Paigalind Vares Kristofer Vuks Liigitamine · Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. · Vareseliike on üle 60. · Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel. Eestis elutsevad järgmised vareseliigid · Hakk Corvus monedula · Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts. Mõistus · Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt
õpetajaskonnas. Perestroika aastaist, kui avanes EKP KK arhiiv, algas kurtmine et 8. Pleenum hävitas Eesti haritlaskonna, mis on ka tõsi, kuid haritlaskonna laialipuistamine algas juba 1940ndal aastal. Õpetajais paisati koolis välja, kihutati ühest maakonnast teise, väga paljud aeti ka poliitilistel põhjustel maalt välja. 1941.aastal oli üldhariduskoolides 5300 õpetajat, 1944 septembriks aga 3642 ning ka neist kolmandik kutseta, kuna õpetajaid palgati häda sunnil. Joannes Varese kurb juhtum 29. novembril kaotas EK(b)P KK ühe bürooliikme, Johannes Varese, kuid sentogramm ei ütle selle kohta sõnagi ja tavapärast otsust ka ei ole- nagu kõik piinlikud asjad, läks seegi ,,erakausta".Varese surma ametlikuks tunnistatud versioon koos arstliku komisjoni otsusega ja varese surmaeelse kirjaga pandi 14.detsembril 1946 aastal isegi ,,suletud ümbrikku". Ajalehtedes trükitud põhjus haiguse ägenemine ei kannata kriitikat ka protokolli jäänud teate põhjal, sest 26
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Kokku 24 filmis. Nooruspõlv Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida. Enne Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele
Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist NO99, Marika Vaarik Kommentaarid Sergo Varese kohta Sergo Vares "Kuidas seletada pilte surnud jänesele?" Teater NO99 ETV-salvestus. http://www.youtube.com/watch?v=w1XqQST
Kodukakk Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga lind. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 4045 cm. Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall
loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame, kas ta reageerib. 3. Vaatleme, kas vares sööb valmis orgaanilisi aineid. Siin kasutame kahte varest, ühele varesele paneme toiduks valmis orgaanilise aineid ja teisele mitte orgaanilisi aineid. Vaatleme poole tunni jooksul, kumb vares sööb ja kas sööb. Katse tulemused: 1. Vares liigub punktist eemale. 2. Vares reageerib puudutustele ja tõmbub puudutajast eemale. 3
esiteks ma ei saa aru ,mis see valge asi on ja ma ei oska lennata seetõttu ma polegi lõunamaale lendanud." Rebane vastas:"see valge asi on lumi ja selle teise probleemiga ma saan sind ka aitada." Linnupoeg küsis:"ei tea kuidas sina mind aitada saad?"Rebane sellepeale lähme minu urgu. Ja lähevadki rebase urgu. Linnupoeg küsib:"noh kuidas sa mind ,siis aitada saad." Rebane vastab:" mul on sõber vares ,ta võib sind lendama õpeteda ,aga enne seda kui ma varese kutsn peame kõhud täis sööma." Rebane andis linnupojale söökiks liha aga linnupeog seda ei tahtnud . Rebene küsis:" mida sina siis sööd?" Linnupoeg vastas:" ma söön teri, marje ja usse. Nad läksid otsima ja leidsid seda ,mida tahtsid. Siis kutsus rebane varese ja vares hakkas teda lendama õpetma ,aga ta ei saanudki lendamist selgeks .Seepeale rääkis vares linnupojale jõuludest ja lumest ja ütles:" et jõulude ajal tuleb soovida midagi ja see võib täide minna
süüdistades teda baasidelepingu rikkumises. 16. juunil esitas ta ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete nõukogude lisasõdurite sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus Eesti ala sisuline okupeerimine. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ehk Umsiedlung, mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni. 21. juunil seati Eestis NSVL-u nõudmisel ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre, millega Eesti muutus ka poliitiliselt NSVL-st sõltuvaks. Peagi toimusid ka nõukogulikud 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus NSVL-meelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis muudeti Eesti Vabariik Eesti NSV-ks ja Varese valitsus "palus" Eestit Nõukogude Liiduga liita, anneksioon toimus 6. augustil, mil NSVL-i Ülemnõukogu Varese "palve" rahuldas. Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (19401941)
9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas ämbritega, kui ta üle aia "hiilis", ning jäi magama sinna, kuhu kukkus; vares istus õrrel
kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje. Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose "Vastutusrikkal ajal" (1933). Aastal 1940, Eesti okupeerimise järel, esitas Moskva emissar Andrei Zdanov Varese üsna ootamatult "rahvavalitsuse" (Nõukogude okupatsioonivõimude meelse valitsuse) peaministrikandidaadiks. Pakkumine võis tulla ka Varesele endale ootamatult, ehkki on ka vastupidiseid väiteid. Igal juhul võttis ta pakutud koha vastu: 21. juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile ametivande. Võimalik, et tema ja mõned ta ministrid lootsid, et nad suudavad vähemasti formaalsegi iseseisvuse säilitada (nn.
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka lennata, aga see ebaõnnestus. Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis juba teist korda Mihkli. Kuid ka edaspidi käis Mihkel ainult vanaema järel. Aeg oli kaalikaid istutada. Vanaema pani taime auku ja Mardu kastis. Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud, kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel. Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud sealperes veel nähtud
aasta suvel olemast lakanud (nähtavasti siis ikkagi N.Liidu kuritegeliku anneksiooni tõttu), millest püütakse rahvusvahelise õiguse vastaselt teha järeldust, et Tartu rahuleping olevat kaotanud kehtivuse. Riigi kadumist on püüdnud tõestada ka paar eesti autorit. Öeldust ilmneb, et juriidiliselt tähtsaimad sõlmküsimused Eesti 1940.aasta ajaloos ja riigi järjepidevuse tuvastamisel on üleminek Varese valitsusele ning kollaborantliku "riigivolikogu" valimiste lugu. Neid käsitame allpool pikemalt. Tuleks muidugi valgustada ka rahva kui enesemääramise õiguse kandja vahetut vastupanu okupatsioonikorrale, kuid see on üldteada ja selleks käesolevas lühiartiklis ruumi ei jätku. Anname vaid põgusa ülevaate Eesti esimesest 3 suurest vastupanuliikumisest vastukandidaatide esitamisest 1940.aasta valimistel.
Juhiks olemine ja saamine Uurimustöö Steven Parm 11.A Uurimustöö eesmärk Uurida juhiks olemise vajadust ja tähtsust Millised omadused peaksid olema juhil? Mis on juhiks olemise plussid ja miinused? Juhtimis strateegia olemaolu Uurida Varese Külalistemaja juhi Juta Valli juhiks saamist ja olemist Juhi töö Reguleerida meeskonnatööd Tuleb seada eesmärke ja valida vahendeid Kehtestada tegutsemise ja hindamise kriteeriumeid Hinnata jätkusuutlikust Firma liikmete mõjutamine ühise eesmärgi nimel Üksiktegevuste koondamine tervikuks Juhi omadused Oskus kujundada efektiivset meeskonda Kuulamisoskus Innovatsioonivõime Motivatsioon Teadmised Kogemused
Nad otsustavad teha seda koos, sest üksinda poleks ükski neist seda jõudnud. Luik proovib koormat üles pilvedeni vedada, vähk ronib tagurpidi ning haug tirib koormat vee poole. Kuna igaüks töötab eri suunas, siis ei liigu koorem paigast. Millegi saavutamiseks tuleb teha koostööd, mitte käia oma rada. VARES JA REBANE Teine valm, pealkirjaga ,,Vares ja rebane", räägib sellest, kuidas rebane kasutab ära oma kavalust ja varese lihtsameelsust, et kätte saada juustutükk varese noka vahelt. Ta kiidab varest ning lubab talle kuninganna trooni. Ka selles loos on oma õpetlik moment. Igat juttu, mida sulle räägitakse ja igat lubadust, mida lubatakse ei tohiks võtta täieliku tõe pähe. HUNT JA KURG Valm, pealkirjaga ,,Hunt ja kurg" räägib aplast hundist, kellele jääb luu kurku kinni. Hunt palub kure appi. Kurg tulebki ja võtab luu hundi kurgust. Kurg soovib oma heateo eest tasu, kuid hunt ei nõustunu talle midagi andma
NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. Lemmiktegevused ja külalised Sagedane külaline talus oli Mart Raud koos abikaasaga. Raanilt tegi J. Vares matku siinsesse ümbrusse – käis jahil, marjul või niisama põldudel ja metsas hulkumas, tulles tagasi lillekimbu või maasikatega. Mälestused Johannes Varesest Praegu Raanil elav J. Varese õetütar Salme Kõverjalg mäletab teda just sellisena – elurõõmsa ja nooruslikuna, soojasüdamelise loodusesõbrana. Aitäh tähelepanu eest!
orkestrid. Euroopa muusikatraditsioonid ja angloameerika popkultuur ühinesid Heliplaaditööstuse tekkimine. Jazz levis üle maailma. Charles Ives (18741954) Esimene suurkuju Ameerika süvamuusikas. Modernlistlik helilooja. Katsetas polütonaalsuse, klastrite ja mikrointervallidega Tema muusika oli ignoreeritud. Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2 Edgar Varese (18831965) Mõjukas Ameerika helilooja Prantsuse päritolu Elekrtoakustilise ja löökpallimuusika pioneer George gershwin ( 18 9 8 1 9 3 7 ) Hea klaverimängupraktika ja muusikaline silmaring Õppis muusikat omal käel, võttis ka eratunde Gershwin pidas jazzist ja bluusist lugu, ning oli seda meelt et jazz on Ameerikas kujunenud energia tulem. Selle huvi tulemusena sündis kaks jazzist ja afroameerika elustiilist
Kaks tähtsamat allorganisatsiooni olid Alaline Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Eesti oli Rahvasteliidu liige alates 22. septembrist 1921. Eesti okupeerimise järel vabastas Johannes Varese valitsus 11. juulil 1940 Karl Selteri ametist, kuid Selter jäi Genfi ja jätkas oma ametikohustuste täitmist. Eesti liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946.
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks.
11) S U V I 12) L U I G E T A P J A 13) K A L U R 14) P Õ L E M I S 15) K A S S 1) Mis saar paistis Roomassaarest vaadates Abruka metsaviirust? 2) Kus toimus peamine tegevus? 3) Mis nimi seisis Mardul sünnitunnistusel? 4) Mis värvi oli mardu üks silm? 5) Varese peres oli vaid üks tüdruk sündinud. Mis talle nimeks pandi? 6) Mille kinkis Leemet Mardule lepituseks? 7) Kuhu Mihkel elama seati? 8) Kus käis Mardu iga päev pärast kooli? 9) Vanaema hüüdnimi. 10) Mis oli Mihkli nimi sündides? 11) Mis aastaajal tegevus toimus? 13) Kuidas Mardu vanaisa kutsuti? 13) Mis ametit Leemet pidas? 14) Millisest surmast Mardu jaanipäeval Leemeti päästis? 15) Mis loom Mardul oli enne jänest?
Retsensioon Jüri Tuulik ,,Vares" 4. detsembril käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Vares", mis on valminud Jüri Tuuliku samanimelise raamatu põhjal. Publiku ette toodi Urmas Lennuki dramatiseering sellest teosest ning see oli tema kümnes tükk, mis on lavale jõudnud. ,,Vares" räägib noorest Mardust, kes ühel päeval leidis varese, kelle otsustas enda juurde elama jätta. Tema pere oli selle vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ning lõpptulemusena sai vares Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud
rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm. Paradiisilindude tiivad on ümarate otstega, jalad on tugevad ning kohastunud okstel istumiseks. Enamikul paradiisilindude liikidel on erinevate sugupoolte värvus erinev. Emaslinnud on harilikult tagasihoidlikuma välimusega , et nad munade haudumise ajal poleks liialt silmatorkavad.
1. Kus toimus selle loo tegevus? Selle loo tegevus toimus Abrukal. 2. Mis oli Mardu välimuses kummalist? Mardul oli üks silm pruuni värvi ja teine sinist värvi 3. Kuidas põhjendas Mardu oma kooli sõpradele sadamas käimist? Ja mis oli selle tegelik põhjus? Mardu põhjendas, et käib sadamas suuri laevu ja kraanasid vaatamas. Tegelik põhjus oli, et Mardu ei saanud päevagi ilma Abrukat nägemata olla. 4. Kuidas leidis Mardu varese? Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4 linnupojaga õhtuhämaruses, kellest üks oli elus, kui ta koolist tuli. 5. Miks ei tahtnud Mummi alguses varest koju jätta? Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6. Miks ei sallinud Mardu Leemetit? Mardu arvas, et emal pole uut meest tarvis
16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega
Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veek...
10. Värvukese kaebus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 9 VARESED HALLVARES. Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, olles teistega võrreldes mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega väljenda sellist respekti nagu ronga puhul. Halvaendelisuse poolest jääb ta samuti rongale alla. Varese ilmumist eluhoonete lähedusse on võrreldes ronga ilmumisega peetud vähem surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit. Varese poole pöördumisel kasutati samasuguseid sõnu
liige. - 1920. aastal valiti ta Eesti Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei (EISTP) ehk isesotside esimeheks. - Järgnevalt asus ta üha enam tegelema ajalooga, jätkates pooleli jäänud õpinguid ülikoolis. Pärast magistrikraadi omandamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui organisaatorina. - Pärast 1940. aasta juunipööret määrati ta Johannes Varese valitsuse ministriks[2] ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus komparteisse astumise avalduse (soovitajateks olid Johannes Vares ja Nigol Andresen). - 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Ülikooli rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus Kruus Nõukogude Liidu tagalasse ja täitis seal EKP ja ENSV Rahvakomissaride Nõukoguülesandeid. ISIKLIK ELU: Hans Kruusi esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap)]
pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks lendamise . Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi • Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. • See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega. • Nüüd ilmnes, et ka teised dromaeosaurid olid võimelised liigutama oma käsi sellisel viisil. Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi • See oli vanim tuntud lind ning umbes varese suurune. • Tal oli väike rinnaluu ja pikk saba, mis võis anda kiirema manööverduse põgenemisel. • Lendamine oli ilmselt võimalik vaid lühikeste hüpete näol. • Tiivaotsad ümmargused ning suled sarnased tänapäeva lindude omadele. Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi • Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks toetusstruktuuriks tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida.
Eesti haldusjaotus 1954. aastal 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva; 30 rajooni 24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st 1962 aastal Pärnu rajoon 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon Maakond ja vald ------1950.a rajoniseerimine----> Rajoon ja külanõukogu STALINI AEG_______________________________________________________________ 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine
kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse. Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis kohale Eesti erikomisjon ehk ,,Kulla saatkond" rahaministri abi Tõnis Varese juhtimisel ja fotograafina üka vendadest Parikastest. Erikomisjoni kuulusid veel Krediitpanga direktor Artur Uibopuu, Tallinna Linnapanga direktor Harald Normak, riigikassa, tolliameti ja riigikontrolli esindajad. Kui saadetis kaheksa miljoni kuldrublaga jõudis kell 19.55 Tallinna, laaditi see kolmele veoautole. Balti jaamast Eesti Panga juurde suundunud kullavoori ees sõitis sõiduauto erikomisjoni liikmetega. Tallinna Teataja sõnul saadeti veoautosid
-serialism: muusikaline materjal on korraldatud süsteemiks -aleatoorika: improvisatsioon etteantud piirides -puäntilism e. Punktmuusika: muusikaline materjal on jaotatud üksikuteks nootideks ehk punktideks -konkreetne muusika: heliteose loomisel kasutatakse salvestatud mittemuusikalisi helisid, mitmesuguseid mürasid ja loodushääli. -elektronmuusika- elektrisignaali mundamine helisignaaliks, kõla- ja müraefektid, süntesaatorid. Edgar Varese, Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen, John Cage. 9. Kirjelda ja püüa analüüsida ühte J. Cage`i teost. 10.Minimalismi põhitunnused. Muusikaline materjal napp, puudub arendus, arendusvõtteks on lühikeste elementide kordus. Tagasipöördumine heakõlalisuse, tonaalse harmoonia ja meloodia poole.
kummastust. Sest olen veider. Sööklast kooli tagasi jalutades jooksen justkui juhuslikult vastu puud. Koolimajja sisenedes astun vastu klaasust. Teen imelikke häälitsusi ja kummalisi nalju. Möödakäijad on segaduses. Minul on aga väga lõbus. Veidrus vabastab piirangutest. See tasakaalustab üldist distsiplineeritust ja hallust. Veidrusi meeldib teha ka minu sõpradele. Avatud klassiakna all tegime koos varese häält. Jällegi olid möödujad hämmeldunud. Meie naersime. Klassivend Viljari kommentaar sellele loole oli: "Issand jumal! Ma olen debiilikute klassis!" Veidrusel on siiski ka omad piirid. Neid ületades muutub olukord drastiliselt. Kui heatahtlikust vembust saab kellegi vastu suunatud vaimne või füüsiline terror, on asi halb. Siin tuleb mängu juba inimõiguste rikkumine. Kedagi ei tohi lüüa, kättpidi mööda koridori
Balti riikide ja rahvaste valikud ja võimalused II maailmasõjas On üldlevinud arvamus, et sõja tulemusi mõjutavad riikide taktikalised käigud ning hea riigijuht. Enamik riikide kohta, mis osalesid II maailmasõjas, see ka kehtib. Kas Balti riikide saatus sõltus samadest faktoritest? 23.08.1939 sõlmisid Natsi Saksamaa ja NSV Liidu esindajad Molotovi Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. Eesti ja Läti jäid Nõukogude Liidu mõju alla, Leedus algselt Vilniuse piirkond, hiljem ka kogu Leedu. Kõikide riikidega toimiti sarnaselt, et sealne võim kukutada ning Nõukogude-meelne valitsus võimule saada. Mina leian, et siinkohal otsustati Balti riikide saatus juba ära, kuna neil ei olnud sõnaõigust oma saatuse määramisel. Esimeseks taktikaliseks käiguks NSV Liidu poolt oli Baaside Leping, mis esitati kõikidele kolmele Balti riigile. Eesti kirjutas alla baaside lepingule 24. Sept. 1939, millega lubas oma territooriumile...
,,Mis sind vaevab ,vana karu?" Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele, et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares: ,,Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama. Ta korjas endale suure kuhja oksi ja ehitas varese õpetuste kohaselt ümmarguse okstest pesa. Karu oli oma tööga väga rahul ja läks uude majja pikutama. Kui karu peale paaritunnist pikutamist oma silmad jälle lahti tegi, nägi ta rebast tema poole jalutamas. Ta tervitas rebast rõõmsalt ja uhkustas oma majaga. Rebane tervitas karu vastu, jäi tema maja vaatama ja hakkas naerma. Ta ütles karule: ,,See pole ju mingi maja, see on hoopis linnupesa! Siin hakkab talvel külm, sul pole ju isegi katust pea kohal!"
oli valmistatud Uno Pohrti masinavabrikus. · · Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris paiknev ekspositisioon annab ülevaate Viljandi linna ajaloost. Varese sild. · 1925. aastal otsustas Viljandi Linnavolikogu ehitada esimese Kirsimäe ja Lossi tänava ühendamiseks silla. Projekti koostas tol ajal Danzigi ülikoolis õppiv tulevane kuulus arhitekt Johannes Fuks. Silda ehitati 1925. aasta 31. augustist kuni sama aasta 9. novembrini, mil komisjon selle vastu võttis. Sillale korraldati nimepanemise konkurss, ja kuigi poolehoiu võitis Lossi sild, hakati seda tollase linnapea Jaan Varese tõttu Varese sillaks kutsuma.
[10]. Sooline koostis on Eestis 20. sajandil olnud alati naiste kasuks. 1930. aastal oli 1000 mehe kohta 1130 naist, 1957. aastal 1279 naist. Poisse sündis küll alati rohkem, kuid 2025 eluaastaks tasakaal võrdsustub. Sõjajärgsetel aastatel oli vahe eriti tuntav, kuid 1970 aasta rahvaloenduse järgi oli kuni 29-aastaseid mehi rohkem kui naisi. Linnalistes asulates oli naiste ülekaal suurem kui maal.[11]. Stalini aeg 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Varese palve rahuldas. Vastavalt Saksa-Nõukogude leppele algas septembrist ka baltisakslaste ümberasumine Saksamaale
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage,
väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. · Mõned päevad hiljem seadis Moskva Eestis ametisse endale kuuleka ''rahvavalitsuse''. Selle etteotsa sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Juulis järgnesid Riigikogu uue koosseisu ''valimised'', valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6. augustil 1940 võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioon. · Sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus).
ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul; noorkotkaste lipulaul, meremeeste laul, kaluri poeg, laevahukk, raudtee, pillimehed, poiste tants. Pilkelaul, juku otsib ametit, rott lusikaga, kanged mehed, jüri kont ja villem vant, tsilga, tsilga tsilgake Hiir rätsepaks..
mis juurdub vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale., geto - Väljend tuli laialdaselt kasutusse Teise maailmasõja perioodil, mil seda kasutati natside loodud vähemusrahvuste linnaosade kohta., juunipööre - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla., narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva
Ta leiab sealt kassetid, kuhu tüdruk on peale rääkinud oma mõtteid nagu päevikusse kirjutatakse. Sellest saab ta teada, et Iisi parim sõber Merle on ära kolinud ja et uueks pinginaabriks on üpris imelik Robert. Samuti avaldab tüdruk oma jamad klassiõe Cathyga, kes tema juures peo oli korraldanud. Kalmistult leiab Iisi väikese varesepoja, kelle ta enda juurde võtab ja kelle eest hoolitsema hakkab. Linnukese nimeks saab kohe Pedro. Algul proovib ta muidugi varese loomaaeda viia, kuid seal saadetakse ta koju ning muud ei jäägi üle, kui ise Pedrot kasvatama hakata. Ema ei ole algul selle üle küll kõige õnnelikum, kui siiski nõustub. Iisi käib üheksandas klassis ning tal ja ta klassikaaslastel tuleb proovikirjand kirjutada. Robert jääb sellele veidi hiljaks, kuid mõne hetke pärast tehakse koolile pommiähvardus. Kõiki evakueeritakse, Robert aga peab direktori kabinetti minema. ,,,,Niikuinii on see mingi pula," naeris Marko
....................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... 4) Iseloomustage J. Varese ja K. Pätsi poliitilist tegevust 1940. aasta suvel. (2 p) Johannes Vares - ............................................................................................................................ ........................................................................................................................................................... ...........................................................................................................................
nas. Eesti Nõukogude Liitu inkorporeerimise kohalik koordinaator oli Vladimir Botškarjov, kes tegutses NSVLi kaubandusesindajana ja NSVLi Tallinna saatkonna volinikuna alates 1930ndate aastate lõpust. Ta määrati 1940. a juunis NSVLi saadikuks Eestis ning alates 1940. aasta septembrist kuni 1941. aasta augustini tegutses ta ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVLi Rah- vakomissaride Nõukogu esindajana. 21. juunil 1940 ametisse nimetatud peaminister Johannes Varese valitsus sai korraldu- si Ždanovilt, Botškarjovilt ja teistelt Nõukogude Liidu saatkonna ametnikelt ning samuti mitmete valdkondade (rahandus, majandus, väliskaubandus, Siseasjade Rahvakomissariaat, raudtee) volinikelt, kes olid saadetud Eestisse. 1940. aasta augusti alguses registreeris NSVLi Ülemnõukogu ametlikult Eesti, Läti ja Leedu vastuvõtmise NSVLi. Alustati Eesti Vabariigi riiklike struktuuride asendamist Nõu- kogude struktuuridega. 25
kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse ning selles süüdistab ta oma kasuema Kartinit. Iisil aga veab ja ta ema tuleb Eestisse elama. 2. Tsitaadid. 1. ,, Jah pole mitte varese haisugi´´ lk 90 Naljakas lause kuna varesed ei haise . 2. Kui teaks, mis elle 'lõhnavee' nimi on , siis laseks koolis arvutifännidel vastava hoiatuse internetti panna: ,,Gaasihäire ! X lõhnaõli tegelik nimi on ,, Hallitanud junn täis oksendatud toomingaoksal´´ lk 25 Väga naljakas lause ja hea fantaasia . 3. ,,Mis pastor vöi kirikuõpetaja? See on maausuliste hingekarjane , Asko või ,
Looduselamuste üheks kõige ebameeldivamaks osaks ongi tõenäoliselt reostus ja saaste seal, kus seda mitte mingil juhul olla ei tohiks. Kuid rääkides siiski positiivsest, on kindlasti elamuseks näha oma silmaga ja katsuda oma käega mõnda looma või lindu, kes tavaliselt ligi ei tule. Kuna ma olen maalaps, on mul kokkupõrkeid metsloomadega ikka olnud, kuid kõige eredamalt meenub mulle vares ,,Kraaksu". See juhtus umbes 5 aastat tagasi, kui ühel päeval leidsime noore varese, kes mingil põhjusel lendu tõusta ei saanud ja komberdas pikka aega ringi. Täpselt ei teagi, kas oli mõni koer talle liiga teinud või ta oli lihtsalt liiga nõrk, et veel lennata. Mõne ajaga ta harjus meiega ja saime teda isegi kätte võtta, toitsime teda ja hoolitsesime tema eest nagu lemmiklooma eest. Vahel oli ta meil isegi toas. Lõpuks hakkas ta ikkagi pisut oma tiibu liigutama, esialgu lendas õues toolide
o Äiu, lahke lapsukene o Uni tuleb o Unelaul o Ehatäht kiirgab o Juba liigub lingi juurde lapse kasvamisest o Oad sulle, kaerad mulle o Lapsuke tahab põlvele o Upa päikese ääre peale o Tantsi, tantsi tammekene o Jälle kevad o Lõokese laul o Pääsukese laul o Käole o Vihmapilv vii endaga o Värvukese kaebus o Varese hädaldus o Kuke laul o Meie loomad o Meie miisu, tiisukene o Küsimused o Roti pulmad o Kassile o Uudishimulikud kassid o Laps kiisule aabitsat õpetamas o Külalised o Sõidulaul o Sõit-sõit üle sõmera o Sõjamees o Piitsavarrel ratsutamas o 1,2,3,4,5,6 o Kui mina sõidan saaniga o Ratas tahab rautada
Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis kiirkorras ja Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus valitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 6. augustil võttis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV vastu Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. Teise maailmasõja puhkedes Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega nr. 179 1. septembrist 1939 (RT 1939, 73, 579) kuulutas, et Eesti
Leedu ) valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15. Juunil , Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka ,,rahvavalitsuse". Selle etteotsa pandi artist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Juulis toimusid Riigivolikogu uue kooseisu valimised, valide sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123)
sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.) 11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane? Linnusulgede värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid ehk värvained. Melaniinid sünteesib lind ise ning seejärel omandab musta värvuse. Melaniini leidub looduses kahes vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud ise toota ei saa, kuna neil puudub selleks vajalik ensüüm. Seega tuleb kõik vajalikud karotenoidid saada toidust. Karotenoidid annavad sulestikule punase värvuse. Valge värvus tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse nii-öelda alusvärvuseks. Sinine värvus on nn struktuurne värvus, mis tuleneb sulgede erilisest siseehitusest, suleroodudes paiknevatest käsnjatest rakkudest, millelt eri lainepikkusega valgus peegeldub eri suunas. (Sepp 2012)
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
