Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"varjutus" - 56 õppematerjali

varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas.
varjutus

Kasutaja: varjutus

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Eclipse review

"Eclipse" (Twilight saga 3 book) by Stephenie Meyer - review of 2 chapters This book contains over 27 chapters and almost 600 pages. Every Twilight saga book is thicker than previous book. I read it in English because it isn't released in Estonian yet. Eclipse opens with Bella Swan and her boyfriend Edward reunited after their tortuous parting in New Moon. Bella's eventual transformation into a bloodsucking immortal is now guaranteed, yet all is not well in the drizzly town of Forks, Washington. Now Charlie - Bella's dad - hates Edward little bit because of all pain what he had brought to Bella. Bella is grounded too now and Edward only can visit her afternoon until 9 PM. But anyway Edward climbs to Bella's room after Charlie's fallen asleep. Charlie want that Bella communicates with other friends too because most of to...

Inglise kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Kuuvarjutus

Varjud. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime kujutada joonlaua abiga. Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem ning talle üpriski lähedal varjab maa kuu ära ja tekib varjutus . Valgusallikas. Kuu ei ole valgusallikas. Ta peegaldab päikesevalgust. Kuid kui maa varjab päikese ära peegeldab kuu vähem valgust. Täisvari. Tumehall osa tähistab täisvarju, kus maa varjab ära kogu päikese. Kuna see osa on väiksem kui poolvarju osa, on selle juhtumise tõenäolsus väiksem. Poolvari. Helehall osa joonisel tähistab poolvarju, kus Maa varjab vaid osa päikesest...

Aineehitus
21 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Kuu ja varjutused

Märts 2010 Elise Uustallo Üldinfo · Kuu on Maa looduslik kaaslane, kes on talle lähim taevakeha. ( Kaugus Maast 384 400 km) · Tiiru ümber Maa teeb ühe kuuga. (Täpsemalt 27 päeva 8 tundi) · Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. · Kuul leidub mäeahelikke, sadu meteoriidikraatreid ning tasaseid alasid, mida nimetatakse meredeks. · Kuul pole globaalset magnetvälja · Kuul ei ole õhku ega ka vett. · Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria Kuu mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km ja see on 4 korda väiksem Maa läbimõõdust · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. · E...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika põhikooli põhivara

1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus , puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000...

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

VALGUS

Aga kuidas peavad Maa, Kuu ja Päike asetsema, et toimuks päikesevar- jutus? See leiab aset, kui Kuu katab Maal oleva vaatleja eest Päikese. Kuna Kuu on Maast mitu korda väiksem, siis ei suuda ta kuidagi kogu maapinda päikesekiirte eest varjata. Kuu vari maapinnal on vaid paarisaja kilomeetrise läbimõõduga ning varjutus ise kestab paar minutit. Joonis 3.10. Päikesevarjutuse skeem Mõtleme nüüd, kas päikesevarjutuseks nimetatav nähtus on ikka päikese- varjutus. • Kuuvarjutuse ajal on Kuu Maa tekitatud varju piirkonnas. • Päikesevarjutuse ajal on osa Maa pinnast Kuu tekitatud varju piirkonnas. Kas meie peaks päikesevarjutust hoopis maavarjutuseks nimetama? Ilmselt peaks. Aga nimi ei sega elamuste saamist. Foto 3.11...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Päike ja Kuu

Fotosfäärist väljub ta nähtava ning nähtamatu valgusena. Neid nimetatakse elektromagnetlaineteks, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest. Päikesevarjutus Päikesevarjutuseks nimetatakse Päikese osalist või täielikku kattumist Kuuga Maa pinnal asuva vaatleja suhtes. Varjutus võib tekkida noorkuu faasis, mil Kuu läbib ekliptika tasandit. Päikesevarjutuse ajal liigub mööda maa pinda Kuu täis- või 5 poolvari, mis põhjustab vastavalt täis- või osavarjutuse. Täisvarju läbimõõt võib ulatuda 264 kilomeetrini. Soodsaimal juhul kestab täisvarjutus paigal oleva vaatleja...

Füüsika
90 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Päikesesüsteem Referaat.

Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Taevakehade valgustatuse või nähtavuse ajutine (enamasti perioodiline) halvenemine, mida põhjustab üksteise ümber tiirlemine või üksteisest möödumine. Varjutus võib olla kas täielik või osaline. Taevakeha valgustatus väheneb, kui üks taevakeha satub teise taevakeha varju koonusesse, mille tekitab kolmas taevakeha (nt. kuuvarjutus, Jupiteri kaaslaste ja Saturni rõnga varjutus). Taevakeha nähtavus muutub, kui kolmandalt taevakehalt vaadatuna satub üks taevakeha teise taha ehk kattub temaga. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused....

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kosmoloogia

Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 2. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4. Millise kuufaasi ajal üks või teine varjutus toimub? Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. S.t., et meie poole on pööratud täielikult Kuu päevapoolne külg. Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. V ASTRONOOMILINE TEHNIKA 1. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kauguste kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaaret järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid, 1610a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. 2. Mis on teleskoop?...

Füüsika
131 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kuu- ja päikesevarjutused

Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. NB...

Füüsika
104 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Thales

Seda päeva kadumist oli ioonlastele ette ennustanud Thales Mileetosest, kes oli tähtajaks määranud sama aasta, kui see toimuski." "diapheroysi de sphi ep' isês ton polemon tôi hektôi etei symbolês gegomenês synêneike. hôste tês makhês synesteôsês, tên hêmerên exapinês nykta genesthai. tên de metallagên taytên tês hêmerês Thalês ho Milêsios toisi Iôsi proêgoreyse esesthai, oyron prothemenos eniayton toyton, en tôi dê kai egeneto hê metabolê." See varjutus ajendas Lüüdia kuninga Alyattese ja Meedia kuninga Kyaxarese rahu tegema (Herodotos I, 74). Väike-Aasias tõenäoliselt nähtav päikesevarjutus toimus 28. mail 585 eKr. See on esimene ajalooline sündmus, mida saab kuupäevaliselt dateerida. Herakleitos, Thalese noorem kaasaegne, teab teda vaid astronoomina, kes sai kuulsaks päikesevarjutuse ennustamisega. Tänapäeva teadlased oletavad, et Thales oli midagi õppinud Babüloonia astronoomiast...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Doris Kareva - referaat.

Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7...

Kirjandus
242 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Kuu faasid, Varjutused

Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas + Osaline päikesevarjutus + Täielik päikesevarjutus VARJUTUSED Kuu on maa varjus. Nii tekib kuuvarjutus VARJUTUSED Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline VARJUTUSED EESTIS KUNI 2011 (PÄIKESEVARJUTUS) Kuupäev: Varjutuse liik: Kuupäev: Varjutuse liik: 31.05.2003 osaline 12.08.2026 täielik 03.10.2005 rõngakujuline 02.08.2027 täielik 29.03.2006 täielik 12.06.2029 osaline 01.08.2008 täielik 01.06.2030 rõngakujuline 04.01.2011 osaline 20.03.2034 täielik VARJUTUSED Täielik päikesevarjutus 29. juuni 1927...

Füüsika
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Täht

Mis on tähe tegelik heledus? tähe tegelik heledus on tähe näiv heledus, kui täht asuks meist 10-ne parseki kaugusel Milline on seos tähe massi ja eluea vahel? Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel? mida eredam täht, seda kuumem Sinakatel ja valgetel tähtede peaks temperatuur olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam. Mis on visuaalsed kaksikud; varjutus muutlikud kaksikud? Kui tiirlemistasand on vaatekiirtega risti või üsna vähe kaldu, võib tähepaari liikumine olla suuremas teleskoobis hästi jälgitav, on tegemist visuaalkaksikuga. Kaksikute tiirlemistasand võib aga olla üsna kaldu või meie poole serviti , nii et paarilised perioodiliselt teineteise suhtes peitu poevad. Süsteem paistab meile siis varjutusmuutliku (kaksik) tähena. Tsefeiidid- Kõige omapärasemad ja astronoomidele väga kasulikud muutlikud tähed....

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aastaajad, seniit, horisont jne ..

Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku Päikesevarjutuse. Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. Kuuvarjutuse teke, olevus?...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

12kl kosmoloogia Taevas ja maa

20. Planeetide näivat silmusekujulist liikumist tähtede suhtes põhjustab see, kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Päikesevarjutus siis kui kuu on maa ja päikese vahel, kuuvarjutus siis kui maa on kuu ja päikese vahel. 22. Väide ,,Maa varju läbimõõt Kuu orbiidi kaugusel on 2,5 korda suurem Kuu läbimõõdust" vastab tõele. 23. Kuu varjutus toimub noorkuu ajal. 24. Päikesevarjutus toimub täiskuu ajal. 25. Varjutused toimuvad ligikaudu iga poole aasta järel, kuna Päike sattub kuu orbiidi sõlmedesse ligikaudu kaks korda aastas. 26. Sõlmede joone lõikepunktid taevasfääriga. Päikese sattumisel neisse toimub varjutus. 27. Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Maalt vaatlemisel paistab Kuu Päikesest väiksemana, mistõttu ta ei suuda tervet Päikest ära varjata. Kui Kuu vari maapinnani ei ulatu. 28...

Füüsika
210 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Autocad II

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka ­180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...

Autocad
187 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti

Teise kaaslase, Neireisi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist on muutuv. Kuu- ja päikesevarjutus Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab aga Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal ­ joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis, mida nimetatakse Kuu orbiidi sõlmedeks. Sõlmed jagunevad kaheks: tõususõlmeks, nimetatakse punkti, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes lõunast põhja. Veerusõlmeks nimetatakse punkti, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse. Sõlmi ühendavat joont nimetatakse sõlmede jooneks...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Komeedid: Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja erinevatest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Eristatakse tuuma, pead ja saba. Meteoorkehad: planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Läbimõõt 10 ­ 10 m Valgusaasta: vahemaa, mille läbib valgus vaakumis ühe Maa aasta jooksul Kuu varjutus : Maa on Päikese ja Kuu vahel Päikesevarjutus: Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse Maa liikumine: 1) tiirlemine über Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil. 2) pöörlemine ümber oma telje. 3) telje pretsesioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Pööripäevad: ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal...

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Astronoomia

Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku kuuvarjutust esineb kuni kolm korda aastas ja ta on nähtav kogu poolkeral, kus kuu on üle horisondi. 10. Selgitada päikesevarjutuse tekkimist. Joonis. Täielik päikesevarjutus on nähtav seal, kuhu langeb kuu täisvari. Osaline varjutus on nähtav seal, kuhu langeb poolvari. Kuu täisvarju läbimõõt võib olla kuni 250 kilomeetrit. Täielik päikesevarjutus on nähtav väikesel maa-alal. Kestab maksimaalselt 7 minutit ja 40 sekundit. Esineb 3-5 korda aastas. Antud maakohas kordub hästijälgitav täielik päikesevarjutus 200-300 aasta jooksul. Võib esineda ka rõngakujuline päikesevarjutus. Sel juhul Kuu täisvari maani ei ulatu. 11. Sõnastada Kepleri seadused. Joonis. I...

Füüsika
135 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kosmoloogia mõisted

Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike (on valgusallikas), Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese (5o8,) nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal ­ joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Tähe evolutsioon: Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida...

Astronoomia
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun