Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toi...
* 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan"
Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann, teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt Rakvere linna Pika tänava üheks pärliks kindlasti on Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi hoone, mis asub Pikk 50 ning see Ajalooliline hoone ehitati pikale tänavale 18.saj. teisel poolel. Esimesest omanikust peale on kinnistu olnud peamiselt käsitöömeistrite ja kaupmeeste valduses. Muuseum avati hoones 19.detsember 1983, mil see oli esimene omataoline Baltikumis. Täna kajastab Rakvere linnakodaniku majamuuseum 19.sajandi käsitöölise kodu
teadust. Surve lahutamatuks koostisosaks ja kõige ilmsemaks avalduseks on olnud tsensuur. Teiseks tuleb mainida infosulgu, mis on suunatud läänemaailma vastu ja mille tulemuseks oli vene mõju hegemoonia meie kultuuris. Osaliselt aitasid seda pareerida Soome televisioon ja Lääne raadiojaamad. Kultuur ja kirjandus 1960´ Nagu eespool öeldud, jäi Kodu-Eesti kirjandus sõja järel mõnda aega Välis-Eesti omale alla. Osa kirjanikke hukkus natside läbi (Evald Tammlaan, kaudselt Juhan Sütiste), osa kommunistide käe läbi (Jüri Parijõgi veel pärast sõda ka Heiti Talvik ja Huga Raudsepp), ent paljude Eestisse ja ellu jäänute suu sulgesid kirjandusele esitatavad nõuded, masendav tegelikkus ja isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver. Seda sõnakamad olid uue reziimi teooriat ja praktikat innukalt toetavad autorid nagu August Jakobson, luuletaja Mart Raud, noorematest autoritest Juhan Smuul, Debora Vaarandi jt. Mõnedki vanema põlve
Võimudega Läksid esialgu kaasa järgnevad kirjanikud ja luuletajad: Juhan Smuul ("Poeem Stalinile"), August Jakobson ("Elu tsitadellis"), Hans Lebrecht ("Valgus Koordis"), Mart Raud, Johannes Semper. Võimudele sobival moel, kuid mitte kaasa minevana kirjutasid Oskar Luts, Mait Metsanurk ja Hugo Raudsepp Dekadentideks kuulutati Betti Alver, Kersti Merilaas ja August Sang. Tuglas sai halvakspanu ja mõnituste osaliseks. Sõja ning repressioonide käigus hukkusid Evald Tammlaan ja Jüri Parijõgi. Siberis suri Heiti Talvik. 11 Haripunkti saavutasid repressioonid 50-ndate alguses, mil ohvriteks langesid isegi "truud ning teenekad" nagu Semper. Surve lõdvenes Stalini surmaga ja põlu alt pääsesid välja mõned vanema põlve kirjanikud nagu Marie Under, Gustav Suits jt, taastades nii sidet vanema ja sulaaja kirjanduse vahel. Kunst Eesti NSV lipp
A. H. Tammsaare 1921 Juudit tundelises põhihelis ning tegelaste julgelt moderniseeritud hingeelu. Keeruka psühholoogilise koega filosoofiline näidend.. Mõttevahetus inimese ja inimsuse üle. Kahe vaimulaadi kokkupõrge Juudit-Olovernes. Piibli apokriivalise teksti järgi. 1936 Kuningal on külm filosoofiline komöödia. Piibli ainesel. Aino Kallas ajalooline. Psühholoogiline. "Mare ja ta poeg". Hella Wuolijoki Artur Adson Juhan Sütiste Karl August Hindrey Evald Tammlaan "valge lagendik". Melodramaatiline. Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi
Raamat on väike ja õhuke. Kuna raamat on päris vana, siis on ka sealsete piltide kujundus erinev tänapäeva illustratsioonidest. Mulle meeldib, et tekst on kirjutatud trükitähtedes. Samuti see, et lisaks jutule on ka piltidele juurde kirjutatud sõnu, millega tegu on. 15 14. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) E. Tammlaan ,,Laevakoer Tuhk" (1979) Illustreerinud Sandor Stern. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Minu arvates ei kutsu see lugema. Raamatu kaantel ei ole illustratsioone, samuti ka raamatus endas. Samas kui sisu lugeda, on see huvitav. 3. Millest raamat räägib? Eksinud koerast, kes asus laeva peal elama . Seal ootavad teda ees uued seiklused ning Tuhk saab ka uued sõbrad. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on
sunnil ka etnog Kuid ehkki valdav osa eesti haritlastest ja Tollase lugeja reaktsiooni on raske täpse loovisikutest oli kas lahkunud või sõja ning malt hinnata, sest oma tegeliku suhtumise repressioonide käigus hukkunud (Evald avaldamine oli võimatu, ja sellest johtuvalt Tammlaan ja Jüri Parijõgi tapeti, Heiti Talvik polnud olemas ka võltsimata avalikku arva suri Siberis), jäi kodueesti kultuuriväli siiski alles must. See omakorda tähendas, et segamini olid ja suutis ennast mõne aja möödudes paisatud kõik loomingu ja lugejaskonna vahel regenereerima hakata
ümberjutustust, vaid see on pigem Tammsaare lugu. Lugu, mis on rõhutatult ühiskonnakriitiline allegooria ja kõige selgemalt ilukirjanduslik teos, mis totalitaarseid võimumehhanisme paljastab. Aino Kallas kokkupuutepunktid ka olemas, aga ta on autor, kes valdavalt kirjutab tekstide esimesed versioonid soome keeles ja integreerub Eestiga. 1935 näidend "Mare ja tema poeg" Hella Wuolijoki seosed ka eesti dramaatikaga + Artur Adson + Juhan Sütiste + Karl August Hindrey + Evald Tammlaan tema loomingutee jääb lühikeseks, tegi koostööd lavastaja Priit Põldroosiga, kes tegutses Töölisteatris, mis säilitas sotsiaalkriitiku hoiaku. Tammlaan läks kaasa Nõuk võimuga, aga suri sks vangilaagris. Kõige tuntum näidend "Raudne kodu" + Andres Särev dramatiseeringud: Mahtra sõda, Mäeküla piimamees, Kõrboja peremees, versioon Tõest ja õigusest, Mälgu rannaproosast jne. Draamakirjanduse lünga täidab suuresti proosa dramatiseerimine
soositud eesti kui ka soomes 1930ndatel. Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev lõi traditsiooni, kuidas proosatekstist teha draamatekst. Publik vaatas tollasel ajal A. H. Tammsaare ja Särevi koostöös ,,Härra Mauruse I järgu koolis" (1935). Ja Lutsu ja Särevi koostöös ,,Kevade" (1937 Draamateatris)
Võiks olla juhtautor, kuid pole, sest proosateosed mängivad draama üle. Aino Kallas Soome päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keele. (,,Mare ja tema poeg") Hella Wuolijoki Eesti päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keeles. Saab tuntuks nii Soomes kui ka Eestis oma ,,Niskamäe" sarjaga. Nii Kallasel kui ka Wuolijokil on tektinäiteid, kus tuleb välja Eesti aines. · August Adson · Juhan Sütiste (ebatavalised ponnistused värssdraama vormis) · Karl August Hindrey · Evald Tammlaan (kõige tõsisem kandidaat juhtautori positsioonile, aga ta ei jõua end piisavalt kirjanduses näidata sureb liiga noorelt. 30ndate aastate näited on tõsiseltvõetavad. Kasutab pseudonüümi ,,Jänkimees".) · Andres Särev (ehk kõige olulisem autor ,,Mahtra sõda", ,,Mäeküla piimamees", ,,Kõrboja peremees" - dramatiseerib Eesti autorite proosatekste. Ta loob esimese klassikalise dramatiseerimis traditsiooni. )
annaabi.ee 
