komponent. Kaartidel tehakse pidevat laeva tee arvestust. Määratakse laeva asukohta Lahendatakse navigatsiooniülesandeid. Navigatsioonikaardid 2 Nii sisult kui mastaabilt jagunevad : generaalkaardid sõidukaardid erikaardid plaanid spetsiaalkaardid Generaalkaardid Generaalkaarte kasutatakse: meresõidu üldtingimustega tutvumiseks laeva tee eelmärkimiseks läbisõidu arvestamiseks suurringi kaare pealekandmiseks Mastaap on väike : 1:500 000 1:5 000 000 , kuna hõlmavad suuri merealasid. Sõidukaardid Tagavad ohutu meresõidu rannavetes ja kaldadel , sadamatele ja reididele lähenemisel Mastaap 1:100 000 .... 1:500 000 Erikaardid Kasut. Sõidul navigatsioonilistel keerulistes piirkondades ranna lähedal , kitsustes , skäärides Mastaap 1:25 000.....1:75 000 Plaanid Kasut. Sissesõitudeks sadamatesse , reididele , jõesuudmetesse ja
Vastavate tegevuste kirjelduse leiate lisajuhendist. 5. Kasutades tabelarvutusprogrammi (nt. MS Excel) võimalusi, joonestage ühe ja sama abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg, metalli ja pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust kajastavate funktsioonide Rm = f (t ) ja R p = f (t ) graafikud, kusjuures kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge. Ühele y-teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap. (Konkreetsem tegevuse kirjeldus on lisajuhendi lõpuosas) 6. Järgnev andmetöötlus teostage programmi ,,Lineaarne regressioon" abil. (Kuidas oma andmeid selle programmi jaoks ette valmistada ja kuidas programmi kasutada selle info leiate samuti lisajuhendist.) 7. Metalli takistuse Rm temperatuurisõltuvust kajastava graafiku Rm = f (t ) abil leidke takistuse temperatuuritegur (täpsem info on lisajuhendis)
tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk asub joonise alumises parem-poolses nurgas toetudes kahe küljega vastu raamjoont (joonis 4). Sellesse kantakse järgmised andmed: asutuse nimi või selle lühend, joonise tegija ja kontrollija nimi, joonise nimi, mõõtkava, kuupäev jms
Tabel . Tulemuste koondtabel Katsekeha nr. 1 Katsekeha nr. 2 Nimetus, valem (Raud) (Ferriid)Katsekeha nr. 3 (Ferriid) Magnetväljatugevus Hmax, [A/m] 222,6 211,9 221,1 Induktsiooni tipuväärtus Bmax, [T] 0,98 0,64 0,88 Mastaap x-telje suhtes [ 2,81 2,64 3,2 Mastaap y-telje suhtes [ 0,021 0,22 0,0161 Magnetiline läbitavus,maksimaalne µmax 8810 2421 3165 Erikadu, silmuse pindala
hk 3 ruum Err:509 pind Err:509 d h hk bl bk mark hind kogus Materjal Te15 Te15 3000 35 Värv NV21 NV21 68 31 Muud kulud Materjal ja värv kokku 50% Maksumus kokku Mastaap 1 bs 1 h 9 bl 6 d 4 bk 4 hk 3 ruum 35 pind 106 Arvuta maksumus 106 301 kr 2 107 kr
4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20
korral ümber pöörates. Möödetakse aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kantakse tabelisse. Samuti tuleb toimida teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostada graafik. Ordinaat teljele märgitakse reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsiss teljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon. Soovitatav mastaap: minimaalne Na 2S2O3 sisaldud lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus 8 cm. Katseklaasi Na2S2O3 lahus cm3 H2O Na2S2O3 lahuses Aeg Kiirus nr a b a/(a+b) t, s 1/t, s-1 1 6 0 1 30 1/30 2 4 2 2/3 55 1/55
- Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga - Ringjoone tsentrit tähistatkse lõikuvate kriipsudega - Silindri otspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määratakse detaili tsentrist tõmmatud ringjoon ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt - Kui ringi D<12 mm, siis tsentrijooned katkestuseta 1.4 Mõõtkava Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: - suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 - loomuliku suuruse puhul 1:1 - vähenduse korral 1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:200; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000 Joonisele kirjutatakse tingimata eseme (objekti) tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, mida eseme kujutamisel kasutati. 1.4.1 Mõõtmete kandmine joonistele 2. Jooniste voltimine Allikas: J.Riives, A
#VALUE! #VALUE! #VALUE! 40% pindala, m2 maksumus, kr #VALUE! #VALUE! b a r Rakendus VBA makroga Mõõtmed mark hind kogus a, m 121 materjal LP12 3400 0,23 b, m 79 värv PV32 PV32 168 0,68 e, m 37 muu 40% f, m 28 r, m 20 h, m 27 mastaap 12 maksumus ruumala, m3 pindala, m2 maksumus, eek 772,3 0,23 2,72 1241,4 114,4 Vead Esimeses ja teises variandis peaks olema detaili skeem ise joonistatud ja sisendandmetel kontroll; Esimeses variandis peaks muud kulu protsent olema eraldi lahtris; Teises ja kolmandas variandis tulemitel liiga suur täpsus; Kolmandas variandis ei ole kõikel sisendandmetel ohjur-elemnte kasutatud; Kõikides variantides
ümber pöörates. Möödeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kanti tabelisse. Samuti toimiti teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostati graafik. Ordinaat teljele märgiti reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsissteljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon. Soovitatav mastaap: minimaalne Na2S2O3 sisaldud lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus 8 cm. Saadud tulemuste põhjal koostati järeldus reaktsiooni sõltuvuse kohta reageerivate ainete kontsentratsioonist. Katse andmed ja tabel: Katseklaasi Na2S2O3 lahus cm3 H2O Na2S2O3 lahuses Aeg Kiirus nr a b a/(a+b) t, s 1/t, s-1 1 6 0 1 38 1/38
Ka meremiili pikkus muutub vastavalt ! Ümar saar saab tagasi ümaraks , aga pindala on suurenenud võrdeliselt sec . Maapinna kujutis kaardil vastab kõikjal selle tegelikule vormile. Pindalade moonutamised on kürgetes laiustes märkimisväärsed. Merkaatori projektsioon 4 Aafrika on: - 14x suurem kui Gröönimaa Brasiilia 8x suurem kui Alaska. Merkaatori kaardi pea- ja erimastaabid Merkaatori kaardi mastaap on muutuv suurus. Meridiaani minuti (meremiili) pikkus suureneb võrdeliselt sec. Merkaatori miil on joonmastaabi kujul kantud kaardi külgraamile ja võetakse sirkliga kauguste mõõtmiseks kaardi vertikaalraamilt samalt laiuselt , kus kaugus mõõdetakse. See ongi kaardi erimastaap. Kaardi tiitlis on kirjas arvmastaabina kaardi peamastaap. See on antud mingi kindla paralleeli suhtes. Läänemere kaartidel on standarparalleeliks 60°. See võimaldab kergesti
2002 0,78 2003 0,65 2004 0,87 2005 1 2006 1,23 2007 1,17 "XYZ Auto" toodanguandmed Aasta Toodang (milj.) 2001 2,4 2002 2,2 2003 1,98 2004 2,1 2005 1,7 2006 1,8 2007 1,6 Hindamine 1) õige diagramm ja õiged andmed 2) Tiitel diagrammil 3) Legend diagrammi all 4) Aastaarvud x-teljel 5) Väärtuste teljel (y-teljel) mastaap (0..3, intervall 0,5) on õige ja mõõtühik milj on lisatud 6) Diagrammi taust on valge või värvitu ABC Auto ja XYZ Auto toodangute võrdlusandmed 3,0milj 2,5milj 2,0milj 1,5milj 1,0milj 0,5milj 0,0milj 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 "ABC Auto" toodanguandmed "XYZ Auto" toodanguandmed mõõtühik milj on lisatud
juhendaja poolt antud suurima takistuse (250- 300) korral N täisvõnke pikkus x-teljel (Esimesel juhul , teisel 3N1=N). Teades x-telje kalibreeringut (Mitu sekundit vastab 1cm? See sõltub laotuskiiruse astmelise muutmise nupu asendist.) arvutage eksperimentaalne võnkeperiood T ja ringsagedus . (Suurima takistuse korral valige x-teljel selline mastaap, et üks täisvõnge kataks kogu ekraani.) c. mõõtmistulemused esitage juhendajale kontrollimiseks ja seejärel ühendage skeem lahti. d. Arvutage eksperimentaalsed æ1 ja æ3 tabelis antud vastava valemi järgi ja leidke nende aritmeetiline keskmine. e. arvutage teoreetiline æt (valem 11b), arvestades, et R = R0 + Rs . f. esitage ühes ja samas teljestikus nii æt=f(R) f= kui ka æ=f(R). 12
mööda Thamesi edasi-taga tänavaid liiguvad värvikam päeval toimusid vilgas toodavad lakkamatult äritegevus( nii kohalikud kui ka igasuguseid jäätmeid rahvusvahelised kaubatehingud) vägivaldsem Suurrahvahulk(40000 linna mastaap linnaelanikku ja lisaks rändurid ja kaupmehed) mitmepalgelisem rotid 14.saj lõpus oli Londoni majanduslik ja poliitiline keskus suurem kui kõik ülejäänud Inglismaa linnade oma kokku. Tohutu kontrastide paik. 5. Iseloomustage viktoriaanlikku Inglismaad (mõttelaad, majanduslik olukord) Kuninganna Victoria ei sekkunud riigi asjadesse millega sai austuse oma rahvalt
2 J x = 2 y 3 dx L f ( J x ) ; 3 L 9 - 2 L 2 J y = 2 yx 2 dx 2 3 (L) 3 f ( J y ) ja J F = J y - AWP ( XF ) 2 . - L2 2.3.2. Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean'i mastaap Laeva mahulise veeväljasurve ja selle keskme pikipaiknevuse XB arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee- väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi Bonjean'i mastaapi. See
) kiilaspäise rahurikkuja B- tüvi käändsõnadel os. k. (keda, mida ?) kiilaspäist rahurikkujat A- tüvi pöördsõnades oleviku ainsuse 1 pööre ( mida teen ?) fantaseerin B- tüvi pöördsõnades da tegevusnimi ( mida teha ?) fantaseerida 1. lobjakas lobjaka, lobjaka't 2. mõrsja mõrsja, mõrsja't 3. plaksuma plaksu'n, plaksu'da 4. töötama tööta'n, tööta'da 5. mastaap mastaabi, mastaapi 6. kiiskama kiiska'n, kiisa'ta 7. karnivoor karnivoori, karnivoori 8. hüatsint hüatsindi, hüatsinti 9. diskuteerima diskuteeri'n, diskuteeri'da Astmevaheldus (AV) Astmevaheldus on tüve muutus, milles A ja B tüvi häälduvad erinevalt või kirjutatakse erinevalt. 1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks.
pööning, see osa, mis on kasutusel hoone kasutuseesmärgil); kasulik pind (korteri kõigi ruumide pindala summa, mõõdetakse siseseinte vahel); elanikke/ha; efektiivsus (e kr, ekv, epk; ekr=sb-m²/Akr). Elamute tüübid: eramu; paarismaja; ridaelamu; korruselamu; punktelamu; terasselamu. Keskonna anlüüs: haljastus; mikrokliima; veebilanss; päike; vaated (lähivaated, nähtavus ala, kaugvaade). Ehitiste omadused: Mastaap (16 korrust * 6 korterit = 96 * 2,5 in = 240 in). Elamualade teenindus ja töökohad: vabaaja veetmise ruumid; vanade ja puuete inimeste teenindus; kauplused (igapäeva vajaduste rahuldamiseks). 150 200 elamu piirkond (lasteaed 20k; ühisruumid; sotsiaaltöötaja); 600 800 naabruskond (lasteaed 32k; sotsiaal töökoht; valvepunkt; teenindus; algastme kool); 2500 4000 (lasteaed kuni 64k); mängupark; vanurite päevakeskus; kauplused
2 h 100 ak 35 P=2( b+h)+( a 2 +4h 2 -a k )+2br k k hk 40 AL 3 V= m ar 60 10 6 br 20 2A+PL 2 mastaap 1: 10 S= 4 m ruum 3,66 10 pind 28,36 Arvuta ja joonista ar br h r hk 4h 2 -a k )+2br k ak b Detailide tootmine kuupäev L b h ar br ak hk 31.10
20. Logistika väljast tellimise 7 põhjust 1. keskendumine põhitegevusele 2. püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3. kulude vähendamine 4. parem ülevaade tegevuskuludest 5.tõhusam organisatsioon 6. kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine Motiivid Kulude kokkuhoid tööjõu ja üldkulu Teenusepakkuja suurem kompetents parem veokorraldus 1. ASTE Varade vähendamine müümise ja rentimise programmid Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega 2. ASTE Äririskid nõudluse langemine, laovarude vananemine Unikaalsed teenused tarneahela läbipaistvus 3. ASTE 21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide 1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel neid segmente tulusalt teenindama N: kohaldatud portfoolio, prioriteedid paika 2.Kohalda logistikavõrgustik vastavalt teenuse nõudlusele ja turu segmentide tulususele
kuidas finantseerida. Üldjuhul on võimalikud mitmed lahendused. Mida erinevamad on võimalikud tulemused, seda ebamäärasemaks muutub tulemus. Tasuvusuuring ei kõrvalda riske, vaid selgitab nende esinemise ja kõrvaldamise võimalused. 34. Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood) 35. Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimused, -tehnoloogia ja mastaap) *tootmistingimused-ühesuguse tootmissuuna ja taseme juures võivad piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevateks,sest loodustingimuste varieeruvus on suur.majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad,nende stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated. *tootmistehnoloogia-mõjutab nii tulude kui kulude poolt,kuid täiendavate investeeringute stiimuliks võib olla ka uutetoodete ja tehnoloogiate väljatöötamine
· Kujuneb välja otsustusvõime . Topograafiline kaart (edaspidi kaart) on Mõõtkavas ehk õiges vähendusvahekorras seal on kujutatud ka pinnvormid. Plaan on väikeste maa-alade (laagriväljak, linn, alev, taluõu) täpne, suuremõõduline joonis. Kaardi ja plaani vahe seisnebki selles, et kaardile on kantud geomeetriliste koordinaatide võrk, plaanil see aga puudub. Seega võib plaan ka silmamõõdu järgi visandatud olla. Arvudes märgitud kaardi mastaap on arvmõõt ehk mõõtkava. Näiteks 1:100000, mis tähendab, et 1km on vähendatud 100000 korda ehk 1cm kaardil on 1km looduses. Joonmõõtkava, samuti kui arvmõõtkava leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast.
d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. Piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis d. Keskmine püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis 6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c
sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla d. firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini Küsimus 30 Küsimuse tekst Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: Vali üks: a. talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra b. toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut firmat c. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit d. kondiitrivabrik ,,Kalev" ehitab Jürisse uue tootmishoone Küsimus 31 Küsimuse tekst Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: Vali üks: a. ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt. b. efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset; c. saab olla 20 efektiivset ettevõtet; d. saab olla 5 efektiivset ettevõtet; Küsimus 32 Küsimuse tekst Reegel MR=MC on kasutatav: Vali üks: a. küll lühiajalises, mitte aga pikaajalises käsitluses b. ainult täiusliku konkurentsi tingimuste korral c
trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel
Viia kursor teise kujundi sobiva ühenduspunkti kohta ja klõpsata seda. Konnektor jääb aktiivseks ja tema markerid peaks olema rohelised. Kui side on katkenud (marker on tuhm), vedada marker vastava kujundi sidumispunkti kohta ja lasta hiire nupp lahti. Marker peaks muutuma roheliseks. Asepomo Sekretär s. tid sobiv punkt i heliseks. Harjutus. Tehke antud kujundite skeemid Detaili karakteristikud d= mastaap 1: 10 h, cm 100 b, cm 70 d, cm 35 hk, cm 20 bk, cm 40 L, cm 600 Ristlõike pindala, cm2 6119 Ristlõike ümbermõõt, cm 377 Ruumala, m3 3,67 Täispindala, m2 23,82 Joonestamine VBA programmi abil. hk= Muutke mõõtmeid ja vaadake kuidas muutub joonis.
mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. [2] GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika -- õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki -- galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel.
Atmosfääri vertikaalne struktuur-Troposfäär(-20km); Stratosfäär(-50km); Mesosfäär(-85km); Termosfäär(-690km);Eksosfäär(500-10000km) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne. 4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud) ??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ?? 18. Vesi katab 71% maakera pinnast
Eesti astronoomid. 10 9.9. GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui ka galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap, mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki- galaktika kujuneb mitte gaasidünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud " üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja ggasiketas
antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil. • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab, mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil • Mastaabi ülim täpsus on väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta. MEREKAARTIDE SISU Enne kaardi kasutamist selgita, millega tegu: • Väljaandmise ja korrigeerimise aeg • Rajoon • Mastaap • Määra ülim täpsus • Eriline tähelepanu märkustel • Täiendavad plaanid, tabelid • Milline on variatsiooni muutus • Põhja reljeef, kaldamärgid • Punktiiriga näidatud kaldajoon näitab selle umbkaudsust. • Rannasõidul kasuta kõige suurema mastaabiga kaarte • Hoidu kursi võtmisest ümbruskonnast nähtavalt madalamale kohale • Sügavus • Põhja iseloom • Sadamad ja ankrualad • Objektid ja sügavused • Maismaamärgid • Laevateed • Toodrid ja poid
Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke Nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki - galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel.
Õige tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. firma TC = 30 b. ATC = 57 c. ATC = 35 d. firma TC = 270 Küsimus 10 Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap Õige tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on Hinne 1,00 / 1,00 5%. See eeldab, et harus: Märgista küsimus Vali üks: a. efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset; b. ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt.
Mõõdati aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kani alla toonud tabelisse. Samuti toimiti teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katseandmete põhjal koostati graafik (Exelis). Ordinaatteljele märgiti reaktsiooni kiirus v mõõdetud aja pöördväärtusena (l/t) ja abstsissteljele naatriumtiosulfaadi kontsentratsioon. Soovitav mastaap: minimaalne Na 2S2O3 sisaldus lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus-8 cm. Saadud tulemuste põhjal koostati järeldus reaktsiooni kiiruse sõltuvuse kohta reageerivate ainete kontsentratsioonist. 3 Katseklaa Na2S2O3 H2O, cm3 Na2S2O3 Aeg, t, Kiirus, 1/t, s-1 si lahus, cm3 (b) lahuses, a/ s (a) (a+b)
lahenused. Sotsrealism. Uustraditsionalismi esiletõus. Hoone kaunistatud teatraalse pudi-padiga. Mõjukad avatud ruumid, võimsad korrapärased ansamblid(väga vähesed ehitised), enamus on teatraalne pudi-padi. M.Ginzburg-Nõukogude palee. Jofan- Nõukogude palee.L.Rudnev-Moskva ülikooli peahoone. Saksamaa, kolmas Reich- rahavle psühholoogilist turvatunnet läbi arhitektuuri. Fasistlik rassi- ja kultuuriteooria. Richard W.Darre- Heimantstiil. Monumentaalsus ja mastaap. Albert Speer- Hitleri ihuarhitekt.Täielik gigantomaania. Volkshalle, Internatsionaalne stiil 20. sajandil: (CIAM mida see lühend tähendas?), Team X, uusbrutalism Brutalism- betooni esteetika. Juhtmed ja ventilatsioon on nähtaval. Katmata ,,Raw" betoon. ,,materials as found". Tema X- maja olgu nagu linn. Robin Hood Gardens. Arhitekt on ka linnaplaneerija. Geomeetria betoonis. Idee luua tõde struktuuris ja materjalis. N.Brown. E. Goldfinger. kõik peab olema nähtaval
Valikuterühmas Efektid (ingl. Effects) saad tekstile määrata täiendavaid omadusi; selleks tuleb sul valida vastav kastike (pannes sinna „linnuke“). Vahekaardil Märgisamm (ingl. Character Spacing) saab määrata märkide vahekaugusi. Tingimuse Mastaap (ingl. Scale) abil saab teksti horisontaalsuunas tihendada või hõrendada. Tingimusega Samm (ingl. Spacing) saab valida kolme vahekauguse liigi vahel ning kõrvaloleva tingimuse Mõõt (ingl. By) abil saab määrata kas laiendamise (hõrendamise) või tihendamise ulatuse punktides. Tingimusega Paigutus (ingl. Position) määratakse märkide asukoht teksti baasjoone suhtes. Vahekaardil Tekstiefektid (ingl. Text Effects) saab märgitud tekstiosale rakendada mitme- suguseid animatsiooniefekte
23. Igasuguseid erimärke on võimalik leida menüüst InsertSymbol (Lisa Sümbol). Too siia järgmised sümbolid (piltkirjad on Wingdings, Webdingsja tee nii suureks, et oleks ilus vaadata: Telefon © arvuti nool üles kreeka täht alfa palmipuu üksikul saarel kurb nägu kell märk Copyright (Autoriõigus) 24. Leia klaviatuurilt järgmised sümbolid ja sisesta need dokumenti 25. Muuda järgnevas tekstis tähtede laiust (mastaap) 200%. Klaviatuur ligi ei minda rasvaste näppude, pooliku kokapudeli, kohvitassi, kartulikrõpsude ja pudiseva saiaga. Kui kõik mis teil käes, klaviatuurile kukub 14.11.2015 Jaanika Karp 7 siis halvemal juhul on ta tuksis, paremal juhul ei tööta klahvid korralikult. 26. Tee märgisamm laiemaks 3 p võrra.
3. Atlandi ookeani hoovused, mis teevad 4. Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide 5. Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa
suurenemist, pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise. 3.lõpetav rahavoog- on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. 35. Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimustes, tehnoloogia ja mastaap) 1.tootmistingimused (looduslikud, majanduslikud) 2.tootmistehnoloogia 3.tootmise mastaap Ühesuguste tootmissuuna ja realiseerimishinna taseme juures võivad erinevates piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevaks, sest loodustingimuste varieeruvus on suur. Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated.
reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal 2 tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis ,T = × pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane.
Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 17. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon - õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 3-rakuline tsirkulatsioonimudel 18. Maakera veevarud. Veeringe. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää
· vabalt, avatult: eksponeeritavale ei suunata otseselt tähelepanu · poolsuletult:eksponeeritav on vaadeldav teatud kohtadest või teatud ulatuses · isoleeritult: eksponeeritav on vaadeldav vaid lokaalselt · seotult: eksponeeritav on osa suuremast kogumist Joonis 1. Vormide eksponeerimine. A-lähivaates, B-kaugvaates, C-vabalt, D-poolsuletult, E- isoleeritult, F-seotult. Proportsioonid ja mastaap Proportsionaalsus on kunstis üheks võtmeküsimuseks. Kõrvutiasetsevad vormid, mille mõõtmed alluvad teatud seaduspärale, mõjuvad proportsionaalselt. Kompositsiooni osad peavad olema omavahel teatud reeglipära jälgides seotud, et saavutada terviklikku mõju. Tuntuimaks seaduspäraks on nn kuldlõikeline proportsioon. See proportsionaalsus on hästi tajutav ilmselt sellepärast, et see väljendub paljudes looduslikes objektides sh inimese kehas. Kuldlõikelisel proportsioonil on vormi
sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained.
majandusliku efektiivsuse hindamiseks . 25.Kasumit mõjutavad tegurid ettevõttes. Millest sõltub kasumi suurus? Millised tegurid kujundavad toote/teenuse müügihinda ja omahinda? Kasum= puhastulu- maksud 26.Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeerimineon raha piagutamine pikemaks perioodiks ja kindla, kestvalt ilmneva efekti saavutamiseks. 1. Tootmistingimused ( looduslikud, majanduslikud) 2. Tootmistehnoloogia 3. Tootmise mastaap Investeeringute otsuseid mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, mis on hinnatsüklitega seotud, neid iseloomustab teatud kõikumine. 27.Investeerimisvõimaluste analüüs: milles seisneb teostavatuse, milles tasuvuse analüüs? Kapitali eelarvestamine ehk investeeringute analüüs on otsustusprotsess põhivaradesse tehtavate investeeringute suhtes. Lihtsamalt tähendab see: investeerimisostustega seotud
[- - -] Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine, edasiliikumine, areng (Runnel 1984). Ta tõi (koos Kaalepiga) eesti tardunud luulesse kergust, hoogu, eksootikat ning sära (luuletus "Irax"). 1996. aastal vastab ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi? võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle.
ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri
vaheldumine raskendab lennuõnnetuses inimeste leidmist Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa
Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. liikumisrežiim, kus vedeliku või gaasiosakesed (kihid) liiguvad üksteisega paralleelselt Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 19. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. V: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. Tsentrifugaaljõud - tekib kõverjoonelisel liikumisel ja on suunatud kurvist välja Fts ~ v2/r • Hõõrdejõud - avaldub liikumisele vastupidises suunas Fh = -k v • Coriolise jõud - inertsijõud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis Fc = 2 ω v sin φ 20
50% Maksumus kokku 1964,0 10 2A+PL 2 S= 4 m L 600 10 h 80 Arvuta! b 40 d 20 ruum 1,83 pind 15,69 mastaap 0.1 h h d b - b - Detail. VBA makro. Struktuur ja protseduurid prots Detail_1
lennuõnnetuses inimeste leidmist 3. Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide 4. Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa
Ekvatoriaalne Kelvini laine kujutab endast ida suunas liikuvat Kelvini lainete paari, millest üks asub lõuna poolkeral ja teine põhja poolkeral (laine levikukiirus on 200 m/s ja horisontaalne mõõde 2000 km). Rossby (ehk planetaarsed) lained liiguvad mööda ekvaatorit või teatud laiuskraadi ja on seotud potentsiaalse pöörise jäävuse seadusega (f+)/D = const), kus on suhteline pööris ja D veekihi paksus. Rossby lainete mastaap ookeanis on sajad kilomeetrid. Põhimõisted lainete kirjeldamiselLaineteks nimetatakse pidevas keskkonnas levivat perioodilist häiritust. Pinnalained kujutavad endast merepinnal levivat perioodilist häiritust, siselainete all mõistetakse stratifitseeritud keskkonnas levivaid perioodilisi tiheduse jaotuse häiritusi. Merepinnal võivad lained tekkida tuule mõjul (tuulelained), Päikese või Kuu
osa matemaatiliselt tuletatud, vähendatud ja üldistatud tasapinnalist kujutist. Sferoidi ei ole võimalik tasapinnal kujutada moonutusteta. Moonutused alluvad teatud seaduspärasustele. See asjaolu võimaldab koostada mingi kindla otstarbelise kaardi kõige lihtsamal moel Mõõtkava Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatult. Vähendamisega seostub kaardimõõdu e. mõõtkava mõiste. Eristatakse arv- ja joonkaardimõõtu. Mastaap Arvmastaap näitab, mitu pikkusühikut maa- alal vastab ühele ühikule kaardil. Mida suurem on nimetaja, seda väiksem on mastaap. · Joonmastaap näitab mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil. · Mastaabi ülim täpsus on väikseim kaugus, mida võib kaardil mõõta. Inimese silm eristab 0,2 mm (pliiatsi punkt) 0,02cm (=0,2mm) x 200000 = 4000cm (40m) Kartograafilised projektsioonid Kaardi koostamiseks projekteeritakse
annaabi.ee 
