Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allak...
Muusikaajalugu http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid ...
1904-1905. alates sellest ajast on Under juba pöördumatult Eesti kultuuris sees: esiteks selle pärast, et Ants Laikmaa hakkab teda joonistama ja maalima. Juba aastal 1905 kirjutab ta Noor Eesti kogumikus varjunime all Muti. Under võiks oma vanuse poolest Noor Eesti autor. Mari Underi looming Underi loomingus on oluline armastusteema. ,,Kõik millest Under kirjutab on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam" August Gailit. o Ants Oras, Marie Under (1963) o Marie Underi eluraamat I-II Artur Adson o Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983) o Marie Under (2003) o Under ja Tuglas Marie underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus (2009) o Sirje Kiin, Marie Under (2009) Looming: · 1917 ,,Sonetid" · 1918 ,,Eelõitseng" · 1918 ,,Sinine puri" · 1920 ,,Verivalla" · 1923 ,,Pärisosa" · 1927 ,,Hääl varjust" · 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" · 1929 ,,Õnnevarjutus" · 1930 ,,Lageda taeva all"
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...