kasvatuse õpetajaks. Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal. Kas õpilased pole söönud või alles söönud, koolipäevast juba väsinud või alles tõusnud. Alati leidub mingi faktor, mis segaks head õppetundi, kuna tegu on füüsilise tööga. Kuna ma ei nõuaks, et õpilased ei käiks tunnis, ei käiks ma ise ka. Teeksin õpilastega kokkuleppe, et direktoril pole vaja seda teada. Siis on mõlemal osapoolel win-win olukord. Käiksin tundide aeg poes ja sõbrannadega kohvikus ning passiks niisama facebookis
pealt koma puudu, kus ta olema peaks. Ning meeles tuleks pidada, et sõnade kui, nagu ees on koma, kui nende järel on öeldis, s.t. nad alustavad kõrvallauset. ° Õigekirjavead. Neid on õnneks vähem, aga siiski mõned on. Näiteks mina olen kirjutanud sõna ,,ühtset", kuigi õige oleks ,,ühist". ° Lisaks selle veel, et näiteid peaks olema rohkem. Tekst võiks rohkem argumenteeriv ja arutlev olla. ° Meelespea ! võibolla ! kogu aeg ! tahestahtmata ! iga päev ! kas või ! vahel = mõnikord, vahest = ehk, vast = alles või äsja ! järgi = põhjal, järele minema ! enne = varem, ennem = pigem ! liide gi/ki on alati sõna viimane osa ! tundtunnilt, tund tunni järel, tunnist tundi
Aasta peale teeb see kokku 29 miljardit barrelit(Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga). Ülemaailmne naftatarbimine 1950. Aastast on seega kasvanud 8kordseks, sest siis toodeti päevas 10 miljonit barrelit. Naftavarud pole piiramatud, ning seega need numbrid on ikka väga suured. Arvan, et maailmas võiks kehtestada väiksema piirangu nafta kasutamiseks, kui see praegu on, sest naftavarud on siiski ju piiratud ning tahestahtmata saavad need kahjuks ka kunagi otsa. See kõik aga toob maailmamajandusele suure kahju. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.finantsvaade.ee/analuusid/naftast http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid1819/Milleksmeilenafta
Valguse ja varju piiril Mario Tromp Valgus ja vari, kas hea või halb? Tahestahtmata sildistame me erinevaid olukordi elus, nii asju, inimesi kui ka tegevusi. On kujunenud arusaamad, et tervislik eluviis kuulub positiivse ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset
riietumise ning liikumisega. Kahjuks paljudel juhtudel on eakatele need tegevused raskenenud või isegi täiesti võimatud. Sageli on abivajajatel liikumispuuded või tasakaaluhäired, milleks on neil olemas kas liikumisraamid, küünarraamid, rulaatorid. Neile on need igapäevased kaaslased, milleta nende elu oleks raske ette kujutada. Inimesed on siiski loodud selleks, et nad saaksid iseseisvalt hakkama ning eks see ole ka iga indiviidi soov. Kahjuks vanemaks saades tahestahtmata muutub liikumine üha keerulisemaks. Kargud ning erinevad ratastel abivahendid on selliste juhtude korral lausa asendamatud ning vahendid, mis võimaldavad inimestel ennast tunda täisväärtusliku ning iseseisvana. Tänapäeval on hakanud paremuse suunas muutuma ka tava, et uusi hooneid projekteerides mõeldakse ka puuetega inimestele. Nimelt luuakse võimalused pääseda asutuste ligi ka ratastooli või mõne muu taolise abivahendiga. See loob inimese jaoks olukorra kus ta saab
SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilsed ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Väga energiarikkad ained, inimene saab põhiosa päevasest energiast ja tööjõu just süsivesikutest. Kuid ei saa toituda ainult süsivesikutest kuna need annavad ainult energiat ja isoleeritud süsivesikud on B1 vitamiini röövlid ning organism vajab tahestahtmata kõiki vitamiine ja sealhulgas siis ka B1. Seega ei saa süüa ainult süsivesikute rikast toitu energia saamiseks. Süsivesikuid leidub kõige rohkem looduses ehk taimedes on 75-90% süsivesikuid, loomades 2%, seentes 3% ja mikroorganismides 12-30%. põhiosa süsivesinikke koos valemite, nime ja otstarbega. 1) glükoos - C6H12o6 viinamarjasuhkur. imendub väga kergeseti ja seega kasutavad sportlased seda peale raskeid treeninguid, et taastumine oleks efektiivsem.
tänu selllele, et me oleme garanteerinud endale tagala- igal aastal saavad tuhanded Eesti noormehed sõjalise ettevalmistuse kaitseväes. Tooksin veel ühe eestlastest endist sõltuva põhjusena välja selle, et Eestimaal tol ajal elanud inimesed, ei suhelnud ega arendanud koostööd oma naaberriikidega, kes oleksid olnud üks plussplunkt tagalas. Paraku aga oli see eelis tol ajal olemata. Kuid tahestahtmata on kujunenud minu, kui eestlase, seisukohaks ajapikku välja see, et me olime piisavalt tugevad, vajaka jäi vaid massi ja arengut, mis ei sõltunud eestlastest. Arvan, et sõltumatud põhjused ületavad sõltuvad põhjused, sest ükskõik kui arenenud ka meie relvad poles, ei saaks siiski 1000 eestlast 100 000 sakslase vastu võitu etteaimavalt astuda. Siit tuleneb ka järgmine põhjus. Kuna eestlasi oli vähe, oli nende
Me muudame end pidevalt selle nimel , et sarnaneda nendega. Ja vahel võib see meile endilegi alla suur üllatus, kui avastame, kui ristivastupidiselt me oma algsele arvamusele oleme käitunud. Niisiis me areneme kogusaeg. Pidevalt toimuvad ka meiega muutused. Iga päev, mille oleme mööda saatnud koolis, kodus või tööl, muudab meie olemust ja annab meile juurde teadmisi erinevatelt eluvaldkondadelt. Sest inimene tahestahtmata analüüsib alati esmakordselt teada saadud informatsiooni või nähtud detaili. Õppides, lihtsalt telekat vaadates või muuga tegeledes tuleb meil tihtipeale endale omaks võtta üllatus, et meie senine arvamus või teadmine osutus hoopiski valeks. Osad muutused meiega võivad ka toimuda lihtsalt olukorra sunnil ja need toimuvad pikkema aja jooksul. See võib juhtuda siis kui oleme sunnitud vahetama oma elukohta, töökohta kooli või muud taolist
" MITTE JÕUS POLE TÕDE, VAID TÕES ON JÕUD" Elus tuleb tihti ette olukordi, kus jääb peale ekslik põhimõte, et sellel, kes on tugevam, on ka õigus. Nii on see olnud ajaloos ja on ka tänapäeval. Tegelikult ei vasta see aga tõele. Mitte jõus ei peitu tõde, vaid tões peitub jõud. Paljud riigid sõdivad omavahel territooriumite pärast. Võidab osapool, kelle armee on tugevam, kuid alati pole sõja tulemus õiglane. Rahvas, kes on oma maal elanud juba sajandeid, peab oma kodust loobuma lihtsalt selle tõttu, et riigi sõjavägi pole piisavalt tugev. Sarnaselt paljude teiste riikidega on ka Eesti olnud sellises olukorras. Läbi ajaloo oleme me kuulunud nii Venemaa, Saksamaa kui ka Rootsi võimu alla. 1918.a. suutsime aga võidelda välja meile oma iseseisvuse, mis kestis kahjuks väga lühikest aega. Mõnda aega olime taas võõrvõimu all, kuid alates 20.08.1991 oleme me jälle Eesti Vabariik. Seega ei kuulu maa mitte sellele ...
Kui kevadel võimalust polnud oli aega alustada juba sügisel. Juba varakult oli ette teada, et tähtaeg on aprillis. See stress ja higi, mis kõik tekkisid on puhtalt omalooming. Koolistress on enamjaolt õpilase enda põhjustatud ning selle vältimine ei ole tegelikult väga raske. Tuleb käia tundides kohal, ülesanded õigeks ajaks ära teha ning puudulikud hinded esimesel võimalusel ära parandada. Halbu hindeid ja hüüumärke tahestahtmata tekib, kuid stressivältimiseks on targem need ära parandad nii vara, kui võimalik.
,,We´re one, but we´re not the same...." (U2) Peep e. kuuluvustundest 21. sajandil 21.sajandil oleme jõudnud selleni, et ükski riik ega rahvus ei saa hakkama eraldiseisvana. Vajalik on koostöö nii riikide, kui ka igasuguste organisatsioonide vahel. Kuid tahestahtmata peavad väiksemad alluma suuremate tahtele või looma omavahel liite, et seista vastu suuremate kavatsustele, et paista suurema ja tugevamana. Igasuguste liitude koostöö on õilis- luua ülemaailmne majandussüsteem. Nagu me teame ei ole tänasel päeval enam riiki, mis tuleks toime täielikult isoleeritult ning ei teeks koostööd teiste riikidega. Kuulumine majandus organisatsioonidesse ja ühendavatesse liitutesse on eriti tähtis just väiksematele riikidele nagu Eesti
Raha on nagu magnet, mis nõrgemaid, raha ülistavaid inimesi enda poole tõmbab. Vastu saavad astuda vaid need, kes on sama tugevad või tugevamad ning näevad raha vahendina, mida ära kasutada kui orja, mitte muutudes ise raha orjaks. Ühtlasi on raha omamine ka võimalus head ligi tõmmata. Kuidas aga jääda iseendaks, olles surevstatud nende poolt, kes raha esmatähtsaks peavad? Raha on siiski vaid vahend millegini jõudmiseks. Raha paberina on väärtusetu, õnne saab selle abil leida vaid siis, kui osata arukalt otsustada ja hiljem õigetesse kohtadesse investeerida. Juba aegade algusest peale on rikkamad vaeseid inimesi allutanud ja orjastanud ning seeläbi realiseerinud enda soove, mitte sõltunud teiste unistustest. Raha endale kasulikult paigutamine muudab elu mugavamaks ja suurendab juba olemasolevat õnne, kuid ainult rahale õnneotsinguil lootma jääda ei tasu. Raha ei peaks olema tee õnneni, kuid praeguses ühiskonnas on see nii. Nii kõik ese...
Kas Eestis austatakse inimõigusi? Meenutades möödunud raskeid ajajärke Eestis ning seda, kuidas meie esivanemaid kui loomi adra ette rakendati, kerkib tahestahtmata esile salapärane vimm. Aastasadu, kui mitte tuhandeid on eestlased olnud kannatajada, kellelt on võetud suur osa varandust ning hinge jäetud parandamatud haavad. Nüüd on aga saabunud aeg, mil seadusega on kõik inimesed kõigiga võrdsed. Peab see paika või on see paratamatu illusioon? Kas riik on andnud endast parima, muutmaks Eestit riigiks, kus on hea elada? Nüüdseks, kus ollakse kätte võidelnud iseseisev, omaenda riik, on inimestele antud palju vabadusi.
Olles globaliseerimise keeristormis on paratamatu, et meie ühiskonda tulevad inimesed teistest riikidest, rahvustest ja kultuuridest. Kui me tahame käia maailmaga ühe sammau ja anda haridust kõigile, siis peame olema valmis seda ka tegema. Lapsed, kes oma vanematega võõrustajamaale kaasa tulevad soovivad omandada haridust, kas siis emakeeles või teises (võõr) keeles. Kuna meie riigil ei ole raha, et anda rahvusvähemusgruppidele emakeelset haridust, siis tahestahtmata tuleb kakskeelsed lapsed panna eesti õppekeelega kooli ning õpetajad peavad paratamatult õpetama teiste laste kõrval ka neid. Tendents on ka sinnapoole, et järjest rohkem meie koolidesse võõrtööliste lapsi tuleb ja neile kõigile peab haridus olema kättesaadav. Seega tuleb antud valdkonnaga ja sellest tulenevate probleemidega tegeleda. Õnneks on haridusministeerium teadvustanud, et mitmekultuuriline haridus on paratamatus meie koolides ja õpetajad peavad õpetama ka lapsi,
Tänu informatiivsele meediale on meil siiski rohkem infot, kui oli seda võimalik saada Nõukogude Liidu ajal. Meil on isegi informatsiooni üleladvestumine, sest meedia pakub meile rohkem, kui meil vaja on. Iga inimese enda teha on aga see, kui palju ta sellest kasutab ja mida tõeks võtab. Kuigi need kõik kolm valdkonda käsitlevad oma teemat ja tegutsevad erinevate võtetega, siis kõik nad on nii tihedalt üksteisega seotud, et sageli on isegi raske neid eristada. Meedia mõjutab tahestahtmata, andes meile nii võimalusi kui ka võttes neid. Muidugi pole meedia läbi ja lõhki mõeldud inimesi kontrollima, kuid siiski pole ühestki selle alaliigist puudu kasvõi tibatillukene viide või soovitus. Ühtlasi meedia võtab meilt meie individuaalsuse ja andes vastu meile maailma, kus keegi pole kellegist parim, aga alati on olemas keegi, kes on tähtsaim ja olulisem.
Vaigu sisestamine 4) Täkke pealmine kiht täidetakse tugevama vaiguga, mis kaitseb kulumise eest; 5) Vaik kuivatatakse UV-lambiga, mille käigus moodustub ühtlane mass; 6) Lõpetuseks poleeritakse täkke piirkond, et eemaldada ebatasasused. Tihtipeale on eelaimdus, et parandatud klaas on sama hea kui uus klaas, ning lõpptulem jääb perfektne. Paraku aga ei ole võimalik klaasi taastada selliseks nagu see oli enne löögi saamist, sest tahestahtmata jääb vaigu sisse õhumulle või karedaid pindu, mida ei ole võimalik täielikult vaiguga katta. Seepärast ei tohigi vigastatud pind jääda juhi vaatevälja, kuna see võib segama jääda (vt Sele 7). Sele . Täke enne ja peale parandamist 3. KOKKUVÕTE Kuna autoklaasidel on väga oluline roll sõitjate turvalisuse tagamiseks, siis ei tohiks kahjustustele tähelepanu pööramata jätta. Kui asjaga koheselt tegeleda, on lõppkokkuvõttes
tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad. Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on üks Eesti esimesi kaasaegseid ja keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid. Paikre
Säästan elektrit Ka elektri puhul on kerge unustada, et tegemist ei ole piiramatult meie mugavuste teenistusse antud keskkonnamõjuta ressursiga, mis ,,lihtsalt tuleb" stepslist. Elekter on väga kallis hüve, sest selle nimel kahjustatakse Eesti keskkonda seda sama keskkonda, milles me kõik elame. Eesti on aastakümneid kasutanud kodumaise elektrinõudluse katmiseks põlevkivi, mis on väga keskkonda laostav vahend elektri saamiseks. Linnaelanikud on tahestahtmata suurema elektrihulga tarbijad, sest linnad säravad tuledes ka öösel. Linnades valgustatakse ju tänavaid, koridore, kaubanduskeskuseid, vaateaknaid, reklaamtahvleid, parklaid jms. Elektrit tarbivad ka ootereziimil pangaautomaadid, töötavad öölokaalid, klubid, haiglad ja bensiinijaamad. Kuid asi ei ole lootusetu! Igaüks meist saab üle vaadata oma koduse elektritarbimise. Näiteks võime välja lülitada kõik ootereziimil seisvad kodumasinad ja tehnikavidinad
prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Järgneb 12 prohveti raamat, mis kirjutati tavaliselt ühele kirjarullile. Sinna kuulusid Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamatut. PROHVETID RÕHUMISE JA OKUPATSIOONI AJAL Pärast Iisraeli langemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalustega, et ta okupeeritakse ja rahvas vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. 7 Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab
Jeremaijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Sinna kuulusid Hoosea,Joel,Aamos,Obadja,Joona,Miika,Nahum,Habakuk,Sefanja,Haggai,Sakarja, ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamtatut. Prohvetid rõhumise ja okupatsiooni ajal. Pärast Iisraeli lagunemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalusega, et ta okupeeritakse ja rahvas- vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist. See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele
Liiga lodev, liiga kõigile kättesaadav...Igaühte suudleb, kes pead kõrvale ei pööra...Igaühega magab, kes käest ei põgene...Ümarik, pehme säärane..." Nii kõneles Kustas peretütar Marist, kes ei hoolinud enda "puhtuse" hoidmisest abieluni. "Tüdruk ei tohi kedagi teist tahta kui ainult ühte, tüdruk peab p u h a s olema..." Siit loeme välja, et kui tüdruk on maganud kellegagi, siis ei ole ta enam puhas, ta on rikutud, must, räpane. Sellega meenub tahestahtmata kellegi tundmatu inimese ütlus:" Kui sa arvad, et keegi on vähempuhas pärast seda, kui sa teda puudutasid, siis võib olla peaksid sa hoopis enda käsi vaatama." Tegemist on väga konkreetse topeltstandardiga, mida kohtame ka tänapäeval. Antud teema ei ole puudu ka Linnankonski teosest. Väga konkreetselt ning arusaadavalt tuleb see välja teose lõpupoolel, mil peategelane Olavi on äsja abiellunud enda armastatu Küllikkiga
hinnata ning rakendada puht kogemuslikke asjaolusid, rohkearvuliste vaatluste ning tähelepanekute varal kogutud teadmisi, mis samuti pidid kaasa aitama asjade ning nähtuste sügavama olemuse ja nende vastastikuste sõltuvuste avandamiseks, millest omakorda võis juhtuda vastavate mõistete täppis kujundamine. Selles mõttes ei ole Aristoteles mitte ainult teoreetilise jäelemõtlemisega tegelev ,,õpetlane" - vaid ühtlasi suur, erakordslt avara pilguga vaatleja ning koguja, jätkates tahestahtmata mõningate varasemate empiirikute näiteks Demokritose uurimistraditsiooni. Toetumine kogemusele ning eksaktseile vaatlusandmeile põhjustab tema mõttemaailma vabastumise kõigest poeetilis religioossest ja mütoloogilisest ballastist, mis tagades sellele kaine ning realistliku ajalikkuse. Ja Aristotelest hinnates me võime vaielda, kumb on ta kaaluvamal määral kas abstraktselt mõtisklev filosoof võii
Veel rohkemgi: tugev lahendamine selle motiivi kaudu heidab valgust ka kogu romaani ideestikule. Tõe ja õiguse küsimused saavad siin erilise seletuse (vrd. ema ,,tapmine", mis ühelt poolt oli suur eluline õigus, kuid pärast tundus enda ja teiste meelest suureks õiguse rikkumiseks; selles antiteetilises asetuses on tõe juuri). Romaani osade lõppudes esinevaid tugevaid ürgjõulisi eluavaldusi, mis iseenesest on elementaarsed, peab lugeja tahestahtmata paralleelitama romaani käänakuterohke, komplitseeritud sisuga ja autori relativistliku üldkäsitusega; sellest paralleelitamisest ta leiab uusi tõdesid ja ühtlasi . H. Tammsaare relativistliku eluvaate aluse. Et mitte vahele jätta, mainime IV osa puhul veel üht osalise tähtsusega kunstlikku võtet: lk. 134 viib Indrek koolivennast revolutsionääri Meleski poolt tarvitamata jäetud singi ja saia prügikasti. See on kummaline samm ja see esineb romaanis kunstliku võttena. Ta toob
läinud autoriga. ,,Vaeste-Patuste alev" on sündinud otseselt Zola lugemise ainel. Sisu liigub reaalelulisel pinnal, kuid on sündmusi, mis tegelikult toimunud pole. Realistlik-naturalistlik kirjeldus aluseks on aguilelu. Prototüüpne ruum on Pärnus Rääma linnaosa. Vaeste patuste alev on: haigus, alkoholism, töö- ja rahapuudust jm. Jakobson jätkab ka mõnvõrra naturalistlikus liinis. 30ndate proosas tuleb ka psühholoogilist kujutamisviisi juurde. Tahestahtmata jääv esikteoses vari Jakobsoni saatma. Jakobson kujuneb 40ndatel 50ndatel aastatel sotsialistliku realismi autoriks ja tulemuseks on väga kummalised tekstid. Richard Roht Ta on autor, kes on proovinud igasuguseid asju. 20ndatel katsetas mitmel moel, aga suurt edu ei tulnud. Ta sai kuulsaks aastal 1930, kui ta pandi vekslivõltsimise pärast vangi. Vangis jätkas kirjutamist. Talt teatakse-tuntakse kõige enam lastele mõeldud loomajutte. Rudolf Sirge ,,Rahu, leiba, maad" esikteos
teisele regress; oleneb väärtustest). Ideoloogia vs hoiak. Ideoloogia allutab ülejäänud väärtused. Ka kunstisse suhtumine oleneb (esteetilisest) ideoloogiast ja hinnangutest ei ole õiget ega valet suhtumist, vaid lihtsalt eri arvamused. Teooria selleks et setada fakti; Ideoloogia selleks et hinnata fakti. Ideoloogiaid ei saa tõestada, aga põhjendada. Ideoloogia püüab korrastada väärtusi. Tahestahtmata ei saa kunstis ( ja üldse humanitaarteadustes) eristada teooriat hinnangutest. PRANTSUSE KUNST (st Pariis) Prantsuse Akadeemiad kunstihariduse keskused alates 17saj, õpetuse alusepanijaks Nicolas Poussin (lähtus RafaelistjtItaaliast lõi akadeemilise kunsti õpetamise aluse; maalikunsti alus kui ideaalne joonistus, värv allub joonistusele) vaidles Rubensiga maaliline maalikunst on pildi lähtekohaks ja värvimass on 'joone' lähtekohaks. P; on olemas
Ei, muidugi mitte; lihtsalt ühe pähkli välimus meenutab talle aistingut, mille ta on saanud teisest pähklist, ja tema teatud viisil seadistunud silmad annavad maitsmismeelele edasi seadistuse, mille see peagi vastu võtab. Iga üldine idee on puhtintellektuaalne -- niipea kui sellesse seguneb pisutki kujutlusvõimet, muutub idee kohe üksikuks. Eks püüdke manada silme ette kujutlust puust kui sellisest -- te ei saavuta seda eesmärki iialgi. Tahestahtmata peate nägema puud suurena või väiksena, hõredana või tihedana, heledana või tumedana. Ja isegi kui teie võimuses oleks näha seal ainult seda, mis on omane igale puule, ei sarnaneks see pilt enam ühegi tegeliku puuga. Puhtabstraktsete olevate nägemisega on kas samamoodi või siis adutakse neid ainult kõne vahendusel. Ainult kolmnurga definitsioon annab teile sellest õige idee; niipea kui te vaimus ühte
· sotsiaalse informatsiooni kasutamine õigusloomes on õiguslikult reguleerimata; · pole kohustuslik vaid on soovitatav; · see sotsiaalne informatsioon, mida reaalselt kasutatakse seaduste väljatöötamise juures pole kogutud sellel eesmärgil vaid on kogutud hoopis teiste uuringute tarvis. Sotsiaalse informatsiooni tähendus: Iga inimene iga grupp, iga ese, kannab endas sotsiaalset informatsiooni, mida kasutatakse tahestahtmata ka õiguse mõistmise/rakendamise protsessis. See aspekt on viinud sotsiaalteadlasi niisugusele mõttele, et selleks, et vältida ebaõiglust õigusemõistmisel tuleks üritada kohtuid desotsialiseerida ehk ühiskonnast välja kiskuda. Seda selleks, et päästa õigussubjekte kohtute omavoli eest. Hüpotees, mis on praktikas kinnitust leidund on, et iga üksikisik ehk indiviid on paratamatult sotsiaalse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
