultuuri poolt heaks kiidetud ja juhendama inimeste käitumist ja kombeid. West ja Zimmermann (1987, lk 140) on kirjutanud, et sugu ei ole lihtne aspekt kumb kumb on, vaid mida kumbki teeb, korduvalt, suhtlemisel teistega. Sotsiaalne vaatepunkt soovitab, et seltskondlik alkoholi tarbimine võib sümboolselt väljendada sugu ja samal ajal kui mõtestamine sisaldab eristamist, et naiselikkus on allutatud mehelikkusele. Feminiinsus ja maskuliinsus on väga dünaamilised ja muutuvad ajas, asukohas ja sotsiaalses kontekstis ja oluline on ära tunda, et on palju erinevaid viise olla maskuliinne või feminiinne. Erinevad feminiinsuse ja makuliinsuse definitsioonid võivad olla seotud erinevate mustritega alkoholi kasutamisel, alkohol ei ole ainult mõjutatud soost, ega mõjust, vaid see on omaette ,,sugu". Naised peavad taluma rohkem sotsiaalset survet oma joomisharjumustes. See ei tule
kommentaaride lugemisest, siis sellega tegeles vähemalt paaril korral nädalas ja paaril korral aastas võrdne kogus ehk 34% naistest. 4 3. Lapseootus ja pereelu Sageli ei ole lapseootus ja emakssaamine noore naise esmane prioriteet. Põhjusi selleks on mitmeid: ühiskonna surve ja eelarvamused, hariduse ja karjääri tähtsustamine, sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused. Gauntlett (2002) ütleb, et naiselikkus ei pea kindlasti tähendama ,,naiseks olemist", pigem on see stereotüüp naise rollist minevikus. Ta lisab, et praegu tahavad peaaegu kõik, et noor naine oleks edukas, nii et traditsioonilised naiselikkuse omadused- passiivsus, suletus, eeldus et meeste ja võimu esindajatel on arvatavasti õigus ja et naistel mitte-on seega ülearused. Nagu eelnevalt mainitud, levib sageli arvamus, et naine peab valima pere ja karjääri vahel. Ema
emast eemalduda. Kohati ta takerdub emasse, siis jälle tõrjub teda eemale. Isast saab nüüd turvapaik ja tasakaalustaja, justkui neutraalne maa-ala, kus laps on kaitstud oma tigeduse ja viha eest. Ühes lapse iseseisvuse kasvuga tunneb rahuldust ka isa, sest eks oli ju temagi elus kord aeg, mil ta võitles end oma emast sõltumatuks.Tüdrukud ja poisid eemalduvad emast erinevalt. Mõlemale on eraldumine vajalik, ent selles eas tajub poiss, et temast ei saa kunagi emasarnast. Ema loomuomane naiselikkus viib poja feminiseerumisele, kui isa ei aita poisil temast eemalduda.Mõned mehed usuvad, et tüdrukute isa olla on kergem. Suhtele tütardega annab tooni tõmme üksteise poole, isa ja poja vahel käib aga ajuti kõva võistlus. 4 - 5aastased: isa kui võistleja Nelja-viieaastaselt, nn oidipaalses perioodis, hakkab laps hoomama isa ja ema vahelist suhet. Ta ei oska seda õieti määratleda, ent tunneb end kõrvalejäetuna. Laps üritab muutuda taas
pigem teaduslik-tehnilised väärtused (Luce Irigaray 1984). Eriti inspireerivaks sai mulle tema väitekiri ,,Speekulum. Teine: naine", kus ta paljastab, et väga tuntud, kuulsad ning tänapäeval austatud mehed, kes on rääkinud ja kirjutanud just nagu kogu inimkonna nimel, on tegelikult rääkinud vaid meeste nimel. Irigaray arutleb viiside üle, kuidas Platon, Aristoteles, Plotinos, Kant ja Hegel kirjeldavad oma tekstides naist või kuidas naiselikkus täielikult nende filosoofiast puudub. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele filosoofiast, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid, jätta naiselik mehe kasuks kõrvale, on seotud seal avalduvate kalduvustega alahinnata kehalist mõistusliku kasuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
