Anton Hansen Tammsaare Kodanikunimega Anton Hansen (30.01.1878 01.03.1940) Kirjaniku käekirja- näide Proosa- ning näitekirjanik, esseist Sündinud Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas Albu vallas Põhja Tammsaare talus kümnelapselises talunikuperes (oli neljas laps peres). Siit ka kirjanikunimi. Oma sünnitalu motiividel on loonud epopöa "Tõde ja õigus" Lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paikkond Õpinguaastad Sääsküla vallakool Prümli vallakool Väike-Maarja kihelkonnakool Hugo Treffneri eragümnaasium Tartu Ülikooli juurastuudium(jäi lõpetamata) Mis on tiisikus? Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina. Arvati et tegu on
mujal. Naised on teinud selle rahva kunsti väliselt hiilgavaks, elegantseks ja kombekakas. Sealjuures ka pealiskaudseks. Ameerika ja Inglismaa puhul toob ta välja tendentsi, et mees on rahateenimisesee niivõrd pühendunud, et muu jääb kõik naiste teha. Nii Inglismaal kui PõhjaAmeerikas paistab selletõttu silma suure, sügava kunsti, kirjanduse ja muusika langemine. Eesti naisest, kunstist, kunstnikkudest ei maini Tammsaare palju, kuna siin pidi puuduma nii üks kui teine. Tammsaare arutleb ka oma artiklis tõelise kunstniku ja kodunaise vahelise suhte üle. Ta loob mitmete näidete varakl arvamuse, et suurimad kunstinukudloojad on jäänud ilma koduarmastusest ja toetavast naisest. Samuti arvab tammsaare, et kunstinkud põevad kidevust. Ta ütleb, et kunstnikud ei loo terveid iseloomusid ja kannatavad vast hallutsinatsioonide käes
Tammsaare inimkäsitus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu
Miks on Tammsaare eestlastele tähtis? Kui tuleb jutuks, milline eestlane oma iseloomult ja tegemistelt on, siis pakutakse tavaliselt välja sellist eestlase prototüüpi, nagu Anton Hansen Tammsaare teda kirjeldanud on tööka, alalhoidliku ja konservatiivsena. Tammsaare ei kirjelda taustu, vaid peab oluliseks inimese tegevust, käitumist ja hingeelu. Ajad on küll muutunud, aga eestlane ei ole ajas muutunud, vaid püsib ikka sellisena, nagu Tammsaare teda kujutas. Ega asjatult ei peeta A. H. Tammsaare "Tõde ja õigust" rahvusliku iseloomu ja eestlase identiteedi üheks alustaladeks. Aga mis teeb teeb Tammsaare eestlastele nii tähtsaks ja miks me veel praegu ja kindlasti ka tulevikus temast räägime? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlase hingellu, tegemistesse ja mõttemaailma süveneda ning kellel see ka õnnestunud on. Ta on avastanud eestlase tõelise olemuse
töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "KäbeKaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Rahaauk" (1907).Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920.
Tammsaare peremehekontseptsioon Merilin Kauniste Raamat ,,tõde ja õigus" on kirjaniku A.H.Tammsaare Peategelasi on raamatus kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Andres Paas asub koos oma noore naise Krõõdaga elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja ka maa pole kõige parem, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks tema unistuste kodu ja elutöö. Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andrese naaber Pearu Murakas või ka Oru Pearu on tema täielik vastand. Pearu on kaval, salalik ja valelik. Ta tahab kogu Vargamäed endale ja üritab igahinna eest Andrest sealt välja ajada nagu ta oli teinud ka eelmise maaomanikuga. Andresel ja Pearul on ka sarnasus nad on mõlemad väga visa hingega ja mida iganes ka Pearu ürita Andrese maaga teha oskab ka tema naabrimehe krutskitele s...
Tammsaare artiklid Unistused Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning
Tammsaare peremehekontseptsioon Tammsaare teostes on tihti vastanditeks hea ja kuri. Tubli, töökas ja aus peremees ning kaval ja rahaahne naabrimees. Romaanis ,,Tõde ja õigus" on omavahel pidevalt tülis naabrimehed Vargamäelt Oru Pearu ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises.
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, 1926 1. ,,Tõde ja õiguse" I osa on avar panoraamromaan, mis kujutab möödunud sajandi lõpu eesti talupoja elu. 2. Tegevuse aeg -19.saj. 70-ndatest aastatest sajandivahetuseni. 3. Ainestik 3 esimest kõidet on kõik seotud kirjaniku biograafiaga, kodu- ja lapsepõlvemälestuste ja muljetega. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi, Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali, Krõõdas kirjaniku ema Ann Hanseni, Indrekus kirjaniku enda pisikeseeas jt. 4. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi....
mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud
Pehmelt öeldes invaliid, kuid siiski tugev noor mees, kel ajunatukest nii palju, et tulla mõtte peale õhata suuri kive, kuid mitte piisavalt, et ise mitte viga saada. Vähemalt nende kahe tegelaskuju põhjal võib väita, et Eesti talupoeg polnud just eriti terava mõistusega. Samas olid nad töökad ning armastasid seda, mida nad tegid. Vähemalt tegid nad oma igapäevategevusi ausalt ning südamega, erinevalt linnavurledest, kes nii väga eurooplased olla soovisid. Vähemasti nii mainis Tammsaare ühes oma kirjas. Miks teha midagi, mis lihtsalt on meie jaoks ebamaine ja võlts? Nagu ta ,,Tõde ja õigus" näitas, siis tee tööd ja näe vaeva ning hiljem tuleb ka armastus. Tolleaegne etetkujutus romantilisest idüllist oligi vist pruunikas-mustjas, enamasti palkidest talumaja, mille hoovis oli kaev ning ümber veel mõned kõrvalhooned. Oli ju Andres nii sarnane eelpool mainitud kahe teise peremehega, kes tööd justkui oma teiseks abikaasaks pidasid. Polnud nad
,,Põrgupõhja uus vanapagan" Anton Hansen Tammsaare 1. Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, sest Jumal hakkas kahtlema endas ja oma loomingus, st inimestes. Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Andres ning Krõõt ostsid endale talu, kus koha alguses pidi hakkama palju tööd tegema. Nende kõrval elas naaber Pearu oma perega. Juba alguses ei saa nad omavahel eriti hästi läbi. Varsti sündidb Krõõdale tütar kuigi pererahas tahtis poega. Pererahva saunamajja kolivad Mari ja Juss, kellel sündib poeg. Ka Krõõdal sündib uus laps jälle tütar. Järgnevad aastad lähevad perel paremini (saak
A. H. Tammsaare (1878 1940) Anton Hansen Tammsaare is on of the Estonia's greatest writer. Evan today, his works are very popular. He was born on 30th January 1878 in Albu township, where he grew up and went to school to Sääseküla, later to Väike-Maarja School. After few years he had permission to study on at Hugo Treffner highschool. He came to literature at beginning of 20. century. His high period began at 1921. Anton Hansen Tammsaare died on 1st March, 1940.
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu)
Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna................................
Anton Hansen Tammsaare Tammsaare elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige.
A.H.T(1878-1940) Sündinud järva-madise kihelkonnas albu vallas vetepere külas tammsaare-põhja talus,kirjanikunini on päri kodukohast.Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled.Ta oli puhtakujuline külarealist ta kirjutas lühiproosat, mis hakkas ilmuma postimehes alates 1900.aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ...
eluasemedki, tipitud lõputute soode ja rabade keskele üksikutele väljamägedele, olid üksteisest vähemalt kilomeetri- poolteise kaugusel. Seal ohtralt kogemusi hilisemas arengus. Väga varakult selginevad Tammsaarel suhted loodusega, kellesse ta kiindub mingi erilise teda ennastki üllatava tundejõuga. Kodune miljöö oli tüüpiliselt talupoeglik selles mõttes, et ute eluvormide poole rühiti siin tasa-targu. Kui raha ja kaubamajandus olid sel ajal juba vallutamas külaühiskondi, elati Tammsaare isakodus kaunikesti naturaalmajapidamise tavade kohaselt. Kõike, mis vähegi võimalik, püüti oma kätega kodus valmistada. Vallakooli läbinud, jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis, neil aastal, mil parem viljasaak võimaldas last kodunt kaugemale saatma. Väike-Maarjas omandas üsna hea muusikalise hariduse, tänu gustav Mälgule. Isa kingib Antonile viiuli, saab heaks seltsiliseks. Unistas kohati ka muusiku elukutsest. Lõpetas Väike- Maarja 1897
Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurilises plaanis, ta luges palju nii ilukirjanduslikku
A.H. Tammsaare ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist.
MÄRJAMAA GÜNAASIUM Maarit Tilk TAMMSAARE JA MEFISTO Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade
hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton HansenTammsaare (18781940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde
Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tõde ja Õigus 4. Muuseumid 5. Kasutatud materjal A. H. Tammsaare elulugu Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida
Anton Hansen Tammsaare Elukäik · H. Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ning peale seda veel Väike-Maarja kihelkonnakoolis (Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri",
kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novellid haakuvad omavahel: sarnased teemad ja ideed (nt. armastuse jõud ja traagika), analoogilised sõlmsündmused, tüüpilised tegelased (sageli lapsed), iseloomulikud loodus- ja miljöökujutused (reaalsus ja fantastika).Novelliraamatuid: Hingemaa, Saatus. Ilukirjanduses 3 perioodi: realism, uusromantism,realism. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. 3.Tammsaare (1878-1940) elu ja looming. Kodanikunimi Anton Hansen, pseudonüüm Tammsaare sünnitalu järgi. Sündis Järvamaal, Albu vallas, Põhja-Tammsaare talus. Käis vallakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 20-aastaselt Hugo Treffneri Gümn Tartus. Peale gümn Tallinnasse, ajalehe ,,Teataja" toimetusse. 1907-1911- Tartu Ülikoolis õigusteadus, jäi lõpetamata, kuna haigestus tuberkuloosi. Ravis end venna juures Koitjärvel ja 1912-1913 Kaukaasias. 1919 aastani elas vabakutselisena Koitjärvel, siis Tallinnas, kus abiellus. Ainus, kellele
Anton Hansen Tammsaare Ksenia Larionova 7k 30. jaanuar 1878 märts 1940 Sündis Albu vallas 1. 2. Suri Tallinnas 3. Esimesed tedmised omandas Sääsküla koolis. 4. VäikeMaarja kihelkonnakool. 5. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. 6. Haigestus tuberkuloosi. 7. Ta oli kirjanik. *Anton Hansen Tammsaare Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne Tammsaare monument Albu viie kroonisel pangatähel. vallas *A.H.Tammsaare
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Tema kodanikunimi oli Anton Hansen, pesudonüümi Tammsaare võttis ta endale oma sünnitalu Põhja-Tammsaare nime järgi. Anton Hansen sündis Peeter ja Ann Hanseni neljanda lapsena 1878. aastal. Kodutalust on pärit Antoni muusikaarmastus, töökus ning eriline loodustunnetus. Eesti kultuurilukku on Tammsaare sünnipaik jäädvustunud ,,Tõe ja õiguse" I osa legendaarse tegevuspaiga Vargamäena. Tammsaare koolitee oli nii majanduslikel kui tervislikel põhjustel katkendlik. Nagu paljud tolleaegsed haritlased, oli ka Tammsaare eelkõige iseõppija, kuigi lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli ning pärast Hugo Treffneri gümnaasiumis õppimist sooritas gümnaasiumieksamid Narva gümnaasiumis. Pärast paariaastast ajakirjanikutööd jätkas Tammsaare õpinguid Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas
Anton Hansen Tammsaare 1878 1940 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena 1898 (20-aastane) 1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907 (29-aastane) 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga
Tal olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, 1888. aastal asus ta õppima Prümli vallakooli. Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal (1903 – 1905) ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1903. aastal sooritas ta Narvas küpsuseksamid. Pärast ajalehe Teataja sulgemist oli ta 1906 – 1907 väljaannete Vaatleja ja Sõnumete toimetuses.
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) o 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud (“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis
piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et
Anton Hansen Tammsaare Maria Ševtšuk Natalia Beresneva 7.e Kes oli A.H.Tammsaare Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Lapsepõlv Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878.aastal Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tammsaare õppis ise lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Kus õppis A.H.Tammsaare 1898–1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. 1907. aastal alustas õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911
11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „Kõrboja peremehe“ analüüs Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu (Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka
Tammsaare mõistmiseks tuleb meil küsida, kuidas tema teoseid lugeda, mis tähendus neil on, kuidas mõista üht või teist tegelast. Nendele küsimustele peaks minu arvates eelnema veel üks teine küsimus: miks meil antud kirjaniku teoseid vaja on. Milleks on meile vaja Tammsaaret? Milleks tema põimlaused, milleks Kõrboja ja milleks Vargamäe? Ma usun, et igaühel on oma tõlgendus sellest küsimusest ja oma vastus, kuid järgnev on minu arusaam Tammsaare tähtsusest, meie eludes. Esmalt olulisim, mulle on Tammsaaret vaja. Võib öelda, et Tammsaaret lugedes, avastasin endas taas tulihingelise eestlase. Tammsaare teoseid lugedes, lugesin ma ennast ühe mõttelise traditsiooni osaks. Teiselt poolt on mul Tammsaaret vaja aga tema tekstides peegelduva inimlikkuse sõnumi pärast. Tammsaare ei ole minu jaoks olnud kunagi vaid maa-, kannatuste- ja vaevadekirjanik, kellena teda tihtipeale esitatud on. Minu jaoks on ta ka kirjanik, kes on
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus I" Lugu algab kuskil 1870-nendate keskel. Algab sellest, et Krõõt ja Andres lähevad Vargamäele. Tee on vilets ja soine, Andres lubab Krõõdale, et kunagi teevad tee nii korda, et sõida või kaarikuga. Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga sokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss. Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane, kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire). Madis ja Andres katsuvad kive tõstes jõudu, Andres on tugevam. Algab suur töötegemine. Andres hakkab põldu kündma ja ehitab õue ümber aeda. Ta lööb ukse ette paa...
Eestimaa peremees Tammsaare teoste järgi. Romaani kandvaks probleemiks on inimese võitlus maaga.Selles näeb Tammsaare kogu elu alust,mistõttu jääb päevakorda seni,kuni elab inimene ja kestab elu maakeral.Võitlus maaga ei ole mõtetu,ükskõik,millised on tulemused,on see võitlus vajalik ja edasiviiv.Võitluses maaga kerkib esile vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on visa,püsiv,armastab oma maad ja tööd.Vurle on,aga vastupidine kehastus,kogu kultuurivõitlus ongi vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on inimkonna säilitaja ja edasi viia.
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : ,,Piibel" ja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees." Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, ü...
,,Kõrboja Peremees" Anton Hansen Tammsaare Kogu tegevus toimub Katku ja Kõrboja talus. Katku Villu oli saanud just vanglast vabaks, kuna ta tappis ühe mehe ära. Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal. Terve õhtu tantsis...
Anton Hansen Tammsaare elu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal. Tammsaare sündis Hansenite perre naljanda lapsena. Peale Tammsaare sündis samasse perre veel 11 last, kellest üles kasvasid vaid 10. A.H.Tammsaare õppis lugemise isesisvalt, pealt vaadates, kuidas ema vanemaid vendi õpetas. Seepärast viis 1886 aasta sügisel isa Antoni õppima lähimasse kooli- kodunt umbes 10 kilomeetri kaugusel asuvasse Sääsküla vallakooli, aastal 1888 viidi ta aga koos vanema venna Augustiga Prümli vallakooli. Anton Hanseni korduvatele edasiõppimise palvetele tuli isa talle alles vastu 1892. aasta septembris
Arutlus ,,Elumugavused" Anton Hansen Tammsaare väitis, et kui jumal laseks inimesel valida tõe ja tõe otsimise vahel valiks inimene tingimata tõestamise, mitte tõe enda. Mina julgeks selles kahelda. Ma arvan, et on inimesi kes on elu jooksul selgeks saanud, et saavutuseni jõudmine teeb saavutuse nõnda väärtuslikuks, nagu saavutus on. Kindlasti leidub ka väga pealiskaudseid inimesi, kes parema meelega eelistaks jumalalt kuulda tõde kohe. Tammsaare lisas, et kui inimene juba midagi otsib siis ta ka leiab. Jällegi leian ma, et see
energia, armastuse pani Vargamäele, muu jaoks seda ei jätkunud (nii jäid naine kui lapsed armastuseta). Loomingulises töös kibestus > Pearu (võitlused), lapsed(tahtis, et nad ka tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk. Näitas om mehisus, piget nende vahel tekitas ka Krõõda lähesus. Tegelased läbi Tammsaare silmade: Andres mats, Pearuvurle Mats pos, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, hoiab oma asjast kinni, armastab isegi seda, mille üle võitlust peab?? Vurle tema tunneb...; oma sisemises olemuses pole see ega teine ega kolmas; äärmiselt pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei pühendu millelegi. · Kogu kultuuri võitlus on matsi ja vurle heitlus ! Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma.
kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast. Linnaühiskonna vastuoludes tasakaalu kaotanud Indrek läheb pärast naise traagilist surma isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. likumast inimesest liidab ta kõigi aegade tõeotsijatega. A.H. Tammsaare kasvatab läbinägevat suhtumist kodanluse elupraktikasse, mis on varjatud peitvate fraasidega. Kodanluse peamine kirg on omand ja seepärast ülistab külarätsep Taar küll isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav
MIS ON NN? (A. H. Tammsaare "Te ja iguse" phjal) Anton Hansen Tammsaare teadis, mis on nn ja kirjutas selle les. nn on aga nii lai miste, et he raamatu kite piiridesse see ei mahtunud. Seeprast li ta viiekitelise teose "Tde ja igus", kus ta pdis teha mningaid kokkuvtteid. "Te ja iguse" phjal on teadlased pdnud seda mistet defineerida, sest selles on kirjas tde. Esimese kite algul tahab ks tegelane teada saada, mis on nn. Viimase kite lpul saabki tema poeg kahe plvkonna histe uuringute tulemusena seda teada. Autoril on aga kik teada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
