Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis
Eesmärgiks seadsin endale, teha põhjalik referaat ,,Arbujate" kohta, kus räägib nii sõpruskonnast tervikult kui ka nendest kirjanikest eraldi. Referaadi koostamisel oli mulle suureks abiks kaks raamatut: Noor-Eestist arbujateni ja Eesti Kirjanduslugu. Loodan, et see referaat aitab mõista kirjanikke erinevaid vaatenurki ja mõtteid oma luulele. 2 Sisukord Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus Lk 3- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 140 Lk 4- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 259
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · ...
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahis...
ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed
"Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904- 1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes
Heiti Talvik 1904-1947 Merili Mihkelsaar Birgit Paiba Grete Tammoja Elulugu · Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas . · 1937 abiellus Betti Alveriga . · Kodune keskkond oli kultuuriline. · Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. · Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. Pooleli jäi ka Treffneri gümnaasium. · 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Looming · Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud . · Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. · Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku . ...
Betti Alver ning inimest sõltumatu isiksusena. (1906 - 1989) Bernard Kangro Arbujad on eesti kultuuri üks (1910 - 1994) suuri legende ja luule kuldaja Uku Masing sümboleid. Imetletud ja erakordsete autorite sõpruskond, Arbuma – ennustama, (1909 – 1985) kes sai oma nime 1938. aastal nõiduma, loitsma. Kersti Merilas ilmunud kriitiku Ants Orase
olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven". August Alle vastandas poleemilises kirjutises Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole
UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteaduslikku ajakirja" 192030 avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid, teaduslikke tööd
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajami...
parema koha eest uues ühiskonna s. ,,Arbujad" 1938 Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Arbujad Kogumik "Arbujad" (1938) Arbujad arendasid Kersti Merilaas, August Sang, Heiti püüdlesid edasi nooreestlaste Talvik. varasema sümbolistlikku eesti luulelaadi ning
- Kokku andsid välja 5 albumit · Kõige hinnatum kolmas album, sest see sisaldas Prantsuse sümbolistide luulet. · Johannes Aavik Aavik kirjutas sinna essee - Rõhutasid kirjandusteoste vormi - Rikastasid sõnavara - Lõid juurde mitmeid keelereegleid - Avaldasid noorte autorite loominguid - Olid tollel ajal liiga elitaarsed (pühendusid ainult haritlastele) - Läksid lahku, sest nad olid saanud juba tuntuks ja sõda algas Arbujad: · 1930ndad · Arbujad ehk nõidujad · Eestvedajad: - Betti Alver - Bernard Kangro - Kersti Merilaas - Mart Raud - August Sang - Heiti Talvik (mees) - Paul Viiding - Uku Masing (teoloog) · Esimene kirjanikkond, kes on kõrgharitud · Olid kuulsad oma sõnamängude poolest ( Betti Alver ,,Jevgeni Onegin") · Lagunesid II maailmasõjas Nõukogude okupatsiooni tagajärjel Siuru: · 1917-1919
pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Arbujad Tekkis 1930nendatel aastatel. Nimi tähendab loitsimist/nõidmist. Esimene Eesti haritlaskond, kes on saanud eesti keelse kõrghariduse. Väljakujunenud luuletajad, kes taunisid väikekodanlust. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 12. Betti Alver- esimene olilisem toes oli ,,Tuulearmuke" ;tähelepanu köidab valitud, haruldane sõnavara ning väljenduse loomulikkus ja lihtsus samal ajal ; Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda, realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. ,,Võlg" Kas iial saab tasa mu hingevõlg? Alul võeti ära mu sõba, mu võlupeegel, mu imeloll, mu hõbehäälega vilepill. Siis nõudja võttis ka joomenõu, võttis ära mu rõõmu ja elujõu, võttis minult kodu, lambi ja lee- kuid mu võlga see tasa ei tee.
Tähtsus: Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. ARBUJAD (See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.) Aeg:1930(1938.a.)-1940ndad. Liikmed: B.Alver, H.Talvik, B.Kangro, U.Masing, P.Viiding, A.Sang, K.Merilaas, M.Raud. Eesmärk: Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Stiil:Täpsed vormid, keeleline puhtus, vaimne küpsus, looduslähedus. Tähtsus:Üliõpilasseltsist väljakasvamine, mõjutab tänapäevalgi veel kirjandust. Esimene põlvkond, kes olid saanud eestikeelse hariduse vabas Eestis. Vabadus väljendusnende kirjutistes. Vaimne iseseisvus.
Arbujate sarnasused 1930. aastate keskpaigast peale äratasid oma esikkogudega tähelepanu seitse noort luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Nad ei moodustanud erit kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. Siiski kuulus suurem osa neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. aastal ilmus koguteos ,,Arbujad", mille oli autorite varem ilmunud loomingu põhjal koostanud kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras. Ühiste kaante vahel mõjusid luuletajad juba kindla rühmana ja andsid märku uue jõulise luuletajapõlve astumisest kirjandusse. Omavahelist sarnasust tundis luuletajad ka ise. Ühes oma intervjuus on Betti Alver öelnud: ,,Mul on tunne, et kaasaja noori kirjanikke seob palju. Nad süvenevad enam ainesse, nende juures on ilmnenud tugevam vormi austamine kui agulinaturalismi päevil. Minu arvates kirjandus ei s...
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
(1909-1985) . , , . (1936), , . , . 1939 . . . , . 1930 «», . 1933 . 1935 ,, ". ( , , ) . . 1923 «Notturno» -- . , , , , , , . . . . , . ! , . ... , . ... ! ... ! Wikipedia.org . 8 !
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940 ,,Noor-Eesti" on kirjandus-ja kultuurielule suurt mõju avaldanud. Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatun...
Ajaloo Kt A rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste usundit ,kasutades järgmisi märksõnu:haldjad,hinged,arbujad,Taara. V: Eestlased olid pagana usku. Nad uskusid haldjaid ja oma esivanemate hingi. Arbujad olid ennustajad kes olid hingede ja elavate maailma vahendajad. Kõige tähtsam jumal oli Taara. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlastel õnnestus pikka aega vallutajatele vastu seista. V: 1)Eestlased ei tahtnud võõrast võimu, nad võitlesid oma kodumaa eest. 2)Ei sõditud koguaeg, vahepeal oli rahuaeg. 3)Vahepeal tuli liitlasi appi. 3.Töö kaardiga. 4.Millist maakonda ründasid ristisõdijad esimesena? V:Ugandi maakonda. 5.Millises maakonnas asus linnus mis alistus eesti mandrialal viimasena
1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur. Riik tellis kirjanikelt positiivset elukujutlust ja rahvuslikkust. Tuntuim teos sellest ajast Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil". Jätkusid romaanivõistlused. 34 aastal tehti võistlus, mille auhinnaks oli 10 000 krooni. 38 aastal elustati võistlus taas. Selle võitis Karl Ristikivi teosega ,,Tuli ja raud". 1938 tõusis esile luuletajate rühmitus Arbujad. Luule 1922-1944 1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu). Poeedid jagunesid klassikuteks ja modernistideks(katsetajad). Sõda jättis jälje luuletajate hingeellu. Protestiti ebavõrdsuse ja vägivalla vastu ja mõeldi inimkonna saatuse üle. Mitmekülgsed sünteesijad olid Under, Semper ja Visnapuu. Klassikalise traditsiooni järgijad olid Adson ja Adamson. Modernistlikud luuletajad
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased k...
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
Murdeluule Esinema hakkab murdeluule ning üheks viljakamaks eesti mureluuletajaks saab Artur Adson (1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused...
Siurulased tähtsustasid armastusluulet . Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnaa. Tarapita eesmärk oli protestida poliitilise korra vastu. Tarapita looming oli ekspressionistlik. ARBUJAD - Arbujad on luuletajate sõpruskond, is oli seotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsiga Veljesto. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Maasing, Kersti Merilaas,Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Luuletajad olid vabaduse ja sõltumatuse poolt. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Enamik neist kirjutas luuletusi.
romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin” Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia
1956 Mart Lepikuga. Heiti Talvik oli samuti Eesti kirjanik, ta oli ka ,,Arbujad" liige. Heiti suri väljasaadetuna Siberis, Tjumeni Oblastis. 1934-st aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige, ja Kirjanike Liidu liige 1945, 1950 arvati KL-ist ebaseaduslikult välja, liikmeõigused taastati 1956. Betti oli ka luuletajate sõpruskonna ,,Arbujad" liige, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandus- teadlase Ants Orase koostatud anatoloogia ,, Arbujad: valmik uusimat Eesti lüürikat " järgi. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalsuse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti ja kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimeste sõltumatu isiksusena. Benrad Kangro on avaldanud Arbujatest kirjanduslooliste mälestus- tega põimitud essekogud ,,Arbujad" (1981) ja ,,Arbujate kaasaeg" (1983). Betti Alver suri 1989 aastal Tartus, maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. Ülevaade loomingust.
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest pilkavast kirjutisest oleks kergemini üle saadud, ku...
üsna selge autoripositsioon, siis ta hakkab vastanduma liiga keerulisele luulele. Ja dekadentsimaiguline haritlashoiak, mis 30ndatel E kirj süvenes, seda ta võõristab. Sütiste jääb sõja ajal Eestisse, oli mõnda aega ka Sks vangis ja kirjutab edasi. Tegelikult võib näha, kuidas need kõige hilisemad tekstid mingis mõttes hakkavad Arbujalikule värsikultuurile lähenema. ARBUJAD Nimi: antoloogia Arbujad 1938, koostaja Ants Oras Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. On tähelepanuväärne, et ta arbujatest kui tervikust, on ikka päris palju kirjutatud. Rühmitust kui sellist ei ole, aga mingi arbujate jutt käib koguaeg! B. Kangro on esindanud n-ö seestpilku, uurimuslik hoiak mitte ainult mälestuslik. Uurijatest eriti Karl Muru on tegelenud Arbujatega. Orase puhul võiks meenutada ka seda, et ta on
Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad
aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,,Tarapita" (Rühmatusi kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under) ja ,,Arbujad". Arbujad oli noorte luuletajate sõpruskond, mis kujunes välja Tartu ülikoolis. Sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. ,,Neil olid ühesugused vaated kirjandusele ja nad vastandusid senisele luulesüsteemile." Luuletajad Betti Alver, Barnard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viidik ja Mart Raud. Siis ma võin hea meelega rääkida sulle erilisest isikust ja tema nimi on Mart Raud.
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht
Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik. Sai tuntuks ,,tuumafüüsika isana". Charles Chaplin Inglise lavastaja, stenarist, näitleja, produtsent
4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ 9. Mitmeid kordi kuulutatud Eesti NSV rahva – ja teeneliseks kirjanikuks. 10. Siim Kallase sugulane 11. Suri 1989, maetud Raadi kalmistule • VARASEM LOOMING – Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et
puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910- 1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909- 1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits,
Rühmitused Noor-Eesti 1905-1915 1. Sai alguse 20.saj alguses loodud salajastest õpilasringidest. Eesmärgiks oli säilitada Eesti rahvust, kultuuri ja siduda Eestit Euroopaga - „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ - G. Suits 2. Liikmed: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala. Kaastööd tegid: J. Oks, A. Kallas, A. H. Tammsaare, E. Vilde ja M.Under. 3. Tegeldi peamiselt uus-romantismi ja modernismiga 4. Taunis saksa ja vene kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. 5. ilmus 6 numbrit ajakirja „Noor- Eesti“ 6. Ilmus ka 5 albumit, millest hinnatuim III., mis sisaldas prantsuse sümbolistide luulet (nt: Charles Baudelaire „Raibe“) 7. Lagunes I ms tõttu 8. Tähtsus: ▪ Loodi kirjastus „Noor-Eesti“ ▪ Rõhutas kirjandusteoste vormi (kujundus – Nikola...
10. Nimeta E. Hemingway 2 olulisemat eluloolist seika. Millised on tema teoste teemad Nimeta 1 kuulsam romaan ja jutustus! Kaks eluloolist seika: läks vabatahtlikuna Esimeses maailmasõjas rindele, osales korrespondendina Hispaania kodusõjas. Teoste teemad: lähtuvad tegelikkuses asetleidnust ning on suuremalt osalt autobiograafilised. Läbivateks teemadeks on võitlus, armastus ja võim. Romaan "Hüvasti, relvad" Jutustus - "Vanamees ja meri" 11. Kes on Arbujad eesti kirjanduses ja kuidas on nendega seotud Betti Alver ja Heiti Talvik? Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
60ndad aastad pagulaskirjanduses "Sula" algus Stalini surm Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi Sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleolud luules Teosed: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983)
„SIURU“ 1917-1919 „TARAPITA“ 1921- 1922 Kes kuulusid? August Gailit Albert Kivikas Henrik Visnapuu Johannes Johannes Semper Semper Artur Adson Marie Under Friedebert Tuglas Johannes Vares- Marie Under Barbarus Friedebert Tuglas (toimetaja) August Alle Jaan Kärner ...
MAIT MALMSTEN MAIT MALMSTEN sündinud 6.september 1972 Viljandis 1990. aastal Tallinna 13. Keskkooli 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 1993. aastast Eesti Draamateatri näitleja Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel 2013 Aleksandr Herzen Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Mänginud telelavastustes Mänginud filmides Click to edit Master text styles Second level Mait Malmsten Third level
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kil...
HEITI TALVIK Elust Elas aastatel 1904-1947 Kuulus rühmitusse Arbujad Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud ja läks tööle Kohtla- Järve põlevkivi kaevandusse Hiljem lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas oli ta mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu)üliõpilaste nime- kirjas 1934. aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
