komponent. Kaartidel tehakse pidevat laeva tee arvestust. Määratakse laeva asukohta Lahendatakse navigatsiooniülesandeid. Navigatsioonikaardid 2 Nii sisult kui mastaabilt jagunevad : generaalkaardid sõidukaardid erikaardid plaanid spetsiaalkaardid Generaalkaardid Generaalkaarte kasutatakse: meresõidu üldtingimustega tutvumiseks laeva tee eelmärkimiseks läbisõidu arvestamiseks suurringi kaare pealekandmiseks Mastaap on väike : 1:500 000 1:5 000 000 , kuna hõlmavad suuri merealasid. Sõidukaardid Tagavad ohutu meresõidu rannavetes ja kaldadel , sadamatele ja reididele lähenemisel Mastaap 1:100 000 .... 1:500 000 Erikaardid Kasut. Sõidul navigatsioonilistel keerulistes piirkondades ranna lähedal , kitsustes , skäärides Mastaap 1:25 000.....1:75 000 Plaanid Kasut. Sissesõitudeks sadamatesse , reididele , jõesuudmetesse ja
Vastavate tegevuste kirjelduse leiate lisajuhendist. 5. Kasutades tabelarvutusprogrammi (nt. MS Excel) võimalusi, joonestage ühe ja sama abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg, metalli ja pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust kajastavate funktsioonide Rm = f (t ) ja R p = f (t ) graafikud, kusjuures kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge. Ühele y-teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap. (Konkreetsem tegevuse kirjeldus on lisajuhendi lõpuosas) 6. Järgnev andmetöötlus teostage programmi ,,Lineaarne regressioon" abil. (Kuidas oma andmeid selle programmi jaoks ette valmistada ja kuidas programmi kasutada selle info leiate samuti lisajuhendist.) 7. Metalli takistuse Rm temperatuurisõltuvust kajastava graafiku Rm = f (t ) abil leidke takistuse temperatuuritegur (täpsem info on lisajuhendis)
Joonestamise põhireeglid ja tingmärgid Joonis on tehnika keel. Et inimesed joonisest ühte moodi aru saaksid, tuleb selle valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk a...
Elektrimaterjalid Töö nr. 4 Magnetmaterjalid Juhendaja: Üliõpilased: Rühm: AAVB41 Tallinn 2014 1. Töö eesmärk [1] Tutvumine magnetmaterjalide põhiliste karakteristikutega ja nende määramise meetoditega. 2. Töö programm [ 1 ] 1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjandus...
hk 3 ruum Err:509 pind Err:509 d h hk bl bk mark hind kogus Materjal Te15 Te15 3000 35 Värv NV21 NV21 68 31 Muud kulud Materjal ja värv kokku 50% Maksumus kokku Mastaap 1 bs 1 h 9 bl 6 d 4 bk 4 hk 3 ruum 35 pind 106 Arvuta maksumus 106 301 kr 2 107 kr
4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20
korral ümber pöörates. Möödetakse aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kantakse tabelisse. Samuti tuleb toimida teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostada graafik. Ordinaat teljele märgitakse reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsiss teljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon. Soovitatav mastaap: minimaalne Na 2S2O3 sisaldud lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus 8 cm. Katseklaasi Na2S2O3 lahus cm3 H2O Na2S2O3 lahuses Aeg Kiirus nr a b a/(a+b) t, s 1/t, s-1 1 6 0 1 30 1/30 2 4 2 2/3 55 1/55
- Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga - Ringjoone tsentrit tähistatkse lõikuvate kriipsudega - Silindri otspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määratakse detaili tsentrist tõmmatud ringjoon ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt - Kui ringi D<12 mm, siis tsentrijooned katkestuseta 1.4 Mõõtkava Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: - suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 - loomuliku suuruse puhul 1:1 - vähenduse korral 1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:200; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000 Joonisele kirjutatakse tingimata eseme (objekti) tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, mida eseme kujutamisel kasutati. 1.4.1 Mõõtmete kandmine joonistele 2. Jooniste voltimine Allikas: J.Riives, A
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Rakendus Exceli valemitega. b Mõõtmed: f Ristküliku kõrgus a 120 Ristküliku laius b 80 Kolmnurga alus e 40 e Kolmnurga kõrgus f 25 Ringi raadius r 20 Detaili kõrgus h 40 Põhja pindala Err:509 r Külgpindala Err:509 Täispindala Err:509 Ruumala Err:509 ÕM_nr Variant 12 Materjal: liimpuit Värv: pulbervärv Materjal Värvi liik 2 ...
ümber pöörates. Möödeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kanti tabelisse. Samuti toimiti teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostati graafik. Ordinaat teljele märgiti reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsissteljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon. Soovitatav mastaap: minimaalne Na2S2O3 sisaldud lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus 8 cm. Saadud tulemuste põhjal koostati järeldus reaktsiooni sõltuvuse kohta reageerivate ainete kontsentratsioonist. Katse andmed ja tabel: Katseklaasi Na2S2O3 lahus cm3 H2O Na2S2O3 lahuses Aeg Kiirus nr a b a/(a+b) t, s 1/t, s-1 1 6 0 1 38 1/38
Ka meremiili pikkus muutub vastavalt ! Ümar saar saab tagasi ümaraks , aga pindala on suurenenud võrdeliselt sec . Maapinna kujutis kaardil vastab kõikjal selle tegelikule vormile. Pindalade moonutamised on kürgetes laiustes märkimisväärsed. Merkaatori projektsioon 4 Aafrika on: - 14x suurem kui Gröönimaa Brasiilia 8x suurem kui Alaska. Merkaatori kaardi pea- ja erimastaabid Merkaatori kaardi mastaap on muutuv suurus. Meridiaani minuti (meremiili) pikkus suureneb võrdeliselt sec. Merkaatori miil on joonmastaabi kujul kantud kaardi külgraamile ja võetakse sirkliga kauguste mõõtmiseks kaardi vertikaalraamilt samalt laiuselt , kus kaugus mõõdetakse. See ongi kaardi erimastaap. Kaardi tiitlis on kirjas arvmastaabina kaardi peamastaap. See on antud mingi kindla paralleeli suhtes. Läänemere kaartidel on standarparalleeliks 60°. See võimaldab kergesti
2002 0,78 2003 0,65 2004 0,87 2005 1 2006 1,23 2007 1,17 "XYZ Auto" toodanguandmed Aasta Toodang (milj.) 2001 2,4 2002 2,2 2003 1,98 2004 2,1 2005 1,7 2006 1,8 2007 1,6 Hindamine 1) õige diagramm ja õiged andmed 2) Tiitel diagrammil 3) Legend diagrammi all 4) Aastaarvud x-teljel 5) Väärtuste teljel (y-teljel) mastaap (0..3, intervall 0,5) on õige ja mõõtühik milj on lisatud 6) Diagrammi taust on valge või värvitu ABC Auto ja XYZ Auto toodangute võrdlusandmed 3,0milj 2,5milj 2,0milj 1,5milj 1,0milj 0,5milj 0,0milj 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 "ABC Auto" toodanguandmed "XYZ Auto" toodanguandmed mõõtühik milj on lisatud
juhendaja poolt antud suurima takistuse (250- 300) korral N täisvõnke pikkus x-teljel (Esimesel juhul , teisel 3N1=N). Teades x-telje kalibreeringut (Mitu sekundit vastab 1cm? See sõltub laotuskiiruse astmelise muutmise nupu asendist.) arvutage eksperimentaalne võnkeperiood T ja ringsagedus . (Suurima takistuse korral valige x-teljel selline mastaap, et üks täisvõnge kataks kogu ekraani.) c. mõõtmistulemused esitage juhendajale kontrollimiseks ja seejärel ühendage skeem lahti. d. Arvutage eksperimentaalsed æ1 ja æ3 tabelis antud vastava valemi järgi ja leidke nende aritmeetiline keskmine. e. arvutage teoreetiline æt (valem 11b), arvestades, et R = R0 + Rs . f. esitage ühes ja samas teljestikus nii æt=f(R) f= kui ka æ=f(R). 12
mööda Thamesi edasi-taga tänavaid liiguvad värvikam päeval toimusid vilgas toodavad lakkamatult äritegevus( nii kohalikud kui ka igasuguseid jäätmeid rahvusvahelised kaubatehingud) vägivaldsem Suurrahvahulk(40000 linna mastaap linnaelanikku ja lisaks rändurid ja kaupmehed) mitmepalgelisem rotid 14.saj lõpus oli Londoni majanduslik ja poliitiline keskus suurem kui kõik ülejäänud Inglismaa linnade oma kokku. Tohutu kontrastide paik. 5. Iseloomustage viktoriaanlikku Inglismaad (mõttelaad, majanduslik olukord) Kuninganna Victoria ei sekkunud riigi asjadesse millega sai austuse oma rahvalt
2 J x = 2 y 3 dx L f ( J x ) ; 3 L 9 - 2 L 2 J y = 2 yx 2 dx 2 3 (L) 3 f ( J y ) ja J F = J y - AWP ( XF ) 2 . - L2 2.3.2. Teoreetiliste kaarte pindalade arvutus e. Bonjean'i mastaap Laeva mahulise veeväljasurve ja selle keskme pikipaiknevuse XB arvutamisel tunduva trimmi korral peab arvutama kõigi teoreetiliste kaarte pindalad tegeliku süviseni ja nende integreerimisel saame mahulise vee- väljasurve ning lõpuks kaarte pindalade epüürilt arvutame tegeliku XB. Vajalike andmete kiireks leidmiseks soovitas 19. sajandi algul prantsuse insener Bonjean kolme mõõtkavaga diagrammi Bonjean'i mastaapi. See
) kiilaspäise rahurikkuja B- tüvi käändsõnadel os. k. (keda, mida ?) kiilaspäist rahurikkujat A- tüvi pöördsõnades oleviku ainsuse 1 pööre ( mida teen ?) fantaseerin B- tüvi pöördsõnades da tegevusnimi ( mida teha ?) fantaseerida 1. lobjakas lobjaka, lobjaka't 2. mõrsja mõrsja, mõrsja't 3. plaksuma plaksu'n, plaksu'da 4. töötama tööta'n, tööta'da 5. mastaap mastaabi, mastaapi 6. kiiskama kiiska'n, kiisa'ta 7. karnivoor karnivoori, karnivoori 8. hüatsint hüatsindi, hüatsinti 9. diskuteerima diskuteeri'n, diskuteeri'da Astmevaheldus (AV) Astmevaheldus on tüve muutus, milles A ja B tüvi häälduvad erinevalt või kirjutatakse erinevalt. 1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks.
pööning, see osa, mis on kasutusel hoone kasutuseesmärgil); kasulik pind (korteri kõigi ruumide pindala summa, mõõdetakse siseseinte vahel); elanikke/ha; efektiivsus (e kr, ekv, epk; ekr=sb-m²/Akr). Elamute tüübid: eramu; paarismaja; ridaelamu; korruselamu; punktelamu; terasselamu. Keskonna anlüüs: haljastus; mikrokliima; veebilanss; päike; vaated (lähivaated, nähtavus ala, kaugvaade). Ehitiste omadused: Mastaap (16 korrust * 6 korterit = 96 * 2,5 in = 240 in). Elamualade teenindus ja töökohad: vabaaja veetmise ruumid; vanade ja puuete inimeste teenindus; kauplused (igapäeva vajaduste rahuldamiseks). 150 200 elamu piirkond (lasteaed 20k; ühisruumid; sotsiaaltöötaja); 600 800 naabruskond (lasteaed 32k; sotsiaal töökoht; valvepunkt; teenindus; algastme kool); 2500 4000 (lasteaed kuni 64k); mängupark; vanurite päevakeskus; kauplused
2 h 100 ak 35 P=2( b+h)+( a 2 +4h 2 -a k )+2br k k hk 40 AL 3 V= m ar 60 10 6 br 20 2A+PL 2 mastaap 1: 10 S= 4 m ruum 3,66 10 pind 28,36 Arvuta ja joonista ar br h r hk 4h 2 -a k )+2br k ak b Detailide tootmine kuupäev L b h ar br ak hk 31.10
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juh...
kujuneb kaubatoodangu valmistamiseks tehtud kulude ja selle toodangu realiseerimiseks tehtud kulude alusel. 43. Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses 1) Taimekasvatuses tehtud kulutused, 2) Kultuuri saagikus, 3) Tootmise tagapõhi. Otseselt mõjutavad tegurid: *ilmastik, *mulla viljakus, *kasvatatavad sordid, *seemne kvaliteet, *väetamise tase, *tootmistehnoloogia, *agrotehnliste tööde kvaliteet ja õigeaegsus. Tootmise majanduslikud tingimused samuti: tootmise mastaap, toetused, kaitsetollid, soodustused, tootmiskogemused, konkurentsivõime jne) Tootmisomahind mõjutavad muutuv- ja püsivkulud. 44. Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses (skeem) 45. Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses *kaubatoodangu müügihinda kujundavas turuhinnad,toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused. *tootmisomahinda kujundavad töötasu,söötade maksumus,töövahendite amort,remont ning muud põhi ja üldkulud. *töötasu
· Kujuneb välja otsustusvõime . Topograafiline kaart (edaspidi kaart) on Mõõtkavas ehk õiges vähendusvahekorras seal on kujutatud ka pinnvormid. Plaan on väikeste maa-alade (laagriväljak, linn, alev, taluõu) täpne, suuremõõduline joonis. Kaardi ja plaani vahe seisnebki selles, et kaardile on kantud geomeetriliste koordinaatide võrk, plaanil see aga puudub. Seega võib plaan ka silmamõõdu järgi visandatud olla. Arvudes märgitud kaardi mastaap on arvmõõt ehk mõõtkava. Näiteks 1:100000, mis tähendab, et 1km on vähendatud 100000 korda ehk 1cm kaardil on 1km looduses. Joonmõõtkava, samuti kui arvmõõtkava leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast.
d. Ei saa midagi kindlat väita 5. Alljärgnevast on õige: a. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis b. Firma keskmine kogukulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis c. Piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis d. Keskmine püsikulu kõver lõikub piirkulukõveraga viimase miinimumpunktis 6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c
sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla d. firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini Küsimus 30 Küsimuse tekst Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: Vali üks: a. talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra b. toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut firmat c. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit d. kondiitrivabrik ,,Kalev" ehitab Jürisse uue tootmishoone Küsimus 31 Küsimuse tekst Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: Vali üks: a. ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt. b. efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset; c. saab olla 20 efektiivset ettevõtet; d. saab olla 5 efektiivset ettevõtet; Küsimus 32 Küsimuse tekst Reegel MR=MC on kasutatav: Vali üks: a. küll lühiajalises, mitte aga pikaajalises käsitluses b. ainult täiusliku konkurentsi tingimuste korral c
trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel
Viia kursor teise kujundi sobiva ühenduspunkti kohta ja klõpsata seda. Konnektor jääb aktiivseks ja tema markerid peaks olema rohelised. Kui side on katkenud (marker on tuhm), vedada marker vastava kujundi sidumispunkti kohta ja lasta hiire nupp lahti. Marker peaks muutuma roheliseks. Asepomo Sekretär s. tid sobiv punkt i heliseks. Harjutus. Tehke antud kujundite skeemid Detaili karakteristikud d= mastaap 1: 10 h, cm 100 b, cm 70 d, cm 35 hk, cm 20 bk, cm 40 L, cm 600 Ristlõike pindala, cm2 6119 Ristlõike ümbermõõt, cm 377 Ruumala, m3 3,67 Täispindala, m2 23,82 Joonestamine VBA programmi abil. hk= Muutke mõõtmeid ja vaadake kuidas muutub joonis.
mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. [2] GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika -- õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki -- galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel.
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
Eesti astronoomid. 10 9.9. GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui ka galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap, mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki- galaktika kujuneb mitte gaasidünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud " üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama mis tähe kujunemisel. Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja ggasiketas
antud maaalal vastab ühele ühikule kaardil. • Joonmastaapi kasutatakse laevajuhtimises, kus vaja kanda kaardile antud pikkusega sirglõik või mõõta kaugust kaardil. Joommastaap näitab, mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil • Mastaabi ülim täpsus on väikseim täpsus, mida võib kaardil mõõta. MEREKAARTIDE SISU Enne kaardi kasutamist selgita, millega tegu: • Väljaandmise ja korrigeerimise aeg • Rajoon • Mastaap • Määra ülim täpsus • Eriline tähelepanu märkustel • Täiendavad plaanid, tabelid • Milline on variatsiooni muutus • Põhja reljeef, kaldamärgid • Punktiiriga näidatud kaldajoon näitab selle umbkaudsust. • Rannasõidul kasuta kõige suurema mastaabiga kaarte • Hoidu kursi võtmisest ümbruskonnast nähtavalt madalamale kohale • Sügavus • Põhja iseloom • Sadamad ja ankrualad • Objektid ja sügavused • Maismaamärgid • Laevateed • Toodrid ja poid
Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke Nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki - galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt. Muu osa, kaasa arvatud "üle jäänud" hajusaine laialipuhumine valgusrõhu poolt, on sama, mis tähe kujunemisel.
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
katseklaasi seda kahel korral ümber pöörates. Mõõdati aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kani alla toonud tabelisse. Samuti toimiti teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katseandmete põhjal koostati graafik (Exelis). Ordinaatteljele märgiti reaktsiooni kiirus v mõõdetud aja pöördväärtusena (l/t) ja abstsissteljele naatriumtiosulfaadi kontsentratsioon. Soovitav mastaap: minimaalne Na 2S2O3 sisaldus lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus-8 cm. Saadud tulemuste põhjal koostati järeldus reaktsiooni kiiruse sõltuvuse kohta reageerivate ainete kontsentratsioonist. 3 Katseklaa Na2S2O3 H2O, cm3 Na2S2O3 Aeg, t, Kiirus, 1/t, s-1 si lahus, cm3 (b) lahuses, a/ s (a) (a+b)
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
Valikuterühmas Efektid (ingl. Effects) saad tekstile määrata täiendavaid omadusi; selleks tuleb sul valida vastav kastike (pannes sinna „linnuke“). Vahekaardil Märgisamm (ingl. Character Spacing) saab määrata märkide vahekaugusi. Tingimuse Mastaap (ingl. Scale) abil saab teksti horisontaalsuunas tihendada või hõrendada. Tingimusega Samm (ingl. Spacing) saab valida kolme vahekauguse liigi vahel ning kõrvaloleva tingimuse Mõõt (ingl. By) abil saab määrata kas laiendamise (hõrendamise) või tihendamise ulatuse punktides. Tingimusega Paigutus (ingl. Position) määratakse märkide asukoht teksti baasjoone suhtes. Vahekaardil Tekstiefektid (ingl. Text Effects) saab märgitud tekstiosale rakendada mitme- suguseid animatsiooniefekte
1. Lehekülje veerised: ülalt ja alt 2 cm, vasakult 3 cm, paremalt 1 cm. 2. Pealkiri: suurtähed, kirja suurus 25, kirja stiil Arial, rasvane kiri, joondamine keskele, vahe enne lõiku 12 p, pärast 15 p. SEE SIIN ON PEALKIRI VORMINDAMISEKS 3. Nummerda leheküljed (number üles paremale), numbri suurus 15 p Ära näita leheküljenumbrit esimesel lehel. 4. Lisa jalusesse tänane kuupäev ja oma nimi(Sul on esileht teistsugune, lisa teisele lehele). 5. Kirja suurus 16, joondamine paremale, katkendjoonega allajoonitud, teksti esiletõstuvärv on roheline. Tehke tekstile esimese rea taane 2,5 cm. Arvutifirmade ühinemine toimub ka teistes maades. Jaapani suurfirmad Hitachi ja Fujitsu ühendavad jõud universaalarvuti uue mudeli väljatöötamiseks ja tootmiseks. USA-s on käigus 80000 arvutit, teisel kohal maailma riikide seas on Saksa...
3. Atlandi ookeani hoovused, mis teevad 4. Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide 5. Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa
3.lõpetav rahavoog- on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud. Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan. 35. Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimustes, tehnoloogia ja mastaap) 1.tootmistingimused (looduslikud, majanduslikud) 2.tootmistehnoloogia 3.tootmise mastaap Ühesuguste tootmissuuna ja realiseerimishinna taseme juures võivad erinevates piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevaks, sest loodustingimuste varieeruvus on suur. Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated. Kasutatav tehnoloogia mõjutab nii kulude kui tulude poolt, kuid täiendavate investeeringute
reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal 2 tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis ,T = × pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane.
Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 17. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon - õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 3-rakuline tsirkulatsioonimudel 18. Maakera veevarud. Veeringe. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää
· vabalt, avatult: eksponeeritavale ei suunata otseselt tähelepanu · poolsuletult:eksponeeritav on vaadeldav teatud kohtadest või teatud ulatuses · isoleeritult: eksponeeritav on vaadeldav vaid lokaalselt · seotult: eksponeeritav on osa suuremast kogumist Joonis 1. Vormide eksponeerimine. A-lähivaates, B-kaugvaates, C-vabalt, D-poolsuletult, E- isoleeritult, F-seotult. Proportsioonid ja mastaap Proportsionaalsus on kunstis üheks võtmeküsimuseks. Kõrvutiasetsevad vormid, mille mõõtmed alluvad teatud seaduspärale, mõjuvad proportsionaalselt. Kompositsiooni osad peavad olema omavahel teatud reeglipära jälgides seotud, et saavutada terviklikku mõju. Tuntuimaks seaduspäraks on nn kuldlõikeline proportsioon. See proportsionaalsus on hästi tajutav ilmselt sellepärast, et see väljendub paljudes looduslikes objektides sh inimese kehas. Kuldlõikelisel proportsioonil on vormi
sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained.
majandusliku efektiivsuse hindamiseks . 25.Kasumit mõjutavad tegurid ettevõttes. Millest sõltub kasumi suurus? Millised tegurid kujundavad toote/teenuse müügihinda ja omahinda? Kasum= puhastulu- maksud 26.Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeerimineon raha piagutamine pikemaks perioodiks ja kindla, kestvalt ilmneva efekti saavutamiseks. 1. Tootmistingimused ( looduslikud, majanduslikud) 2. Tootmistehnoloogia 3. Tootmise mastaap Investeeringute otsuseid mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, mis on hinnatsüklitega seotud, neid iseloomustab teatud kõikumine. 27.Investeerimisvõimaluste analüüs: milles seisneb teostavatuse, milles tasuvuse analüüs? Kapitali eelarvestamine ehk investeeringute analüüs on otsustusprotsess põhivaradesse tehtavate investeeringute suhtes. Lihtsamalt tähendab see: investeerimisostustega seotud
[- - -] Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine, edasiliikumine, areng (Runnel 1984). Ta tõi (koos Kaalepiga) eesti tardunud luulesse kergust, hoogu, eksootikat ning sära (luuletus "Irax"). 1996. aastal vastab ta intervjuuerija küsimusele: Kust võtsite nendes oludes oma luules kajastuva optimismi? võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle.
ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri
vaheldumine raskendab lennuõnnetuses inimeste leidmist Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa
Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. liikumisrežiim, kus vedeliku või gaasiosakesed (kihid) liiguvad üksteisega paralleelselt Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 19. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. V: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. Tsentrifugaaljõud - tekib kõverjoonelisel liikumisel ja on suunatud kurvist välja Fts ~ v2/r • Hõõrdejõud - avaldub liikumisele vastupidises suunas Fh = -k v • Coriolise jõud - inertsijõud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis Fc = 2 ω v sin φ 20
50% Maksumus kokku 1964,0 10 2A+PL 2 S= 4 m L 600 10 h 80 Arvuta! b 40 d 20 ruum 1,83 pind 15,69 mastaap 0.1 h h d b - b - Detail. VBA makro. Struktuur ja protseduurid prots Detail_1
lennuõnnetuses inimeste leidmist 3. Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide 4. Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi. Üldine tsirkulatsioon on põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest, seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa
Ekvatoriaalne Kelvini laine kujutab endast ida suunas liikuvat Kelvini lainete paari, millest üks asub lõuna poolkeral ja teine põhja poolkeral (laine levikukiirus on 200 m/s ja horisontaalne mõõde 2000 km). Rossby (ehk planetaarsed) lained liiguvad mööda ekvaatorit või teatud laiuskraadi ja on seotud potentsiaalse pöörise jäävuse seadusega (f+)/D = const), kus on suhteline pööris ja D veekihi paksus. Rossby lainete mastaap ookeanis on sajad kilomeetrid. Põhimõisted lainete kirjeldamiselLaineteks nimetatakse pidevas keskkonnas levivat perioodilist häiritust. Pinnalained kujutavad endast merepinnal levivat perioodilist häiritust, siselainete all mõistetakse stratifitseeritud keskkonnas levivaid perioodilisi tiheduse jaotuse häiritusi. Merepinnal võivad lained tekkida tuule mõjul (tuulelained), Päikese või Kuu
moonutusteta. Moonutused alluvad teatud seaduspärasustele. See asjaolu võimaldab koostada mingi kindla otstarbelise kaardi kõige lihtsamal moel Mõõtkava Iga kaart kujutab maakera pinda või selle osa vähendatult. Vähendamisega seostub kaardimõõdu e. mõõtkava mõiste. Eristatakse arv- ja joonkaardimõõtu. Mastaap Arvmastaap näitab, mitu pikkusühikut maa- alal vastab ühele ühikule kaardil. Mida suurem on nimetaja, seda väiksem on mastaap. · Joonmastaap näitab mitmele pikkusühikule looduses vastab üks pikkusühik kaardil. · Mastaabi ülim täpsus on väikseim kaugus, mida võib kaardil mõõta. Inimese silm eristab 0,2 mm (pliiatsi punkt) 0,02cm (=0,2mm) x 200000 = 4000cm (40m) Kartograafilised projektsioonid Kaardi koostamiseks projekteeritakse meridiaanid, paralleelid ja Maa pinna punktid kas silindrile, koonusele või tasandile. Merekaartidele esitatavad nõuded
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
