Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allak...
Siis aga hüper- romantiline suund. Lõpuks müstika. 80ndatest post-modernist, segab traditsioonilisi ja uudseid võtteid kokku. Üks lummavamaid ja kuulsamaid töid on "Cantus arcticus" ! kontsert lindudele ja orkestrile. Kirjutanud 8 ooperit, sh kammerooperid. Näiteks "Kaevandus", "Päikese maja". Libretode aluseks tihti Kalevala. Mitte rahvuslikkuse pärast, vaid müstika allikana. 8 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Ulatuslik kooriteos "Eluraamat", kus tekstid on viies keeles. Tekst on kõlaline omapära. Vastaneid tuleb segada. Kõike kunagi olnut võib kasutada ka praegu. Kaose vastu kaitseb dodekafoonia. Struktuur ei ole põhiline. Kui tahad, võid struktuuri selgeks teha ka koerale . Kaia Saariaho Üks tuntumaid naisheliloojaid tänapäeval. Tema muusikat kirjeldatakse sõnadega variatsioonitehnika, hellus, aeglus. Ta ise arvab, et aeglus võib tulla soomlusest. Kasutab loomingus palju arvutit. Teos nimega "Vaikelu"
1904-1905. alates sellest ajast on Under juba pöördumatult Eesti kultuuris sees: esiteks selle pärast, et Ants Laikmaa hakkab teda joonistama ja maalima. Juba aastal 1905 kirjutab ta Noor Eesti kogumikus varjunime all Muti. Under võiks oma vanuse poolest Noor Eesti autor. Mari Underi looming Underi loomingus on oluline armastusteema. ,,Kõik millest Under kirjutab on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam" August Gailit. o Ants Oras, Marie Under (1963) o Marie Underi eluraamat I-II Artur Adson o Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983) o Marie Under (2003) o Under ja Tuglas Marie underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus (2009) o Sirje Kiin, Marie Under (2009) Looming: · 1917 ,,Sonetid" · 1918 ,,Eelõitseng" · 1918 ,,Sinine puri" · 1920 ,,Verivalla" · 1923 ,,Pärisosa" · 1927 ,,Hääl varjust" · 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" · 1929 ,,Õnnevarjutus" · 1930 ,,Lageda taeva all"
armuluule muinasjutulist kude. Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses soojas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid keegi eksitama. Pakk-kastidele oli siin pandud niinekoortest madrats ja peaaluseks noppimata sulgedest padi. Sellel asemel pikutades õppis Metslang oma tunde ja targutas ka Indrekuga naistest, käised üles kääritud, käed tagapidi pea all, silmad laes, nagu oleks see tema eluraamat. Ikka ja alati kinnitas ta: ,,Naised ei taha midagi muud, ainult et aga käsitsi kallale mindaks. Kui sa seda ei tee, siis oled nende silmis tossike ja arg, oled memm. Mees peab käed külge panema, muidu polegi ta mees. Nii on nad kõik. Kui mina kusagilt teistsuguse naise peaks leidma, hakkaks ma teda tingimata armastama, ilmtingimata, aga ma ei leia teissugust." See oli Indrekule otse ilmutus, sest tema polnud õieti ühelegi naisele käsi külge pannud ja
annaabi.ee 
