Ehe näide sellest, et muusika võib ühendada mitmeid riike on Eurovisioon, paariks päevaks pannakse kõrvale kõik riikide vahelised mured ja nauditakse parimat muusikat igast riigist. Samas võib muusika ühendada sama muusika maitsega inimesi ja sarnane muusikastiil tähendab sarnast mõtlemist ja muusikastiilile omapärast riietust. Veel üks näide, kus muusika ühendab kahte riiki. Nimelt Korneti küla Lätis korraldab Eestlaste päeva, kus toimub õhtuti alati simman. Mina ise olen käinud ühel neist, kuigi ma lätlaste jutust aru ei saanud, sain ma aru, et see on üks aasta tippsündmusi ja sellest võib saada suur pidustus tulevikus. Kuid siiski nagu öeldud sai, muusika ei pruugi ühendada kahte inimest ega ka kõiki maailma inimesi, muusika ühendab ka kasvõi usulahke ja vähemusi.
Vankrirattaq Nii kuuma suvvõ es olõ tükk aigu nättü. A vili kasvi illos. Rükkä oll jo tükk aigu pestü, et siimnevillä saiaq. Kats miist tulli müüdä tiid. Kolla ja Volli. Mõlõmba noorõmbapuulsõ taluperemiihi poja. Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga
käsitööesemete näitus. Kaminasaalis oli kohvik. Selle aastased laada toetajad olid OÜ Tarven, AS Mool, AS Lauremal, OÜ Lõpe Farmer ja Oidremaa Mõis. Laada piletite põhjal toimus loosimine. Oli võimalik võita erinevaid auhindu: veekeedukann, kohvipurk ja kann, kruus, hoiupõrsas, töökindad, Mati Nuude kassett, kauss, korv, aiatööriistad, kandik ja siirup, punane ja roheline särk, kilekott, joogikott ja õlu ning võtmehoidja. Õhtul toimus simman, kus esinesid ansambel ,,Igatahes" ja ,,Koonga Ansambel Läbi aegade". (Junnumaa kuukiri 1998) 2. Mihkli laat 2000 - 2007 2000. aastal toimus Mihkli laat. 15. juulil. Laadal esinesid valla taidlejad, Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov ja rahvatantsurühm ,,Pastlapaar". Edasi peeti mitmesuguseid võistlusi. Üks nendest võistlustest oli suhkrukoti kandmine. Sellel aastal oli päevajuht Margus Lepa. Laadasimmanil esinesid Feliks Kark ja suupillide ansambel ,,Treffunx". 2002
Membranofonina on tuntud eelkõige mitmesugused trummid. Eestis kasutati membranofone vähe. 3. RAHVATANTSUD Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, elamusi rütmiliste liikumiste ja muutuva kehaasendi kaudu. Rahvatantsus liituvad liikumine, pillimäng ning sageli ka laul. Tantsul oli oluline osa rituaalides, palju tantsiti ka meelelahutuseks. 19. sajandil hakati korraldama eraldi tantsupidusid, mida nimetati mitmeti: (küla)säru, subrik, tantsud, pitspall, simman. Eesti rahvatantse võib liigitada järgmiselt: Vanem rahvatants talupoeglik maarahva tants, kohati ka maagilise ja rituaalse otstarbega. Eesti vanemale rahvatantsule on iseloomulik vaoshoitus ja väärikus, kus puuduvad suured hüpped, käte- jalgade kiire ja vaheldusrikas tegevus ja puusade liikumine. Vanem tantsumuusika on rõõmsakõlaline ja sageli kolmeosalises taktimõõdus. Voor- ja sõõrtantsudes liiguvad tantsijad üksteise taga reas või kinnises ringis. 18
ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD Valdav osa tantsudest, mida praegu eesti rahvatantsuks ehk folkloorseks tantsuks nimetatakse, on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes. Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud: Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud. Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused samaaegselt. Tantsunimesid on Virumaalt fikseeritud väga palju, kuid arusaadavaid tantsukirjeldusi ainult üksikuid: sabatants, kassarii, ingliska, kadrill, krakovjakk, galopp, marss, padespaan jmt.
Seal otsustati koos, et Ahas läheb sisse, sest temal on venelaste moodi riided seljas ja vene keelt jagab ka. Majas sõi pere õhtust. Peremees võeti kinni ja endaga kaasa. Kui reega tagasi kirikumõisa hakati sõitma viskus mees reelt maha ja põgenes. Poisid aga alustasid tulistamist ja lasid ta maha. Kui mees oli maha kukkunud jooksid kõik sinna, et tal viimased riided seljast võtta. Peale seda pandi kiiresti jooksu. Kui kirikumõisa jõuti oli seal just simman lõppenud. Küla omad olid selle seal korraldanud. Käsper kamandati pataljoniülema juurde ja Ahas tõmbas õled klaveri alla ja tahtis tukkuma jääda. Tääker tuli tema juurde ja tõi talle putru. Aga Ahas ei soovinud seda. Ta tundis ennast kuidagi vastikult. Õhtu kätte jõudes sõid poisid heintel suppi, kui Käsper sisse tuli. Ta tuli staabist ja paistis kuidagi nördinud. Tõi teate, et tuleb veel taganeda järgmine päev. Aga kui järgmine päev kätte
Seal otsustati koos, et Ahas läheb sisse, sest temal on venelaste moodi riided seljas ja vene keelt jagab ka. Majas sõi pere õhtust. Peremees võeti kinni ja endaga kaasa. Kui reega tagasi kirikumõisa hakati sõitma viskus mees reelt maha ja põgenes. Poisid aga alustasid tulistamist ja lasid ta maha. Kui mees oli maha kukkunud jooksid kõik sinna, et tal viimased riided seljast võtta. Peale seda pandi kiiresti jooksu. Kui kirikumõisa jõuti oli seal just simman lõppenud. Küla omad olid selle seal korraldanud. Käsper kamandati pataljoniülema juurde ja Ahas tõmbas õled klaveri alla ja tahtis tukkuma jääda. Tääker tuli tema juurde ja tõi talle putru. Aga Ahas ei soovinud seda. Ta tundis ennast kuidagi vastikult. Õhtu kätte jõudes sõid poisid heintel suppi, kui Käsper sisse tuli. Ta tuli staabist ja paistis kuidagi nördinud. Tõi teate, et tuleb veel taganeda järgmine päev. Aga kui järgmine päev kätte
õde õeraas, sõsar, plika, sis, sõts, sõtse, tirts, õts 4 Sista 192 Läbu, Pralle, labaraks, gäng, jooma, jorla, jämm, karneval, klunker, kräu, labrunn, 8 Diskens, läbustama, praasnik, pidu möll, oleng, pleiss, simman 7 parti 37, 138, 172 praznik 2 maha 1 Spikerdama,
eestirootslastelt. Püsiv rootsi asustus tekkis Eesti aladel 13.–15. sajandil ning säilis 1944. aastani. Eestirootsi laenud viitavad mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. Eestirootsi laenud on nt haalama, hauskar, julla, kepp, klibu, klomp, kratt, nugima, räim, tont, viiger. Kuigivõrd võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene, mis on saadud Lõuna- Soome rootslastelt, rohkem on neid murretes. Soomerootsi laenud võivad olla nt padinad, päss ‘jäär’, rool, seilama, simman. Eestirootsi ja soomerootsi laenud on (riigi)rootsi laenudest enamasti häälikuliselt eristatavad, need murded kuuluvad rootsi idamurrete hulka, mille vanemad jooned kajastavad vanarootsi keelt. Laenamisele eestirootsi või soomerootsi murretest viitab ka laenu levik eesti murretes: enamasti esinevad need laenud eestirootsi või soomerootsi keeleala naabruses asuvates murrakutes, Lääne- ja Loode-Eestis, Hiiumaal, põhjarannikul
välja Tuglas, ta on noor andeks kirjanik, kes aga saab sõjas surma. (Ajakirjanduses nähes Valdese tekste, ei tea me kunagi, kes selel taga olla võib). Tuglasel on eraldi raamat, mis räägib Arthur Valdese elusat ja loomingust. Esimene kirjandusühendus Eestis, mis töötab välja ka oma logo. Autor on Nikola Triik. Siuru kirjandusfenomen on · Kirjanduse ja elu vahekord muutub; · Dünaamikat lisandub kirjandusellu (Siuru simman); · Kirjandusliku keele liikuvus/dünaamika suureneb; · Kogu muudatuste laine toimub uusromantilise esteetika raamides --> uusromantilise esteetika laienemine; · Mõju luulele on suurem kui proosale -> pikaaegne mõju luulele; · Elu ja kunsti vahekord 25. september 1917 Estonias üks kuulsamaid Siuru üritusi, korraldati ball ja loterii. Said sellega kokku 3000 rubla, ja see läks kapitaliks oma kirjanstuse asutamisele
annaabi.ee 
