arvamus(subjektiivne, lugejat püütakse kaasa mõtlema panna) intervjuu(küsimus- vastus-vormis ajakirjandus zanr, kasut. Laialdaselt) reportaaz(jutustab vahetult siin ja praegu)Stiil-vabam, loogiline ja täpne sõnastus.kontrollitud info/faktid, üheselt arusaadav Lüürilised tekstid- luuletus, haiku, ballaad, sonett, ood, hümn Iseloom- keskenduvad emotsioonide edasiandmisel; kirjeldavas värsivormis; kirjutatud seotud kõnes; oluliseim tunnus RÜTM; kompositsioon puudub Draamatekstid-komöödia, tragöödia, draama Iseloom- Kirjutatud dialoogina, jutustavas vormis, esikohal tegevus, tegevus toimub olevikus. Klassikaline kompositsioon-ekspositsioon, sõlmitus,arendus, kulminatsioon,pööre,lõpplahendusIlukirj. Tekstide stiili iseloom.-tekst vaba ülesehitusega, kasutatakse kirjakeelt, kõnekeelt, slängi, murret
minimaalskeemile, mis tema arvates on teatri tegemiseks vajalik publik, näitleja ja sellele, et laval nähtav tegelane on jäljenduslik. Brook: ,,Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja, et tegemist oleks teatriga" - ei keskendu jäljenduslikule objektile, küll aga mainib teatri toimumise kohta 7. Nimetage teatriajaloo uurimise allikaid. Draamatekstid, lavastuse põhiinfo (kuulutused, kava), teatriajakirjandus, statistika, dokumentatsioon 8. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? · ajalisus ja ruumilisus, ehk siin ja praegu · kunstnik ja objekt on üks (näitleja), st loodu ei eksisteeri loojast eraldi · teater on kollektiivne kunst nii loomisel kui vastuvõtul · teater võib olla totaalne, teisi kunstiliike kombineeriv 9
2) Peter Brook: ,,Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja selleks, et tegemist oleks teatriga." Brook ei keskendu niivõrd teatri jäljenduslikule aspektile, mille pakkus eelmine versioon, kus A esitab B-d, küll aga mainib üht äärmiselt olemuslikku komponenti teatri toimumise kohta. 7. Nimetage teatriajaloo uurimise allikaid. 1) draamatekstid (lavastaja, näitleja märkmed) 2) lavastuse põhiinfo - kavalehed, afisid, flaierid jne 3) statistika, dokumentatsioon (käskkirjad, müügiaruanded, näitejuhi abi raamatud) 4) kriitika, teatriajakirjandus 5) fotod, salvestused 6) tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed 7) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon 8. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest?
Hilislooming (pilt on üsna heterogeenne ühtlast kõrgtaset ei säilita. ,,Vaheliku vapustused" (1942) näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur 1930ndate draamakirjanduse debüntant. ,,Kraanihallid" (1935) sai menutükiks tollel ajal, samamoodi nagu Raudsepa draamad. Henrik Visnapuu katsetas 1930ndatel külateatriga, kuid ei jäänud meelde. August Mälk suutis rahvalikku koodi tabada ka draama vormis. Dialoogi kirjutamise oskuse. Mälgu draamatekstid said 1930ndate populaarseteks, eriti ,,Vaese mehe ututall" (1932) Tallinna Töölisteatris. Veel näidendid: ,,Mees merelt", ,,Häda õnnega". Jätkab ka sõja ajal poliitilise sisuga näidendid ,,Lõuna tuul" nt Pagulaskirjandus (august Mälk läks Rootsi) seal paistab ka silma. Lõbusas komöödilises vaimus 1930ndad läbitakse.Tõde ja õigus, mahtra sõda jne mängiti samuti lavalaudadel läbi. Rahvusliku raudvara traditsioon on laialt näha. 14
Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast f) kavandid, tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine
mille üle E. Nõu loominguga seoses vaieldakse. Tema kujutamislaad on pigem dokumentaalset laadi tekib dok.-kirjanduse ja ilukirjanduse segu. Nendest uuematest teostest, abitsiooni tõttu, tuleb esile tõtta triloogiat ,,Vabariigi pojad ja tütred". Ilmar Külvet Asetub loomingu raskuspunktiga 60ndate kanti. Kui otsida draamakirjanikku Eesti pagulaskirjanduses, kuid seda positsiooni võib täita just Külvet. Tema kõige olulisemad tekstid on draamatekstid. Ta elas Ameerikas Kanadas ja viimastel aastakümnetel ka USA-s. Ta teenis raha ajalehes, oli ajalehe ,,Vaba eestlane" peatoimetaja. Samuti tegutses raadiojaamas ,,Ameerika hääl". Tema näidenditest on kõige tuntumaks saanud ,,Sild üle mere" näidend. Pagulaskirjanduse periodiseering · 1944-1956 · 1957-1971 · 1972-1900 · 1991 jj Nõukogude Eesti kirjanduse periodiseerimine · 1940-1941 (-1944) sõjaaeg, Eesti seisukohast I nõukogude okupatsiooni aeg
annaabi.ee 
