Lugupeetud õpetaja, kallid kaasõpilased! Ööl vastu esmaspäeva külmus Tallinnas inimene surnuks - kiirabi leidis Tuukri tänaval asuvast garaazist väidetavalt esimese sel aastal alajahtumise tagajärjel surnud kodutu. Eestis leidub ligikaudu 10 000 inimest, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid...
Emad on need, kes teevad nõudlikke valikuid laste hariduse ees. Emad on need, kes kehtestavad peres õiged reeglid ja panevad paika õiged vastused. Emad on need, kes enamasti panevad pere liikuma ja lapsed sportima. Siin ta ei korruta mitte ainult sõna ,,ema" vaid tahab kuulajateni tuua, et just ,,emad on need", kes mdagi teevad ja tänu selleni jõuab presidendi mõte kuulajateni paremini kui see kõlab mitu korda. President on oma kõnes toonud välja mitu järjestikulist retoorilist küsimust. Retooriline küsimus esitataksegi stiilivõttena, mitte vastuse saamiseks. Antud juhul polegi ta nendele küsimustele vastanud vaid on jätnud mõttepausi kuulajatele: Nõudes emadelt nii tohutult palju, kas anname ka piisavalt voli ja võimalust nende nõuetega toime tulla? Kas emadel ja naistel on meie tänases elukorraldus piisavalt palju otsustamisõigust? Kas nad saavad naiste ja emadena piisavalt mõjutada otsuseid, mis muudavad mitte ainult
Kõne lõpus on kaks lauset, kuid nad algavad sama sõnades ,,te olete". Minu arvates see on retooriline vahed kordus. Te olete trotsinud halba ilma, kaubanduspiiranguid seni tuttavatel turgudel, seakatku, enda valutavat selga ja lähedaste väsimust. Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu. Kõne algas sissejuhatusega, oli sisu ja lõppes kokkuvõttega. Minu arvates kõne struktuur oli ehitatud hästi. Selles kõnes mina leidsin järgmised retoorilist vahendit: kordus, metafoor, isikustamine, sõnatrio ja retooriline küsimus. Vahendit nagu võrdlus, allusioon, alliteratsioon või sõnapaar selles kõnes ma ei leidnud.
rahutust. Luuletuse lüüriline mina on hirmunud, närviline ja võib-olla ka veidike paranoiline, paludes mitmeid kordi abi ja kaitset ning soovides peitu pugeda. Hirm, millest luuletuses räägitakse, on poliitiliste muutuste ja sõja ees. Luuletuses on kasutatud inversiooni: Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust: Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Luuletuses on lõppriim, ristriim ja täisriim. Värsimõõduna on kasutatud daktülli. Tegemist on riimluulega, sest luuletus on silbiliselt korrastatud ja rütmilt korrapärane.
rahutust. Luuletuse lüüriline mina on hirmunud, närviline ja võib-olla ka veidike paranoiline, paludes mitmeid kordi abi ja kaitset ning soovides peitu pugeda. Hirm, millest luuletuses räägitakse, on poliitiliste muutuste ja sõja ees. Luuletuses on kasutatud inversiooni: Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust: Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Luuletuses on lõppriim, ristriim ja täisriim. Värsimõõduna on kasutatud daktülli. Tegemist on riimluulega, sest luuletus on silbiliselt korrastatud ja rütmilt korrapärane.
jääb väheseks, kui hävitatakse või muudetakse kiiresti tundmatuseni keskkonda, millest see kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud." Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast. Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega. 1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik võrdlus; 2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud metafoor; 3) tugev teoreetiline, teaduslik alus alliteratsioon 4) on väga lihtne lahterdada asju olulisteks ja vähem olulisteks, suurteks ja väikesteks antitees
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Jeanne d`Arc Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Orléansi neitsi sünd......................................................................................................................... ........................... 3 Liitumine sõjaväega ning ilmutuse täideviimine.......................................................................................... 4 Prantsusmaa iseseisvumine ning viis Jeanne d'Arc’i kohtuprotsess................................................... 5 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ni...
Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust. Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'häbiväärset' osa, retoorilist kihti, mis tõstab poeemi kui mitte esteetiliselt, siis metafüüsiliselt küll. Stalini nime kasutatakse siira tunnetusliku väärtusena. Kusjuures tegemist ei ole pealiskihi, vaid teose tuumaga. "Poeemi Stalinile" mõistmine eeldab teatavat kogudusteadvust, täpselt nagu selleta ei saa mõista kirikulaule. Stalinistlik luule on tugevalt kinni piibellik-kristlikus kirikulaulupraktikas. Stalini-armastuseni viisid Smuuli kaks lapsepõlvejumalat, kodust kaasa antud patriarhaalne luterlik jumal
instants, Teie oletegi moraalireegli, normi esitaja-õigustaja. Mistahes üldnormi (nt. inimõigused) arutlusvaba eeldamine on filosoofilises mõttes dogmatism. Siia vigade perekonda kuulub ka „elu pühaduse“ fetišeerimine (ilmaliku inimese jaoks on pühadus kahtlase sisuga termin). Varjatud eelduste puhul kasutatakse sageli retoorilist väljenduslaadi: „on ju nii, et...“, retoorilised küsimused, „kas siis loode ei vääri sündimist?“ jne. Sageli ei kasutanud autorid isegi mitte retoorikat, vaid deklareerisid: „Ma arvan et...“ „Ma leian et...“ – ilma põhjendusteta ei maksa selline ledimine midagi. 2.2. Printsiipide asemel näited. Filosoofiline arutelu on vaidlus
Äärmiselt subjektiivne, ülistab iseennast (sarnaneb Caesariga), ei pelga palgasõduri tööd. Osaleb sõjakäigus Pärsia printsiga, kes hukkub, avaneb võimalus juhtida suurt armeed. Uuendus ajalookirjandusse kirjaniku portree loomine. ,,Kyrose kasvatus" tõstab esile Pärsia riigi rajajat Kyros vanemat (6. saj eKr), näitab, kui õilis, tark kuningas ta on, on näha, et sooviks olla sama suur. Iseloomusta retoorilist proosat: Lysias ja kohtukõne, Demosthenes ja poliitiline kõne Retooriline proosa Kõnade kirjutamine: · poliitiline kõne · kohtukõne · pidupäevakõne Kohtukõne Lysias Elukutseline kohtukõnede kirjutaja. Väga viljakas/edukas, kirjutas hea tasu eest ka mõrvarite kaitseks. Ülesehitusstruktuuri põhiline nüanss on kohtunike psühholoogiline mõjutamine kõigepealt emotsioon ja esmamulje, seejärel faktid.
tähis. Sütiste oli odaviskajast luuletaja, oli tolle aja üks paremaid sportlasi. Sütiste ei lähe sõja ajal Nõukogude tagalasse, vaid jääb Eestisse. Kuna 1940–41 on eestimeelset luulet kirjutanud, pannakse ta vangi. Sütiste suri „õigel hetkel“, seega temast tehakse Nõukogude kirjandusikoon, olles Nõukogude sotsialistliku realismi rajaja, kes ei jõudnud veel end välja arendada. Sütiste kirjutab rohkem retoorilist vabavärssi kui keegi teine tol ajal Eestis. Ta esindab klassikalise vormi põhja paigaltnihutamise katset. Tema retooriline luule on etlemiseks hea, kõlav. Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne identiteet, ta on lihtne inimene, mida hakkab lausa deklareerima, nt luuletuses „Vaevamägede mailt“. Sütistest saab arbujate suurim kriitik
Laaban) ! ! Malehobused valetavad ja valehobused maletavad (A. Alliksaar) SIIRE e ANZAMBMAAN ! Ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. ! ! Ema tahab reisida ja isa kodus istuda ! ! samuti ei ihka alati. ! ! Me teeme ümber oma elu ! ! üht hiigelmüüri inimtihedat ! ! ! ! ! (J. Viiding) Tihtipeale kuhjuvad ka lausekujundid. Ristlause (kiasm): ! "Kui inimmõtted on nagu taimed, millised siis võiksid olla taimede mõtted?" ! ! sisaldab endas ka kordust, võrdlust, ja retoorilist küsimust. PILTKUJUNDID ! Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega kunstilise mõju taotlemine. AKROSTIHHON ! värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu. ! (Sini-Must-Valge luuletus nõuka ajal) PALINDROOM ! Eest taha ja tagant ette lugedes tähendus ei muutu (täpselt sama tähtede järjekord) PILTLUULE ! Kirjapilt ja kujutav pilt liidetakse !! ! ! Hea ! Seen Suur Sirmik...
lausekujundid tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse inversiooni ehk tavapäratut sõnajärge (Täis laukaid sügavaid on soode süli.); ellipsit ehk väljajätet (Kes (on) ees, see (on) mees.); lausekatkestust (Küll ma sulle... Oota vaid!); anakoluuti ehk katkendlikku mõtete ühendamist (Arvad... milleks... eksitus); sidesõnatust ehk sidesõnade puudumist (Jooksid karud, hundid, põdrad, siilid); kordust (Sa magad, sa magad, sa magad, / sa magad, mehike. J. Liiv.); retoorilist hüüatust ehk mingi tõsiasja sedastamist (kui mahedad on varjud! M. Under.); retoorilist pöördumist ehk pöördumist eemalviibija, abstraktsete nähtuste iseenda vmt poole (Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! A. Reinvald.); retoorilist küsimust ehk vastuseta hüüdlauselist küsimust (Kas siis selle maa keel / Laulutuules ei või /.../ Igavikku omale otsida? K. J. Peterson.). lausriim vt riim. lavakujundus rekvisiidid (mööbel ning muud esemed) ja dekoratsioonid,
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon k...
see humanistlik. Selle tõttu muutusid kunstis ideaalid ning hakati rõhku panema vaimsusele ja religioossusele välise ilu asemel. Samuti mõjutavad retseptsiooni kultuuri eripärad, näiteks Roomas ei saanud tragöödia kunagi nii populaarseks kui Kreekas, menukaks osutus hoopis komöödia. Samuti muudeti vastavalt enda rahva maitsele lavateoseid, laval hakati erinevalt Kreekast näitama vägivalda ning kasutama retoorilist ülespuhutud kõne. 41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus.
mingist agendast motiveeritud. See seisukoht tuleneb omakorda Immanual Kantilt, kes vastandab 3 praktilisele eesmärgipärasele huvile huvituse. George Dickie jaoks pole aga tavaliselt elamusel ja esteetilisel hoiakul mingit vahet. Kunstiteose omadused Arthur Danto järgi: 1) kunstiteos on millegi kohta 2) see visandab mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga. Kunstiteos on TÄHENDUSLIK ja eeldab, lausa nõuab interpretatsiooni. Erwin Panofsky järgi on kunstiteosel vähemalt kolm interpreteerimise tähenduslikku tasandit.
malik. Tänapäeva intelligents maailmas jaguneb kaheks — insenerid ja füü- sikud ning teised haritud inimesed, kelle arvates kogu maailm koosneb vaid meie enda konstrueeritud tekstidest.10 Kõik hakkasid kirjutama ajaloost kui retoorikast ning see seisukoht sai väga populaarseks, olla seda veel praegu- gi. Keegi võiks ju vaadata, kas Eesti poliitiline retoorika Jannsenist Pätsini muutunud on. . . Loomulikult omavad teistele määratud tekstid retoorilist vormi, see ei olegi küsimus. Samas on ju erinev, kas kirjutada lugemiseks teistele kutselistele ajaloolastele või rahvale. White tees, et teadmisi ei ole, siiski loomulikult ei kehti. On ka ajaloolasi, kes ei jutusta — näiteks Burk- hardt, Huizinga, annaalide koolkond. . . nemad nii ei jutustanud. Kui see on aga nii, ei ole ühtegi õigustust väita, et jutustus on ainuke ajaloo vorm. Järjekorrast rääkimine on siiski jutustus ja ajaloo puhul on tegemist jär- jestustega
Sütiste Nõukogude tagalasse ja jääb Eestisse. Ta pannakse oma kirjutiste eest vangi saksa ajal. Ta saab sealt välja ja sureb vahetult pärast sõja lõppu Nõukogude Eestis pärast seda, kui ta on tulnud Nõukogude julgeolekust ülekuulamiselt. Ta fenomeni selliseid eredaid momente võib leida igast perioodist. Kirjanudslooliselt leiab kõige eredama hetke 20ndate ja 30ndate vahetusel, kus ta oma laadiga manifesteerub. Tema laadi eripära: 1) ta kasutab retoorilist vabavärssi märksa rohkem kui keegi teine sellel ajal (kõlav, palju kordusmotiive, metafoorsus väheneb ja narratiivsus suureneb läheneb proosale); 2) lihtsa inimese positsioon, mida hakkab lausa deklareerima, lokaliseeritud agulipiltidesse (Tartu Supilinna agulisse). Ta on olnud töölipoiss, kes osales vabadussõjas ja selle ainel kirjutas teose ,,Noored partissanid" ja nõukogude võimu jaoks seda polnud olemas. Kui 20ndate 30ndate aastate
Seda on kirjeldatud erootiliste metafooridega. Retoorikat laiendatakse ka bilooogia valdkonda. Kenneth Burke: Motiivide grammatika. Retoorika on sümbolite või märkide kasutamine sümboleid mõistvate olendite stimuleerimiseks. Burke'i järgi on kirjandus eelkõige sümboolne toiming. Igas tekstis on olemas retoorilised vormid (design) ja mallid (pattern), mis mõjutavad lugeja teadvust ning alateadvust. Igasugune kirjanduslik tekst on Burke'i jaoks rituaal. Kolm retoorilist vormide/mallide tüüpi: 1. progressiivne a) süllogistlik tugineb järjekindlale põhjuse-tagajärje loogikale b) kvalitatiivne ootuse tausta moodustab stiil c) sündmused moodustavad lugeja ootuse tausta 2. repetitiivne: korduvad motiivid ja sümbolid 3. a) konventsionaalne rõhutab kirjanduslikke konventsioone ehk võtteid. b) mittefiktsionaalne: rõhutatakse kirjanduslike vormide tinglikkust. Kujundite klassifikatsioon · Eufoonia ehk ilukõla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
