VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
2015
Õpieesmärkide
saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9
tunnikontrolli seminarides,
eksam koosneb teooriast ja kaasusest.
Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5
tunnikontrolli
sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine
vähemalt 7 seminaris.
NÕUDENORMID
:
Lepingust
taganemine §116
Lepingueelsed
võlasuhtes § 115
http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog-data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA
1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus
eraõiguse süsteemis Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994)
Eriosa moodustavad erinevad seadused
Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993)
Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002)
Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995)
Pärimisõigus - pärimisseadus (1997)
Õigusnormid jagunevad:
Võlaõigus
Võlaõigus
on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete
õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne
õigus-law).Eraõiguses
ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid.
Subjektiivne
õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema
mingi objektiivne (law) alus.
Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest
Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles,
et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust
kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist.
Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe .
Võlasuhe on õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku
ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk
võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest
(täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult
teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete
- Tekkimist – võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest . Kõige sagedasemaks on leping, mida eristab teistest tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom (lepinguga tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte)
- muutumist
- lõppemist
- Võlgnik = deebitor , Võlausaldaja = kreeditor
- Dispositiivsus
- tähendab,
et võlaõigusseaduses sätestatut võivad pooled lepinguga muuta,
kui seaduses endas pole selget sellekohast keeldu.
- Relatiivsus -
iseloomustab võlasuhteid, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida
vaid poolte vahel (inter
partes)
ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu
õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust,
mille pooleks nad ise ei ole mingeid õigusi. Alati
on võlasuhtes vähemalt kaks poolt. Näiteks kolmandal isikul, kellele võlgnik peab kohsute täitma, ei
ole õigust ise võlgnikule täitmisnõuet esitada (VÕS § 80 lg 2),
kui võlgniku ja võlausaldaja vahel sellekohane kokkulepe puudub.
Vastuväiteid nõuetele saavad esitada samuti ainult isikus , kes on
võlasuhte pooled. Lille toomise näide- kaks inimest lepivad kokku, et kolmas inimene peab
ühele neist lilli tooma .
Võrdsed
pooled – 3-2-1-2-06. Kõik pooled on võrdsed, olenemata sellest
kas üks pool on avalik organ või mitte.
Võlaõiguse
allikad
- TsÜS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava
- VÕS § 25 lg 1: tava ja praktika(subjektiivne õigus, tava-oodatav käitumine, mis tuleb mingisugusest valdkonnast või traditsioonidest, praktika- iseloomustab võlasuhte pooli ja pooltel on võimalik tugineda sellele, et nad on varem sarnaseid lepinguid sõlminud)
- leping
Hierarhia
mida kõigepealt vaatame: leping, seadus, tava, praktika ning vaatame
kas on dispositiivne?
VÕS
üldosa kohaldamine
VÕS
§ 1 lg 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse
kõikidele
käesolevas
seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele,
muu hulgas töölepingule,
ja
muudele mitmepoolsetele tehingutele
(, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis
ei ole seaduses sisu ja mõttega vastuolus , samuti võlasuhetele, mis
ei ole tekkinud lepingust.
Võlaõigus
Eestis
- 1865-1940 Balti Eraseadus (BES)
- 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu
- 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks
- ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014)
- VÕSi väljatöötamine alates 1993
- LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001
- VÕS jõustumine 01.07.2002
VÕS-I
koostamise eeskujud
Võrdlev
meetod
RKTKo
3-2-1-145-04; 3-2-1-103-08; Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi
väljaselgitamisel võib võrdlusmaterjalina arvestada teiste riikide
analoogilisi seadusi ja praktikat ning see puudutab eelkõige riike,
kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvaid riike.
Eraõiguse
ühtlustamine Euroopas peab
endale selgeks saama mis selle lühendi taga seisab ja mis on iga
instrumendi olemus! KÜSIB EKSAMIL! Mis oli võlaõigusseaduse
koostamise allikad? Ei ajaks sassi mis on kehtiv õigus, milelle
pooled saavad kohtuvaidluses tugineda.
CISG-
United
Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods ,
ÜRO
konventsioon kaupade rahvusvahelise müügilepingute kohta (1980)
PICC-
UNIDROIT
Principles of International Commercial Contracts, rahvusvaheliste
kaubanduslepingute põhimõtted (1994, 2004, 2010)
PECL-
Principles
of European Contract Law, Euroopa
lepinguõiguse põhimõtted (1995, 1999, 2002)
Akadeemilised
töögrupid, nt
EL
teisene õigus
- Euroopa Parlamendi resolutsioonid (1989, 1994)
- Komisjoni teatised (al 2001)
- CESL - Common European Sales Law, EK ettepanek määruse vastuvõtmiseks Euroopa ühise müügiõiguse kohta (2011)
Võlasuhe
§
2. Võlasuhte
mõiste
(1)
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik
ehk võlgnik
ehk
deebitor)
kohustus
teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja
ehk
kreeditor)
kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning
võlausaldaja õigus
nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
(2)
Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud
viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega .
Võlasuhe võib sellega ka piirduda.
Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on
vaja arvestada teise poolte huvidega.
- Kui on müügileping , mille poolteks on A ja B. B on müüja , A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha.
- Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping , mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha maksma.
- kohustuse sisuks võib olla positiivne sooritus näiteks asja üleandmine, raha maksmine , kahju hüvitamine . Võib olla ka negatiivne sooritus ehk teatud käitumisest hoidumine. Näiteks andmete mitteavaldamise kohustus. Lisaks töölepingu puhul võib olla ette nähtud ärisaladuse hoidmise kohustus.
- Soorituse tegemisega toimub väärtuste üleandmine kohustatud isikult ehk võlgnikult õigustatud isikule ehk võlausaldajale. Kohustusi ja nõudeid võib olla rohkem ning võlasuhte pooled võivad olla samaaegselt nii võlgnikud kui ka võlausaldajad. Näiteks müügilepingust omandavad ostja ja müüja nii õigusi kui ka kohustusi, olles vastastikku nii võlgnikud kui ka võlausaldajad.
- Võlg tähendab millegi võlgnemist kohustusena. Kohustuse sisuks on võlgnikult oodatav käitumine või teatud viisil käitumisest hoidumine. Vastutus tähendab aga seda, et võlgnik peab kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja tema suhtes sunniviisiliselt kohaldab. Vastutus kannab kahte sorti tähendust – 1)vastutus kui õiguskaitsevahendi kohaldamise võimalust kohustust rikkunud poole suhtes 2)kohustuse rikkumise etteheidetavust, mis on ainult teatud õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks .
Võlasuhe
- relatiivsus
- eristamine mittetäielikust kohustusest (§4). Mittetäielikud kohustused tekivad hasartmängudest (kihlveod, loteriid v.a need mis on riikliku loaga korraldatud), mille täitmine vastab üldisele arusaamale ja kohustused, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäielikeks kohustusteks on ka kohustused, mille täitmise nõudeõigus on täitmise üleandmise hetkeks aegunud . Mittetäielik kohustustele ei järgne vastutust. Võlgnik võib need täita, kuid nende täitmist ei saa võlausaldaja kohtu kaudu nõuda ja mida ei saa kasutada taasarvestuseks ega vastuväitena oma kohustuse täitmisest keeldumiseks. Nt viisakussuhted, kui keegi ei ütle Tere! siis ei saa minna kohtusse. Mittetäielikku kohustust võib täita, kuid selle täitmist ei saa kohtu kaudu nõuda.
- tekkimine (§3) lepingust või seaduse alusel. Lepingulise võlasuhte sisu tuletatakse eelkõige poolte kokkuleppest, seadusest tuleneva võlasuhte puhul aga seadusest. Seadus lubab lepingulise võlasuhte sisu laiendada, kui see on vajalik lepingu eesmärgi saavutamise tagamiseks. Tuginedes VÕS § 23 lõikele 1 võib lünkade korral lepingulises kokkuleppes tuletada poolte kohustusi lepingu olemusest, eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast jne. Kõige enam võlasuhteid on lepingulised, teiseks on kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest (keegi käitub nii et keegi teine saab sellest kasu ja sellist kohustust tegelikult ei ole. Tekib küsimus, et see kes sai sellest kasu peab teisele kompenseerima. Läbi väikese küla läheb tee, mis kuulub ühele inimesele, kes puhastab lumest jne. Tekib vaidlust, et tee omanik tahab saada hüvitst, et ta on seda teed puhastanud. Äkki see võiks olla käsundita asjaajamine ? Teeseadusest tuli välja §) Situatsioon, kus üks isik, teise isiku kasuks midagi teeb ilma, et tal oleks kohustus seda teha seadusest või lepingust tulenevalt),
- Kaitsekohustus- kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Võivad tekkida lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumisega, olla võlasuhte sisuks põhi- või kõrvalkohustusena ja kesta ka pärast lepingu lõppemist.
Nõue
Nõude
eesmärk võib olla asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu
täitmise saamine, õigusliku aluseta saadu väljaandmine, elatise
maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded võib liigitada nelja põhirühma :
võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud ja
pärimisõiguslikud. Võlaõiguslikud võib omakorda jagada nelja
põhirühma: lepinguõiguslikud nõuded, nõuded lepingusarnastest
võlasuhetest, deliktilised nõuded ehk nõuded õigusvastasest kahju
tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
- Lepingulised nõuded: võib liigitada omakorda lepingu täitmise nõueteks ning lepingu rikkumisest tulenevateks nõueteks.
- Nõuded lepingusarnastest võlasuhetest on nõuded võlasuhetest, kus lepingut poolte vahel veel ei ole või ei ole lepingulise suhte tekkimine võimalik, kuigi poolte tahe on sellele suunatud.
- Deliktilised nõuded ehk nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest – võlausaldaja vara teatud puudujääk
- Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded – määrav võlgiku varalises sfääris toimunud õigustamatu juurdekasv. Alusetust rikastumisest tulenevalt tekib isikul õigus nõuda välja teise isiku poolt alusetult saadu. Eristatakse kolme liiki rikastumisnõudeid: 1)soorituskondiktsioone ehk kohustuse täitmiseks saadu tagastamise nõudeid 2)sekkumiskondiktsioone ehk väärtuse hüvitamise nõudeid õigusrikkumise korral 3)teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise nõudeid.
Võlasuhete
liigid
Tehingulised ehk Lepingulised ehk lepingute liigid:
- Abstraktsed[kohustus, mille eesmärk ei ole tuletav võla-, vaid muust suhtest (puudub kindel eesmärk). Abstraktse kohustuse eesmärk on tavaliselt oma õigusliku seisundi tugevdamine, vältimaks tehingu alusest tuleneda võivaid vastuväiteid] ja kausaalsed
- tasulised ja tasuta
- ühekülgselt kohustavad - ühekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad kohustused ainult ühe osapoole jaoks. Teine pool omandab lepingust tuleneva kasu ilma omapoolse kohustuseta. NT leping, millega olemasolev kohustus lõpetatakse võlginiku poolt uue kohustuse võtmisega Käendusleping on ühekülgne. Võlausaldajal on õigus nõuda, et maksa see võlg ära.
- mitmekülgselt kohustavad- jaguneb kaheks: 1)kahekülgsed ja 2)vastastikusteks ehk sünallagmaatilisteks lepinguteks. 1)Kahekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest mõlemad osapooled omandavad kohustusi, mis ei ole omavahel olemulikult seotud. Lepingud , milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või kogum asju teisele isikule, kes omakorda kohustub andma omaltpoolt asja või asjade kogumi prärast teatud aja möödumist tagasi (nt tasuta laen , tasuta kasutusse andmine). Lisaks on kahekülgsed ka lepingud, milles poole vastukohutuse tekkimine sõltub juhusest (nt maaklerilepingud). Sellistes lepingutes tekib esialgu ainult ühel poolel kohustus teha mingi sooritus, sest lepingu sõlmimisel ei ole alati veel teada, kas teise poole kohustused tekivad või mitte. Kohustuste vastastikune seotus on luline eelkõige siis, kui üks pooltest tajab kasutada kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet (VÕS § 110, 111). Kui lepingust tulenevad kohustused on kahekülgsed, mitte vastastikused, ei saa võlgnik täitmisest keeldumise õigust õiguskaitsevahendina kasutada (VÕS § 111 lg 1). 2)Vastastikused ehk sünallagmaatilised on mitmekülgselt kohustavad lepingud, kus ühe lepingupoole kohustuse aluseks ja kehtivuse eelduseks on teise lepingupoole kehtiv kohustus. Tavaliselt on vastastkuses sõltuvussuhtes soorituste vahetamisele suunatud kohustused, näiteks asja üleandmise ja selle eest tasumise kohustus müügilepingus, üürileandja kohustus anda asi üürile ja üürniku kohustus selle eest tasuda. Vastastikused on kõik tasulised lepingud (müügileping, rendileping , töövõtuleping ). Kui lepingust tulenevad kohustused on vastastikused, siis võib VÕS § 111 sätestatud tinimustel üks lepingupool oma kohustuste täitmisest keelduda seni, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud, andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kui vastastikkus lepinguliste kohustuste vahel puudub, ei saa lepingupooles VÕS § 111 tulenevalt tulenevalt vastuväidet kasutada. Pooled võivad lepinguliselt muuta teatud kohustused vastastikusteks, sidudes ühe poole kohustuste täitmise teise poole kohustuste täitmisega viisil, mis annab
- kahepoolsed ja mitmepoolsed
- konsensuaalsed - kokkuleppe alusel sõlmitakse leping ja reaalsed - leping loetakse sõlmituks siis, kus laen on üle antud
- ühekordse sooritusele suunatud ja kest(v)uslepingud
- tüüpilised ja ebatüüpilised
- olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne
- kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud.
Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad
VÕSi
struktuur
Üldosa
Kõigi
võlasuhete jaoks õiguslikku tähendust omavad küsimused:
- kohustuste tekkimine, täitmine, lõppemine
- kohustuse rikkumine , õiguskaitsevahendid
- võlakohustuse ülekandmine jms
Eriosa
- lepingud
- lepinguvälised võlasuhted
MÕISTED:
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
1)
Mida reguleerib võlaõigus?
Võlaõigus
on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete
õigussubjektide vahelised võlasuhted.
2)
Mille poolest võlaõigus erineb asjaõigusest?
Võlaõigus
reguleerib võlasuhteid, asjaõigus omandiõiguse erinevaid aspekte .
3)
Milline tähendus on võlasuhete jaoks tsiviilseadustiku üldosal?
Lisaks
võlaõigusseaduses sätestatule kohaldatakse võlasuhetele ka
tsiviilseadustiku üldosas ja teistes tsiviilseadustes sisalduvaid norme.
4)
Mis on võlasuhe?
Võlasuhe
on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk
võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk
võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest
(täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult
teatud nõude sooritust).
5)
Mida tähendab võlasuhte relatiivsus?
Võlasuhteid iseloomustab reltiivsus, mis
tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning
kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu
õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust,
mille pooleks nad ise ei ole, mingeid õigusi.
Võlasuhete realtiivsust kinnitab VÕS-i
§ 2 lg 1, mille kohaselt on võlasuhe õigussuhe, mille kohhustused
ja vastavad nõudeõigused tekivad konkreetsete isikute vahel.
Relatiivsetest õigussuhetest tekkinud õigustele saavad kaitset
ainult selle konkreetse õigussuhte pooled, kelle vahel võlasuhe on
tekkinud.
6)
Millistele võlasuhetele kohaldub võlaõiguse üldosa?
VÕS
§ 1 lg 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse
kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud
lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele
tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses
nimetatud, kuid mis ei ole seaduses sisu ja mõttega vastuolus,
samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
7)
Millised on võlasuhte tekkimise alused?
Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud
VÕS §-s 3. Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest
tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajammisest,
tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest.
Kõige sagedasemaks võlasuhte tekkimise aluseks on leping.
Lepingulist võlasuhet eristab teistel alustel tekkivatest
võlasuhetest selle tahteline iseloom.
8)
Too näiteid lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete kohta. Lepinguline lepinguväline võlasuhe – rendileping; kahju tekitamine
9)
Miks on võlasuhte liigi tuvastamine vajalik kaasuste lahendamise
metoodika rakendamisel?
10)
Mis on mittetäielik kohustus?
Võlasuhetest võib omandada kohustusi,
mille rikkumisele ei järgne vastutust. Need kohustused, mida võlgnik
võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja kohtu kaudu
nõuda ja mida ei saa kasutada tasaarvestuseks ega vastuväitena oma
kohustuse täimisest keeldumiseks. Niisuguseid kohustusi nimetatakse
mittetäielikeks ehk naturaalkohustusteks. Mittetäielikud kohustused
on kohustused, mis tekivad hasartmängudest, v.a loa alusel
korraldatavast loteriist või kihlveost tekkivad kohustused,
kõlvelised kohustused, mille täitmine vastab uldisele arusaamale ja
kohustused, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud.
Mittetäielikeks kohustusteks on ka kohustused, mille täitmise
nõudeõigus on täimtise üleandmise hetkeks aegunud.
11)
Millised allikad on olnud võlaõigusseaduse koostamise aluseks?
- teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt
- rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG)
- mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC)
- EL teisene õigus
12)
Mis on CISG, PECL, PICC, DCFR ja CESL? Milliseid küsimusi neis
reguleeritakse? Milline on nende õiguslik olemus (milline neist on
konventsioon, mudelseadus jms)? ISE VAJA SELGEKS TEHA
Eraõiguse
ühtlustamine Euroopas
CISG-
United
Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods,
ÜRO
konventsioon kaupade rahvusvahelise müügilepingute kohta (1980)
PICC-
UNIDROIT
Principles of International Commercial Contracts, rahvusvaheliste
kaubanduslepingute põhimõtted (1994, 2004, 2010)
PECL-
Principles
of European Contract Law, Euroopa
lepinguõiguse põhimõtted (1995, 1999, 2002)
DCFR-
CESL-
Mudelseadus-
pole ühegi riigi õigus. Riikidele eeskuju, mida nad sooviksid
kasutada.
VÕSi loomise
allikaks – VÕSi kommentaarides iga paragrahvi juures eraldi kirjas
Kui poolte vahel on
leping – siis on VÕS § 115
Kui poolte vahel ei
ole lepingut – siis on VÕS § 1043
TEEMA 2 LK 49-76
Võlaõiguse
üldpõhimõtted
Võlaõiguslikud
lepingud – lepingud, millest tekivad võlasuhted.
Üldpõhimõtted
on:
- üldisemad, vähem täpse sisuga
- paindlikumad
- alusjuhised seaduse kohaldamiseks
Üldpõhimõteteks
on:
- hea usu põhimõte
- mõistlikkuse põhimõte
- lepinguvabaduse põhimõte
- dispositiivsuse põhimõte
- lepingute siduvuse (lepingutruuduse) põhimõte
Hea
usu põhimõte (HUP) 3-2-1-43-15
Vastavalt
VÕS-I §6 lõikele 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise
suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtudes (jälgida ühiskonnas
üldiselt aktsepteeritud moraali- ja kõlblusnorme nii võlasuhetet
tulenevate kohsutuste täitmisel kui ka oma õiguste teostamisel). Laieneb läbi TsÜS §138 lõike 1, mis kohustab oma õiguste
teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. TsÜS-I §
138 lõike 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine seadusevastasel
viisil lubatud, samtui selliselt , et õiguse teostamise eesmärk on
tekitada kahju teisele isikle
- VÕS §6 lg 1: HUP võlasuhteses (vrdl TsÜS §138)
- VÕS §6 lg 2: HUP ülimuslikkus võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu
- Legaaldefinitsioon puudub (avatud norm)
Enne
kui hea usu põhimõtet kohaldada , tuleb kontrollida, kas seaduses ei
ole juba olemas regulatsiooni, mis võimaldaks tekkinud õiguslikku
probleemi rahuldaval viisil lahendada (subsidiaarsuse põhimõte).
HUP
põhimõtte piiritlemine lk 70-74
HUP
funktsioonid:
HUP
koladatakse üldpõhimõttena nii võlgniku käitumisele täitmise
ajal kui ka võlausaldaja poolt nõuete esitamisele. HUP paneb
pooltele otseseid ja kaudiseid kohustus ning selle põhimõttele on
allutatud kõik lepingulised ja seaduslikud kohustused.
- kohustuste laiendamine/ täiendamine võrreldes seaduses sätestatuga või lepingus kokkuleputuga (§ 23)
- õiguset piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld) TsÜS §138 lg 2, mile kohselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on tekitada kahju teisele isikule. Õiguste kuritarvitamise kaasusgrupid jaotatakse järgmiselt: vastuoluline käitumine, ebalojaalselt omandatatud õiguste kasutamine, õiguste ebaaus teostamine, kohaldavate õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus, millegi nõudmine mis tuleb teisel õiguslikul alusel tagasi anda ning õiguste kaotamine halvas usus käitumise tõttu.
- lepingutingimuste muutmise võimaldamine muutunud olukorras (VÕS § 97) , õiguskaitsevahendite laiendamine olukorras, kus seadus ega leping ei näe ette vastuvõetavat viisi rikutud õiguste kaitseks. Näiteks õigus nõuda lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks (§97)
NB!
HUP ei mõjuta lepingu kehtivust
Määratlemine
positiivsete tunnuste kaudu: ausus, õiglus , lojaalsus, koostöö,
teise poole informeerimine, teise poole huvidega arvestamine ,
kohustuse vabatahtlik täitmine jm.
Määratlemine
negatiivsete tunnuste kaudu: sõnapidamatus, ebalojaalsus, ebaaus
kkäitumine, õiguste teostamine eesmärgiga kahju tekitada,
ülemääraste õiguskaitsevahendite kasutamine jm saab
lugeda hea usu põhimõtte vastaseks
Mõistlikkuse
põhimõte EKSAM!
Ei ole seaduses kohustust sõlmida lepingut mõistliku hinnaga.
Erinevus hea usu põhimõte : kui kohus tahab mõistlikkuse põhimõtet
kohaldada peab ta selle seadusest välja lugema ja omast fantaasiast
seda genereerida ei saa.
- avatud õigusmõiste
- normatiivne ja objektiivne standard
- VÕS § 7: (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
- Ei ole ülimuslik (vrdl § 6 lg 2)
Lepinguvabaduse
põhimõte
- tuleneb privaatautonoomia ( eraautonoomia ) põhimõttest (PS § 19 – vaba eneseteostus), ehk isikuvabaduse idee, mille kohaselt on lepingud siduvad eelkõige seetõttu, et neid sõlminud pooled on oma vabadust piiranud ja endale kohustusi võtnud vabatahtlikult. Teiseks klassikaliselt lepinguõiguse ideeks on vabatahtliku kokkuleppe idee, mis eeldab kaht võrdset poolt, kes loovad eeldatavalt õiglase võlasuhte vabalt kujunenud ja vabalt tehtud tahteavaldustega. Lisaks pärineb see laissez -faire põhimõttest, kus on igaühel õigus ja vabadus kujundada oma elu tahte kohaselt tingimusel, et ta sellega ei piira teiste ühiskonnaliikmete vabadust.
Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte ning tähendab seda, et kõik
isikud on vabad otsustama, kas ja kellega leping sõlmida
(sisuvabadus). Lepinguvabadust võib teostada aga ainult tingimustel,
et oma õiguste ja vabadsute teostamisel ning kohustuste täitmisel
austatakse ka teiste inimeste õigusi ja vabadus ning järgitakse
seadust (PS § 29 lg 2).
Lepinguvabaduse
sisu:
- lepingu sõlmimine/muutmine/ lõpetamine – annab igaühele võimaluse otsustada, kas sõlmida leping või mitte, samuti kellega ning mis tingimustel leping sõlmida.
- Lepingupool – lepinguvabadust võib piirata seaduses sätestatud kohustusega sõmida leping igaühega, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Lepingu sõlmimise kohustus või keeld peab olema seaduses otse ette nähtud. Lepingupool võib ka lepingu sõlmimisest keelduda (kuid see võib olla lubamatu siis, kui rikutakse põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet PS §12)
- lepingu liik, sisu – Lepingupooltel on vabadus kindlaks määrata, millise sisuga lepingu nad sõlmivad ning nad ei pea järgima seaduses sätestatud lepingutüüpe. Nad võivad ühendada ühes lepingus ka mitmele lepingutüübile omased tunnused (võib nii kaua kui ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus § 1 lg 1-2). Lepingutüübi valikuvabadus on põhjendatud eelkõige seetõttu, et leping sõlmitakse reeglina ainult poolte endi huvides, seega tuleb ka kaitsta poolte õigust seda huvi lepingus väljendada ja lepingu abil ka saavutada. Lepingupoolte vabadus määrata lepingu sisu on piiratud siis, kui pooled valivad ühe seaduses sätestatud lepinguliikidest. Nt võivad nad kokkuleppeliselt teatud seaduses sätestatud tingimuste laienemise lepingule välistada ning seaduses sätestatud tingimusi muuta või kohandada endale sobival viisil. Seda võib teha ulatuses, mis on seaduses sätestatust kõrvalekaldumisena lubatud.
- lepingu vorm (VÕS § 11 lg 1)- vormivabaduse põhimõtte kohaselt võib igasuguse tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi (TsÜS §77). Vorminõue võib olla seaduses sätestatud ühe lepingupoole tahteavaldusele või kogu lepingule. Ühe poole tahteavaldusele on vorminõuded kehtestatud eelkõige siis, kui lepingu pooleks on tarbija. Näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul olema tarbija avaldus, millega ta võtab endale lepingust tulenevad kohustused, tehtud kirjalikus vormis (§404 lg 1 esimene lause). Pooled võivad ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud tehingu vorm.
Lepinguvabaduse
piiramine
Lepinguvabadust
võib piirata ainult seaduse alusel (PS§ 13). Iga lepinguvabaduse
piirangu peab sanktsioneerima seadusandja ja iga seadusest
alamalseisvas õigusaktis sisalduva lepinguvabaduse piirangu
lubatavus peab tulenema otseselt vastava õigusakti väljaandmist
õigustavast volitusnormist.
Seadusest
tulenevad lepinguvabaduse piirangud
Tavaliselt
piiratakse seaduse imperatiivsete normidega.
Oluliseks lepingu sisupiiranguks on TsÜS §86 heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olevate lpingute tühisuse põhimõte.
VÕS § 106 lg 2 – välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõitslikult eeldatust või mis muul viisisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
TsÜS §87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul kui seaduses on sätestaud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seaduses sisalduv keeld ei pea olema otse sõnastatud keeluna teha teatud tehinguid või anda neile teatud sisu. Akaeelu eesmärgi võib teha kindlaks õigusnormi tõlgendamise teel. Tavaliselt toovad tühisuse kaasa sellised seaduses sätestatud keelud, mille eesmärk on kaitsta lepingupooli lepingu ebaausa või ebaõiglase sisu eest.
VÕS §42 jj- lepingu sisu määramise vabadus on oluliselt piiratud juhul, kui kasutatakse tüüptingimusi
VÕS § 275- lepingu sisu määramise vabadus on piiratud ka lepingutes, millel on laiem sotsiaalne tähendus nagu näiteks eluruumi üürilepingute puhul.
Dispositiivsuse
põhimõte
- poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab (VÕS § 5)
- piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/ heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine (nt luban töölepingus et ei jää rasedaks – see on põhiõiguste rikkumine)
VÕS
normid:
- absoluutselt dispositiivsed
- osaliselt dispositiivsed- ühe poole kasuks võib kõrvale kanduda. Isikud, keda on seadusandja pidanud vajalikuks rohkem kaitsta. Nt kui üürilepingus on öeldud, et üürilepingu korraline ülesütlemine toimub kolm kuud. Võib kokku leppida et üürnik võib teatada 2 kuud. Ei ole lubatud, kus üürileandja peab teatama 2 kuud.
- absoluutselt imperatiivsed
Lepingute
siduvuse põhimõte – Pacta sunt servanda
- leping on lepingupoolte täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2)- kuna lepingut võivad inimesed vabalt teha ja kui on leping sõlmitud, siis tuleb seda täita.
- lepingu muutmine/ lõpetamine –VÕS § 13
Muud aktuaalsed küsimused
- põhiõiguste mõju võlasuhetele (vt Belling )
- võlaõiguse üldpõhimõtete kohaldamine väljaspool võlaõigust (muud eraõiguse harud, avalik õigus) (vt Simovart)
- võlaõiguse üldpõhimõtete omavaheline seos (vt Simovart/Värv)
Selgita järgmiste üldpõhimõtete sisu: hea usu põhimõte, mõistlikkuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte, lepinguvabaduse põhimõte, pacta sunt servanda.
Hea usu põhimõte
– Lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud
ja heaks kiidetud printsiipe . Ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga
tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale ,
kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja
eetiline.
Mõistlikkuse põhimõte
- VÕSi kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas
olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Dispositiivsuse põhimõte
– Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või
lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse
sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest
kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks
vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku
põhiõigusi
Lepinguvabaduse põhimõte
– Igal isikul on vabadus otsustada, kas ja kellega sõlmida
kokkulepe, millise sisuga see sõlmida ning millises vormis. Lepingu
muutmiseks on vaja kokkulepet ehk mõlema lepingupoole nõusolekut,
mis tähendab, et mõlemad lepingupooled peavad olema lepingu
muutmisega nõus.
Lepingute siduvuse põhimõte –
Pacta sund servanda
– lepingut tuleb austada, mille kohaselt on kokkulepe sõlmimise
järel poolte vahel seaduseks ning sellest tulenevalt on kohustuste
mittejärgimine lepingurikkumine.
Too näiteid nende põhimõtete kohaldamise kohta.
Milliseid põhimõtteid kohaldatakse ainult siis, kui seadus, leping või võlasuhte olemus seda ette näeb, milliseid põhimõtteid kohaldatakse alati ja kõikide võlasuhete puhul?
Milline õiguslik tagajärg kaasneb olukorraga, kus ühe võlasuhte poole käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega?
Lepingu
kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta, kuid see võib
kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses .
Milline on tulemus siis, kui ühe poole käitumine ei ole mõistlik?
Kas müügileping, mille puhul pooled on kokku leppinud müügieseme ebamõistlikus hinnas , on kehtiv?
Ei ole hea
usu põhimõtte rikkumine, kui asi müüakse harilikust hinnast oluliselt kallimalt, kuigi võib tekkida tunne, et see pole õiglane.
Lepinguvabaduse põhimõte. Lepingu
kehtivuse küsimustega VÕS ei tegele ning on vaja TsÜSi kasutamist.
TEEMA
3 LK 77-137
Võlasuhete
tekkimine lepingust
Lepingu
sõlmimine
VÕS
§ 8. Lepingu mõiste
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Leping on lepingupooltele täimisteks kohustuslik.
Leping
on sõlmitud siis, kui me saame öelda, et need pooled on jõudnud
kokkuleppele.
Lepingu
sõlmimine (§9):
pakkumus +nõustumus
muul viisil (§9 lg 1 muul viisil ehk vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel).
Lepingu
sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust , mis võivad olla
tehtud samaaegselt või ka üksteise jrel. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt
määratud.
Kokkulepe
võidakse saavutada mitmete tahteavalduste vahetamise tulemsuena,
mille hulgast ei ole alati võimalik eristada oferti ja aktsepti .
Pakkumus
( ofert ) VÕS § 16 lg 1= lepingu sõlmimise ettepanek, mis on
- piisavalt määratletud ja
- väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (§16 lg 1)
Oferti
kui tahteavaldust saab tagasi võtta vastavasisulise tahteavaldusega,
kui see jõuab oferdi aadressaadini enne oferti või sellega ühel
ajal (TsÜS §72). Näiteks võib kirjaga saadetud oferdi tagasi
võtta faksi või e-kirjaga, kui need jõuavad varem kohale. Lepingu
sõlmimise ettepanek muutub selle kättesaamisest alates
tagasivõetamatuks ning oferdi saaja omandab võimaluse luua oma
tahteavaldusega ehk akseptiga lepingulised suhted. Oferdi saab tagasi
võtta kuni oferdi jõudmiseni adressadini või oferti tagasivõtva
tahteavaldusega, mis jõuab adressaadini oferdiga saml ajal. Sellisel
juhul ei loeta oferti tehtuks (TsÜS § 72). Ofert võib olla
tagasivõetamatuna esitatud oferendi enda poolt otseselt või
tuleneda kaudselt asjaolust, et oferdile vastamiseks on antud kindel
tähtaeg (oferdi võib tagasi võtta kuni selle akseptimiseni). Kui oferdis on antud vastamiseks kindel tähtaeg, on oferdi adressadil
õigus uskuda oferdi tagasivõetamtust ning seda usaldust kaitseb ka
seadus. Vastavalt VÕS § 17 lõikele 1 on oferdi adressadil õigus
nõustumust anda oferdis märgitud tähtaja lõpuni. Ofert võib olla
siduv ja tagasivõetamatu ka juhul, kui oferdi tagasivõtmine oleks
hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (§6 lg 2). Oferent võib oferdis jätta endale õiguse ofert tagasi võtta. Oferdi
tagasivõtmine oleks hea usu põhimõttega vastuolus siis, kui oferdi
aderssaadil oli mõistlik usaldada oferdi tagasivõetamtust,
vaatamata sellele, et puudus vastavasisuline märge oferdis ja
oferdile vastamise tähtaega ei olnud märatud ning kui ta oferdi
tagasivõetamtusele tuginedes tegutses.
Ettepanek
teha oferte (VÕS § 16 lg 2) – EI OLE pakkumus
VÕS
§ 16 lg 3- ettepanek teha pakkumusi – nt kaupluse vaateaknad,
internetipoed- sellele tuginedes saab potensiaalne ostja tulla ja
öelda, et ta tahab seda ning aksept on see osa kes ütleb “jah”
Ettepanek
pakkumust teha on lepingu sõlmimise ettepanek, mille mittesiduvus on
ettepaneku tegija poolt otse väljendatud või tuleneb lepingust.
Lepingu sõlmimise ettepanek peab sellisel juhul sisaldama otsest
teadet selle kohta, et ettepaneku tegija ei loe ennast ettepanekuga
seotuks (nt väljendid: ettepanek ei ole siduv, tagasivõtmisõigusega,
tühistamisõigusega)
Lepingu
sõlmimise ettepanekut ei loeta oferdiks, kui see on tehtud
kindlaksmääramata isikutele (nt hinnakirjade, tariifide,
kataloogide ja muu sellise saatmine , kauba väljapanek). Kui lepingu
sõlmimise ettepanek (nt osta kaupu, tellida teenuseid) tehakse
majandus- või kutsetegevuses reklaami, kataloogi või kaupade
väljapanekuga, milles on näidatud kaupade või teenuste hinnad,
siis loetakse ettepanek oferdiks ainult siis, kui ettepaneku tegija
on seda selgesti väljendanud (nt reklaamides, et pakkumine kehtib
igahe suhtes, kes esitab kupongi või saabub teatud päeval
kauplusesse).
Ofert
kehtib nii kaua kuni oferdis märgitud aktseptimise tähtajani (VÕS
§ 17 lg 1). Oferent võib ise määrata akseptimiseks vajaliku
tähtaja ja määrata lepingu sõlmimise muud reeglid. Võlaõiguses
eristatakse kirja teel tehtud oferte ja oferte, mis on tehtud
suuliselt või kiirsidevahendeid kasutades ning määratud ja
määramata aktseptimise tähtajaga aktsepte.
1)kirja
teel tehtud määratud tähtajaga oferdile võib vastata kirjas
märgitud tähtaja jooksul. Vastamise tähtaega hakatakse arvutama alates kirja postitamisest, kui kirjas endas ei ole aktseptimise
tähtaja algust märgitud. Ofert lõpeb kui aktsept ei jõua oferi
teinud isikuni aktseptimiseks antud tähtaja jooksul.
2)
kui lepingu sõlmimise ettepanek tehakse kohalviibijale või
kiirsidevahendit kasutade (§17 lg 3) ja selles ei oaktseptimise
tähtaega antud, lõpeb ofert niipea, kui seda viivitamatult ei
aktseptita, kui asjaoludest ei tulene teisiti (§ 18 lg 1).
Kui
ofert tehakse eemalviibijale ilma aktseptimise tähtaega määramata,
kehtib ofert aktsepti kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja
jooksul. Tavaliselt vajaliku aja kindlaksmääramisel võetakse
arvesse leingu sõlmimise asjaolusid, nagu oferdi esitaja valitud sidevahendi kiirus, otsuse tegemiseks vajalik aeg, vajadus
kooskõlastada ettepaneku vastuvõtmist jms. Kui lepingu sõlmimise
ettepanek aktseptitakse teoga, siis peab teada teo tegemise kohta
jõudma oferdini või tegu ise olema tehtud aktseptimiseks ettenähtud
aja jooksul.
Kui
oferti õigeaeglselt ei aktseptita, siis ofert lõpeb (§ 19 lg 1).
Ofert lõpeb ka siis, kui oferdi teinud isik saab kätte teate oferdi
tagasilükkamise kohta. Oferdi lõppemine tähendab, et ettepanekut
ei saa enam vastu võtta ja vastus ettepanekule loetakse hoopis uueks
oferdiks. Ofert ei lõpe , kui oferent pärast oferdi tegemist sureb või muutub teovõimetuks või piiratakse tema teovõimet, välja
arvatud juhul, kui võib eeldada oferendi taget oferdi lõppemiseks
sellisel juhul (§ 19 lg 2)
VÕS
§ 20 Nõustumus
Nõustumus (aksept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ettepaneku vastuvõtnud isikut nimetatakse aktseptandiks. Lepingu sõlmimise ettepaneku võib vastu võtta otsese tahteavaldusega (kirja teel, suliselt, kiirsidevahendiga) või kaudselt, vastavat tahet väljendava teoga (kauba ärasaatmisega, täitmiseks ettevalmistuse tegemisega). Aksept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (§ 21). Oluliseks muudatusteks loetakse oferdis eristatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega. Aktsepti, mis sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, loetakse ettepaneku tagasilüükamiseks ja uue ettepaneku tegemiseks ehk vastuoferdiks. Aksepti, mis sisaldab oferdiga võrreldes üksnes ebaolulisi muudatusi, ei loeta vastuoferdiks, kui oferent nendele viivitamatult vastu ei vaidle.
Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest . Vaikimine või tegevusetus ei saa olla ofert. Üldiselt vaikimist või tegevusetust akseptiks ei loeta- v.a. nendel juhtudel:
Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Näiteks elektrienergia pakkuja
Aksepti
hilinemisel ofert lõpeb ja lepingulist suhet poolte vahel ei teki.
On kahte tüüpi hilinenud aksepte: ärasaadetud hilinemisega või
ärasaadetud õigeaegselt. Kui aksept jõuab kohale hilinemisega,
kuid tavapärase edastamise korral oleks jõudnud oferendini
õigeaegselt, siis loetakse see aktsept õigeaegselt saadetuks. Kui
oferendini jõuab aktsept, millest on ilmselt näha, et see oli
saadetud õigeaegelt, loetakse aktsept hilinenuks ainult siis, kui
oferent teisele poolele aktseti hilinemisest teatab (§ 22 lg 3). Kui
ta seda teeb, siis loetakse aktsept uueks pakkumuseks ja esialgne
ofert lõppenuks. Õigeaegseks võib hilinemisega kättesaadud
aktsepti lugeda ainult siis, kui õigeaegne ärasaatmine on kirjast
või mõnes muus vormis tehtud tahteavalduselt ilmselt näha.
Kokkulepe
Lepingupoolte
jaoks on oluline hetk, millest alates loetakse leping sõlmituks,
sest sellest hetkest omandavad nad õiguslikult siduvad kohustused
nin peavad sõlmitud lepingu täitma (§8 lg 2). Vastavalt § 9
lõikele 2 leotakse oferdi aktseptimise korral leping sõlmituks
alates ajast, mil oferdi teinud isik sai aktsepti kätte. Aksept
loetakse TsÜS § 69 lõike 2 kohaselt kättesaaduks, kui see on
oferendile isiklikult teatavaks tehtud või jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on olnud võimalus selle sisuga tutvuda.
Lepingu
sõlmituks lugemiseks on oluline, et kokkuleppe saavutamine oleks
piisavalt selge (§9 lg 1). Kokkuleppe saavutamine on piisavalt selge
eelkõige siis, kui kokkulepe on saavutatud vähemalt lepignu
olemuslikult olulistes tingimustes.
Lahtised tingimused § 26
Pooled
võivad jätta lepingut sõlmides mõned tingimsued lahtiseks
eesmärgiga saavutada kokkulepe edaspidi või jääta need tinimugsed
ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata. Lepingupoolte tahe
jätta osa lepingutingimusi lahtiseks peab olema lepingus otseselt
väljendatud. Eriti oluline on see lepingutes, mis sõlmitakse
väljaspool majandus- või kutsetegevust. Et sellist lepingut saaks
lugeda sõlmituks, peab saavutatud kokkulepe sisaldama rohkem
tingimusi, kui sisaldavad majandus- või kutsetegevuses sõlmitavad
lepingud. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes
lahtiseks jäänud tinigimused on mitmel juhul juba seaduses
sätestatud, mistõttu on võimalik lepingus esinevad lüngad täita
ka siism kui poolte kokkulepe puudub.
Lepingu
vorm
VÕS
reeglina lepingu vormi suhtes mingisuguseid vorminõudeid ei sätesta,
pigem kogu lepingu vormist võivad nõuded tulla muudest seadustest.
Nt tarbijakrediidi lepingu puhul on nähtud ette vorminõue.
Vormivabadus
(§ 11 lg 1)
Kokkulepitud
või seadusega sätestatud vorminõue laieneb:
- lepingu lisadele
- tagatistele
- teistele kõrvalkohustustele
- eellepingule – kinnisasjadega seotud tehingud müügi puhul
- nõude loovutamisele ja kohustuse ülevõtmisele (§ 11 lg 3)
Lepingu
sõlmimine kinnituskirjaga
Majandus-
või kutsetegevuses kasutatakse juba sõlmitud lepingu sisu
ülekinnitamiseks kinnituskirju. Kinnituskirjaks nimetatakse
tahteavaldust, mis saadetakse pärast suulise või muul
mitteformaalsel viisil kokkuleppe saavutamist teisele poolele, et
kinnitada sõlmitud lepingu sisu ja sellega ka oma tahet olla
kinnituskirjas näidatud tingimustel lepinguliselt seotud. Erinevalt
aktseptist saadetakse kinnituskiri pärast lepingulise kokkuelle
saavutamist, mistõttu kinnituskirjaga ei sõlmita mitte lepingut,
vaid kinnitatakse üle selle sisu ning sellega koos ka tahe olla
kinnituskijras sisalduvatel tingimustel lepinguliselt seotud. Et
praktikas võib kinnituskirja ja aktsepti eristamine olla keeruline,
siis on kinnituskirja reguleerimisel aluseks võetud muudatustega
aktseptile kohaldatavad reeglid.
Muudatused
kinnituskirjas ei tohi varem kokkulepitust oluliselt erineda ega seda
oluliselt ätiendada. Pool peab seega otsustama vastavalt
asjaoludele, kas kinnituskirjas tehtud muudatused ja täiendused on
olulised või mitte, sest üldist määratlust muudatuste ja
täienduste olulisuse kohta ei ole võimalik anda. Kui aga
kinnituskijras sisaldauvad tingimused ei erine oluliselt varem
kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need
lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnitituskirja
saamist viivitmatult ei teata, et ta ei ole nendega nõus (§ 32 lg
1). Seleks, et vältida õisute kuritarvitamist, kohustab seadus
leingupoolt viivitamatult vastu vaidlema ainult ebaolulistele
moodatustelekinnituskirjas, sest olulised muudatused võrreldes
suuliselt kokkuleptuga ei muutu ka kinnituskirja abil lepingu
tingimusteks. Viivitamatult tähendab siin mõistliku viivitusega
vastuse saatmist. Vastamata jätmine pikema aja jooksul muudab aga
kinnituskirja saanud poole hilisemad vastuväited kehtetuks.
Lepingu
tõlgendamine
Kui
lepingu põhitingimustes on olemas nt mis on lepingu liik, lepingu
objekt, mis on tähtaeg ehk põhilised tingimused. Kui need on
olemas, siis saab lugeda leping sõlmituks.
Lepingut
tuleb tõlgendada kui vaja selgitada mida pooled mõtlesid. On
võimalik tugineda sellele, mis infot pooled on vahetanud või kui
nende vahel on varasemalt lepinguid sõlminud, kuidas nad on neid
lepinguid täitnud, kuidas on nende varasem praktika.
Lepingutingimuste
ebaselguse, mitmetimõistetavuse või lünkade korral lepingus tuleb
poolte ühise tahte väljaselgitamiseks lepingut tõlgendada.
Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §75, mille
kohaselt arvestatakse tahteavalduse tõlgendamisel tahteavalduse
tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi
teadma. Kui tahteavalduse saaja ei teadnud , milline on tahteavalduse
tegija tegelik tahe ega pidanudki seda teadma, siis hinnatakse
tahteavaldust nii, nagu mõistlik isik sellest samadel asjaoludel
oleks aru saanud.
Lepingu
tõlgendamisel
- subjektiivne – VÕS § 29 lg 1 ehk lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui üks lepingupool annab lepingutingimusele teatud tähenduse, mis ei lähe kokku teise poolte antud tähendusega, tuleb kindlaks teha, kas teine pool seda tähendust lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kui teine pool teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust nii, nagu esimene pool seda mõistis (VÕS § 29 lg 3). Tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähtistus või väljendusviis , mida pooled on kasutanud eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku olemust (VÕS § 29 lg 2).
- objektiivne – VÕS § 29 lg 4 ehk kui poolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, siis tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 7 lg 1).
- tüüptingimuse tõlgendamisel kehtib reedel, et kahtluse korral tuleb tüüptingimus tõlgendada tingimuse kasutaja kahjuks.
Tõlgendamist tuleb eristada:
- lepingu laiendamisest § 23
- lahtiste tingimustega lepingust § 26
Tüüptingimused 3-2-1-45-07 ainuüksi
see kes valmistas lepingu ette, ei tähenda et see oli tüüptingimus
Nt
reisikindlustusleping, telefonioperaatori leping
Küsimused
kaasuse lahendamisel:
Kas tegemist on tüüptingimustega?
Kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks?
Tüüptingimuste sisu: ega tüüptingimused pole ebamõistlikult kahjustavad?
Tüüptingimustega luuakse ühtsed ja detailsed regulatsioonid eelkõige selliste
lepingute jaoks, mille kohta seaduse regulatsioon kas puudub üldse
või on väga üldine.
Tüüptingimuste
kasutamise seaduses reguleerimise eesmräk ongi ühitada ja
tasakaalustada tingimuste kasutaja ja teise poole huvisid. Tegemist
on õiguskorra piiratud sekkumisega lepingupoolte privaatautonoomse
kujunduse sisusse.
Tüüptingimus
VÕS § 35 lg 1
- ei ole eraldi läbi räägitud, kuna 1) see on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes 2)selleks on muu põhjus, miks lepingupooled ei ole eraldi läbi rääkinud
- ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu
Tüüptingimuse
tunnused:
tüüptingimus kui lepingutingimus – tüüptingimuste regulatsioon peaks analoogia alusel ilmselt kehtima ka sellistele ühepoolsetele tehingutele, mis põhinevad tüüptingimuste kasutaja poolt väljatöötatud ja teise isiku poolt kasutamiseks mõeldud tahteavaldustel. Nt erinevate volituste adnmine, õiguse andmise kohutuse täitmise vastuvõtmiseks, ülekande või muud korraldused pangaga sõlmitud arvelduslepingus.
Varem väljatöötatud tüüptingimus – see on selline lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingus, sõltumata sellest, kas seda on tüüplepingus kasutatud. St et sellised tingimused ei ole koostatud ad hoc konkreetse lepingu jaoks, vaid kujutavad endast alust või raame sarnaste õigussuhete jaoks erinevate lepingupartneritega. Otsustavaks kriteeriumiks on siin üksnes eesmärk ja kavatsus kasutada teksti suurema hulga tulevaste lepingute jaoks. Reeglina peaks tüüptingimuste olemasolu jaatamiseks piisama tingimuste loomisest kolme sarnase tehingu jaoks. Viimastel aastatel on üldistatud ja Euroopa Liidu tüüptingimuste direktiivi lisatud põhimõte, mille kohaselt loetakse tarbija suhtes tüüptingimuseks kõik sellised lepingutingimused, mis on lepingu koosseisu võetud muul põhjusel kui tarbija initsatiivil.
Tüüptingimuste kasutamine teise poole suhtes – kasutamine teise poole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuse sisu, tähendab tüüptingimuste kasutamise ajendamist ühe poole ehk kasutaja poolt ( ei ole oluline, kas kasutaja on tüüptingimuste koostaja ). Tüüptingimustega ei ole tegemist juhul, kui need pakub välja sõltumatu kolmas isik (vajalik on aktiivne kasutamine ühe lepingupoole poolt) või kui pooled kasutamise ja tingimuste väljavalimise osas ise kokku lepivad (nt mõlemad tahavad kasutada tüüpüürilepingut). Tüüptingimustega on tegemist ka juhul, kui isikul, kelle suhtes tingimusi kasutatakse on valikuvõimalus mitme eelnevalt formuleeritud variandi vahel kuid siis kui isikule, kelle suhtes tingimusi kasutatakse, antakse võimalus lahtiseks jäänud kohad või lüngad täita oma äranägemisel ja valiku tegemisel ei pea piirduma tingimuste kasutaja etteantud alteratiividega, ei ole tegemist tüüptingimusega. Lisaks tüüptingimuse kasutajaks ei pea olema tingimata oferent, kasutajaks on isik, kes nõuab või ajendab teist poolt võtma tüüptingimused oma oferdi koosseisu. Füüsiliselt võivad tüüptingimused sisalduda lepingudokumendis endas või olla lepingu eraldi osaks (VÕS § 35 lg 3).
Eraldi läbiräägitud tingimus – VÕS § 35-45 ei kohaldata nende tüüptingimuste osade või sätete suhtes, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud. Otsustavaks kriteeriumiks on küsimus, kas kasutaja on andnud teisele poolele reaalse võimaluse tingimuste osas läbi rääkida ja nende sisu reaalselt mõjutada (nt tekstimuudatuse juurdekirjutused jne). Tehtavad muudatused peavad muuyma sätte olemust sisuliselt ja mitte piirduma vaid vormiliste täiendustega.
Erandid:
- VÕS § 36 lg 1: tüüptingimuste kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele pärimis- ega perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute ssutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks, samuti lepingutingimustele, mis põhinevad seaduse imperatiivsetel sätetel.
- VÕS § 36 lg 1 ja lg 2
Tüüptingimuste
saamine lepingu osaks (§37): kas
selline tingimus on üldse selle lepingu osa?
- Kasutajapoolne viitamine selgesõnaliselt enne lepingu sõlmimist (VÕS § 37 lg 1 lause 1) või vihje (VÕS § 37 lg 1 lause 2), kuid see tingimus esineb vaid 1)kui lepingute sõlmimine toimub automaatide vahendusel (prakimismaja, fotoautomaat vms) 2)kui lepinguliste konktatide suurt arvu arvestades muudaks eraldi selgesõnaliste viidete tegemine lepingu sõlmise protsessi üleliia koormavaks ning takistaks ettevõtte normaalset toimimist ( autopesulad , kauplused, loteriid vms). Lisaks loetakse tüüptingimused lepingu osaks, kui nendele selgelt viidatud ei ole, kuid lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisele lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (nt bussi sisendeses).
- sisust teadasaamise võimalus (ehk tegelik võimalus nendega tutvuda VÕS § 37 lõike 1 esimese lause lõpuosa ja teise lause lõpuosa). Tuleb eristada 1) lepingu sõlmimine kohalviibijate vahel on reeglina vajalik tüüptingimuste otsene esitamine teisele poolele või tüüptingimuste tekstiga tutvumise võiamluse pakkumine teisele poolelele 2)eemalviibijate vahel kehtib põhimõtteliselt sama asi, kuid reeglina on vajalik tingimuste lepingu sõlmimisele eelnev kättesaadavaks tegemine sama sidevahendi kaudu. Kindlasti ei piisa viitest, et tingimused on sellel internetileheküljel või kohas. Tingimustega tutvumise võimaluse tagamine ega nendele viitamine enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal ei ole vajalik, kui varem on samad pooled tüüptingimustel lepinguid sõlminud. Sellisel juhul tuleb tõendada, et pooled on sõlminud ka varem omavahel samasuguseid lepinguid ning et nendes on aksutatud samu tüüptingimusi.
- olemasolu võis eeldada + sisust teadasaamise võimalus
- arusaadavus (vt ka TT tõlgendamine, § 39) –oluline on see kuidas seda tingimust mõistis see kes seda tingimust kasutas ja sõlmis just sellel eesmärgil selle lepingu
Vasturääkivad
tüüptingimused
Tüüptingimustega
lepingu sõlmimisel võib tekkida olukord, kus lepingu sõlmimisel
soovivad tüüptingimusi kasutada mõlemad lepingupooled (nt mõlemad viitavad oma tüüptingimustele lepingu sõlmimisel). VÕS § 40 lg 1
ütleb, kui tüüptingimusi kasutavad mõlemad pooled, saavad mõlemad
tingimuste kogumid lepingu sõlmise korral üldjuhul lepingu
tingimusteks ja kehtivad ulatuses, milles need ei ole teineteisega
vastuolus. VÕS § 40 lg 2 kohaselt loetakse vasturääkivad
tüüptingimusi sisaldav leping mittesõlmituks juhul, kui üks
lepingupooltest teise tüüptingimuste kohaldamisele vastu vaidleb.
Avaldus, millega vaieldakse teise poole tüüptingimustele vastu,
peab seaduse kohaseld olema tehtud väljaspool tüüptingimusi. Eespool kirjeldatud viisil sõlmitud leping ei muutu seega kehtetuks
juhul, kui ühe poole tüüptingimustes sisaldub punkt, mille
kohaselt on leping või selle teatud osa kehtetud, kui lepingu või
selle teatud osa suhtes kehtivad teise poole tüüptingimused.
Üllatavad
tingimused
VÕS
§ 37 lg 3 sätestab reegli, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks
tüüptingimust mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine pool ei võinud selle tingimuse
olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või
seda tingimust pingutuseta mõista. Seega võivad üksikud tingimused
lepingutingimuste hulgast välja jääda hoolimata üldisest
tüüptingimuste muutumisest lepingu osaks – tegemist on üllatavate
tingimustega. 1)ebatavalised tingimused – eelkõige võib
ebatavalisust järeldada lepingu sisu ja eesmärki arvestades.
Eristatakse esituslaadi ning tingimused, millel on eriline või
ebatavaline sisu. 2)Arusaamatud tingimused – lepingu osaks ei muutu
tingimused, mis on oma sisu, keelelise väljendusviisi või
esituslaadi tõttu niivõrd arusaamatud, et nende sisu ei ole
võimalik ilma olulise pingutuseta mõista. Arusaadavuse mõõramisel
tuleb lähtuda tavatarbijalt oodatavast arusaamisvõimest.
Tüüptingimuste
tõlgendamine
VÕS
§ 39 kehtestab VÕS § 29 suhtes ka lisareegleid. Põhmõte, mille
kohaselt tõlgendatakse tüüptingimusi kahtluse korral tingimuste
kasutaja kahjuks. Lisaks tüüptingimused peaksid oma eesmärgi
kohaselt üksnes täiendama individuaalkokkuleppeid ehk selliseid
lepingutingimusi, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud.
Erikokkulepete olemasolu korral ei kohaldata nendega vastuolus
olevaid tüüptingimusi (nt kui müüakse autot ja öeldakse, et see
ei ole avariiline ning lepingu tüüptingimustes on kirjas et müüja
ei vastuta puuduste eest, siis on ikkagi nende individuaalkokkulepe
primaarne).
Tüüptingimuste
tühisus tulenevalt sisust (§42)
- “must nimekiri” – VÕS § 1 lg 5: tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tingimused mis on automaatselt tühised, kui on tarbijat ebamõistlikult kahjustav
- “hall nimekiri” – VÕS § 1 lg 6: ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tingimus mis läheb loetelluv võib olla tühine, kuid ei pruugi olla, sest tingimuste kasutajal võib olla …
Lepingueelsed
võlasuhted
Lepingueelsed
läbirääkimised §3
– muudest seadusest tulenevatest võlasuhetest. Lepingueelsetest
läbirääkimistest tekivad poolte vahel võlaushted, mis oma olemuselt asuvad lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete vahepeal .
Eelleping
Lepingueelsete
võlasuhete subjektid :
- läbirääkimisi pidavad isikud
- muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud
Lepingueelsed
läbirääkimised
Lepingueelseid
läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil
ettevalmistavad isikud omandavad seadusest tulenevaid kohustusi,
mille kõige üldisem on kohustus arvestada mõistlikult üksteise
huve ja õigusi. Pelgalt läbirääkimiste pidamisest ei teki poolte
vahel soorituskohustusi, samuti ei tulene pooltele ainuüksi
läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi ka siis, ku nad
läbirääkimiste tulemusel kokkulepet ei saavuta (VÕS § 14 lg 3).
Läbirääkimisest
tekkivad kohustused:
üldine kohustus käituda heas usus – pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegelikut tahteta lepingut sõlmida ja läbirääkimiste katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3)
üldine kaitsekohustus ehk arvestada mõistlikult üksteise huve ja kohustusi
teatamiskohustus (vt ka § 141)-
tõeste andmete esitamise kohustus
konfidentsiaalsuskohustus – keeld avaldada läbirääkimistel teatavaks saanud asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele
VÕS
§ 14 seob lepingueelsete läbirääkimiste alustamisega
spetsiifiliste pooltevaheliste kohustuste tekkimise, tekib seeläbi
poolte vahel seaduse alusel võlasuhe (§2 lg 1), mille sisuks on VÕS
§ 14-s sätestatud vastastikused kohustused. Selle võlasuhte näol
on tegemist VÕS §2 lg 2-s kirjeldatud võlasuhtega, mis kohustab
pooli arvestama eelkõige teineteise õigusi ja huve. Võlasuhtest
tulenevate kohustuste rikkumise korral kohalduvad nagu mis tahes
kohustuse rikkumise korralgi VÕS § 100 jj nimetatud
õiguskaitsevahendid. Et lepingueelsete läbiräkkimiste alustamisega
tekib poolte vahel võlasuhte, ei ole lepinguvälist ehk deliktilist
vastutust reguleerivaid sätteid (VÕS § 1043 jj) vastavas ulatuses
kohaldatavad.
Kohustuse
rikkumise korral- lepingueelne vastutus ( culpa in contrahendo) Kui
hakkame kontrollima lepingulisi nõudeid ja kui neid pole siis
vaatame lepingusarnaseid nõudeid. Culpa in contrahendo on üks
lepingusarnastest võlasuhetest.
Kui
rikutaksegi VÕS § 14-s tulenevaid kohustusi, mis väljendub vastava
kohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (VÕS §
100), saab lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud pool, kelle
suhtes kohustust on rikutud, VÕS § 101 kohaselt kasutada VÕS §
101 lg 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kuid ei saa kohaldada
selliseid õiguskaitsevahendeid, mis eeldavad lepingu olemasolu,
eelkõige VÕS § 101 lg 4 ja lg 5, samuti VÕS §111. Erinevalt
lepingueelsetest suhetest ei teki lepingueelsetest läbirääkimistest
poolte vahel põhikohustusena ka soorituskohustusi, seega ei saa
esitada ka täitmisnõuet (VÕS § 101 lg 1 p 1). Reaalselt saab
kahjustatud pool VÕS § 14-s nimetatud kohustuste rikkumise korral
kasutada seega üksnes kahju hüviamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3,
§ 115).
Lepingueelsete
kohustuste rikkumisel tekib kahjustatud poolel õigus nõuda
kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist , ning tavaliselt
hüvitatakse nn usalduskahju ehk kahju, mis on tekkinud
lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekib
lepingu sõlmimata jäämisest, näiteks võimalik tulu lepingu
täitmisest, hüvitamisele ei kuulu.
Kahju
hüvitamise nõue hõlmab kulutused, mida teine pool on teinud
lepingu kehtivust usaldadaes (täitmise ettevalmistamine, tooraine varumine , töötajate palkamine , lepingud kolmandate isikutega jne)
ning tagasitäitmise kulud (negatiivne huvi). Samuti võib
lepingupool nõuda kahju hüvitamist, kui teine pool teadis või pidi
teadma asjaolu, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa
lepingu tühisuse, või kui ta selle asjaolu ise põhjustas (VÕS §
15 lg 2).
Leping:
1)§
115 lepingud – TULEB KASUTADA 115 PARAAGRAHVI KUI LEPINGUEELSED
VÄLISSUHTED 2)§
1043 lepinguväline
Eelleping
(dispositiivsuse
põhimõte – pooled võivad sõlmida igasuguseid kokkuleppeid, mis
ei ole seaduse sisu ega mõttega vastuolus, kuigi neid ei ole
seaduses reguleeritud).
Eelleping
(§ 33):
kohustus sõlmida leping tulevikus
tulevikus sõlmitava lepingu tingimused
põhilepingule ettenähtud vorm!!!
vt
nt AÕS § 119 lg 1
Eellepingu
sisuks on kohustus sõlmida põhileping ning kuna eellepingu näol on
tegemist tavalise lepinguga, järgnevad selle rikkumisele
lepingukohustuste rikkumisega kaasnevad tagajärjed, mis on loetletud
VÕS § 101 lg 1. Põhimõtteliselt tulevad eellepingu riikumise
tagajärjel kõne alla lepingu täitmise ning kahju hüvitamise
nõuded (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p3).
Kui
põhilepingut ei sõlmita, kuid eelleping on sõlmitud, siis ei ole
tegemist veel eellepingu rikkumisega, seda saab järeldada VÕS § 14
lg 4 põhjal. Seega ei pruugi põhilepingu sõlmimata jäämine veel
iseenesest olla iisavaks tõendiks eellepingu rikkumise kohta selles
osas, kus eelleping ei määra täpselt tulevase põhilepingu
tingimusi, vaid jätab need järgnevate läbirääkimiste objektiks .
Eellepingu rikkumisega on tegemist siis, kui lahtiste tingimuste üle
toimuvad läbirääkimised nurjuvad seetõttu, et üks
lepingupooltest ei käitu heauskselt ja väldib seeõttu põhilepingu
sõlmimist.
nt
3-2-1-89-06 – ei saa saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda
lepingueelsete läbirääkimiste ja eellepingute puhul, 3-2-1-32-06-
§ 15 lg 3 (2)
Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu,
mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse,
või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama
teisele lepingupoolele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
kahju.
PANID
PAIKA:
!
nõuda ei saa saamata jäänud tulu ! nõuda ei saa mittevaralise
kahju hüvitamist
Millal on leping sõlmitud?
Põhimõtteliselt loetakse leping
sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes
tingimustes.Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahe isiku
tahteavaldust – üks isik esitab pakkumuse ja teine nõustub
sellega. Pakkumus ja nõustumus võivad seisneda ka mingis teos,
näiteks tramm teeb peatuses uksed lahti ja reisija annab sisse
astudes nõusoleku reisijaveolepingu sõlmimiseks. Lepingu saab
sõlmida ka muul viisil vastastikuseid tahteavaldusi vahetades, kui
on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sageli
pole aga lepingu sõlmimine nii lihtne ning enne tehingut peetakse pikki läbirääkimisi. Põhireegel on, et lepingu sõlmimist ette
valmistavad isikud peavad arvestama üksteise huvide ja õigustega
ning keelatud on esitada valeandmeid.
Millistele tunnustele peavad vastama lepingu sõlmimiseks tehtavad tahteavaldused?
Mille alusel lepinguid liigitatakse?
Liigitunnuste alusel.
1. abstraktsed ja kausaalsed
2. tasulised ja tasuta
3. ühekülgsed ja mitmekülgsed
4. kahepoolsed ja mitmepoolsed
5. konsensuaalsed ja reaalsed
sooritusele suunatud ja kestvuslepingud
7. tüüpilised ja ebatüüpilised
8. olemusest lähtuvad
9. eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud
Mis on kestvusleping ?
Püsiva kohustuse või korduvate
kohustuste täitmisele suunatud leping.
Mis on konsensuaalne leping?
Leping mis loetakse sõlmituks siis kui
on saavutatud kokkulepe.
Mis on sünallagmaatiline leping?
Vastastikune kohustus, näiteks üks peab
raha maksma, teine peab asja andma.
Millistest allikatest on võimalik tuletada võlasuhte poolte kohustusi? Seadusest, lepingutest
Selgita, mille poolest erinevad kohustus saavutada tulemus ja kohustus teha tulemuse saavutamiseks mõistlikult võimalik.
Kohustus saavutada – jõuda kindla
eesmärgini. Kohustus teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks –
tuleb teha kõik võimalik, et tulemuseni jõudmine oleks võimalik,
kuid tulemuse saavutamine ei pea olema tagatud (näiteks algtaseme
keeleõpe ei taga algtaseme omandamist)
Mida tähendab lepingu subjektiivne tõlgendamine?
Lepingu subjektiivne tõlgendamine (VÕS
§ 29 lg 1) tähendab, et me vaatame konkreetseid pooli, kes lepingu
sõlmisid. Alles siis, kui pole võimalik mitte kuidagi kindlaks
teha, mida konkreetsed lepingupooled silmas pidasid , siis tuleb mängu
objektiivne tõlgendamine
Mida tähendab lepingu objektiivne tõlgendamine?
Lepingu objektiivne tõlgendamine (VÕS §
29 lg 4) tähendab, et võetakse mängu kolmas kujutletav isik ja
tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik
isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
Mis on tüüptingimus?
tingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks; b) tingimus, mida lepingupooled ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise poole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
Millal on tüüptingimus saanud lepingu osaks?
Tüüptingimuste saamine lepingu osaks (§
37):
•viitamine + sisust teadasaamise
võimalus
•olemasolu võis eeldada + sisust
teadasaamise võimalus
•arusaadavus
Millal on tüüptingimus tühine?
Eelkõige on tüüptingimus tühine, kui
see kahjustab lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu
teise lepingupoole kahjuks või kui tingimus ei vasta headele kommetele
Millisel juhul kohaldub lepingule VÕSi tüüptingimuste regulatsioon?
Kes on tarbija?
§ 34. Tarbija
Tarbija käesoleva seaduse tähenduses
on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Millised kohustused tulenevad lepingueelsetest läbirääkimistest?
Lepingueelseid kohustusi seostatakse üldise kohustusega käituda lepingueelsetes suhetes hea usu
põhimõtet järgides , mis on võlaõigusseaduses konkretiseeritud
§-s 14 sätestatud kohustustega. Kui lepingueelsete läbirääkimiste
käigus tekivad suhted, mis ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud,
siis tuleb puuduvad kohustused või nõuded tuletada VÕS-i § 14
lõikes 3 sätestatud üldisest põhimõttest, mille kohaselt ei või
isik läbirääkimisi pidada ega katkestada pahauskselt.
Lepingueelsete kohustuste rikkumisel
tekib kahjustatud poolel õigus nõuda kohustste rikkumisega
tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115). Tavaliselt hüvitatakse nn
usalduskahju ehk kahju, mis on tekkinud lepingueelsetele
läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekib leõongi sõlmimata
jäämisest, näiteks võimalik tulu lepingu täitmisest,
hüvitamisele ei kuulu.
Mis on eelleping? Mis on selle sisu? Millises vormis see peab olema tehtud?
Eelleping (§ 33)
•kohustus sõlmida leping tulevikus
•tulevikus sõlmitava lepingu
tingimused
•põhilepingule ettenähtud vorm
§ 33. Eelleping
(1) Eelleping on kokkulepe, millega
pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud
tingimustel.
(2) Kui seaduse kohaselt tuleb leping
sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas
vormis.
Mis on usaldusvastutus ?
Millisel alusel vastutab lepingueelsetest võlasuhetest tulenevaid kohustusi rikkunud pool?
Millised õiguskaitsevahendeid ja millises ulatuses saab rikkuja suhtes kasutada?
Õiguskaitsevahendid: VÕS § 101.
Lepingueelsete läbirääkimiste rikkumise nõude alus on VÕS § 115
(ka siis, kui lepinguni kunagi ei jõuta), abinormid VÕS § 14 ja §
15.
TEEMA
4 LK 138-184
Kohustuse
täitmine
Kohustuse
täitmine- sellise teo tegemine või sellest hoidumine, millega saavutatakse võlasuhte eesmärk
Kohase
täitmisega võlasuhe lõpeb. Kohustus tuleb täita vastavalt
lepingule või seadusele (§76 lg 1), HUP ja mõistlikkuse põhimõte
( § 76 lg 2) ning pooltevahelise koostöö põhimõte.
Lepingu
täitmise viis määratakse reeglina ära lepingus, seaduses
sätestatut kohaldatakse siis, kui lepingus vastav regulatsioon
puudub või on lünlik. Seadus võib sisaldada ka impetaiivseid
reegleid, millest pooled ei saa omavahelise kokkuleppega kõrvale
kalduda.
Kohustused
peavad olema lepingus määratletud ja konkreetse sisuga, seega tuleb
juba lepingu sõlmimisel arvestada võimalusega, et võib tekkida
vajadus esitada teisele poolele kas täitmisnõue või
kahjuhüvitusnõue.
Lepingupooled
peavad VÕS § 25 lg 1 kohaselt järgima lisaks tavadele ka
väljakujunenud praktikat. Praktika tähendab käitumisreegleid, mida
pooled on pikema aja jooksul omavahelistes suhtets kujundanud ja
vabatahtlikult järginud.
Kohustuste
sisu
Lepingukohustused
jagunevad sisult kohustuseks saavutada teatud tulemus ja kohustus
teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks (VÕS § 24 lg 1).
Kohane
täitmine
Kohane
täitmine:
- täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule
- õige isiku poolt
- õigel ajal
- õiges kohas
- õigel viisil
Täitmine
õigele isikule:
- võlausaldaja
- võlausaldaja esindaja
- kolmas isik – võlgnik peab täitma küll kohustuse isiklikult, kuid võib kasutada kolmandaid isikuid abilistena. Kui kolmas isik täidab kohustuse VÕS § 78 lg 3, siis läheb talle nõue võlgniku vastu üle seaduse alusel vastavalt VÕS § 173 lg 3. Koos nõudega lähevad talle üle tagatised ja muud nõudega seotud õigused vastavalt nõude loovutamise sätetele.
Kui
kolmas isik maksab võlgniku eest võlausaldajale võla ära kas ta
saab kõik kohustused ja õigused endale? Alati ei saa lugeda
kohustuse kohaseks täitmiseks seda, kui seda kohustust täidab
võlgniku”sõber” (näide: meigi näide), kui toimub isiku
asendamine lepings (leping ülevõtmine ), siis lähevad temale üle
kõik muud õigused ja kohustused. Kohustuse täitmine kolmanda
isiku poolt, muul olukorras seda ei muuda.
Täitmine
õigustamata isikule
- võlausaldaja nõusolekul või heakskiidul §79
Täitmine
õige isiku poolt:
-
täitmine kolmanda isiku poolt pole võimalik, kui pole isikliku iseloomuga kohustus
Täitmine
õigel ajal: VÕS
§ 82 kohustus loetakse täidetuks vaid siis, kui see on täidetud
õigel ajal
- tähtpäeval
- tähtaja jooksul
Täitmise
aja all mõistetakse seda aega, millest alates võlgnik võib
kohustust täita ja teiseks aega, millest alates muutub nõue
sissenõutavaks ehk mis ajaks peab võlgniku kohustus täidetud
olema. Kohustus
muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse
täitmist ( § 82 lg 7). Kui
täitmise tähtaega ei ole lepingus määratud ja see ei tulene ka
võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle
täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu
sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige
kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemus (VÕS § 82 lg 2). NB!
Mõistlik aeg sõltub võlasuhte olemusest, lepingu tingimustest,
kohaldavatest tavadest ja lepingupoolte vahel väljakujunenud
praktikast.
Ennetähtaegne täitmine - § 84. Võlausaldaja
ei või nõuda kohustuse ennetähtaegset täitmist, kuid
üldtunnustatud põhimõttena ei ole tal õigust keelduda kohustuse
ennnetähtaegse täitmise vastuvõtmisest (§84 lg 1). Ta võib
keelduda vaid siis, kui tal on keeldumiseks õigustatud huvi.
Täitmisega
viivitamine = kohustuse rikkumine
Kui
täidetakse lepingut, mis on sõlmitud seoses majandus- või
kutsetegevusega, võib võlgnik täita ja võlausaldaja peab täitmise
vastu võtma tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti.
See vastab hea usu põhimõttele, mille kohaselt ei ole võlgnik
õigustatud nõuda täitmise vastuvõtmist väljaspool tööaega ja
võlausaldajal ei ole õigust keelduda tööajal pakutud täitmise
vastuvõtmisest.
Täitmine
õiges kohas VÕS
§ 85 kohustust loetakse täidetuks vaid siis, kui see on täidetud
õiges kohas
- rahalised kohustused: võlasuhtega kõige enam seotud kohas või võlausaldaja elu/ asukohas
- asja üleandmise kohustus – asja asukoht võlasuhte tekkimise ajal
- muud kohustused- võlgniku tegevus/elu/asukohas
- võlad: kätteviimisvõlg (võlgnik kohustub asja üle andma või muu soorituse tegema võlausaldaja elu- või asukohas), äratoomisvõlg (võlausaldaja peab ise asja võlgniku juurest ära tooma), saatevõlg (soorituskohaks ärasaatmiskoht, võlgnik peab asja saatmise või vedamise ise korraldama ).
Täitmine
õigel viisil
- raha üleandmine
- asja omandisse andmine (omandiõiguse ülemineku võimaldamine)
- asja kasutusse andmine
- teenuse osutamine
- jms
Täitmise
kvaliteet (§77)
Ositi täitmine (§83) –
Võlgniku õigus täita leping ositi peab tulenema lepingust otse või
võib olla tuletatav kaudselt, sõltudes kohustuse olemusest.
Üldiselt eeldatakse, et kohustused tuleb täita kokkulepitud ajaks
ühe korraga ka siis, kui täitmiseks on ette nähtud ajavahemik. Kui
lepingust tuleneb kohustus täita kohustus ühe korraga, siis ei pea
võlausaldaja ositi täitmist vastu võtma. Võlausaldaja ei tohi
keelduda ositi täitmisest, siis kui see oleks vastuolus hea usu
põhimõttega. Hea usu põhimõttega on vastuolus siis, kui täitmine
ei ole ühe korraga võimalik, kohustuse sisuks on jätkuv tegevus
või kui võlausaldaja kuritarvitab oma õigust ositi täitmine vastu
võtta, sest mõistlik põhjendus puudub või soovitakse saada
sellega mingeid eeliseid .
Välja
tuua just rahaliste kohustuste puhul: võlgnik peab nt maksma 100euri
ja ta on jäänud selle kohustustega viivitama. Võlausaldajal on
võimalik nõuda viivist. Viivist on juba tiksunud 10euri ja nüüd
ta peab maksma 110 euri. Ta maksab ära 70euri. Üks variant on
arvutada nii et 30euri+10euri ja juurde tiksub viivis , mida
arvutatakse 30euri pealt. Teine variant on öelda, et lahutame
10-70=-60, 100-60=40
Seadus
ütleb, et §88 lg 8 (8)
Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi
ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste,
seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks
põhikohustuse katteks.
Ehk
kõigepealt kõik muud kulud ja siis alles põhivõlg. Ehk kui oli
100 euri ja 10 euri intressi. Maksti 70 euri, siis tuleb arvutada
kõigepealt 70-10=60, ning siis 100-60=40 vaja maksta. Sest see muidu
ei oleks võlngiku motiveerimine.
Erand sellest reeglist on: § 415. Tarbijakrediidilepingust
Tükivõlg
– individuaalne kohustus ehk tükivõlg on kohustus, mille sisuks
on idividuaalsete tunnustega või muul viisil kindlaksmääratud asja
üleandmine (§77 lg 4). Tükivõla korral on võlgniku kohustus
piiratud kindla esemega
Liigivõlg-
võlg, mille täitmise ese on kindlaks määratud ainult liigiliselt .
Liigilisteks on reeglina asendatavad asjad ning võivad olla ka
asendamatud asjad.
Rahaliste
kohustuste täitmine
Rahalised
kohustused on kohustused, mille täitmiseks tuleb anda üle rahasumma kas sularahas või muul kokkulepitud viisil või mida kasutatakse
tavaliselt majandustegevuse kohas, kus tasumine toimub (VÕS § 91 lg
1)
Täitmise
viis – sularahas, sularaha arveldusena (võlausaldaja määrab konto )
Täitmise
koht- kui
pooled ei ole rahalise kohustuse täitmise kohas kokku leppinud ja
see ei tulene ka seadusest või võlasuhte olemusest, siis tuleb
rajalised kohustused täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal
võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas (VÕS § 85 lg 2 p 1).
Raha
väärtus –
eeldatakse, et rahavõlad on summavõlad, mis tähendab, et rahasumma
väärtuse pidevat ümberarvestamist vastavalt inflatsiooniindeksile,
ei toimu. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisel kehtib
nominaalsus- ehk nimiväärtuspõhimõte, mis tähendab, et raha
väärtuse langemine ei mõjuta võlgniku kohustuste suurust, kui
selles ei ole kokku lepitud. Rahasumma vastandiks on väärtusvõlg,
kus tasutava summa suuruse määrab võla eesmärk. See on seotud
raha väärtusega ja alluvad seega ka raha väärtuse või
väärtpaberi kursi muutustele.
Raha
vääring- eelduslikult
toimub raha maksmine siseriiklikus vääringus. VÕS § 93 lg 1
kohaselt peab raha olema tasumise ajal kehtiv riigis, mille vääringus
makse tehakse.
Rahasordi arvestamine
–rahalise
kohustuse täitmine võib olla kokku lepitud ka kindlas rahasordis nt
müntidega või rahatähtedega. Vastavalt VÕS § 92 tuleb rahaline
kohustus täita raha nimiväärtuses, kui seadusest või lepingust ei
tulene teisiti.
Intress -
intress
kui raha kasutamise eest makstav tasu ehk kasutusintress või kui
viivituse korral kohaldatav õiguskaitsevahend ehk viivitusintress. Mõlemal juhul kohaldatakse intressi suuruse määramisel VÕS § 94
sätteid, viivitusintressi kohaldamisel tuleb lisaks arvestada ka VÕS
§ 113 lg 1 sätestatud.
Intressi
maksmise ohustuses võidakse juba eelnevalt kokku leppida, sellisel
juhul kuulub kohaldamisele kokkuleppeline intress. Seaduses
sätestatud intressimäära kohaldatakse siis, kui poole don kokku
leppinud intressi maksmise kohustuses, kuid jätnud lahtiseks summa,
mis tuleb intressina maksta.
Intessi
max suurust ei ole seaduses sätestatud. Ebamõistlikult kõrge
intressiga rahaliste kohustustega lepingu võib üks pool tühistada,
kui esinevad raskete asjaolude ärakasutamise asjaolud .
Kohustuse
täitmine
Alternatiivkohustus
(§86-87)
nimetatakse kohustust, kus võlgnetakse mitme kohustuse täitmine,
kuid täita võib nendest vaid ühe (VÕS § 86 lg 1). Reeglina
lepitakse lepingus kokku, kes võib valida, milline kohustus täita
ning kohustused, mille hulgast valida, määratakse kindlaks lepingu
sõlmimisel. VÕS § 86 lg 1 alusel kuulub see tavaliselt võlgnikule,
kuid enamasti ikkagi otsustab seda võlausaldaja.
Täitmise
asendamine (§89) - lepingus
võlgnetav kohustus on kindlaks määratud, kuid esialgne kohustus
võidakse asendada võlausaldaja nõusolekul teise kohustusega. Seega
erinevalt alternatiivsest kohustusest, ei ole asendamisõiguse korral
eelnevalt kokku lepitud mitmes kohustuses, mille hulgast võib valida
ühe, vaid on kindlaks määratud ainult üks kohustus, mille võlgnik
peab täitma. Asendamisõigus tähendab, et võlgnik võib kohustuse
täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo üksnes
võlausaldaja nõusolekul.
Lepinguliste
kohustuste vahekorra muutumine (§97)- lepinguõiguse
üldiselt aktsepteeritud põhimõte on pacta
sunt servanda
ehk lepingukohustuse siduvus. Ka võlaõigus kehtestab, et leping on
täitmiseks kohustustlik § 8 lg 2.
Tänapäeval
on kõik õigussüsteemid ühel või teisel määral kokku puutunud
olukorraga, kus tekib lepingu siduvuse põhimõtte ja clausula rebus sic stantibus
põhimõtte vastuolu. Põhimõte clausula
rebus sic stantibus
kohaselt on leping siduv ainult nii kaua, kui jäävad muutumatuks
asjaolud, mille alusel leping on sõlmitud.
Lepinlikku
külge iseloomustavad kohustuste tasakaalu muutumise definitsioon ja
eeldused, mille olemasolu korral võib lepingupool nõuda lepingu
muutmist või lepingust taganeda .
Kohustuste
vahekorra muutumise mõiste ja kohaldamise eeldused VÕS
§ 97 regulatsioon hõlmab nii lepinguliste kohustuste täitmisel
tekkinud raskuste, tehingu aluse äralangemise kui ka vahekorra
olulise muutumise.
Väärtuse
vähenemine peab olema väljaarvutatav ning ei tohiks sõltuda poole
enda subjektiivsete hinnangute muutumisest. Tuginedes Saksa
kohtupraktikale võib võita, et muudatused lepinguliste kohustuste
vahekorras peaksid olema toiminud vähemalt 50% ulatuses, et neid
võiks lugeda olulisteks .
VÕS
§ 97 rakendamise eeldused:
asjaolud on muutunud või on nende muutumisest teada saadud pärast lepingu sõlmimist (õigus nõuda lepingutingimuste muutmist on poolel ka siis, kui asjaolud on muutunud enne lepingu sõlmimist, kuid nendest saadi teada peale lepingu sõlmimist)-
kahjustatud lepingupool ei saanud mõitlikult asjaolude muutumist või selle võimalikkust ette näha- objektiivne kriteerium , mille abil hinnatakse mõistlikkuse põhimõttest lähtudes, kas lepingupool võis asjaolude muutumisega lepingu sõlmimise ajal arvestada. Tuleb arvesse võtta, kas tavaliselt oleks mõistlik isik heas usus võinud samas olukorras arvata, et lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad. Kui isik võis arvestada juba lepingu sõlmimise ajal, et asjaolud võivad muutuda, siis ei saa tugineda kohustuste vahekorra muutumisele.
kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolusid mõjutada- asjaolud on muutunud lepingupoolest sõltumatult, lepingupool ei saa neid mõjutada ega nende tagajärgi kõrvaldada. Kohldamisele kuuluvad vääramatu jõu asjaolude (VÕS § 103 lg 2) tuvastamisel kasutatavad kriteeriumid
kahjustatud lepingupool ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt asjaolude muutumise riski- see tuleb välja selgitada tõlgendamisega. Lisaks tuleb lepingukohustuste vahekorra muutumisele tugineda ainult siis, kui need ei ole veel täidetud. Kui lepingukohustus on juba täidetud, ei saa kahjustatud pool enam esitada nõuet muuta lepingutingimusi või lepingust taganeda.
kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel
Õiguslikud
tagajärjed
lepingutingimuste muutmise nõue – on esmane, mida võlgnik võib lepingu aluseks olnud asjaolude muutumisel esitada. Ta võib seda nõuda nii, et poolte kohustuste esialgne vahekord taastuks. Selle nõude esitamine teisele lepingupoolele tähendab õigust nõuda teiselt poolelt läbirääkimistesse asutmist lepingutingimuste muutmise üle.
Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine- kahjustatud pool võib lepingu lõpetada, kui lepingutingimusi või lepingu sõlmimise aluseid ei ole võimalik muuta või kui see ei ole teise poole suhtes mõistlik. Kestvuslepingu võib kumbki pool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.
Piiritlemine
tõlgendamine – kui lepingupool nõuab lepingu muutmist VÕS § 97 alusel, siis tuleb kohtul aluseks võtta sõlmitud lepingu tingimused ja nende tõlgendamise kaudu välja selgitada, kuidas ja millises ulastuses on lepingutingimuste muutmine õigustatud
eksimus – lepingupoolte ühine eksimus lepingu aluseks olevates asjaoludes ehk motiivieksimus ei ole piisav alus, et lubada lepingu tühistamist eksimuse alusel.
Vääramatu jõud ja võimatus – vääramatu õu asjaolu on kohustust rikkunud võlgniku jaoks vastuväide , et vabaneda vastutusest, mitte aga õiguslik alus lepingu lõpetamiseks.
Muud
kohustused
Tagatise
andmine ja kohustuse täitmise kinnitamine
Seaduse
või lepingu järgi võib võlasuhte poolel olla õigus nõuda
täitmise tagamist (VÕS § 98 lg 1), sellisel juhul võib tagatise
andja ise valida tagatise liigi, kui puudub teistsugune kokkulepe.
Seadus ei sätesta tagatiste loetelu , mistõttu pooled võivad ise
valida, milline õiguslik vahend on kohane ja piisav, et tagada
võlausadaja jaoks kohustuse täitmine. Selleks võib olla
pangagarantii, käendus , pant , raha hoiustamine .
Kulutuste
hüvitamine
Seadusest
tulenevalt eeldatakse, et võlgnik kannab ise kõik täitmisega
seotud kulutused (VÕS § 90). Pooled võivad lepinguga kokku leppida
seadusest erinevalt, kuidas jagatakse poolte vahel täitmisega seotud
kulutuste kandmine.
Teavitamine ja aruandmine
Tulenevalt
lepingu olemusest võib ühel poolel olla kohustus teist poolt
teavitada lepingu sõlmimise seisukohalt olulistest asjaoludest.
Mida tähendab kohustuse kohane täitmine?
Täitmine õigele isikule (õigustamata
isikule võlausaldaja nõusolekul),
täitmine õige isiku poolt (võimalik
täita kolmanda isiku poolt, kui pole isikliku iseloomuga kohustus),
täitmine õigel ajal,
täitmine õiges kohas,
täitmine õigel viisil.
Millal muutub kohustus sissenõutavaks?
Kui täitmistähtaeg on käes ning
kohustust pole täidetud. Vastavalt VÕS-i § 82 lõikele 7 muutub
kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus täitmist
nõuda. Lepinguliste kohustuste sissenõutavus määratakse kindlaks
vastavalt sellele, kuidas on lepingus kokku lepitud täitmise
tähtaeg. Kui lepingus on täitmiseks ettenähtud tähtpäev või
tähtaeg, siis muutub kohustus sissenõutavaks selle tähtpäeva või
tähtaja möödumisel ( VÕS § 82 lg 7 teine lause). Kui kohustuse
täitmise tähtaega ei ole lepingus kokku lepitud ja see ei tulene ka
võlasuhte olemusest, siis muutub kohustus sissenõutavaks
mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast lepingu sõlmimist või
muul alusel võlasuhte tekkimist, võttes arvesse täitmise kohta,
viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 7 kolmas lause).
Millist tähendust omab sissenõutavus kohustuse täitmise jaoks?
Millal on lubatud kohustuse ennetähtaegne täitmine?
§ 84. Kohustuse ennetähtaegne täitmine
(1) Võlausaldaja ei või nõuda
kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või
keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise
tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi.
(2) Kui lepingupool on kohustuse
täitmise enne täitmise tähtpäeva vastu võtnud, ei mõjuta see
tema enda kohustuse täitmise aega, kui tema kohustuse täitmise aeg
ei sõltu teise lepingupoole kohustuse täitmisest.
(3) Kohustuse täitmisega enne täitmise
tähtpäeva võlausaldajale tekkivad lisakulud kannab võlgnik.
(4) Kui võlgnik on enne täitmise
tähtpäeva täitnud kohustuse, millega kaasneb intressi maksmise
kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse
täitmiseks ettenähtud tähtpäevani. Kui enne täitmise tähtpäeva
täidetakse kohustus, millega ei kaasne intressi maksmise kohustust,
ei või võlgnik nõuda võlausaldajalt intressi ajavahemiku eest
kohustuse täitmisest kuni kohustuse täitmiseks ettenähtud
tähtpäevani.
Kas ja millistel eeldustel võib võlausaldaja ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisest keelduda?
Võlausaldaja võib keelduda
ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisest ainult siis, kui tal on
keeldumiseks õigustatud huvi. Oma õigustatud huvi vastuvõtmisest
keelduda peab tõendama võlausaldaja. Lepingus võidakse kokku
leppida, milles seisneb võlausaldaja õigustatud huvi ennetähtaegse
täitmise vastuvõtmisest keelduda. Vaatamata sellele võib kohus
leida, et huvi, millele tugineb võlausaldaja, ei ole piisav, et
seadusest tulenevat õigust kasutada, sest sellega rikutakse hea usu
põhimõtet ( VÕS § 6).
Millal on lubatud kohustuse ositi täitmine?
Võlgniku õigus täita leping ositi peab
tulenema lepingust otse või võib olla tuletatav kaudselt, sõltudes
kohustuse olemusest. Üldiselt eeldatakse, et kohustused tuleb täita
kokkulepitud ajaks ühe korraga ka siis, kui täitmiseks on ette
nähtud ajavahemik.
Mida tähendab võlausaldaja vastuvõtuviivitus ?
§ 119. Vastuvõtuviivituse mõiste ja
tagajärjed
(1) Võlausaldaja satub
vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust
võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja
ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse
kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest,
milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku
kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
(2) Võlausaldaja vastuvõtuviivituse
korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul,
kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Mida on võlgnikul võimalik kohustuse kohaseks täitmiseks teha, kui võlausaldaja on vastuvõtuviivituses?
Millal loetakse rahaline kohustus kohaselt täidetuks?
Kui
see on täidetud õigel ajal ning täissummas.
Mis on intress? Kas kohus võib intressi vähendada?
1) Intress on tasu raha kasutamise eest
2) §162lg1 Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi
maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni , arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema
poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte
majanduslikku seisundit .
Mida tähendab lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine?
§ 97. Lepinguliste kohustuste vahekorra
muutumine
(1) Kui pärast lepingu sõlmimist
muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb
lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe
lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või
teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb
oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt
lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra
taastamiseks.
(2) Lepingu muutmist võib käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel nõuda, kui:
1) kahjustatud lepingupool ei saanud
lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad
muutuda ja
2) kahjustatud lepingupool ei saanud
asjaolude muutumist mõjutada ja
3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna
seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja
4) kahjustatud lepingupool ei oleks
asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda
teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
(3) Lepingu muutmist võib nõuda ka
juhul, kui lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud olid küll
muutunud enne lepingu sõlmimist, kuid nende asjaolude muutumine sai
kahjustatud lepingupoolele teatavaks pärast lepingu sõlmimist.
(4) Kahjustatud lepingupool võib nõuda
lepingu muutmist ka tagasiulatuvalt, kuid mitte varasema seisuga, kui
alates kohustuste vahekorra muutumisest.
(5) Kui on olemas alused lepingu
muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine käesoleva
paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise
lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega
kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga
käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda.
Mida ja millistel eeldustel saab nõuda lepingupool, kes leiab, et lepinguliste kohustuste vahekord on tema kahjuks muutunud?
TEEMA
V lk 289-343
Kohustuse
lõppemine
§186
Võlasuhte lõppemise alused
Võlasuhe
lõpeb:
kohase täitmisega;
taasarvestusega;
kokkulangemisega;
võlasuhte lõpetamise kokkuleppega;
lepingust taganemisega;
lepingu ülesütlemisega;
füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta;
füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.- nt võib leppida kokkuleppel “ok, sul seda kohustust enam pole”
NB!
Küsib eksamil! Kas kohustuse rikkumine lõpetab kohustust? EI
Kohane
täitmine
§
76 lg 4: kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu
vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täimisena
pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Ehk
õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil kindlale isikule.
Võlasuhte
lõppemine on täitmise õiguslikuks tagajärjeks üksnes siis, kui
täitmine on kohane ja võlgnetav sooritus vastab kohustuse sisule ning olemusele.
Kohustust
loetakse täidetuks ka:
- kokkulepitust erineva soorituse vastuvõtmisel kohustuse täimisena §89- täitmise asendamine
- võlausaldaja vastuvõtuviivituse (§119) korral raha või vallasasja hoiustamisel
Kohustuse
täitmise asendamise ja täitmissurrogaadi piiritlemine
Täitmise
asendamiseks ei loeta uue kohustuse võtmist võlausaldaja nõude
rahuldamise eesmärgil. Kui võlgnik võtab endale uue kohustuse, ei
eeldata, et uue kohustuse võtmisega loetakse kohustus täidetuks.
Esialgne kohustus loetakse ka uue kohustuse võtmisel täidetuks
alles siis, kui võlausaldaja on uue kohustuse võtmisel täidetuks
alles siis, kui võlausaldaja on uue kohustuse täitmisena üleantu
või sooritatu vastu võtnud.
Täitmise
tõlgendamine:
- vastuvõtmine- kohustuse täitmisega võlasuhte lõpeb. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4). See säte jagab tõendamiskoormuse poolte vahel.
- Täiendava kohustuse määramine kohustuste paljususe korral – juhul kui võlgnik peab täitma mitut kohustust, kuid üleantust ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Võlgnik peab lähtuma reeglist, et kui lisaks rahalisele põhikohustusele peab võlgnik tasuma ka kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmlat kulutuste, siis sissenõutavaks muutunud intressi ja viimases järjekorras põhikohustuse katteks.
- kviitungi väljastamine (§ 95 lg 1)- võlgnik peab kahtluse korral tõendama, et kohustus on täidetud. Võlgnik võib nõuda, et võlausaldaja annaks talle täitmise vastuvõtmisel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi ehk täitmiskviitungi (§95).
- võladokumendi tagastamine [§96) – kohustuse täitmist võib tõendada ka võlausaldaja poolt tagastatud võladokumendiga (§96 lg 3). Võladokument tähendab igasuguseid dokumente, mille sisuks on kohustuse olemasolu tõendamine. Seadus sätestab eelduse, mille kohaselt tagastatud võladokument tõendab kohustuse täitmist. Kohustuse täitnud võlgnik võib nõuda kohustuse kohta väljaantud võladokumenti tagasi koos kviitungiga või kviitungi asemel. Kui võladokument on võlausaldaja käes, siis eeldatakse, et kohustus on täitmata ja võlgnik peab hakkama tõendama, et kohustus on juba täidetud.
Tasaarvestus § 197
- tasaarvestus on kujundusõigus , mille kasutamise korral poolte vastastikused samaliigilised nõuded katuuvad ulatuses lõppevad
- vastastuolised samaliigilised nõuded lõpevad kattuvas ulatuses
- kujundusõigus
- tagasiulatuv toime- tasaarvestusel osalevad nõuded lõpevad tasaarvestuse avalduse tegemise korral tagasiulatuvalt ajaltes ajast, mil tasaarvestuse olukord tekkis.
- see ei toimu automaatselt, on vaja vastavasisulist tahteavaldust
Eeldused:
- kahe isiku vastastikused nõuded- tasaarvestav pool on isik, kes soovib tasaarvestada ning teine pool on isik, kelle nõuet tasaarvestada soovitakse. Vastastikuseid nõudeid, mida tasaarvestusel kasutatakse, on passiivnõue ja aktiivnõue. Aktiivnõue on tasaarvestajale kuuluv nõue, millega teise poole nõue tasaarvestatakse. Pasiivnõue on teisele poolele kuuluv ja tasaarvestaja vastu suunatud nõue ehk nõue, mida tasaarvestatakse.
- nõuded on samaliigilised
- aktiivnõue on muutunud sissenõutavaks –aktiivnõue ehk mida tasaarvestatakse, peab olema VÕS § 197 lg 1 järgi sissenõutav. on nõue mis minul on tema vastu, aktiivnõue on muutunud sissenõutavaks. Kus on säte mille alusel otsustab, kas nõue on muutunud sissenõutavaks? §82 lg 7
- passiivnõue on täidetav – passiivnõue ehk mida täidetakse peab olema seaduse kohaselt täidetav, st et teisel poolel peab olema õigus nõudele vastav kohustus täita. VÕS § 84 lg 1 kohaselt muutub kohustus täidetavaks juba selle tekkimisel. EHK tasaarvestuse olukord tekib ja tasaarvestus on võimalik, kui tasaarvestada sooviva isiku(teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestada sooviva isiku vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtpäev on saabunud või mitte).
- tasarvestusavalduse tegemine- üks nendest isikutest peab tegema tasaarvestusavalduse VÕS § 198. Lisaks tasaarvestuse tegemiseks ei ole vajalik teise poole nõusolekut, sest tasaarvestus ei kujuta endat poolte kokkulepet ehk lepingut. Tasaarvestust seadus põhjalikumalt ei reguleeri, mõistõttu kuuluvad kohaldamisele tahteavalduse tegemist reguleerivad sätted TsÜSist.
Miks
tasaarvestus loetakse tehtuks 1 märtsil mitte 15.märtsil? Ükskõik
mis kuupäeval ma selle tasaarvestuse teen, loetakse see toimunuks
selle päeva seisuga, millal tasaarvestamise õigus tekkis.
Tasaarvestusel on tagasiulatuv mõju. Põhjus on selles, et mitte
anda venitada tasaarvestusega. Kui küsitakse, miks kuupäev on
selline? Sest selline on eesti seadusandja otsus. Teistes riikides
võib olla teistmoodi. See on lihtsalt riigi seadusandja valik, miks niimoodi teha.
Tasaarvestus-
kohus ise sekkuda ei saa, ilma poolte tahteavalduseta. Lubatud on
see, et üks pool teeb tasaarvestuse avalduse alles kohtumenetluse
käigus, kuid kohus ise ei saa sekkuda.
Tasaarvestuse
toime
Tasaarvestuse
tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas
ulatuses (VÕS § 197 lg 2). Tasaarvestuse nõuded ei lõpe
tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke seisuga vaid tasaarvestus
omab tagasiulatuvat toimet. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad
tasaarvestavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaaevestuse olukorra
tekkimise hetkest ning seega lõpeb sama ajahetke seisuga ka intressi
ja viivise arvestus ning intresse ja viiviseid, mis seonduvad
ajavahemikuga pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist, nõuda ei
saa. (õ lk 334?)
Tasaarvestuse
piirangud
Tasaarvestada
ei saa nõudeid, mille tasaarvestamine on seaduses keelatud.
Vastavalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestada nõuet, millele
teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestuse piirangud on
sätestatud VÕS § 200-s.
Nõuete paljusus
Kui
tasaarvestuse pooltel on mitu tasaarvestuseks sobivat nõuet, võib
tasaarvestav pool määrata nõuded, mida tasaarvestatakse. Kui
tasaarvestusavalduses ei ole määratud, milliseid nõudeid
tasaarvestatakse või kui teine pool vaidleb määramisele
viivitamata vastu, loetakse tasaarcestatuks nõuded seaduses määratud
järjekorras (VÕS §201 lg 1). Esimeses järjekorras loetakse
sellisel juhul tasaarvestatuks nõuded, mis on esimeses järjekorras
sissenõutavaks muutunud. Teises järjekorras loetakse
tasaarvestatuks nõuded, mis on võlausaldaja jaoks kõige vähem
tagatuf. Kolmandas järjekorras loetakse tasaarvestatuks nõuded, mis
on võlgnikule kõige vähem koormavad ning neljandaks kohustused,
mis on kõige varem tekkinud.
Kokkulangemine
VÕS
§ 206 lg 1:
Võlasuhe
lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui
võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid
sellel isikul on võlasuhte jätkamiseks õigustatud huvi, siis
võlasuhe ei lõpe.
- selline olukord tekib näiteks pärimisel, nõude loovutamine või nõude üleminek seaduse alusel. Kokkulangemise tagajärjeks on üldjuhul vastava võlasuhte lõppemine ( VÕS § 206).
- VÕS § 206 lg 1 teise lause kohaselt ei lõpe võlasuhte kokkulangemise korral siis, kui isikul, kelle isikus kokkulangemine toimub, on eriline huvi võlasuhte edasikestmise vastu
- VÕS § 206 lg 2 kirjeldab erandlikku juhtu, mil võlasuhe kokkulangemise tõttu ei lõpe.
Taganemine
ja ülesütlemine
Lepingu
ühepoolne lõpetamine
Kujundusõigused-
kujundusõigus
on õigustatud isiku subjektiivne õigus, mille teostamiseks piisab vaid ühepollse tahteavalduse tegemisest lepingu teisele poolele (VÕS
§112, 116, 195, 196, 197)
Võimalik
lõpetamine
- põhjust avaldamata ( nt § 194, § 772 lg 2 jm)
- mõjuval põhjusel
Taganemine
- Taganemisõiguse kasutamine ei too kaasa kogu lepingulise võlasuhte lõppemist ex tunc, vaid muudab olemasoleva võlasuhte ex nunc tagasitäitmisvõlasuhteks, kui üks pool on lepingu üleandmisel midagi üle andnud või temalt saanud. Lepingust taganemise kaudu muutub seega pooltevahelise võlasuhte sisu: senine lepingust tulenevate kohuustuste täitmisele suunatud võlasuhe asendub taganemise kaudu võlasuhtega, mille sisuk on lepingu täitmise käigus teineteisele täitmisena üleantu tagastamine.
- alus: lepingus /seadus
- taganemise tagajärg: täitmise nõue lõpeb (§188 lg 2), muutub lepinguliseks tagasitäitmisvõlasuhteks või likvideerimisvõlasuhteks, mille sisuks on poolte vastastikused tagasitäitmiskohustused. Leping kui selline ei lõpe, kuid taganemisega muutub selle sisu.
- üleantu väljaandmine : §§ 189-191 Lepingust taganemisel tekkivate kohustuste eesmärk on panna pooled olukorda, milles nad oleksid olnud, kui nad ei oleks lepingut sõlminud.
- Lepingust taganemise korral lõpevad lepingust tulenevad kohustused üksnes tuleviku suhtes, taganemine ei mõju seega tagasiulatuvalt ega lõpeta iseenesest lepingust enne taganemist tekkinud õigusi ja kohustusi. Lepingust taganemise tagasiualtuv mõju seondub üksnes lepingu täitmisena lepingupoolte vahel üleantu tagasitäitmisega, miuid lepingu alusel tekkinud õigusi, eelõige enne lepingust taganmist toimunud lepingurikkumisest tulenevaid õigusi, taganemine ei puuduta .
- Lepingu tühistamine muudab seevastu eksisteeriunud lepingulise suhte olematuks algusest peale st et tagasiulatuvalt, tühistamise korral loetakse see lepingusuhe juriidilises mõttes olematuks ja sellest ei teki poolte vahel muid õigusi ja kohustui kui üleantu tagastamisele suunatud alusetu rikastumise nõuded.
Taganemise
alused
lepinguline taganemisõigus – taganemise aluseks võib olla nii seadus kui ka poolte kokkulepe eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Pooled võivad lepingus kokku leppida igasugustes taganemise alustes , kui need jäävad seadusega reguleeritud lepinguvabaduse piiridesse . NB! Tüüptingimusena võib ilma aluseta taganemisõigus olla teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine (§42 lg 3 p 29,33)
seadusest tulenev taganemisõigus – seadusest tulenevad taganemisõigused võib jaotada kaheks grupiks. Esimese grupi moodustavad sellised seadusest tulenevad taganemisõigused, mille eesmärk on tagada ühele lepingupoolele pärast lepingu sõlmimist teatav järelemõtlemisaeg, mille jooksul tal on õigus enda lepinguga seotusest vabastada. Nt tarbijalepingud (koduukselepingud §49, sidevahendite abil sõlmitud lepingud §56, tarbijakrediit § 409). Teise grupi moodustavad taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral. Üldsätteks on VÕS § 116, mis sätestab lepingust taganemise õiguse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise korral. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 on lepingust tagaenmise kui õiguskaitsevahendi kasutamise eelduseks ka oluline lepingurikkumine
Taganemisavaldus
Lepingust
taganemise formaalse eeldusena peab lepingust taganev pool tegema
teisele poolele taganemisavalduse (VÕS § 188 lg 1). TsÜS § 69 lg
2 kohaselt kehtib lepingu lõpetamise avaldus tingimusel, et see
jõuab teise võlasuhtepooleni ning taganemisavalduse teinud isikul
on selleks õigus. VÕS § 188 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et
taganemisavalduses oleks avaldatud taganemise põhjus, piisav on vaid
tahe leping lõpetada. Väljendatud ei pea olema ka soov lepingu
tagasitäitmiseks. Tahteavaldus peab olema selge ning väljendama
selget tahet leping lõpetada ning see ei tohiks üldjuhul olla tingimuslik . Taganemisavaldus võib olla tingimuslik, kui see tehakse
koos täitmiseks täiendava tähtaja määramisega (§116 lg 5).
Kui
lepingus osaleb ühel poolel kaks või enam isikut, võivad nad
taganemisõigust teostada üksnes ühiselt (VÕS § 192 lg 1).
Taganemisõiguse kasutamsiel lepingus, mille teisel poolel on mitu
isikut, võib taganemisõigust teostada ainult kõikide nende isikute
suhtes ühiselt (VÕS § 192 lg 2).
VÕS
§ 188 lg 1 taganemisavalduse vorminõuet ette ei näe ning sellest
võib järeldada, et taganemisavaldus võib olla tehtud ükskõik
millises vormis, nt ka suuliselt. Vorminõudeid lepingus taganemise avaldusele tulenevad siiski VÕS § 13 lg 2. Sättest tuleneb
otseselt, et juhul, kui lepingu suhtes kehtiv vorminõue tuleneb
seadusest, tuleb sama vormi järgida ka lepingu lõpetamisel.
Lepingute puhul, mille sõlmimiseks näeb seadus ette kohustusliku
vorminõude, tuleb samas vormis koostada ka lepingust taganemise
avaldus.
Lepingust
taganemine võib olla ka järelduslik. Vastavalt TsÜS § 68 lg 3
võib lepingupool oma tahet avaldada ka kaudse tahteavaldusega
tingimusel, et selles on taganemise tahe kahtluseta väljendatud.
Taganemisavaldus
nagu ka muudki tahteavaldused TsÜS § 69 lg 1 ja § 72 järgi
põhimõtteliselt tagasivõetamatu. Seega ei saa avaldust enam tagasi
võtta, kui see on jõudnud teise pooleni ja muutunud kehtivaks.
Taganemisõiguse
lõppemine
Taganemisõiguse
teostamise õigus võib lepingulise taganemisõiguse korral olla
seotud tähtajaga, mille möödudes taganemisõigus lõpeb. Seadusest
tulenevat taganemisõigust võib õigustatud lepingupool reeglina
kasutada üksnes piiratud tähtaja jooksul., et vältida õiguslikku
ebakindlust ja lepinguise võlasuhte jätkumisele tugineva usalduse
kuritarvitamist. Taganeda sooviv isik peab VÕS § 118 tuginedes
tegema taganemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta
sai või pidi teada saama olulisest lepingurikkumisest.
Taganemisõiguse
teostamise tagajärjed
nõuete ja kohustuste lõppemine – VÕS § 188 lg 2 vabastab lepingust taganemise mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Alles jäävad aga lepingust enne taganemist tekkinud õigused ja kohustused, nagu kahjuhüvitamisnõuded, teatamiskohustused, konkurentsikeelud, sooritusest hoidumise kohustused jne. Samuti võivad lepingust taganemisel kehtima jääda kõrvalkohustused . Lepingust taganemisel ei lõpe ka kahjuhüvitamisnõuded, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimmistest (VÕS § 14).
Lepingu alusel üleantu väljaandmine –VÕS § 189 lg 1 kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingupooled jäävad üleantud asjade omanikuks ka lepingust taganemise korral, kuid on võlaõiguslikult kohustatud asja teisele lepingupoolele välja andma. Kui lepingu lõpetamisel tuleb tagastada rahasumma, peab tagastamiseks kohustatu tasuma tagastavalt rahalt intressi (VÕS § 94) alates raha saamisest (VÕS § 189 lg 1).
Viljade ja muu kasu väljaandmine – vastavalt §189 lg 1 peavad pooled lepingulise taganemisõiguse kasutamisel välja andma ka viljad ja muu kasu, mis nad lepingu täitmisest on saanud. Väöja tuleb anda ka vili või muu kasu, mida pool üleantud asjast sai (nt koristatud vili, teenitud üür või rent). TsÜS § 62 annab kasu mõiste piisavalt laialt, nii loodus- kui ka õigusvilja ja kasutuseelised hõlmates. Kasutuseelistena tuleb hüvitada näiteks võimalus kasutada autot. Seadusest tuleneva taganemisõiguse korral vastutab taganemiseks õigustatud lepingupool viljade ja kasu saamisel üksnes sellise hoole ilmutamise eest, mida ta rakendab oma asjades (VÕS § 191 lg 1 teine lause). VÕS § 189 lg 2 järgi, kui saadu pole enam alles, tuleb see hüvitada ning VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi tuleb lepingu järgi üleantud rahalt tasuda intressi.
Üleantu väärtuse hüvitamine – kui üleantud ei ole võimalik enam tagastada või teisele poolele välja anda peab kohustatud pool üleantu väärtuse hüvitama (VÕS § 189 lg 2).
Seadus
näeb ette juhud , millal lepingupool peab tagastamise või
väljaandmise asemel üleantu väärtuse hüvitama:
tagastamine või väljaandmine on üleantu või saadu olemuse tõttu välistatud. Üleantu väärtuse arvutamsieks on mitmeid võimalusi. Näiteks võib üleantu väärtuse arvutamise aluseks võtta vastusoorituse väärtuse. Vastusoorituse väärtus on tavalsielt lepingu kokku lepitud ning see kokkuepe jääb kehtima ka pärast lepingu lõppemist.
Üleantud ese on ära tarvitatud, võõrandatud, koormatud kolmanda isiku õigusega, ümber töötatud või hävinud
Üleantud ese on hävinud- hävimine tähendab asja kui kehalise esme või selle kasutskõlblikkuse täielikku kadumist.
hüvitamisele kuuluva väärtuse arvutamine – VÕS § 189 lg 2 võetakse väärtuse hüvitamisel alusel eelkõige hind, mis on lepingus kokku lepitud. Kui soorituse hinda ei ole lepingus märtigud, siis loetakse esme väärtuseks vastavalt TsÜS § 65 selle harilik väärtus, milleks on selle eseme kohalik kekskmine müügihind . Oluliselt piirab hüvitamiskohustust VÕS § 189 lg 3 , mis sätestab, et kui üleantul oli lepinguga määratud hind, lhtutakse sellest ka taganemisel.
Kulutuste hüvitamine – kui väärtuse hüvitamise kohustus on ära langenud, võib ta tagasi nõuda esemele tehtud kulutusi.
Taganemise tühisus
- materiaalsed eeldused pole täidetud (teine pool ei ole toime pannud taganemist õigustavat olulist lepingurikkumist)
- formaalsed eeldused pole täidetud ( korrektne taganemisavaldus, mõistliku aja jooksul)
- §193: taasarvestus . Taganemine olulise lepingurikkumise tõttu on tühine, kui lepingupool, kelle suhtes lepingust taganeda sooviti, võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega ja teatab tasaarvestusest viivitamata pärast seda, kui teine lepingupool on talle teatanud lepingust taganemisest § 193.
EKSAM:
Kas taganemise avaldust on võimalik tagasi võtta või tühistada?
Kui VÕSi §-dest vastust ei leia, siis tuleb TsÜSist vaadata, mida
üldisemad §-id ütlevad tahteavalduse kohta.
TsÜS
§ 72. Tahteavalduse tagasivõtmine
Tahteavaldust
ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal
jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev
tahteavaldus.
Milline
õiguslik tagajärg on siis kui pool on lepingust taganenud ja ikkagi
jätkab selle täitmist?
3-2-1-80-10,
eelmiste lepingute tingimusega tehakse uus leping. Mittekohane
täitmine- mis selleks lõpuks sai, ringkonnakohus tegi otsuse.
Taganemine
tähendab kõrvalekandumist pacta sunt servanda põhimõttest.
Järelikult taganemine on räige kõrvalekalle sellest põhimõttest.
Igasugustes olukordades ta ei peaks olema lubatud. Kui rikkumine on
oluline (kuidas saame aru, et rikkumine on oluline § 116).
Dispositiivsus- pooled võivad ise kokku leppida selles, mida nad
peavad oluliseks rikkumiseks (otstarbekas oleks täpsustada, mis on
selline raske oluline rikkumine, sest kui see olukord tekib, siis on
lihtne taganeda).
On
võimalik lepingust taganeda ilma, et seda oleks rikutud. Nt
sidevahendite sõlmitud lepingud, ühel juhul 14 päeva, teisel
juhul 7 päeva. Nendes olukordades pole vaja otsida rikkumist.
Inimene teeb kiire läbimõtlemata otsuse, et tal oleks võimalik
järgi mõeldes olukorda parandada, siis on antud seadusest
tulenevalt taganemise õigus.
Ülesütlemine §186
p 6
- Tulenevalt kestvuslepingute eripärast on nimetatud lepingute lõpetamine reguleeritud eriviisiga, milleks on lepingu ülesütlemine (§195). Põhjimõtteliseks ja oluliseks erinevuseks taganemise ja ülesütlemise kui lepingu ühepoolse lõpetamise viiside vahel ongi küsimus võimalikust tagasitäitmisest ehk restitutsioonist, st sellest, kas pooled peavad lepingu järgi saadu tagastama või mitte.
- kujundusõigus
- nii nagu taganemine lõpetab ka ülesütlemine lepingu, vabastades mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmsiest. Õigused ja kohustused, mis olid lepingust tekkinud kuni ülesütlemiseni, jäävad kehtima (§195 lg 2). Vastupidiselt lepingust taganemisele ei too aga lepingu ülesütlemine üldjuhul kaasa lepingu tagasitäitmist ning juba üleantu tagastamis või väljaandmiskohustuse tekkimist. Seega on lepingu ülesütlemise toime suunatud peamiselt tulevikku.
- kohaldatakse kestvuslepingute puhul (§195 lg 3). Kestvuslepingute näol on tegemist lepingutega, mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele. Ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis sobib eelkõige lepingutele, mille täitmine toimub püsiva kohustusena pikema ajavahemiku jooksul ning mille puhul olemuslikult ei ole võimalik tagasitäitmine.
Reeglitest
on ka erandeid : teatud juhtudel näeb seadusandja ette kestuslepingu
lõpetamise lepingust taganemise vormis ning vastupidi –seadusandja
võib ka määrata, et teatava mittekstuslepingu lõpetamine toimub
selle lepingu ülesütlemise teel.
- kestuslepingu lõpetamist lepingust taganemise teel näeb seadusandja ernadina ette eelkõige juhutdel, kus lepingupooled ei ole veel asunud lepingu täitmisele, samuti juhtudel, kus lepingu lõpetamine toimub teatava erakorralise sündmuse tagajärjel lepinguperioodi alguses. (nt VÕS § 277 lg 1 ja VÕS § 443, VÕS § 409).
- Juhtumid , kus seadusandja lubab ülesütlemise teel lõpetada mittekestuslepingut, on äärmiselt harvad. Praktiliselt ainsateks sellisteks näideteks on VÕS § 652 lg 3, VÕS § 655)
Ülesütlemise
liigid
määramata tähtajaga lepingu ülesütlemine (tähtajatu leping) – kumbki lepingupool võib mõistliku etteteatamistähtajaga lepingu üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 195 lg 3). Ülesütlemist, mida võib kasutada tähtajatu lepingu lõpetamisel, nimetatakse korraliseks ülesütlemiseks. Korralise ülesütlemise alused ja kord (etteteatamistähtaeg) on tavaliselt sätestatud vastavat kestuslepingut reguleerivad seaduses. Pooled võivad aga ka ise kokku leppida eritingimustes, mille järgimisel võib määramata tähtajaga sõlmitud kestuslepingu üles öelda. Korralisel ülesütlemisel ei ole vajalik anda põhjust ülesütlemiseks. Tähtajatu kestuslepingu korralisel ülesütlemisel tuleb kõne alla vastava lepingu lõpetamine ka erakorralise ülesütlemise vormis. Erakorralisel ülesütlemisel on alati vajalik ülesütlemise aluse olemasolu. Selline olemasolu võib olla sätestatud eraldi vstavat kestuslepingut reguleerivas seadusest või tuleneda otseselt pooltevahelisest lepingust. Muu regulatsiooni puudumisel tuleb tähtajatu kestuslepingu erakorraline ülesütlemine kõne alla VÕS § 196 lg 1 sätestatud alusel, st olulise põhjuse esinemise korral, mille tõttu ei saa lepingut ülesütlevalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni lepingu korraliseks ülesütlemiseks ettenähtud etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lepingu erakorralise ülesütlemise korral lõpeb aga leping kohe, seega ilma etteteatamistähtaja möödumiseta (VÕS § 196).
Määratud tähtajaga lepingu ülesütlemine –selline leping lõpeb korraliselt vastava tähtaja möödumisel, lepingu korraline ülesütlemine enne nimetatud tähtaja saabumist on üldjuhul välistatud. Määratud tähtajaga lepingu ennetähtaegne lõpetamine saab toimuda üksnes erakorralise ülesütlemise vormis, st. seaduses või lepingus sätestatud spetsiifilise ülesütlemispõhjuse olemasolu korral. Erakorralisel ülesütlemisel on vajalik eraldi ülesütlemisepõhjus ning lisaks võib iga kestuslepingu mõjuval põhjusel ennetähtaegselt üles öelda, kui seadusest ei tulene teisiti. Mõjuvaks põhjuseks loetakse üldjuhul lepingu rikkumist (VÕS § 196 lg 2). Seadus võib ette näha ka õige öelda kestusleping üles üldse ilma põhjuseta ka siis, kui see oli sõlmitud teatud tähtajaks. Lisaks näeb seadus ette mitmed võimalused öelda leping üles enne tähtaja möödumist ka siis, kui lepingusuhe on kestnud vähem kui 30.aastat. Lisaks võib kestuslepingu ülesütlemist nagu lepingust taganemist õigustada lepingu sõlmimise asjaolude muutumisega.
Ülesütlemiseavaldus
Ülesütlemine
toimub ülesütlemisavalduse tegemisega lepingu teisele poolele (VÕS
§ 195 lg 1). See on ühepoolne tahteavaldus, millel on õiguslikud
tagajärjed alates kättesaamisest. Kui lepingu ühel poolel on mitu
isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt
ning ülesütlemise avalduse teha üksnes kõigi nende isikute suhtes
ühiselt (VÕS § 195 lg 4). Erakorralise ülesütlemise avaldus
tuleb teha mõistliku aja jooksul alates ülesütlemise aluseks olnud
asjaoludest teada saamist (VÕS § 196 lg 3). Ülesütlev pool võib
ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustusele, kui tal ei
ole ülesütlemise tõttu enam juvi juba täidetud kohustuse vastu
(VÕS § 196 lg 4).
Ülesütlemise
regulatsiooni imperatiivsus
Ülesütlemise
õiguses ja tingimsutes ning korras võivad võlasuhte pooled
üldjuhul kokku leppida ka seadusest erinevalt. Kuid keeld kalduda
kõrvale lepingu ülesütlemise kohta seaduses sätestatust võib
olla seaduses otse ette nähtud.
Tarbija
taganemisõiguse erisused
- õigus lepingut loobuda ilma lisakulutusi kandmata ja võimalusega näha ette tarbija kohustus talle saadetud kaup tagastada
- tarbijal õigus lepingutingimustele mittevastava kauba saamisel leping lõpetada
- arvutivõrgu abil sõlmitud lepingutest võib tarbija taganeda
- mehi ja naisi tuleb võrdselt kohelda töötingimustes
Võimalikud
üksnes sellised lepingu ühepoolse lõpetamise võimalused, millega
ei piirata lepingu nõrgemale poolele seadusega antud õigusi, vaid
laiendatakse neid.
- taganemisõiguse piiramine võrreldes seadusega tarbija kahjuks koduukselepingutes (VÕS § 51)
- sidevahendi abil sõlmitud lepingutes asja üleandmiseks või teenuse osutamiseks (VÕS § 62)
- tarbijamüügilepingu puhul (VÕS §237)
- kindlustuslepingus (VÕS § 427)
- tarbijakrediidilepingus (VÕS § 409)
Tarbija
õigus lepingust taganeda kehtib ainult seaduses sätestatud tähtaja
jooksul. Ta võib lepingust taganeda taganemisavaldusega. Tarbija
suhtes ei tohi lisaks lepingust taganemist piiravatele tingimustele
siduda taganemisõiguse kasutamise õigust käsiraja või leppetrahvi
maksmisega, selline kokkulepe on tühine VÕS § 194 lg 2.
Lepinguliste
kohustuste vahekorra muutumine (§97) – clausula
rebus sic ctantibus
- lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad pärast lepingu sõlmimist
- tulemuseks lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine
Kahjustatud
lepingupool võib:
nõuda lepingu muutmist
lepingust taganeda (lepingu üles öelda)
Muud alused
Võlasuhte lõpetamise
kokkulepe (§207)
- võlausaldaja loobub nõudest võlgniku vastu – VÕS § 207 lg 1
- negatiivne võlatunnistus – VÕS § 207 lg 2 võlasuhte lõpetamine kokkuleppega, millega pooled kinnitavad või võlausaldaja tunnistab , et võlasuhet ei ole
Nõudest
loobumine ja negatiivne võlatunnistuses on tegemist abstraktsete
tehingutega, mistõttu ei ole oluline, millisel õiguslikul alusel käsutus on tehtud. Kuid käsutuse aluseks võib olla võlaõiguslik
või mingi muu tehing.
Füüsilise isiku surm
- isikuga lahutamatult seotud kohustused
Juriidilise isiku
lõppemine
- nõuete esitamise võimalus pärast pankroti väljakuulutamist, likvideerimist või registrist kustutamist
Millistest lepingutest on võimalik taganeda? Milliseid lepinguid on võimalik üles öelda?
1) Kehtivatest lepingutest, mille
kohustust on rikutud ning rikkumine on olnud oluline. Ühekordsele
sooritusele suunatud lepingud.
2) Kestvuslepinguid
Millised võivad olla taganemise alused? Kas taganemise alustes on võimalik eelnevalt kokku leppida?
1) §116lg1 Lepingupool võib lepingust
taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust
oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
2) §188lg2 Kui lepingupool võib
vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab
lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste
kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne
taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
Kuidas toimub taganemise õiguse teostamine? Kuidas toimub lepingu ülesütlemine?
Taganeda kavatsev pool peab teisele
lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal
kohustuse täitmist tagada või kinnitada (va kui teine pool
teatanud, et ta kohustust ei täida. Taganemiseks tuleb teha
taganemisavaldus. VÕS § 188 lg 1 taganemisavalduse vorminõuet ette
ei näe. Sellest võib järeldada, et taganemisavaldus võib olla
tehtud ükskõik millises vormis, nt ka suuliselt. Vorminõuded
lepingust taganemise avaldusele tulenevad siiski VÕS-i § 13 lõikest
2.
Kas taganemise avaldust on võimalik tagasi võtta või tühistada?
taganemisavaldus on nagu muudki
tahteavaldused TsÜS-i § 69 lõike 1 ja § 72 järgi põhimõtteliselt
tagasivõetamatu. Seega ei saa avaldust enam tagasi võtta, kui see
on jõudnud teise pooleni ja muutunud kehtivaks.
Mis on taganemise õiguslik tagajärg? Mis on ülesütlemise õiguslik tagajärg?
Milline on õiguslik tagajärg siis, kui pool on lepingust taganenud, kuid jätkab seejärel lepingu täitmist?
Milline on õiguslik tagajärg siis, kui pool on lepingust taganenud või lepingu üles öelnud , kuigi tal ei olnud selleks õigust?
Millistel eeldustel on võimalik teha tasaarvestust? Kuidas tasaarvestuse tegemine toimub? Mis on aktiivnõue? Mis on passiivnõue?
1) tasaarvestuse tegemiseks on
põhimõtteliselt kaks eeldust . Esmalt peab olema tasaarvestust
võimaldav olukord ehk kahe isiku vastastikuste nõuete olemasolu.
Teiseks peab üks nendest isikutest tegema tasaarvestusavalduse,
mille alusel lõpetatakse vastastikused nõuded kattuvas ulatuses.
2) §198 Tasaarvestus toimub avalduse
tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega
tehtud avaldus on tühine.
3) „Aktiivnõue“ on tasaarvestajale
kuulub nõue, millega teise poole nõue tasaarvestatakse.
4) “Passiivnõue” on teisele poolele
kuulub ja tasaarvestaja vastu suunatud nõue ehk nõue, mida
tasaarvestatakse.
Millisest ajahetkest loetakse poolte vastastikused nõuded lõppenuks?
§186 Võlasuhe lõpeb:
1) kohase täitmisega;
2) tasaarvestusega;
3) kokkulangemisega;
4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega;
5) lepingust taganemisega;
6) lepingu ülesütlemisega;
7) füüsilisest isikust võlgniku
surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta;
8) füüsilisest isikust võlausaldaja
surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
9) muul seaduses või lepinguga
ettenähtud juhul.
Mida tähendab võlasuhte poolte kokkulangemine? Too näiteid kokkulangemise kohta
Kokkulangemiseks nimetab seadus olukorda,
kus teatava võlasuhte puhul saab võlasuhte järgi õigustatuks ja
kohustatuks üks ja sama isik ehk võlasuhte võlausaldaja ja
võlgniku positsioonid langevad kokku ühes ja samas isikus.
1) §206lg1 Võlasuhe lõpeb võlgniku ja
võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja
võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul
on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe.
2) Näiteks päritakse nõue enda vastu
või ettevõte võtab üle võlgu oleva ettevõtte.
TEEMA 6 LK 187-210
Kohustuse rikkumine
§100 Kohustuse
rikkumise mõiste
- Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine
§101 lg 3:
Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt
ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd,
kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast
tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
Kui võlausaldaja on ise rikkunud, siis ei saa nõuda.
VIGA
MIDA KÕIK TEEVAD: kui kaasuseid lahendada, ja nt on küsimus, et kas
keegi saab kellegilt nõuda kahju hüvitamist/viivist vms ei saa
nõude alusena käia välja §100 või § 101. Need ei ole nõude
alused!!
Vastutus
Õiguskaitsevahendite
kohaldamise eelduseks on üldreeglina võlgniku vastutus kohustuse
rikkumise eest.
- laiem tähendus: õiguskaitsevahendi kohaldamise võimalus õiguse rikkumise korralkas võlgnik tegelt vastutab ka selle rikkumise eest?
- kitsam tähendus: võlgniku teo või tegevusetuse (kohustuse rikkumise) etteheidetavus. Mis oli põhjus, miks kohustust rikuti ja kas see rikkumine on võlgnikule kuidagi etteheidetav?
Võlgnik,
kes rikub oma seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi, peab
selle eest ka vastutust kandma. Vastutuse kandmise kohustus ei sõltu
sellest, kas täitmine on veel võimalik või mitte. Eesti õiguses
ei lõpe võlasuhte täitmise vältimatuse tõttu automaatselt (v.a
§108 lg 2 p 1) ning võlausaldaja võib ka sellisel juhul valida,
millist õiguskaitsevahendit ta kasutab.
Garantiivastutuse kontseptsioon - garantiivastutus tähendab vastutust, mida
iseloomustab seaduses sätestatud eeldus, et lepingulise kohustuse
võtmisega garanteerib lepingupool ka selle täitmise ja vastutust
kohaldatakse üldjuhul ainuüksi kohustuse rikkumise fakti alusel.
Etteheidetavus
tähendab:
§ 103 lg 1: võlgnik
vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on
vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
1)kas
oli kohustus, mis oli kohustuse sisu, kas kohustus kehtib? 2)kas on
toimunud kohustuse rikkumine? (kõigepealt peab selgeks tegema
ideaalolukorra, mis oleks võinud olla ja nüüd peab võrdlema
praeguse olukorraga. Kui nad erinevad siis on ilmselt tegemist
kohustuse rikkumine) 3)rikkumise etteheidetavus? – kas rikkumine
oli vabandatav?- vastutus vabandatavuse mõttes. Kui ei suudeta
tõendada, et rikkumine on vabandatav siis saab kohaldada
õiguskaitsevahendeid (kahju hüvitamist vms)
§103 lg 2: rikkumine
on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
Vääramatu
jõud on näiteks looduskatastroof, haigus, sõda, streik , õnnetus
(auto, lennuki, laeva). Iga üks nendest asjaoludest võib olla või
mitte olla vääramatu jõud. See kuidas kontrollida, kas tegemist on
vääramatu jõuga käib kriteeriumite alla.
Vabandatav
on kohustuse rikkumine siis, kui võlgnik on rikkunud seda vääramatu
jõu tõttu.
Vääramatu jõud –
alati
läbi küsida, kas oli vääramatu jõud või mitte? Seda
tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumite järgi
- asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja (nt streigi mõjutamine ei pruugi olla võimalik
- mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal
selle asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks kas see kohustust rikkus oleks pidanud otsima mingeid alternatiivseid võimalusi? Nt transpordi puhul, kuhu saab ainult lennukiga, siis ettenägematu streik võib olla vääramatu jõud. Aga kui saaks kuidagi muud moodi sinna jõuda nt rongiga siis tuleks kasutada alternatiivset transporti.
Mõned
näited:
- loodusjõu toime tagajärjed võivad olla ettenähtavad ja välditavad (ilmateade, teated tormi kohta, piksevarda püstitamine)
- sotsiaalsed asjaolud võivad olla vääramatu jõu allikaks.
- Nt võlgniku poolt kasutatava tootmisliini rike , pole vääramatu jõud ka siis kui rikke on põhjustanud tootja veast tingitud varjatud puudus, mida võlgnikul ei olnud võimalik avastada
- Vääramatuks jõuks loetakse kogu tööstusharu haaravat streiki, mis ei tulene võlgnikust sõltuvatest asjaoludest
- Avaliku võimu poolt tehtavad taksitused on reeglina ettenähtavad
- Ootamatult kehtestatud piirang võib olla aga vaadeldav vääramatu jõuga
RKTKo 3-2-1-111-03
Mingi asjaolu
vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole
isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud mõjutada
tuule tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja
sai selle murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida (p11).
Kohustuse rikkumine
- seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandavatusest sõltumata (§103 lg 4)
- õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada võlgniku vastutusest sõltumata (§105):
oma kohustuse täitmisest keeldumine
lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine
hinna alandamine
viivis (majandus- või kutsetegevuses)
KÜSIB
EKSAMIL! – mõiste Garantii vastutus- võlgnik kui ta on endale
kohustuse võtnud, siis ta garanteerib, et ta selle täidab. See on
standard võlaõiguse kursuses.
VÕS
§ 103
VÕS
§ 105- väga paljud on kohandatavad ka ilma vastutuseta
Süü
- kohustust rikkunud poole süüline käitumine on lepingulise vastutuse üheks eelduseks ainult seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel (süü printsiip
- süü presumptsioon tähendab, et õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse. Süü presumptsioon kergendab kannatanul lasuvat asjaolude tõendamise koormust, sest ta ei pea tõendama, milliseid nõudeid kahjustanud isik on rikkunud.
- seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral (§104 lg 1)
nt § 770, § 1043
-
süülise vastutuse puhul ei ole kohustuse rikkumine iseenesest veel
etteheidetav, vaid selleks on vajalik veel täiendava eelduse
täitmine ehk tingimus, et võlgnik on kohustust rikkunud süüliselt.
süü vormid:
- hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3)
- raske hooletus – vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg43)
- tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 1) otsene tahtlus – teo teinud isik soovinud ja ette näinud õigusvastast tagajärge 2)kaudne tahtlus – inimene on teo tagajärje ainult võimaliku tagajärjena ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud . Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Teadlikkus õigusvastatusest on tsiviilõiguses tahtliku kohustuse rikkumise eeldseks (peab
- Vastavalt VÕS § 106 lg 1 võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevat kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Vastutuse kokkuleppeline piiramine ei ole aga kehtiv, kui lepingupool vabastatakse vastutusest tahtliku rikkumise puhuks. Samuti on tühine kokkulepe, mille järgi võib võlgnik oma kohustuse täita oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab või piirab vastutust.
- Pooled võivad kokku leppida, et igasugune rikkumine toob kaasa vatutuse ainult süü esinemise korral. Tulenevalt vabadatavusele tugineva garantiivastutuse näivast rangusest püütakse praktikas vastutust kergendada just süülise vastutuse kokkulepete kaudu.
isiku süü hindamine:
- tahtlus – lepingu ja delikti korral sarnaselt
- hooletus – lepingu rikkumise korral objektiivselt, deliktiõiguses subjektiivselt
Vastutus
Vastutus sõltumata
vabadatavusest:
Vastutuse välistamine
ja piiramine: § 106
- kokkuleppe tühisus ( § 106 lg 2):
kokkulepe tahtliku rikkumise puhuks
kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erineva võlausaldaja poolt mõistliku eeldatust
kokkulepe, mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda
Kohustuse rikkumine
Võlgniku
teatamiskohustus:
- Võlgnik peab teatama täitmist takistavast asjaolust [§ 102)
Vastutus kolmandate
isikute ees
Kohaldatakse
juhul, kui käibes kasutatakse oma kohustuste täitmiseks kedagi
teist. Kui aga tegemist on juriidilise isikuga, siis osalevad käibes
tema nimel juriidilise isiku organid ning TsÜS § 30 lg 5 sätestab,
et juriidilise isiku organi tegevust loetakse juriidilise isiku
tegevuseks.
-
vastavalt VÕS 132 lg 1 vastutab isik teise isiku käitumise ja
sellest tulenevate asjaolude eesst, kui ta kasutab seda isikut
pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine
ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või
kutsetegevusega.
- teise isiku teadmise omistamine (TsÜS § 129) – omistatakse teise isiku teadmine võlgnikule, kui ta kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses.
- majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku käitumise omistamine teisele isikule (TsÜS § 132)
- vastutus teise isiku eest lepinguvälise võlasuhte korral (VÕS § 1054 ).
Võlausaldaja
vastuvõtuviivitus (§119)
- kohustuse täitmine on takistanud võlausaldajast tulenevate asjaolude tõttu- Juhul, kui võlgnik ei saa täita kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse (mora creditioris).
- Sellisteks viivitusteks loetakse: VÕS § 95 lg 6 keeldumist kviitungi väljaandmisest, VÕS § 96 lg 4 järgi võladokumendi väljaandmisest. Praktikas on sellisteks nt ehitustööde alustamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni esitamisega hilinemine, kauba hilinenud vastuvõtmine või kokkulepitud kohas kauba vastu võtmata jätmine.
- Kui võlausaldaja on viivituses, võlgnik vastutab vaid siis, kui ta rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnikupoolne kerge hooletus ajal, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses, ei too kaasa vastutust. Võlausaldaja ei saa vastuvõtuviivituse ajal seaduses või lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutada osas, milles võlgnikupoolne kohsutuse rikkumine oli põhjustatud võlausaldaja vastuvõtuviivitusest.
- täitmine: hoiustamine, müük
Heastamine (§107)
- võimaldab säilitada lepingulise võlasuhte, saavutada lepingu sõlmimisel soovitud eesmärgid ning vähendada lepingu rikkumisest tekkinud kahju
- lepingu rikkumise tagajärgede kõrvaldamine võlgniku poolt. Võlgnik saab kergedada oma olukorda mittekohase täitmise parandamise või asendamisega ning see tuleneb hea usu põhimõttest. Siis on võlgnikul võimalus vältida olukorda, kus õigus valida õiguskaitsevahendit on võlausaldajal . Pakkudes täitmist või täitmise parandamist saab võlgnik takistada ühepoolset lepingu lõpetamist, hinna alandamist ja muude õiguskaitsevahendite kasutamist võlausaldaja poolt, mis võiks võlngiku kolukorda halvendada .
- Heastamine välistab osaliselt ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse, kui heastamine kõrvaldab juba tekkinud kahjulikud tagajärjed või kui heastamisega hoitaskse ära kahju tekkimine.
- Kohustust rikkunud pool võib rikkumise heastada alles pärast seda, kui ta on kahjustanud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, peakutavast heastamise viisisist ja ajast (VÕS § 107 lg 2)
- Heastamine on lubatud ainult nii kaua, kui kahjustatud pool ei ole kasutanud rikkunud poole suhtes lepingust taganemise või ülesütlemise õigust või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist (VÕS § 107 lg 1)
- Heastamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist, viivise või leppetrahviga maksmist. Kui kahjustatud isik nõustub heastamisega, võib ta eelkõige nõuda, et hüvitataks kahju, mis tekkis enne heastamist ja mida heastamine ei kõrvaldanud, heastamisega tekitatud kahju ja kahju, mis tekkis pärast heastamist, kui heastamine ei olnud piisav, et kõiki rikkumise tagajärgi kõrvaldada.
Millal loetakse, et võlgnik on kohustust rikkunud?
§100 Kohustuse rikkumine on võlasuhtest
tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
sealhulgas täitmisega viivitamine
Mida tähendab vastutus? Millal võlgnik vastutab rikkumise eest?
1)laiem tähendus: õiguskaitsevahendi
kohaldamise võimalus õiguse rikkumise korral kitsam tähendus:
rikkumise etteheidetavus; võlgniku teo või tegevusetuse
etteheidetavus
2) §103lg1 Võlgnik vastutab kohustuse
rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.
Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
Kes peab tõendama rikkumise vabandatavust?
Kohustust rikkunud pool peab vastutusest
vabanemiseks tõendama, et esines vääramatu jõu asjaolu, mis
takistas kohustuse kohast täitmist.
Mis on garantiivastutus?
Garantiivastutus tähendab vastutust,
mida iseloomustab seaduses sätestatud eeldus, et lepingulise
kohustuse võtmisega garanteerib lepingupool ka selle täitmise ja
vastutust kohaldatakse üldjuhul ainuüksi kohustuse rikkumise fakti
alusel.
Mis on absoluutne vastutus?
Süüline
vastutus
Selgita garantiivastutuse ja süülise vastutuse erinevust.
Garantiivastutuse ja süülise vastutuse
kõige olulisem erinevus seisneb asjaolus, et viimase puhul ei ole
ainuüksi kohustuse rikkumise fakt piisavaks aluseks võlgniku
tegevuse sanktsioneerimiseks ja tema vastu õiguskaitsevahendite
kohaldamise võimaluse andmiseks .
Süülise vastutuse puhul ei ole
kohustuse rikkumine iseenesest veel etteheidetav, vaid selleks on
vajalik veel täiendava eelduse täitmine ehk tingimus, et võlgnik
on kohustust rikkunud süüliselt.
Mis on vääramatu jõud? Millistele tingimustele asjaolu peab vastama, et seda saaks lugeda vääramatuks jõuks?
1) Asjaolu, mida võlgnik ei saanud
mõjutada jamõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt
oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse
tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
2) Ei saa mõjutada, ei saa välistada,
ei saa ette näha.
Millised on süü vormid? Too näiteid, millal kohustust rikkunud poole süü vorm omab tähtsust õiguskaitsevahendi kohaldamise seisukohalt.
VÕS § 104 lg 2 sätestab süü
vormidena:
Tahtluse
Hooletuse
Hooletuse erivormina – raske hooletus.
2) §116lg1 Lepingupool võib lepingust
taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust
oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
§116lg2p3 Olulise
lepingurikkumisega on tegemist, kui: kohustust rikuti tahtlikult või
raske hooletuse tõttu.
Kas lepingupooled võivad seaduses ettenähtud vastutust kokkuleppega muuta? Too näiteid.
1) §106lg1 Võlgnik ja võlausaldaja
võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse
välistamises või piiramises.
2) Jah, kuid §42 Tüüptingimuse tühisus
lg3 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult
kahjustavaks eelkõige tüüptingimus, millega: p1 välistatakse
tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda
juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse
tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult
või raske hooletuse tõttu;
Kas vastutuse piirang võib sisalduda tüüptingimustes? Millised kokkulepped vastutuse muutmise kohata ei ole lubatud?
§106 lg 2. –
§ 106. Vastutusest vabastamise või
vastutuse piiramise kokkulepe
(1) Võlgnik ja võlausaldaja võivad
eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse
välistamises või piiramises.
(2) Tühine on kokkulepe, millega
välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku
rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita
kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult
eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse
või piirab seda.
Sissenõuet ei saa
pöörata- midagi sellist, mida võlgnikult ära võtta ei saa.
TEEMA 7 LK 213-227,
228-252, 255-285
ÕIGUSKAITSEVAHENDID
( ÕKV )
VÕS
sätestab õiguse valida vabalt kohustuse rikkumise puhul kohaldatav
õiguskaitsevahend, mille kasutamiseks seaduses või lepingus
sätestatud eeldused on täidetud.
ÕKV –
sunnivahendid, eesmärgiks:
- võlgnikupoolse kohustuse täitmise tagamine
- rikkumise negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine
- õigussuhte tulevikus mittejätkamine/tagasitäitmine
- saavutada olukord, milles kahjustatud isik oleks olnud siis, kui kohustus oleks
§101 Kui võlgnik on
kuhustust rikkunud, võib võlausaldaja:
- nõuda kohustuse täitmist
- oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
- nõuda kahju hüvitamist
- taganeda lepingust või öelda leping üles
- alandada hinda
- rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist
mis
on õiguskaitsevahendite eesmärk? Kas sinu huvi on sundida teist
poolt sellisel viisil, et ta täidab selle kohustuse ehk saavutada
kohustuse täitmine?
Nt
kohustuse täitmine (mitterahalne, rahaline), kahju hüvitamine,
taganemine, ülesütlemine, leppetrahv, hinna alandamine
Õiguskaitsevahendite
valik on lai ja selle valiku tegemine sõltub, sellest, mida
võlausaldaja tahab saavutada.
NB!
Kui on kehtiv kohustus, siis ei ole võimalik kohandada alusetu
rikastumise sätet.
Õiguskaitsevahendite
süsteem
nõuded – ei saa muidu teostada, kui tuleb minna kohtusse ja esitada hagi .
- kahju hüvitamise nõue (KH) (VÕS § 115)
- viivis (VÕS § 113)
- kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108)
kujundusõigused – kujundusõigust saab teostada- teen oma tahteavalduse, kui see vastab sisu ja vorminõuetele, siis järelikult ongi õigussuhe ümberkujunenud. Võlasuhe muutub tagasitäitmisvõlasuhteks. Ülesütlemisel juba üleantud tagastama ei hakata. Piisab sellest, kui teha vormi ja sisunõuetele vastav tahteavaldus, sageli on ette teatatud ka tähtaeg. Need on õiguskaitsevahendid milleks piisab tahteavalduse tegemine.
- Taganemine (VÕS § 116)
- ülesütlemine
- hinna alandamine (VÕS § 112)- pooled ei pea hinna alandamiseks kokku leppima.
- Tasaarvestus- selleks ei ole vaja kokku leppida. Kohus ei saa tasaarvestust poolte vahel teha omal algatusel.
- Tasaarvestus ei ole õiguskaitsevahend, sest seda ei kohaldata siis, kui on toimunud rikkumine. Võib teha tasaarvestuse sellele tuginedes, et tema peab mulle maksma ja vastupidi.
Vastuõigus- täitmisest keeldumine, “mina ei täida seda niikaua , kui sina ei täida”.
- täitmisest keeldumine (VÕS §110 ja 111)
- Kui võlgnik ei vastuta kohustuse rikkumise eest, ei saa võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüivtamist ning tegutsemise korral väljaspool majandus- või kutsetegevust ka viivise tasumist
- Vahet pole kas võlgnik vastutab või ei vastuta kohustuse rikkumise eest, võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral ikkagi kasutada keeldumist oma kohustuse täitmisest, lepingust taganemine, lepingu ülesütlemine, hinna alandamine, majandus- või kutsetegevuses tegutsemisel viivise nõudmine (VÕS § 105).
Õiguskaitsevahendite
kumulatiivsus
Võlausaldaja võib
kohustuse rikkumise korral kasutada koos või eraldi kõiki seadusest
või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt
kasutada kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 101
lg 2)
Mõndasid on võimalik kasutada koos nt kahju hüvitamine ja täitmine,
taganemine ja kahju hüvitamine. Kokku ei saa panna neid, mis
loogiliselt kokku ei sobi nt taganemine ja täitmine.
- tavaliselt samaaegselt on võimalik kohaldada: lepingu lõpetamine ja kahju hüvitamine, kohustuse täitmise keeldumine ja taganemine
- seadusest või lepingust tulenevalt võib teatud õiguskaitsevahendite kooskasutamine olla keelatud nt ei saa nõuda täitmist, kui võlgnikule on juba täitmise asemel hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 108 lg 8), ei saa samaaegselt kasutada lepingu täitmise nõuet ja lepingust taganemist, lepingust taganemise korral ei saa alandada hinda
Kohustuse täitmise
nõue (§108 lg 1 või lg 2)
rahaline
kohustus §108 lg 1
mitterahaline kohustus §108 lg 2 nt teenuse osutamine, kõik mis ei seisne raha
maksmises.
Esmane
ehk primaarne nõue –kohustuse täitmise nõue
Teisesed ehk sekundaarnõuded –õiguskaitsevahendite tagajärhel võlasuhte
poolte vahel tekkivad nõuded, need ei teki vahetult võlasuhtest
vaid seaduse jõul ja võlasuhte rikkumise tagajärjel
Materiaalsed eeldused:
kehtiv kohustus – leping või muu võlasuhe, kohustus peab olema muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7)
kohustust on rikutud (§100)
võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (rikkumine ei ole vabandatav, § 103)
mitterahalise kohustuse korral: täitmist saab nõuda (§108 lg 2) – kui on mitterahaline kohustus. Võib seisneda ka õiguslikus võimatuses
Formaalne eeldus: (kas
on ette nähtud vorm või mingid täitmise piirangud)
ei ole ületatud §108 lg 3-5 sätestatud ajalisi piiranguid
(võimalik eeldus erinormidest: teatamine mittevastavusest – nt §220, §644)
kui
kohustust ei ole võimalik täita, siis see ei tähenda, et see
kohustus ära langeb Tuleb lihtsalt muid variante vaadata.
Vastastikuste
lepingute täitmise nõude erisused
Vastastikused
lepingud ehk sünnallagma lepingud, mis tähendab, et poolte
kohustused võivad olla suunatud soorituste vahetusele (VÕS § 111
lg 1) ja (VÕS § 109)
kohustuste omavaheline süllagma toob kaasa nõuete maksmapanevuse ajalise seotuse vastavalt võs § 82 lg 5.
Õigus oma kohustuste täitmisest keelduda, kui teine pool ei ole oma kohustust täitnud vastavalt VÕS § 111 sätetele
Kohustust rikkunud lepingupoole õigus nõuda teiselt poolelt täitmist teatud eeldustel ka siis, kui temalt endalt enam täitmist nõuda ei saa (VÕS § 109 lg 1)
Vastavalt
VÕS § 82 lg 5 peavad lepingupooled täitma vastastikused kohustused
üheaegselt, kui üheagne täitmine on võimalik ja lepingust või
võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.
Kohustuse
täitmisest keeldumine (§110)
Kui
võlgnikul on omapoolne nõue võlausaldaja vastu, siis on võlgnik
ühtlasi ka võlausaldaja positsioonid ja võib oma soorituse
tegemisest keelduda, kuni on täidetud kohustus, mida tal on õigus
nõuda võlausaldajalt (exceptio
non adimpleti conctractus).
VÕS
sätestab õiguse keelduda kohustuse täitmisest 1) kui
lepingupooltel on vastastikused nõuded mitmed omavahel seotud
võlasuhtest (VÕS § 110) 2)vastastikused kohustused tulevad
lepingust (VÕS § 111)
Materiaalsed eeldused:
võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue (§82 lg 7)
nõue ei ole piisavalt tagatud (võlgniku nõue võlausaldaja vastu)
võlgnikul on võlausaldaja ees kohustus (sissenõutav kohustus)
võlgniku ja võlausaldaja nõuded on piisavalt seotud
seadus, leping või võlasuhte olemus ei välista täitmisest keeldumist (täitmisest keeldumise piirangud: §110 lg 2 jm)
Formaalne eeldus:
tuginemine täitmisest keeldumisele
Kohustuse täitmise keeldumisele vaatamata võib kohus siiski sundida võlgnikku oma kohustust täitma.
Kohustuse täitmisest keeldumise õigus lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmist (VÕS § 110 lg 3).
§111: kohustuse
täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul (vt 3-2-1-42-12)
VÕS
§ 111 järgi peab kohustuse täitmisest keeldumiseks olema täidetud
4 eeldust:
nõue ja vastunõue peavad tulema ühest ja samast võlasuhtest
tegemst peab olema vastastikuse lepinguga
kohustuste vahel peab olema vastastikune seos
kohustus peab olema muutunud sissenõutavaks
3-2-1-57-11-
müügilepingu järgi tagatud eelõuded, piisavalt seotud
3-2-1-96-10
– töövõtja töövõtulepingust tulenev tasuvuse nõue ja
ehitajagarantiist tulenev nõue.
Hinna alandamine
(§112 lg 1) –
siis oleks kasulik kui ei ole ettemaksu 100% ära tasunud actio
quanti minoris
- kohaldatav igasuguse kohustuse rikkumise korral lepingutes, milles võlgnetav sooritus on rahaline kohustus
- hinna alandamiseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste vahe
- alandatud hind= lepingulise soorituse väärtus lepingu rikkumise tagajärjel (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingulise soorituse väärtus ilma puuduseta (kohase täitmise väärtus
- nt: kinnistu väärtus 1 000 000, pärast müügilepingut sõlmitud reostus vähendas hina 800 000 kroonini ning müügihind oli 900 000 krooni. Seega: 800 000 x 900 000 : 1 000 000= 720 000 krooni
- vastavalt VÕS § 112 lg 5 ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool on oma kohustuse rikkumise heastanud.
- Hinna alandamine on lubatud ka siis, kui hind on juba makstud. Sellisel juhul tuleb lisaks hinna alandamisele esitada nõue ülemäära tasutu tagastamiseks (VÕS § 189 lg 1).
Materiaalsed eeldused:
kehtiv leping
võlgnik on kohustust täitnud mittenõuetekohaselt kui teine pool pole kohustust üldse täitnud, siis hinnaalandamine ei tule kõne alla.
rikutud kohustus on tasuline ja tasu maksmise kohustusega vastastikuses seoses (sünallagmaatiline)
võlausaldaja on mittekohase täitmise vastu võtnud (samas: vt ka lg 4)
Formaalne eeldus:
hinna alandamise avaldus
Hinda võib alandada
ka enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et teine
pool paneb toime lepingurikkumise (eelkõige, kui teatab, et ei
kavatse lepingut täita (§117)
Vt 3-2-1-131-05
Viivis (§113)
Kohaldatakse rahalise
kohustusega viivitamisel ,
1)Rahaline kohustus 2)kohustust on rikutud. Viivist on siis, kui raha
maksmise kohustust on rikutud.
Viivis
ja KH on pmst sama, Erinevus
kahju hüvitamise nõudest:
- viivise suurus tuleneb lepingust või seadusest (pole suuruse tõendamise probleeme)
- ei sõltu viivise esitamise õigus võlgniku vastutusest täitmisega viivitamise eest
- viivist võib nõuda ka siis kui lepingus seda kirjas pole
Kui lepinguga on ette
nähtud intressi suurus, võib kohaldada sama suurt viivist
Viivisintressi suurus
seadusest: §113 lg 1, www.ametlikudteadaanded.ee
Eeldused:
kehtiv rahaline kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks
kohustust on rikutud (rahaline kohustus või KH kohustuse täitmata jätmise korral alates ajast, mil KH-ks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama)
võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (rikkumine ei ole vabandatav, §103, vt ka §105)
vt 3-2-1-43-12 VÕS
§415,
3-2-1-138-11
Taganemine ja
ülesütlemine –
Võimalik üksnes
lepinguliste kohustuste puhul
- taganemine: ühekordsele sooritusele suunatud leping
- ülesütlemine: kestvusleping
Üldised alused ÕKV-na
kohaldamisel: §116, lisaks
- taganemine: §118 (taganemise lubamatus) ja §§188-193
- ülesütlemine: §§ 195 jj
võimalik
ka siis taganeda või ülesöelda, isegi siis kui ei ole kohustust
rikutud.
Taganemine (§116)
Materiaalsed eeldused:
kehtiv leping
kohustuse rikkumine
rikkumine on oluline !! §116 lg 2
Formaalsed eeldused:
taganemisavaldus
mõistliku aja jooksul, pärast seda, kui ta sai lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui täitmise täiendav tähtaeg on möödunud (VÕS § 118 lg 1 p 1 ja p 2)
(täiendava tähtaja andmine (§116 lg 4) ei pea andma, kui rikutakse VÕS § 116 lg 2 p 2 kohustust või VÕS § 116 lg 4 teine lause, kohustatud pool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Eelkõige hilinemise ja mittekohase täitmise korral.
Taganemine
osadena täitmisele kuuluvast lepingust
Vastavalt
VÕS § 116 lg 3 võib juhul, kui lepingust tulenevad kohustused
tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine on leidnud aset ainult
mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud
lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse
osa suhtes. Kogu lepingust võib osadena täidetavate kohustuste
puhul taganeda ainult siis, kui taganeda sooviv pool tõendab, et tal
ei ole õigustatult lepingu osalise täitmise vastu huvi või kui üksiku osakohustuse rikkumist saab lugeda oluliseks lepingu suhtes.
Ülesütlemine
(§116, §196)
Materiaalsed eeldused:
kehtiv kestvusleping (kestvusleping VÕS § 195 lg 3 – püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Oluliseks tunnuseks on ajaline kriteerium, st kestuslepingud on lepingud, mida ei täideta ühekordselt, vaid mingi pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmine seisnema mingis püsivas seisundis nt üürileping, rendileping, käsunudleping, arveldusleping)
mõjuva põhjuse olemasolu lepingu ülesütlemiseks
Formaalsed eeldused:
ülesütlemise avaldus (võimalikud vormi- ja sisunõuded – nt nt §325)
etteteatamistähtaeg: vt § 196
Taganemine enne
kohustuse sissenõutavaks muutumist
- kui on ilmne, et lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita (§117 lg 1) (on selge, et lepingu tähtaegne täitmine ei ole võimalik)
- peab olema ilmne, et lepingu rikkumine paratamatult tulevikus toimub
- taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada (va kui teine pool teatanud, et ta kohustust ei täida)
- kohaldatav ka kestvuslepingu puhul (=mõjuv põhjus ülesütlemiseks) annab VÕS § 196 lg 1 järgi õiguse leping üles öelda
Kahju hüvitamine
VÕS 7.ptk –
kohaldub nii lepingu rikkumise korral kui deliktiõiguses abinormid
selle kohta, mis on kahju. Eeldus nagu põhjuslik seos
Eristada:
nõude alus (nõude eeldused) - §115- sellised KH nõuded, mis tekivad isikute vahel juba olevast võlasuhtest, § 1043-lepinguväliste KH juhtumid vm
nõude ulatus ehk kui palju peab kahju hüvitama, ja mis viisil
3-1-1-61-08 p 18.2;
VÕS §127-128 käistlevad üksnes kahjunõude ulatust ja sisu ega
saa olla kahju hüvitamise nõude tekkimise aluseks
eksamil- kas olen valinud õige nõudealuse! (ei ole §127-128)
KH nõuete konkurents
Vt VÕS § 1044
- lepingulise vastutuse eristamine deliktivastutusele: lepingulise suhte olemasolu korral tuleb eelistada lepingust tulenevt nõuet, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab eraldi
- kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju jääb väljapoole lepingulise kohustuse eesmärgist, saab kahju hüvitamist nõuda deliktivastutuse normide alusel ( korteris värvija kahjustab televiisorit)
- kui lepingu rikkumise tulemuseks on surma põhjustamine või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine, võib kahju hüvitamist nõuda ka deliktivastutuse normide alusel
Kahju hüvitamise
eesmärk
Kahju hüvitamise
eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (§127 lg 1).
Taastada
see olukord, mis enne oli (endise
olukorra taastamine ehk restitutsioon )
3-2-1-137-05: kahju
hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust rikkunud poole karistamine
§134
– lg 5 ja 6, viitavad sellele, et teatavate juhtumite puhul, kui
kohus otsustab hüvitise suuruse üle, tal on suuremad võimalused
hüvitise suuruse määramisel tuua põhjendus, et vajadusel hoida
ära taolisi teisi rikkumisi
karistusliku
kahjuhüvitise diskussioon : vt 656 SE, 3-2-1-4-12, 3-2-1-18-13- superstaari lahend , avalikkus ei pea eksponeerima tema eraelu. Põhjendus kus riigikohus põhjendab ära §134 lg 5 ja lg 6, ametlikult sai
tugineda, et hüvitise suurust määrates, võtame arvesse selle, et
see oleks piisavalt suur, et ta enam sellist rikkumist toime ei
paneks.
Kahju hüvitamise
nõue (§115)
- nn “väike KH nõue” (=KH koos täitmise nõudega, §115 lg 1, I alternatiiv ehk koos täitmise nõudega)
nõude eeldused:
kehtiv kohustus
võlgnik on kohustust rikkunud
võlgnik vastutab kohustuse rikkumise ees
võlausaldajal on tekkinud kahju
rikkumise ja khju tekkimise vahel on põhjuslik seos §127 lg 4
formaalsed eeldused:
- täiendav tähtaeg kohustuse täitmisek (VÕS §115 lg 2 ja lg 3)
eraõiguslike
kaasuste lahendamise metoodika- mis seal on , kas nimetame aluseks lg
1 teist alternatiivi või lg 2
Täiendava
tähtaja andmine ei ole vajalik, kui:
tähtaja määramine pole otstarbekas, sest see on ilmselt tulemusteta (VÕS § 115 lg 3)
kohustuse rikkumise näol on tegemist olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 1 p 1-4)
asjaolude kohaselt on kahju kohene hüvitamine muul põhjusel mõistlik
- nn “suur KH nõue” (=KH täitmise asemel, § 115 lg 1, II alternatiiv): täitmise asemel nõutakse kahju. Võlausaldaja ei soovi et puudust kõrvaldatakse vaid ta soovib kompensatsiooni
materiaalsed eeldused:
kehtiv kohustus
kohustust on rikutud
võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest
võlausaldajal on tekkinud kahju
rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos
Varaline kahju
Kahjuks
saame lugeda igasugused negatiivsed tagajärjed.
Võlausaldaja
asi on tõendada, et talle on tekitatud kahju (on vaja ära nõuda,
missugune kahju on tekkinud).
3-2-1-41-05- hageja tugines sellele et krimmeneltuses on ära tõendatud, et
kostja pani toime halva teo, ja nüüd loogiliselt peab kahju
hüvitamine. Kohus arvas , et hageja peab näitama, et tal on
tekkinud, mitte kostja ei pea tõendama, et talle pole kahju
tekitatud.
Otsene varaline kahju
(§128 lg 3): saame
panna külge hinnasildi
- kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine (ka tulevikus)
- kahju tekitamisega seoses kantud (või tulevikus kantavad) mõistlikud kulud
- vt 3-2-1-79-08, 3-2-1-120-08, 3-2-1-138-10
Saamatajäänud tulu
(§128 lg 4): midagi
sellist, mida ootan, et see tulu peaks laekuma, aga ei laeku.
- kasu mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
- vt 3-2-1-60-09, 3-2-1-55-11 (peab tõendama, et oligi kavatsus nt korterit välja üürida, kuid ei olnud võimalik)
surma põhjustamine
(§129):
- matusekulud, ravikulud, töövõimetusega seotud kahju
- toitja kaotusest tulenev kahju
tervisekahjustus /kehavigastus
(§130):
- vajaduste suurenemine, töövõimetusega seotud kahju
vabaduse
võtmine/isikuõiguste rikkumine (§131):
- rikkumisega põhjustatud kulutused
- sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju
asja
kahjustamine/hävimine (§132):
- uue samaväärse asja soetamiseks vajalikud mõistlikud kulutused (§132 lg 1)
- hävinud asja väärtus (§132 lg 2)
- parandamise mõistlikud kulud (§132 lg 3)
- uue asja soetamine (§132 lg 3)
- samaväärse asja kasutamise kulud (§132 lg 4)
vt 3-2-1-121-08,
3-2-1-51-11, 3-2-1-124-11, 3-2-1-139-05
( liiklusõnnetus , hageja diiselrong sai kahju. Millisest hetkest
hakkame arvutama? Asja kahjustamise hetkest, tuleb arvutada
hüvitist),
3-2-1-155-05 (tulekahju,
kahjuhüvitis võiks olla asja parandmise kulud,
3-2-1-169-10
keskkonnaohtlik
tegevus (§133)
- isiku varale tekitatud kahju
- keskkonna kvaliteedi halvenemisest tulenev kahju
vt KeVS § 8
hinnavahe hüvitamine
(§135)
- lepingujärse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe
- lepingujärgse hinna ja teise poole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe
Mittevaralise kahju
mõiste
- mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (§128 lg 5) kas võiks ka juriidiline isik nõuda kahju hüvitamist?
- 3-2-1-1-01, mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastustega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödnund aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus
- 3-2-1-51-05, mittevaralise kahjuna ei ole käsitlevad lennuõnnetuse järel tekkinud majanduslikud probleemid eraelus ja äritegevuses, nimetatud kahju on varaline kahju, mille olemasolu ja suuruse peab tõendama hüvitust nõudev isik. Riigikohus lõi eeldused lahti ja viitas selelle, et kui on tegemist majandluslike probleemidega, siis see ei ole mittevaraline kahju. See saab olla otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu.
Mittevaralise kahju
tekkimine
MKV tekkimise alused
(§134): kui
mõnda nendest õigushuvidest on kahjustanud, siis kui suur see kahju
on?
- kehavigastus, tervisekahjustus
- vabaduse võtmine
- au teotamine
- muu isikuõiguse rikkumine
- lähedase isiku surm/raske kehavigastus kui keegi on põhjustanud lähedase isiku surma, siis kas saaks nõuda mittevaralise kahju hüvitamist?
- asja hävimine, kaotsiminek
- lepingu rikkumine
“kõrgema astme”
õigushüved
Kehavigastus/terivsekahjustus;
vabaduse võtmine; au teotamine; muu isikuõiguse rikkumine (§134 lg
2)
3-2-1-54-07
- VÕS §130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise
- Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Seega on hageja huvides tõendada, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus
Kui
isikule on tekitatud kehavigastus, siis ta ei pea hakkama ennam
tõendama füüsilist valu, vaid me saame eeldada seda.
MKV ja muud
õigushüved
Lähedase isiku
surm/kehavigastus (§134 lg 3):
- kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud
- 3-2-1-19-08 bussiõnnetus ja reisija sai surma. Nõuti raha, riigikohus ütles, et kui inimene leinab oma lähedast, siis see ei ole erandlik asjaolu, erandlik asjaolu on nt see kui inimene näeb pealt oma lähedase surma.
asja
hävimine/kaotsiminek (§134 lg 4)
- erandlikud asjaolud, kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu
loom
ei ole asi, aga talle kohaldatakse asja sätteid. Looma suhtes on
omanikul eriline huvi.
lepingust tuleneva
kohustuse rikkumine (§134 lg 1)
- kohustus oli
suunatud mittevaralise huvi järgmisele ning sõltuvalt lepingu
sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või
pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada
mittevaralise kahju 3-2-1-171-10, VÕS §887
Põhjuslik seos
§127 lg 4: isik peab
hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus
põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on
selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos)
- elimineerimismeetod
- asendusmeetod
pole
nõude alus.
Kahju
suuruse arvutamine
- diferentsihüpotees- näitab ära kahju tekitanud sündmuse kausaalsed tagajärjed
Tegelik
varaline olukord:
( Aktiva )
+ 300 000 (kinnistu väärtus pärast keskkonnakahjustuse
kõrvaldamist)
( Passiva )
– 400 000 ( tasutud müügihind)
-
200 000 (keskkonnakahjustuse kõrvaldamise kulud)
Kokku - 300 000 krooni
Hüpoteetiline
varaline olukord lepingu korrektse täitmise korral:
(Aktiva)
+ 500 000 (kinnistu objektiivne väärtus ima keskkonnakahjustuseta)
(Passiva)
– 400 000 (tasutud müügihind)
Kokku
+ 100 000 kr
Tegeliku
vara ja hüpoteetilise varalise olukorra vahe ehk diferentsihüpoteesi
kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju on: -300 000 – 100 000= - 400
000
Kahjuhüvitise
ulatus
- §127 lg 2: rikutud kohustuse eesmärk
- §127 lg 3: kahju ettenähtavus (lepingu korral)
vt ka K.Sein. Kahju
ettenähtavuse reegel kahjuhüvitise piiramise alusena ( Juridica 2003/4)
§127 lg 5: kasu
mahaarvamine
3-2-1-134-09, p11:
- kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüivtamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada
- kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem
- alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõude väärtust tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada kahjustatud isiku saamine kahju tekitamise juhtumi tõttu, VÕS § 127 lg 5
§127 lg 6: kohtu
diskretsiooniõigus
- 3-2-1-1-01: mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast
- 3-2-1-85-08, kohtutse väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad
- 3-2-1-19-08, mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad
Kahjuhüvitise
ulatus
- §134 lg 5: mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist
- §134 lg 6: isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutuise õigustamatu kasutamise, eralu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekistamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit
3-2-1-4-12
- ringkonnakohtu väljamõistetud hüvitis ei ole kooskõlas kostja rikkumise intensiivsuse ja mõjuga
- (ebaõigete) andmete avaldamine vaidlusalusel viisil ( tänavale paigutatud plakat võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi) on tajutav hageja avaliku häbistamisega
- avaldatu riivab hageja mainet
- kostja on tahtnud hagejat teadlikult solvata ja inimväärikust alandada
- kolleegium leiab, et nähtuvalt eeltoodust võib lugeda kostjalt väljamõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot riigikogus ütles, et see summa mida eelmised kohtuastmed välja mõistsid, oli liiga väike.
kristiine
keskuses oli suur plakat võlgnike nimedega,
Kahju hüvitamise
viis
Rahasummana
- ühekordse maksena (§136 lg 1)
- perioodiliste maksetena (§136 lg 3)
Muul viisil (§136 lg
5)
- kui ette nähtud seaduses
- kui ette nähtud lepingus
- kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik
-
naturaalrestitutsioon
– eemsärk panna kahjustatud isik kahju hüvitamise kauda reaalselt
(ja mitte üksnes majanduslikult) samasse olukorda, milles isik oleks
olnud ilma kahju hüvitamise kohustuse kaasatoonud sündmuseta
3-2-1-17-05
- seadusega ei ole sätestatud vabandamist õiguskaitsevahendina
- kuigi nii õiguslikule kui ka moraalsele kohustusele on omane normatiivsus, ei saa neid samastada täitmise tagamise aspektist
- vabandamine on moraalne kohustus, mille täitmist tagab üldjuhul tava või avalik arvamus, õigusliku kohustuse täitmine on aga tagatud riigi sunnijõuga
Kahjuhüvitise
piiramine
- kahjustatud isiku osa kahju tekkimises (§139) kehtib nii lepingute või lepinguväliste võlasuhete puhul
- piiramine §140 kohaselt – õiguse klausel , võttes arvesse poolte rahalist seisundit.
- summalised piirangud seaduses (§-d 795, 814, 834, 913 jms)
- lepingulised piirangud
Kahju tekitamine
mitme isiku poolt
- §137 lg 1: kui mitu isikut vastutavad samal ajal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt
- §65 lg 1: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist
- solidaarvastutus- võib valida missuguse võlgniku vastu ta nõude esitab (kelle ta kääte saab, kellel on rohkem raha vms)
- § 138 – olukord, kus on kindel et mitu isikut koos vastutavad kahju hüivtamise eest. Siis nad vastutavad osavõlgnikena, ta peab kahjunõude jagama osadeks ,
Kahju
hüvitamine -3-2-1-17-05
Mis on sekundaarnõue ? Mis on õiguskaitsevahend?
1) Nõuded, mis esinevad primaarnõude
kõrval või asemel. Sekundaarne nõue tekib lepingulise suhte
rikkumise tagajärjel (näiteks nõue kahju hüvitamisele, lepingust
taganemisele). Sekundaarseks nimetatakse neid nõudeid seetõttu, et
nad tulevad kõne alla alles siis, kui lepingu täitmine ei kulge
plaanipäraselt, kui primaarseid nõudeid ei täideta veatult.
2) sunnivahendid, eesmärgiks:
võlgniku poolse kohustuse täitmise
tagamine
rikkumise negatiivsete tagajärgede
kõrvaldamine
õigussuhte tulevikus
mittejätkamine/tagasitäitmine
Loetle võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.
1) ühepoolsed kujundusõigused
- taganemine
- ülesütlemine
- hinna alandamine
täitmist edasilükkav vastuväide
nõuded rikkunud poole vastu
- kahju hüvitamise nõue (KH)
- viivis
- kohustuse täitmise nõue
Kas lepingupooled võivad kokku leppida selliste õiguskaitsevahendite kohaldamises, mida seadus ette ei näe?
Kas lepinguga võib välistada mõne õiguskaitsevahendi kohaldamise?
Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse põhimõte?
§101lg2 Võlausaldaja võib kohustuse
rikkumise korral kasutada koos või eraldi kõiki seadusest või
lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt
kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
Millal võib kohaldada korraga mitut õiguskaitsevahendit? Too näiteid. Millised õiguskaitsevahendid ei sobi omavahel kokku?
1) Näiteks võib lepingust taganeda või
üles öelda, kui seda on raske hooletuse või tahtluse tõttu
rikutud. Põhjustatud kahju ees võib nõuda hüvitist ning kui on
olnud ka raha maksmise kohustus, siis selle täitmisega viivitamise
eest võib nõuda ka viivist.
2) Taganemise ja ülesütlemise puhul ei
saa nõuda kohustuse täitmist, lepinguline suhe ja kohustused on
lõppenud.
Kas õiguskaitsevahendeid võib kohaldada siis, kui võlgniku rikkumine on vabandatav?
Mis on nõue? Mis on kujundusõigus? Mille poolest need üksteisest erinevad? Milline VÕS-is sätestatud õiguskaitsevahenditest ei ole ei nõue ega kujundusõigus?
1) Subjektiivne õigus nõuda teiselt
isikult teo tegemist või sellest hoidumist.
2) Ühepoolse tahteavaldusega teostatav
õigus (taganemine, ülesütlemine, hinna alandamine)
Millised on kohustuse täitmise nõude materiaalsed ja formaalsed eeldused? Milliseid eeldusi peab tõendama võlgnik, milliseid võlausaldaja? Millal on täitmise nõue välistatud?
1) Materiaalsed eeldused:
1. kehtiv kohustus
2. kohustust on rikutud (§ 100)
3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise
eest (§ 103 jj)
4. mitterahalise kohustuse korral:
täitmist saab nõuda (§ 108 lg 2)
Formaalsed eeldused:
1. ei ole ületatud § 108 lg 3-5
sätestatud ajalisi piiranguid
2. (võimalik eeldus erinormidest:
teatamine mittevastavusest – nt § 220, § 644)
2)
3) §108lg8 Võlausaldaja ei või nõuda
kohustuse täitmist, kui talle on kohustuse täitmise asemel tema
nõudel hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
Millised eeldused peavad olema täidetud, et võlgnik võiks omapoolse kohustuse täitmisest keelduda? Mis on kohustuse täitmisest keeldumise tagajärjeks?
1) Materiaalsed eeldused:
1. võlgnikul on võlausaldaja vastu
sissenõutav nõue (§ 82 lg 7)
2. nõue ei ole piisavalt tagatud
3. võlgnikul on võlausaldaja ees
kohustus
4. võlgniku ja võlausaldaja nõuded on
piisavalt seotud
5. seadus, leping või võlasuhte olemus
ei välista täitmisest keeldumist (täitmisest keeldumise piirangud:
§ 110 lg 2 jm)
Formaalsed eeldused:
1. tuginemine täitmisest keeldumisele
§ 111: kohustuse täitmisest
keeldumine vastastikuse lepingu puhul (vt nt 3-2-1-42-12)
Millised on taganemise ja ülesütlemise kui õiguskaitsevahendite kohaldamise eeldused? Kes peab tõendama võlgniku süüd, kui oluline rikkumine seisneb võlgniku raskes hooletuses või tahtluses?
1) Taganemine. Materiaalsed eeldused:
1. kehtiv leping
2. kohustuse rikkumine
3. rikkumine on oluline §116 lg 2
Formaalsed eeldused:
1. taganemisavaldus
2. mõistliku aja jooksul
3. (täiendava tähtaja andmine (§ 116
lg 4))
Ülesütlemine. Materiaalsed
eeldused:
1. kehtiv kestvusleping
2. mõjuva põhjuse olemasolu lepingu
ülesütlemiseks
Formaalsed eeldused:
1. ülesütlemise avaldus
2. etteteatamistähtaeg: vt § 196
2) Võlausaldaja. ?
Kuidas suhestuvad omavahel taganemise/ülesütlemise õigus ja tehingu tühistamise õigus (nt eksimuse või pettuse alusel)? Kas need õigused konkureerivad, kumuleeruvad või välistavad üksteist?
Millised on hinna alandamise eeldused? Millisel ajahetkel võib hinda alandada? Kuidas toimub hinna alandamine? Millise valemi järgi alandatud hind arvestatakse? Kas võlausaldaja saab hinda alandada, kui ta on kogu maksmisele kuuluva hinna juba võlgnikule tasunud?
1) Materiaalsed eeldused:
1.kehtiv leping
2.võlgnik on kohustust täitnud
mittenõuetekohaselt
3.rikutud kohustus on tasuline ja tasu
maksmise kohustusega vastastikuses seoses (sünallagmaatiline)
4.võlausaldaja on mittekohase täitmise
vastu võtnud (samas: vt ka lg 4!)
Formaalsed eeldused:
1.hinna alandamise avaldus
2) §112lg1 Kui lepingupool võtab vastu
kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle
eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase
täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse.
Hinda võib alandada ka enne kohustuse
sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et teine pool paneb toime
lepingurikkumise (eelkõige, kui teatab, et ei kavatse lepingut
täita) (§117)
3) Arvutatakse valemi järgi
5) Hinna alandamine on lubatud ka siis,
kui hond on juba makstud. Sellisel juhul tuleb lisaks hinna
alandamisele esitada nõue ülemäära tasutu tagastamiseks. (§ 180
lg 1)
Millal saab kohaldada viivist? Kas ja millistel tingimusel võib kohus maksmisele kuuluvat viivist alandada? Kuidas toimub viivise arvestus? Kas viivist saab kohaldada siis, kui selles ei ole eelnevalt kokku lepitud?
1) §113lg1 Rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni.
2) Jah võib, kui viivise summa, mida
nõutakse, on ebamõistlikult suur
§113lg1 Viivise maksmiseks kohustatud
isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s
162 sätestatule.
§162 Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on
ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks
kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,
arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise
lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku
seisundit.
4) Vastavalt VÕS-i §-le 94 võib
intressi suurus olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud
seaduses. Viivisintressi arvutamist reguleerib VÕS-i § 113, mille
lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivitamise korral
võlgnikult viivise maksmist kohustuse sissenõutavaks muutumisest
kuni kohustuse täitmiseni.
§94lg1 Kui kohustuselt tuleb vastavalt
seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks
poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga
ei ole ette nähtud teisiti.
§94lg2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5) Jah, rahalise kohustuse mittetäitmise
korral saab nõuda viivist.
Millised eeldused peavad olema täidetud, et võlausaldaja saaks nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Milliseid eeldusi peab tõendama võlausaldaja, millised võlgnik?
1) Nõude eeldused (väike nõue, KH koos
täitmise nõudega):
1. kehtiv kohustus
2. kohustust on rikutud
3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise
eest
4. on tekkinud kahju
5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on
põhjuslik seos
Nõude eeldused (suur nõue, KH
täitmise asemel)
Materiaalsed eeldused:
1. kehtiv kohustus
2. kohustust on rikutud
3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise
eest
4. on tekkinud kahju
5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on
põhjuslik seos
Formaalsed eeldused:
täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks
(VÕS § 115 lg 2 ja lg 3)
2) Võlausaldaja peab tõendama rikkumise
ning kahju ning põhjusliku seose olemasolu. ???
Mis on kahju hüvitamise eesmärk ning kas/kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega?
§127lg1 Kahju hüvitamise eesmärk on
kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane
olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet ja lepinguvälist (deliktilist) kahju hüvitamise nõuet? Mida mõistetakse lepinguliste ja lepinguväliste nõuete konkurentsi all?
1) Lepingulise suhte olemasolu korral
tuleb eelistada lepingust tulenevat nõuet, välja arvatud juhul, kui
seadus sätestab erandi. Kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju
jääb väljapoole lepingulise kohustuse eesmärgist, saab kahju
hüvitamist nõuda deliktivastutuse normide alusel.
2) Kui on deliktiõiguslik ning
lepinguõiguslik nõue. Reguleerib §1044lg2 Lepingulise kohustuse
rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis
sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti.
Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab
käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud
lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju
ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
Mis on kahju? Millised on kahju liigid?
1) Juriidiline termin „kahju“ hõlmab
kõige üldisemas tähenduses igasuguseid negatiivseid tagajärgi.
Kahjustatud isik on see, kes on sattunud kellegi, millegi suhtes
ebasoodsamasse olukorda.
2) Varaline ja mittevaraline.
Mida hõlmab mõiste „varaline kahju“? Millal ei saa nõuda saamatajäänud tulu hüvitamist?
1)Varaline kahju kujutab endast üldjuhul
igasuguseid mittevabatahtlikult saabunud negatiivseid varalisi
tagajärgi. §128lg2 Varaline kahju on eelkõige otsene varaline
kahju ja saamata jäänud tulu.
2) Teatud juhtudel kaitseb seadus ka
isiku negatiivset huvi ehk usaldust selle vastu, et teatud tema
tehtud kulutused on kasulikud. Kui hiljem teise isiku tegevuse
tagajärjel, ellkõige temapoolse kohustuse rikkumise tõttu selgub ,
et kulutused ei täida oma eesmärki, vais osutuvad mõttetuks, siis
kahjustatakse isiku usaldust. Sellisel juhul kujutavad kantud
kulutused endast varalist kahju, mis ei ole otseselt liigitatav ei
otsese varalise kahjuna eha ka saamata jäänud tuluna.
Mis on mittevaraline kahju ja kellel see saab tekkida? Millal eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu? Kas lepingu rikkumise tõttu võib võlausaldajal tekkida mittevaraline kahju? Kuidas hinnatakse mittevaralise kahju suurust?
1) §128lg5 mittevaraline kahju hõlmab
eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning
kannatusi.
2) tavaliselt väljendub hingeline valu
tugeva hingelise erutuse, šoki- või afektiseisundis.
3) Jah, võib küll. §134lg1 Lepingust
tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju
hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud
mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise
või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru
saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
4) §134lg5 Mittevaralise kahju hüvitise
määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju
tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast
rikkumist.
Millised on kahju hüvitamise viisid?
Rahasummana ühekordse maksena (§136lg1)
või perioodiliste maksetena (§136lg3). Muul viisil: §136lg5
Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel,
kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik
nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise
maksmisega.
Mis on asendustehing?
Asendustehing on tehing, mille lepingust
taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust
taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepingga sarnane
majanduslik eesmärk.
Mille poolest erineb kahju hüvitamise nõue viivise nõudest?
Võrdle hinna alandamist ja kahju hüvitamise nõuet. Millal on otstarbekam alandada hinda, millal nõuda kahju hüvitamist? Kas ja millistel eeldustel võiks neid õiguskaitsevahendeid kohaldada samaaegselt?
Mida tähendab kahju ettenähtavus? Millistel juhtudel seda põhimõtet kohaldatakse? Too näiteid.
1) §127lg3 Lepingulist kohustust
rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi
rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu
sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult
või raske hooletuse tõttu.
Selgita, milles seisneb rikutud kohustuse eesmärgi arvestamise põhimõte.
§127lg2 Kahju ei kuulu hüvitamisele
ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või
sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise
kohustus tekkis.
Mis on põhjuslik seos? Milliseid meetodeid kasutatakse põhjusliku seose määramiseks ? Too näiteid. Kas tagajärjel peab olema üks ja ainuke põhjus või võib põhjuseid põhjusliku seose tähenduses olla mitu?
Mis on diferentsihüpotees?
Diferentsihüpotees - §127lg1 Kahju
hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on
võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Milles võib vastutus kahju tekitamise eest väljenduda, kui kahju tekitanud isikuid on mitu? Millal on tegemist osavastutusega, millal solidaarvastutusega?
1) Mitu isikut peavad täitma sama,
osadeks jagatava kohustuse (nt rahaline kohustus), eelduslikult
võrdsetes osades. Iga osavõlgnik saab oma kohustuse täita
iseseisvalt.
2) Osavastutuse puhul peavad mitu isikut täitma sama, osadeks jagatava kohustuse (nt rahaline kohustus),
eelduslikult võrdsetes osadesiga osavõlgnik saab oma kohustuse
täita iseseisvalt. Solidaarvastutus tähendab, et võlgnevuse
täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või mõlemalt korraga, ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik
otsustada, kelle käest ta võlgnevuse tasumist nõuab.
Kas kohus võib kahjuhüvitist vähendada? Millistel tingimustel?
§140lg1 Kohus võib kahjuhüvitist
vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud
isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel
mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki
asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja
nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
Conditio
sine qua non
TEEMA 8 LK 347-351,
375-383, 351-377
Kõrvalkohustused
- kohustused, mille funktsioon on kaasa aidata lepingu eesmärgi saavutamisele , ei ole põhikohustus . Kõrvalkohustuste eesmärk on aidata kaasa sellele, et lepingu eesmärk saavutatakse. See mida VÕS nimetab kõrvalkohustusteks ei ole piiritletud loetelu.
- Kõrvalkohustused: käendus, garantii, käsiraha , leppetrahv
Tagatised: (selleks,
et võlgnik oma kohustusi täidaks)
- asjaõiguslikud- tagada nõue võlgniku vastu võlgniku või kolmanda isiku varaga /võlaõiguslikud- kindlustada põhivõlgniku suhtes nõuet omavale võlausaldajale nõuded kolmanda isiku vastu, kes vastutab põhivõlgniku poolt kohustuse täitmise eest
- aktsessoorsed- võlausaldaja nõude kehtivus sõltub tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse kehtivusest (st nõuet ei saa enam maksma panna, kui nõuet ei ole, nõue on lõppenud või mõni muu takistus) /mitteaktsessoorsed- ei sõltu nõude kehtivusest
- vt ka VÕS §98
- kokkulepped tagatise kohta – samas vormis, milles põhileping (§11 lg 3)
- reaaltagatis- võimalus rahuldada oma nõue võlgniku enda või kolmanda isiku varast, isiklik tagatis - panna vastutus kohustuse täitmise eest kolmandale isikule
- isiklikud – käendus, garantii, rahalised- käsiraha, leppetrahv
Leppetrahv (§158
lg 1) nii
õiguskaitsevahend kui kõrvalkohustus , nõude alus ei ole § 108 lg
2
- leppetrahv = lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma või tegema mingi teo kahjustatud lepingupoole huvides
- survefunktsioon
- aktsessoorne – kõrvalkohustus ehk ei ole iseseisev kohustus ning on põhikohustusega seotud, tähendab kui põhikohustust ei ole olemas (leping on tühine) siis järelikult on tühine ka kogu jutt leppetrahvi näol. Näited aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustustest.
- Teatud juhtudel täiendatakse ühe isiku võimalusi sellega, et lubatakse tal kasutada teise isiku vastuväiteid, selles osas, on võimalik kasutada kohustusest keeldumist, aegumist. Pole vahet, kas vastuväite esitab võlgnik või käendaja ning selle võimaluse toob juurde aktsessoorus.
- võlausaldaja ei pea tõendama kahju olemasolu või suurust
- vabandava rikkumise korral ei saa leppetrahvi nõuda (kui lepingus pole teisiti ette nhtud)
- ebamõistlikult suurt leppetrahvi võib kohus vähendada
- leppetrahv peab olema kindla summana välja toodud! (viivis %-na) leppetrahv ei pea olema kindlasti kindel summa, vaid võib olla ka %
Leppetrahv
- täitmist asendav
- täitmist tagav leppetrahvi mõte on see, et võlgnik vaatab, et leppetrahv on nii õudne , et ta parem täidab seda
- kahju hüvitamise funktsioon, leppetrahvi saab nõuda isegi siis kui absoluutselt mingit rahalist kahju ei teki.
materiaalsed eeldused:
kehtiv leping
kohustuse rikkumine
rikkumise puhuks on kokku lepitud LT
rikkumine ei ole vabandatav (dispositiivne)
formaalne eeldus:
teade LT nõude esitamise kohta (§159 lg 2) peab teisele poole teada andma, et kavatseb õiguskaitsevahendit kasutama. Kui teate esitamsiega on liiga kaua läinud, siis seda nõuet enam esitada ei saa. Võlausaldaja peab mõistliku aja jooksul teavitama,
Leppetrahvi nõude
esitamise teade
VÕS §159 lg 2:
kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku
aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele
lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (jõust 27.12.2003)
RKTKo 3-2-1-15-08,
p12: leppetrahvi nõudmise teade
- võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks ja võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks
- annab võlgnikule selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes
- tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada
RKTKo 3-2-1-142-11
- p 16: mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõik asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta
- p 17: eriti majandustegevusega tegelevale ettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama , et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu esitada nõudeid. /-/ Ebaõiglane oleks tulemus, kus mõõja või töövõtja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi maksmise kohustusest, kui ta on n-ö piisavalt kaua viivitanud
Leppetrahvi
vähendamine
Ebamõistlukult suurt
leppetrahvi võib kohus võlgniku taotlusel vähendada mõistliku
suuruseni (VÕS § 162 lg 1)
Arvestades eelkõige:
- kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt
- teise lepingupoole õigustatud huvi
- lepingupoolte majanduslikku seisundit
RKTKo 3-2-1-6-05, p-d
16, 17 ja 24: kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi
vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses
ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega
RKTKo 3-2-1-142-11, p
16: leppetrahvi saab vähendada mg põhjusel, et nõude esitamisega
on liiga kaua viivitatud
Käsiraha
(§§156-157)
- käsiraha= ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma (VÕS §156 lg 19
- ettemaks ei ole käsiraha
- tõendada lepingu sõlmimist, ei ole käsirahaleping kehtiv, kui põhileping, mille sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks käsirahaleping sõlmitakse, ei ole nõuetekohaselt sõlmitud.
- Peab olema vormistatud samas vormis kui põhileping (VÕS § 11 lg 3)
- käsiraha tuleb tagastada:
täitmise võimatuse korral
kui kohustus jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud poole süü tõttu
Käendus (§142)
Isikuline
tagatis- võlausaldaja, võlgnik + käendaja, kelle otsib võlgnik.
Võlausaldaja võlgnikku ei usalda 100%-liselt, seega peab võlgnik
otsima käendaja. Põhikohtustus (võlgniku ja võlausaldaja vahel)
ning sisesuhe (võlgnik ja käendaja). Kui võlgnik ei täida oma
kohustust, siis selleks puhuks on eraldi võlasuhe võlausaldaja ja
käendaja vahel (esitab oma nõude talle).
Võlausaldaja saab
võimaluse põhivõlgniku rikkumise korral rahuldada oma nõue
käendaja vara arvel.
Käendus
on asi, mis väga tihti kasutab tüüptingimusi.
Käendussuhe = 3
võlasuhet:
võlausaldaja ja põhivõlgnik (põhikohustus, mille täitmist käendusega tagatakse)
käendaja ja põhivõlgniku suhe (sisesuhe, millest võivad tuleneda käendaja regressinõuded põhivõlgniku vastu)
võlausaldaja ja käendaja (käendusleping)
Põhikohustus
- leping
- lepinguväline võlasuhe
Sisesuhe
- aluseks reeglina leping (käsundusleping)
- muu suhe
- siis, kui põhivõlgnik rikub käendatavat kohustust ning võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu
- käendaja regress põhivõlgniku vastu- käendaja on põhivõlgniku kohustuse võlausaldaja ees täitnud, ning sellisel juhul läheb seaduse kohaselt käendajale üle võlsausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 152 kohaselt saab käendaja seega põhivõlgnikult võlausaldajale makstud summad tagasi nõuda
Võlausaldaja ja
käendaja võlasuhe
- aktsessoorne kui on mingisugune probleem võlausaldaja ja võlgniku vahel, siis ei ole kohustust ka võlausaldaja ja käendaja vahel.
- Millistel juhtudel aktsessoorsusest räägime ja millised need näited võiksid olla?
- ühekülgne - Käendajal on ainult kohustused, võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
- reeglina tasuta
Võlausaldaja nõue
käendaja vastu
Nõude alus: VÕS §
145 lg 1 (3-2-1-124-12, p 11)
Nõude Sisu: käendaja
kohustus täita põhivõlgniku kohustus võlausaldaja ees
Raske
on leida nõude alust, käenduse puhul on §-d koostatud
laialivalguvalt. See mis on võlausaldaja nõude alus käendaja vastu
on tegelenud kohtupraktika . Loeme riigikohtu lahenditest välja, mis
on nõude alused. Käendaja vastu esitav nõude alus on §145 lg 1.
Lisaks mõnikord kohtu otsustest § 142
Eeldused:
kehtiv käendusleping (võlausaldaja ja käendaja vahel)
käendusega tagatava nõude olemasolu (VÕS § 145 lg 1)
käendusjuhtumi saabumine, mille puhul käendaja peab täitma põhivõlgniku kohustuse
1.Käendusleping
a) pooled
:käendaja ja võlausaldaja
- käendaja- kas tarbija?
- Tarbija mõiste: VÕS §1 lg 5
- Tarbijakäenduslepingu mõiste: VÕS § 143 lg 1 (jõust 05.04.2011)
- Vt RKTKo 3-2-1-148-11, p 13-14
b) sisu :
- käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees (RKTKo 3-2-1-166-14) mida pooled üldse tahtsid? Kas nad ikka tahtsid käenduslepingut sõlmida?
- käendusega tagatud nõude määratlemine (sh tulevane või tingimuslik nõue)
- tarbijakäendusleping – summa (VÕS § 143 lg 2)
c) vorm:
- VÕS § 11 lg 3 alati tasub käendusleping nii et seda oleks võimalik vaadta, et on sõlmitud
- Tarbija tahteavaldus – kirjalik (VÕS § 144 lg 2) tarbija käest on vaja saada leping, seda ei ole võimalik sõlmida elektrooniliselt , vaid peab olema tarbijast käendaja enda allkiri
- Erand: VÕS § 144 lg 3
- käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest (VÕS § 142 lg 4)
RKTKo 3-2-1-93-05, p
15-17: käendajal võib olla võimalik käendusleping eksimuse või
pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda
põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulisest asjaoludest
teavitamata
RKTKo 3-2-1-17-14, p
11: käendusleping ei ole tühine TsÜS § 86 mõttes heade kommetega
vastuolus ainuüksi seetõttu, et käendajal oli käenduslepingute
sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev
käenduskohustuse piirsumma
2.Käendusega
tagatav kohustus
- reeglina rahaline
- võimalik tagada ka
- tingimuslikku kohustust
- tulevast kohustust (peab olema piisavalt määratletav)
3. Käendusjuhtum
- näitama et põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendati
- tõendamiskoormis võlausaldajal
Käendaja vastutuse
ulatus
Käendaja vastutuse
ulatus – käendatava kohustuse ulatus käendaja vastutuse tekkimise
ajal.
VÕS § 145 lg 2:
- käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses
- vastutus kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest (viivis, leppetrahv, kahju hüvitamine, lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulud)
- vastutus võla sissenõudmisega seotud kulude eest: kui käendajale anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida
3-2-1-5-05: käendaja
vastutus kohtukulude eest
3-2-1-8-13, p 12:
käendajalt ei saa nõuda põhivõlgniku rikkumisest tulenevat
viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära
3-2-1-136-12, p 15:
piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest,
mitte aga käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige
viivisenõude või meneltuskulunõuete vastu, st need saab
võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas
kui
käendaja tõrgub vastu, et maksan vähem. Piirsumma kaitseb
käendajat selleks juhuks, et ühel hetkel tõmmatakse kriips vahele.
Kui saabub olukord, et käendaja hakkab viivitama,- kui käendaja ise
hakkab rikkuma kohustust, siis tema suhtes on võimalik kasutada
viivist (õiguskaitsevahendit)
3-2-1-8-13, p 12:
võlausaldajal on õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud
käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast
endast sõltuva kohustusega täitmisega viivitamisest. /-/ Kui pooled
ei ole lepingus viivise määras kokku leppinud, kohaldub seadusjärgne viivise mär (VÕS §-st 113)
Käendaja
vastuväited
- VÕS § 149 lg 1: käendaja võib esitada võlausaldaja nudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga
- RKTKo 3-2-1-136-12, p 25: kui põhivõlgnikul on võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta saab tasaarvestada tema vastu esitatud põhinõudega, võib käendaja VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvetuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda
- RKTKo 3-2-1-12-13, p 15: põhivõlgnikule kuuluvat tasaarvestusõigust ei saa käendaja kasutada
- RKTKo 3-2-1-136-12, p 26: VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada.
Käenduse lõppemine:
- käenduslepingu ülesütlemine (tarbijakäenduslepingu erisused: § 154)
- tähtajalise käenduse korral – tähtaja möödumine
Garantii ( § 155)
- kolmnurksuhte, milles osalevad garant , võlausaldaja ja võlgnik
- abstraktne grandipoolne lubadus täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) viimase nõudel kindlasisuline kohustus
- garantiid saab anda majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik
- mitteaktsessoorne ( vt 3-2-1-89-08) garantiist tulenevad nõuded on juriidilises mõttes garantiiga tagatavast kohustusest täiesti sõltumatud
- võlasuhte tuleb üksnes ja ainult garantiilepingust endast
- garantiinõuet saab loovutada lahus sellest nõudest, mida garantiiga on tagatud
- garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas kohustus, mille rikkumise puhuks on garantii antud, on üldse olemas
- garantiinõude suurus on põhimõtteliselt sõltumatu tagatava kohustuse suurusest , tagatava kohustuse suuruse muutumine ei mõjuta garantiinõuet
- garantiinõuet on võimalik loovutada lahus nõudest, mille täitmiseks see on antud
- garantiinõude maksmapandavus sõltub ainult garantiilepingust endast, see ei ole seotud põhinõude maksmapandavusega
eeldused:
kehtiv garantiileping
garantiijuhtum ei ole võlgnikupoolne rikkumine. On see osa mis on lepingus kokkulepitud. Garantiiandjad on majandustegevuses üpris levinud – nt pangad . On teatud kolmas isik kelle varaline olukord võimaldab saada kindluse, et kui võlgnik kohustst ei täida, siis see kolmas isik täidab.
Kui
füüsiline leping on garantii andjaks, siis st et see ei ole
garantii. Tuleb hakata leoingut tõlgendama.
vt ka Triin
Uusen-Nacke, Juridica 2013, nr 3 –
oli näha et hakkavad garantii mitteaktsessoorsuse põhimõttest
ümber minema. Võlausaldaja saab niikuinii nõuda garantiiandjalt
välja summa, mis on kokkulepitud. Kui tuleb välja, et midagi on
ülemäära makstud, siis teiste mehhanismide kaudu peab õige summa
õigesse kohta jõudma.
Käenduslepingu
erinevus garantiist
RKTKo 3-2-1-89-08, p
10-12:
- tagatiskokkuleppe tõlgendamine VÕS § 29 kohaselt
- VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keeldu- mitte sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust – eesmärgiks on kolleegiumi arvates tuua kaasa sellsit keeldu rikkuvate lepingute tühisus
- Kui garantiileping on tühine VÕS § 155 lg 1 rikkumise tõttu, peab aakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama, kas tagatislepingu pooled oleksid sõlminud garantiilepingu tühistust teades muu tagatislepingu ja kui jah, siis mis liiki lepingu (vt TsÜS § 84 lg 2)
Mis
tuleb ette võtta, kui mul on garantiileping? Kas see on garantii või
käendus. Erinevuse saab selgeks teha, kontrollides kas aktsessoorus
on ette nähtud või mitte.
Kohustusega
ühinemine (§178)
- kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale ( kumulatiivne ühinemine)
- võlausaldaja positsioon tugevneb
- ühinemine tagamise eesmärgil: § 178 lg 3 või kohustuse ülevõtja enda majanduslik või õiguslik huvi selle täitmise vastu
- kohaldatakse VÕS § 144 sätestatud vorminõudeid (kui tarbija, siis kirjalikus vormis § 144 lg 2; isikud kes ei ole tarbijad võivad ka muus vormis)
Vt 3-2-1-8-06
Kuidas on võimalik kohustuste täitmist tagada?
tagatistega
Loetlege võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. Millised võlaõiguslikud tagatised on isiklikud, millised rahalised? Mille poolest need erinevad?
2) Leppetrahv, käendus, garantii,
käsiraha,
3) Osad kohustused/kulutused lasuvad
endal (leppetrahv, käsiraha), osad teistel (käendus, garantii)
Mida tähendab kõrvalkohustuse aktsessoorsus? Too näiteid aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustusest.
Aktsessoorsus – käenduse ja
põhikohustuse seotus
1) Aktsessoorne on kõrvalkohustus, mille
kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus
2) Aktsessoorne - näiteks tähtpäevaks
tasumata maksusummalt arvestatud intressi tasumise kohustus.
Mitteaktsessoorne – näiteks hüpoteek , laenulepingust sõltumatu.
Kes on käenduslepingu pooled? Milliseid nõudeid saab käendada? Kas käenduslepingu saab sõlmida enne põhikohustuse tekkimist?
1) Käendaja ja võlausaldaja.
2) Reeglina rahalisi, kuid võimalik ka
tinglikke kohustusija tulevasti kohustusi .
3) Jah, saab käendada tulevasi
kohustusi, kui need on piisavalt määratletud.
Millised on käenduslepingu sisu- ja vorminõuded?
§144 (1) Võlausaldaja nõustumust
käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.
(2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab
käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest
tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
(3) Käendusleping kehtib ka seadusest
või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui
käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse.
Kui käendaja pooleks on füüsiline
isik, siis tarbija käendus, maksupiir, käenduse vorm.
Mis on tarbijakäendus?
§143lg1 Tarbijakäendusleping on
käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
Millistel eeldustel saab võlausaldaja esitada käendaja vastu kohustuse täitmise nõude?
Põhivõlgnik rikub kohustust, mida
käendati
Kui suur on käendaja vastutuse ulatus?
) Käendatava kohustuse ulatus käendaja
vastutuse tekkimise ajal.
Milliseid vastuväiteid saab käendaja võlausaldajale esitada?
Mida, kelle käest ja millisel õiguslikul alusel saab nõuda käendaja, kes on võlausaldaja ees täitnud võlgniku kohustuse?
Kuigi käendaja peab üksnes tagama
põhivõlgniku kohustuse täitmise võlausaldaja ees, kannab täitmise
koormat ikkagi põhivõlgnik, sest juhul kui käendaja peab kohustuse
täitma põhivõlgniku asemel, annab seadus talle võimaluse tasutud
summad põhivõlgnikult tagasi nõuda.
Mis on garantii ja mille poolest see erineb käendusest?
Garantii puhul on tegemist
kolmnurksuhtega, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik.
Erinevalt käendusest lubab seadus garantiilepingust tulenevaid
garandi kohustusi võtta üksnes isikul, kes tegutseb garantiid andes oma majandus- või kutsetegevuse raames. Garantiid eristab käendusest
eelkõige selle mitteaktsessoorsus. Kui käenduse puhul oli
käenduslepingust tulenev käendaja vastu suunatud nõue seotud
käendusega tagatava kohustusega, eelkõige selle tekkimise,
lõppemise ja võimalike vastuväidete osas, siis garantii ja
garantiist tulenevad nõuded garandi vastu on juriidilises mõttes
garantiiga tagatavast kohustusest täiesti sõltumatud.
Milline isik saab olla garandiks?
Garandiks saab olla isik, kes tegutseb
majandus- või kutsetegevuse raames.
Mida, kelle käest ja millisel õiguslikul alusel saab nõuda garant, kes on võlausaldaja ees täitnud võlgniku kohustuse?
Kui garant garantiisumma võlausaldajale
välja maksab, ei saa ta seeläbi välgnikult nõuda kantud kulutuste
hüvitamist, v.a juhul, kui nendevahelisest suhetest ei tulene
teisiti.
Millisel juhul (alusel) on garandil õigus keelduda võlausaldaja nõuet täitmast?
garant saab võlausaldaja nõude vastu
kasutada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid
Kuidas mõista väljendit „garantiilepingust tulenevate õiguste kuritarvitamine“?
Kasutatakse garantiid alusetu rikastumise
alusel.
Mis on käsiraha? Kellele jääb käsiraha, kui lepingust tulenev kohustus jääb täitmata?
1) §156lg1 Käsirahaks on ühe
lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise
tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
2) §157lg2 Kui käsiraha saanud
lepingupool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud
kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.
Mis on leppetrahv? Millised on leppetrahvi nõude eeldused?
1) §158lg1 Leppetrahv on lepingus
ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta
kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
2) Materiaalsed eeldused:
1. kehtiv leping
2. kohustuse rikkumine
3. rikkumise puhuks on kokku lepitud LT
4. rikkumine ei ole vabandatav
(dispositiivne)
Formaalsed eeldused:
1. teade LT nõude esitamise kohta (§
159 lg 2)
Kas võlausaldaja saab nõuda leppetrahvi, kui tal ei ole tekkinud kahju?
§161lg1 Lepingu rikkumise korral võib
kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust
sõltumata.
Kas võlausaldaja saab nõuda samaaegselt nii kahju hüvitamist kui leppetrahvi?
§161lg2 Kui kahjustatud lepingupool võib
nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju
hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud .
Kas võlausaldaja nõude ulatus sõltub sellest, kumb on suurem, kas tekkinud kahju või leppetrahv?
Kui kahju on suurem kui leppetrahv ja
kahjustatud pool soovib ka tekkinud kahju hüvitamist, siis peab ta
leppetrahvi ületavas osas tekkinud kahju tõendama ning saab
hüvitist nõuda ainult kahjuhüvitise nõude esitamiseks vajalike
eelduste olemasolu korral.
Kas saab nõuda samaaegselt kohustuse täitmist ja leppetrahvi?
§159lg1 Leppetrahvi kokkuleppimisel
kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei
või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte
kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise
asendamiseks.
Kas leppetrahvi saab kohaldada koos taganemisega?
Kas taganemise õigust on võimalik n.ö osta leppetrahvi eest?
Kas, millistel eeldustel ja millises summas saab kohus leppetrahvi vähendada?
§162lg1 Kui tasumisele kuuluv leppetrahv
on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks
kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,
arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise
lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku
seisundit.
Kas ja millistel tingimustel võib kohus jätta leppetrahvi kohaldamata?
§163 Lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.
Võrdle leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuet – mille poolest need erinevad?
Leppetrahvi eesmärk on kohustuse
asendamine või tagamine, rakendub kui kehtivat lepingut on rikutud
ning on eraldi kokku lepitud leppetrahvis ning rikkumine ei ole
vabandatav. Kahju hüvitamise nõue peab tuginema põhjusliku seose
alusel tekitatud kahjule ning võlgnik on kahju tekitamise eest vastutav .
Võrdle leppetrahvi ja viivise nõuet – mille poolest need erinevad?
Oluline erinevus leppetrahvi ja viivise
instituutide osas on ka see, et viivisenõude saab esitada olenemata
kohustuse rikkuja vastutusest, kui tegemist on majandus-või
kutsetegevuses sõlmitud lepinguga. Leppetrahvi saab nõuda aga
ainult lepingupoolelt, kes vastutab kohustuse rikkumise eest. Seega
on viivisintressi kohaldamine lepingus teatud mõttes riskivabam,
kuivõrd on teada,et selle kohadalamiseks on vajalik pelgalt rahalise
kohustuse tasumisega viivitamise fakt.
Mille poolest erineb kohustusega ühinemine käendusest?
Kohustusega ühinemisel asutakse
võlasuhtesse, võlgniku rolli, käenduse puhul tekib kohustus alles
siis kui võlgnik lepingut rikub.
Kas
taganemisleping peab olema lepinguga samas vormis?
Al
on nõue B vastu. A ei ole oma kohustust täitnud ning loovutab selle
Cle. Kas B peab oma kohustust täitma? Nõude loovutamise küsimus
- Kas ja kuidas saab summa adekvaatsust mõõta kahju hüvitamise puhul? – mis sinu arvates on piisavalt suur summa, mis sinul mittevaralise kahju kompenseerib. Riigikohus on ka öeldnud, et mittevaralise kahju summad peavad olema võrreldavad, et kui on sarnaseid juhtumeid, mis siis nendes otsustes on välja mõistetud.
- Mille poolest viivis erineb leppetrahvist? Võrrelda omavahel erinevaid õiguskaitsevahendeid tabeli näol. Mille hulgas leppetrahv erineb kahju hüvitamise nõudest?
- Tarbijakäendusleping on selline leping kus käändajaks on füüsiline isik §143. Kui käenduslepingu on sõlminud füüsiline isik, siis tegemist on tarbijakäenduslepinguga. Kui käendus on tegemist majandus- ja kutsetegevusega siis see ei ole tarbijakäendusleping.
TEEMA 9
Nõuete ja
kohustuste üleminek
Vahetub võlasuhte
pool
- nõude üleminek – võlausaldaja vahetus
- kohustuse üleminek – võlgniku vahetus
- spetsiifilised N/K ülemineku juhud
- lepingu ülevõtmine (§179)
- ettevõtte üleminek (§180)
Nõude üleminek
- loovutamine lepingu alusel (VÕS § 164-172)
- seaduse alusel (kui on täidetud seaduses sätestatud eeldused VÕS § 173)
- kohtulahendi alusel
- nõude loovutamine = käsutus 3-2-1-35-05
- võimalik on loovutada ka osa nõudest
- nõude loovutamise piirangud : §166
Nõude loovutamise
eeldused
1.kehtiv
loovutamisleping
- kõik nõuded on loovutatavad 3-2-1-132-04, 3-2-1-98-02, 3-2-1-31-05, v.a VÕS § 166 lg 1 kehavigastuste, tervisekahjustuste tekitamise, surma põhjustamisega tekitatudKH nõuded või muud nõuded, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet lubatud üksnes juhul, kui loovutamisega kaasneb nõude väärtusele vastava ehk majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine isikult, kellele nõue loovutatakse. Lisaks VÕS § 164 lg 1 teise lause kohaselt ei saa loovutada nõuet juhul, kui sellele vastavat kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui algsele võlausaldajale. Oma olemuse poolest ei ole loovutatavad ka enamik kujundusõigusi, sest need on lahutamatult seotud võlasuhtega
- loovutada võib ka tulevasi nõudeid – loovutamislepinguga seotud õiguslikud tagajärjed tekivad alles nõude tekkimise ajal
- seadus lubab ka nõuete osalist loovutamist, kui loovutatav nõue on oma esemelt jagatav (VÕS § 164 lg 1)
- võlasuhte pooled, ei saa nendevahelisest suhtest tulenevate nõuete loovutamist omavahelise lepinguga välistada
- vormivaba v.a lepinguliste nõuete loovutamisel vorminõuete täitmine § 11 lg 3 (loovutamisleping peab olema samas vormis, mis põhileping)
- aktiivselt osalevad loovutamise juures võlausaldaja ehk loovutaja ja omandaja . Võlgnik osaleb loovutamise protsessis passiivselt, tema jaoks muutub pelgalt võlausaldaja isik
- nõude loovutamine on käsutustehing
2.kokkulepe õigustatud
isikuga
- õigustatud isikuks on loovutatava nõude võlausaldaja
Nõude loovutamise
tagajärjed
- kõik reeglid dispositiivsed, võivad kokku leppida ka teisiti
- senine võlausaldaja asendub uuega (VÕS § 164 lg 2)
- võlgniku vastuväited säilivad ka uue võlausaldaja suhtes
- tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminek (VÕS § 167) 3-2-1-132-04
- aktessoorsed tagatised ja aktsessoorsetest kõrvalkohustustest tulenevad õigused lähevad nõude loovutamise korral uuele võlausaldajale üle automaatselt (käendus, vallaspant, seaduse alusel tekkivad pandiõigused)
- nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on VÕS § 167 lg 2 teise lause kohaselt sellised tagatised ja kõrvalkohustused, mis ei lõpe tagatava või kõrvalkohustusega seotud nõude lõppemisel (hüpoteek, garantii, registerpandid)
- mitteaktsessoorsete tagatiste ja kõrvalkohustuste puhul eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud need uuele võlausaldajale üle andma - ei toimu automaatset üleminekut.
- võlgniku kaitse nõude loovutamise korral (3-2-1-35-05)
- vastuväited – võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 esitada uue võlausaldaja vastu kõik vastuväited, mis tal olid eelmise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
- Võlgnik, kellelt uus võlausaldaja tulenevalt nõude loovutamisest täitmist nõuab, võib täitmisest keelduda tuginedes asjaolule, et loovutamist ei ole toimunud või et loovutamislepingu on kehtetu. NB! VÕS § 170
- VÕS § 169, 170, 172
- täitmine senisele võlausaldajle (§ 169 lg 1)
- tasaarvestus (§171 lg 3)
Nõude üleminek
seaduse alusel
Cessio legis –
nõude
üleminek seaduse alusel
2cessio
legise juhtumit:1)võlausaldaja asemele astub keegi teine –
solidaarvõlgnikena kolmest võlgnikust üks maksab selle nõutava
summa
2)kui
käendaja maksab kohustuse ära ja seega ei ole vaja kokkulepet, et
käendaja saab nõuet esitada. Tuleb automaatselt seadusest.
- nõude üleminek ei sõltu senise ja uue võlausaldaja tahtest
- üldised alused VÕS § 173 lg 3- nõude üleminek sellistel juhutdel, kui ta soovib isikule, kellele nõue üle läheb, regressinõude esitamise võimalust kolmanda isiku (võlgniku) vastu
- lisaks erinormid nt § 69 lg 2
Kohustuse
ülevõtmine
- võlasuhtes vahetub võlgnik
- aluseks:
- käsutus (3-2-1-102-04) vajalik ka käsutustehing, mille eelduseks lisaks kohustuse ülevõtmise kokkuleppele ka võlausaldaja nõusolek (VÕS§ 175)
- eelduseks võlausaldaja nõusolek
- vorminõuded - § 11 lg 3
- tagatiste ja kõrvalkohustuste üleminek (§177 lg 1)
- uue võlgniku õigus esitada vastuväiteid (§176), VÕS § 176 lg 2 kohaselt ei või kohustuse ülevõtja esitada võlausaldajale vastuväiteid, mis tulenevad kohustuse ülevõtja ja võlgniku sisesuhtest
Kohustusega
ühinemine (§178)
- kolmas isik astub võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale (kumulatiivne ühinemine). Võlgnik ei vabane kohustusest, vaid tema kõrval omandab kohustused ka võlasuhtesse astunud kolmas isik
- võlausaldaja nõusolekut ei ole vaja, sest, kohustusega ühinemisel puudub vajadus võlausaldaja huvide eriliseks kaitseks
- kohustusega ühinemine võib toimuda ka taganemise eesmärgil- erinevus käendusest
- kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus (võlgnik ja kolmas isik vastutavad kui solidaarvõlgnikud) (VÕS § 178 lg 4). Võlausaldaja võib nõuda omal valikul kohustuse osalist või täielikku täitmist kas esialgselt võlgnikult ja uuelt võlgnikult ühiselt või mõnelt neist eraldi. Kohustuse täitnud võlgnikul (uuel või endisel) tekib tagasinõudeõigus VÕS § 69 alusel
Lepingu ülevõtmine
(§179)
- seinse lepingupoole asendamine uuega
- vajalik teise poole nõusolek – seadus nõuab seetõttu lepingu ülevõtmiseks senise lepingupoole ja lepingut üle võtta sooviva isiku vahelist lepingut ning teise lepingupoole nõusolekut (VÕS § 179 lg 1 vrd VÕS § 175 lg 2)
- seaduse alusel: VÕS § 291 lg 1
- 3-2-1-136-04, 3-2-1-26-08, 3-2-1-55-09
- erineb kohustuse üleandmisest sellepoolest, et soovivad anda üle lepingupoole lepingulist positisiooni tervikuna
Ettevõtte üleminek
(§180)
- ettevõtte kui varakogumi terviklik tehinguline üleandmine
- 3-2-1-105-09, 3-2-1-82-10, 3-2-1-129-11
Millistel alustel võib toimuda nõude üleminek?
Loovutamine lepingu alusel, seaduse
alusel, kohtulahendi alusel
Mis on legaaltsessioon? Too näiteid.
Legaaltsessioon on seaduse alusel
üleminek (cessio legis)
Näiteks lepingu ülevõtmise puhul
asendub lepingupool uuega.
Mis on nõude ülemineku õiguslik tagajärg?
Nõude üleminekul vastutab kohustuse
täitmise eest uus lepingupool/ saab nõuda uus lepingupool
Millised tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle?
loovutatud nõudega lähevad uuele
võlausaldajale üle ka nõude suhtes eksisteerivad tagatised ja muud
kõrvalkohustustustest tulenevad õigused (VÕS § 167). Eristatakse:
- Aktsessoorses tagatised ja aktessoorsetest kõrvalkohustustest tulenevad õigused lähevad nõude loovutamise korral uuele võlausaldajale õle automaatselt.
- Nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused – sellised tagatised ja kõrvalkohustused, mis ei lõpe tagatava või kõrvalkohustusega teotud nõude lõppemisel.
Millistel eeldustel on võimalik nõude loovutamine?
§164lg1 Võlausaldaja võib oma nõude
võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või
osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või
loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui
kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui
senisele võlausaldajale.
Millises vormis peab olema sõlmitud leping nõude loovutamise kohta?
§172 Võlgnik võib keelduda kohustuse
täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise
võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta,
välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude
loovutamisest kirjalikult teatanud.
Milliseid vastuväiteid saab võlgnik nõude ülemineku korral esitada uuele võlausaldajale?
§171lg1 Võlgnik võib uue võlausaldaja
nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja
vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja
vastu nõude loovutamise ajal.
§171lg2 Võlgnik ei või uue
võlausaldaja vastu esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu
rikkumisest, millega välistati või piirati võlausaldaja õigust
nõuet loovutada, samuti ei või ta sel alusel nõuet tasaarvestada.
Milliseid nõudeid ei saa loovutada?
§166lg1 Loovutada ei või ülalpidamise
nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma
põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid
nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb
majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.
Millist õiguslikku tähendust omab võlgniku ja võlausaldaja kokkulepe, millega on keelatud nõude loovutamine?
§166lg2 Võlgniku ja võlausaldaja vahel
sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või
nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute
suhtes.
Millist tähendust omab asjaolu, et võlgnikku ei ole teavitatud nõude loovutamisest?
§172 Võlgnik võib keelduda kohustuse
täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise
võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta,
välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude
loovutamisest kirjalikult teatanud.
Mida tähendab kohustuse ülevõtmine? Millistel eeldustel toimub kohustuse ülevõtmine?
Võlasuhtes vahetub võlgnik
Milliseid vastuväiteid saab uus võlgnik kohustuse ülevõtmise korral võlausaldaja vastu esitada?
Eelduseks on võlausaldaja nõusolek
3) §176lg1 Kohustuse ülevõtja võib
võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada
vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku
vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid
senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või
ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada.
Millised tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused lähevad kohustuse ülevõtmisel uuele võlgnikule üle?
§177lg1 Kohustuse ülevõtmisel lähevad
uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei
ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud
senise võlgniku isikuga. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus
tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid
sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist.
Mida tähendab lepingu ülevõtmine? Too näiteid.
lepingu ülevõtmiseks nimetab seadus
tehingut, mille tulemusena tõimub lepingu pooleks oleva isiku
vahetus, st et senine lepingupool asendatakse uuega.
§176lg1 Lepingupool võib teise
lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja
kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Näiteks leping mingi töö teostada, kui tellija on nõus, et töö teostab uus isik või lepingu üle võtta.
Kuidas (milliste kriteeriumide abil) määratletakse ettevõtte üleandmist?
Millist tähendust omab ettevõtte ülemineku puhul tsiviilõiguslik spetsialiteedi põhimõte?
Kuidas toimub ettevõtte üleandmise puhul kohustuste üleminek?
Auto
müük – käsutustehing on auto valduse üleandmine, kohustustehing on see et lepin kokku et müün sulle selle auto. Kohustustehinguga
omand üle ei lähe ja selleks peab veel midagi tegema.
See
mida VÕS 9 ptkst loemine puudutab käsutust, vahe on selles, et siin
pole vallasasi vaid on tegemist nõude ja kohustusega.
Teema 10
Isikute paljusus
võlasuhtes
VÕS
§ 63-75
Isikute paljusus =
võlasuhte ükskõik kummal poolel on rohkem kui üks isik
Olukord
kus võlasuhte ühe/mõlemalpoolel on mitu isikut. Kui on tegemist
võlgnikega, siis seaduse järgi eeldame, et nad on
solidaarvõlgnikud. Osavastutus - peaks olema võimalik ära jagada
võlgnike juures, et on ära jagatav kui palju maksta vaja.
Õiguskaitsevahendite
kohaldamise võimalus- peaks lugema §63 jne ja õiguskaitsevahendite § omaette (on öeldud, et kui on mitu isikut kuidas seda teostada).
Kujundusõigus ei saa teostuda ühe inimese suhtes eraldi. Ei saa
taganeda ühes kolmandikust lepingust.
Vaja
eristada kas leping 1)mis on tehtud kolmanda isiku kasuks (nt
elukindlustusleping) 2) ei ole kolmandat isikut lepingus määratletud,
vaid räägime sellest et kahe inimese vaheline leping on selline
leping, et peaks kaitsma ka kolmandat isikut (näiteid kohtus pole
väga läbi käidud).
võlgnike paljusus
osavõlgnikud
ühivõlgnikud
solidaarvõlgnikud
võlausaldajate paljusus
osavõlausaldajad
ühisvõlausaldajad
solidaarvõlausaldajad
Osavõlgnikud
- mitu isikut peavad täitma sama, osadeks jagatava kohustuse (nt rahaline kohustus), eelduslikult võrdsetes osades
- kohaldatakse seda vaid juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet
- saab tekkida vaid jagatava kohustuse täitmisel
- iga osavõlgnik saab oma kohustuse täita iseseisvalt
- lepingust taganeda saavad vaid kõik osavõlgnikud ühiselt
- lepingust taganemine - §116 lg 3
Ühisvõlgnikud
- mitu isikut peavad täitma kohustuse, mida nad saavad täita üksnes ühiselt
- võlausaldaja võib kohustuse täitmist nõuda ainult kõikidelt võlgnikelt ühiselt
- ÕKV-de kasutamine – võimalik ainult kõikide võlgnike vastu ühiselt
Solidaarvõlgnikud
- sisesuhe
ehk solidaarvõlgnike omavaheline suhe, see määrab, kuidas peab
lõppastmes jagunema vastutus kohustuse täitmise eest
solidaarvõlgnike vahel
- võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist
- seadus eeldab solidaarvõlasuhet, kui ei ole kokku lepitud teisiti
- solidaarkohustus tekib:
kui võlausaladaja saab kohustuse täitmist nõuda vaid ühe korra
kui kohustus on jagamatu – kõik vastutavad ühiselt ja võrdselt
muul seaduses sätestatud juhul
tehingu alusel
- ei
saa kõigilt sama täitmist täies ulatuses nõuda, kui nõue on
täies ulatuses juba ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud
Solidaarvõlgnike
suhted võlausaldajaga
-
suhet nimetatakse välissuhteks,
- võlausaldaja võib kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda
- kõigilt võlgnikelt ühiselt
- või igaühelt
- või mõnelt neist eraldi
- kohustuse osaline või täielik täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt vabastab täitmise kohustusest vastavas ulatuses ka ülejäänud solidaarvõlgnikud
- solidaarvõlgnike vastuväited: § 67
- asjaolude kehtivus solidaarvõlgnike suhtes: § 68
Solidaarvõlgnike omavahelised suhted
- legaaltsessioon: solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (§69 lg 2) regressi ehk tagasinõue
- regressinõudega saab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ülejäänud võlgnikelt põhimõtteliselt nõuda sama, mida saanuks nendelt nõuda võlausaldaja, sest toimub nõude üleminek seaduse alusel, mis ei muuda vastava nõude sisu
- eeldatakse, et omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades (§69 lg 1)
- mitterahalise kohustuse täitmisel: õigus nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt rahalist hüvitist (§69 lg 4)
- mõistlike kulutuste hüvitamise nõue (§ 69 lg 5)
- tagatise andjate vaheline solidaarvõlasuhe (§69 lg 7) 3-2-1-55-05
Osavõlausaldajad
- võlausaldaja poolel olevad isikud võivad igaüks nõuda ainult temale langeva osa täitmist kohustusest
- eeldatakse, et nõuda saab kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas
- igal osavõlausaldajal on iseseisev nõue võlgniku vastu
- võlgnik võib lepingust taganeda või kohustuse täitmisest keelduda ainult kõikide võlausaldajate suhtes korraga
Ühisvõlausaldajad
- mitu võlausaldajat võivad nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt
- võlgnik võib kohustuse täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt
- ühisnõue: võib tekkida sedusest, tehingust või kohustuse olemusest ja see tähendab ühisvõlausaldajate õigust nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt (VÕS § 72 lg 1)
- kui võlgnik täidab kohustuse ainult ühele, ei lõpe ühisvõlausaldajate nõue, sest seaduse kohaselt on võlgnikul õigus täita ainult kõigile ühiselt
Solidaarvõlausaldajad
- igaüks võlausaldajatest võib nõuda kohustuse täielikku täitmist
- võlgnik võib valida, millisele võlausaldajale kohustus täita, kuid see on võlgnetav vaid üks kord
- ühe solidaarvõlausaldaja nõudest loobumine ei lõpeta teiste võlausaldajate õigust nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
- kui ta on ühele kohustuse täitnud, siis ta vabaneb kohustusest teiste ees
- solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted- § 75
3-2-1-29-06
Mida tähendab osavastutus ja millal see tekib? Too näiteid.
Osavastutuse puhul peavad mitu isikut täitma sama, osadeks jagatava kohustuse (nt rahaline kohustus),
eelduslikult võrdsetes osadesiga osavõlgnik saab oma kohustuse
täita iseseisvalt.
Näiteks kui on leping, kus ühel pool on
mitu isikut, siis kohustuse täitmisel peavad nad selle ühiselt ja
võrdsetes osades täitma osavastutuse puhul.
Mida tähendab solidaarvastutus ja millal see tekib? Too näiteid.
Solidaarvastutus tähendab, et võlgnevuse
täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või
mõlemalt korraga, ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik
otsustada, kelle käest ta võlgnevuse tasumist nõuab. Näiteks laenuleping , mille kohustust on rikutud. Võlausaldaja otsus, kas
nõuab võlgnikult, käendajalt või mõlemalt.
Milline on solidaarvõlgnike omavaheline vastutus?
§69lg1 Omavahelises suhtes peavad
solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui
seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
Milliseid vastuväiteid saavad solidaarvõlgnikud võlausaldajale esitada?
§67lg1 Kui keegi solidaarvõlgnikest on
kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud
kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või
tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude
tasaarvestada üksnes enda nõudega.
§67lg2 Iga solidaarvõlgnik võib
esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad
solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga.
Kuidas vastutavad kohustuse eest ühisvõlgnikud?
§64 Kui mitu isikut peavad täitma
sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib
võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
Millal on tegemist ühisvõlgnikega? Too näiteid.
Siis, kui mitu isikut peavad täitma
kohustuse, mida nad saavad täita üksnes ühiselt
Kuidas toimub nõude esitamine solidaarvõlgnike vastu? Osavõlgnike vastu? Ühisvõlgnike vastu?
1) §65lg1 Kui mitu isikut peavad täitma
kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt
võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
2) §63lg1 Kui mitu isikut peavad täitma
sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes
osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike
kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades.
3) §64 Kui mitu isikut peavad täitma
sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib
võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
Mida saavad nõuda osavõlausaldajad?
§71 Kui sama osadeks jagatav kohustus
tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda
kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas,
kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad
nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt
või solidaarselt.
Millistel eeldustel võivad võlausaldajad olla osavõlausaldajad?
Võlausaldaja poolel olevad isikud võivad
igaüks nõuda ainult temale langeva osa täitmist kohustusest.
Eeldatakse, et nõuda saab kohustuse täitmist endale teiste
võlausaldajatega võrdses osas.
Mis iseloomustab olukorda, kus mitu isikut on ühisvõlausaldajad? Solidaarvõlausaldajad?
1) Mitu võlausaldajat võivad nõuda
kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Võlgnik võib kohustuse täita
üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt.
2) Igaüks võlausaldajatest võib nõuda
kohustuse täielikku täimist. Võlgnik võib valida, millisele
võlausaldajale kohustus täita. Ühe solidaarvõlausaldaja nõudest
loobumine ei lõpeta teiste võlausaldajate õigust nõuda võlgnikult
kohustuse täitmist.
Selgita, milliste põhimõtete alusel toimub lepingust taganemine, kui võlasuhtes on mitu võlgnikku või mitu võlausaldajat.
Ka ühisvõlgnikele laienevad kohustusest
taganemise, kohustuse täitmisest keeldumise ja hinna alandamise
kohta käivad sätted võlaõigusseadusest, mis reguleerivad
nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamist isikute paljususe korral.
Kuidas on võimalik teostada tassarvestust, kui võlasuhtes on mitu võlgnikku või mitu võlausaldajat?
Teema 11
Kolmandad isikud
võlasuhtes
-
võlasuhte on VÕS § 2 lg 1 vastavalt õigussuhe kahe isiku-
kohustutatud isiku ja õigustatud isiku vahel
- võlasuhte relatiivsus – õigused ja kohustused ainult võlasuhte pooltel ehk kehtivad vaid nende isikute vahel
- võlasuhte relatiivsus ei jää püsima olukorras, kus võlasuhtes osaleb ka kolmas isik
- isikute kaasamine võlasuhtesse võimalik:
- võlasuhte poolel
- kolmandate isikutena
- kolmandad isikud võivad olla
- iseseisva nõudega
- iseseisva nõudeta
Leping kolmanda
isiku kasuks
- võlgnik ei täida kohustust mitte võlausaldajale, vaid kolmandale isikule
- nt müüja kohustub endastame lilled ostja nimetatud isikule
- leping kolmanda isiku kasuks ei ole iseseisev lepingutüüp, tegemist on modifikatsiooniga, mida võib kasutada erisuguste eesmärkide saavutamiseks igastustes lepinguliikides
- ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks (§80 lg 1) – kolmas isik ei oma iseseisvat nõudeõigust (3-2-1-140-05) (keoubgm nukkega töutnube bögajse ette küll kolmandale isikule, kuid see kolmas isik ei omanda sellest nõudeõigust)
- ehtne leping kolmanda isiku kasuks (§ 80 lg 2) – kolmandal isikul õigus nõuda lepingu täitmist
- lepingute tõlgnedus sõltub sellest, illist tahet on võlasuhtes osalejad lepingu sõlmimisel teisele lepingupoolele nähtavalt väljendanud.
võlasuhtes osalejad:
- võlausaldaja (lubaduse saaja)
- võlgnik (lubaduse andja)
- kolmas isik (õigustatud isik)
- kattesuhe – võlasuhe võlausaldaja ja võlgniku vahel, nt müük
- valuutasuhe – võlasuhe lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel
- täitmissuhe- võlasuhe lubaduse andja ja kolmanda isiku vahel (puudub leping)- nende vahel puudub õiguslik seos, sest lepingut pole nende vahel sõlmitud ning sageli ei teagi lubaduse andja, millised suhtes on võlausaldaja ja kolmanda isiku vahel
kolmanda isiku
õiguslik seisund ehtsas lepingus:
- omandab nõude võlgniku vastu
- võib loobuda talle antud õigusest
- võib kasutada rikkumise puhul ÕKV
3-2-1-142-00,
3-2-1-94-02
Kolmandat isikut
kaitsev leping
Kolmanda isiku
võimalus eistada KH nõue lepingust, mille pooleks ta ise ei ole
Kaitsekohustuse
tekkimise eeldused:
kolmanda isiku huvid või õigused olema lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused
võib objektiivselt eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta
võlgniku jaoks olid lepingu sõlmimise ajal võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik äratuntavad
Mille poolest on iseloomulik leping kolmanda isiku kasuks?
Võlgnik ei täida kohustust mitte
võlausaldajale, vaid kolmandale isikule. Võlasuhtes osalejad on
võlausaldaja (lubaduse saaja), võlgnik (lubaduse andja), kolmas
isik (õigustatud isik).
Millisel alusel selliseid lepinguid liigitatakse?
Kattesuhe - võlasuhe võlausaldaja ja
võlgniku vahel
valuutasuhe - võlasuhe lubaduse saaja ja
kolmanda isiku vahel
täitmissuhe - Võlasuhe lubaduse andja
ja kolmanda isiku vahel (puudub leping).
Millised õigused on kolmandal isikul?
Kolmanda isiku õiguslik seisund ehtsas
lepingus:
omandab nõude võlgniku vastu
võib loobuda talle antud õigusest
võib kasutada rikkumise puhul ÕKV
Too näiteid lepingutest kolmanda isiku kasuks.
Mille poolest on iseloomulik kolmandaid isikuid kaitsev leping?
kolmanda isiku võimalus esitada KH nõue
lepingust, mille pooleks ta ise ei ole
Too näiteid kolmandaid isikuid kaitsvatest lepingutest.
Kolmanda isiku huvid või õigused olema
lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja
huvid või õigused.
Võib objektiivselt eeldada
võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta
Võlgniku jaoks olid lepingu
sõlmimise ajal võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi
kaitsta ning kolmas isik äratuntavad
Millistel eeldustel tekib kaitsekohustus kolmandate isikute suhtes?
SEMINARID :
väike tunnikontroll ,
EKSAMID :
teooria osa on valikvastustega küsimused,
Näiteküsimused
eksamil:
1.PECL
ON
Rahvusvaheline
konventsioon
Rahvusvahelise
konventsiooni eelnõu
Välisriigi
seadus
Mudelseadus
2.Milline doktriin on onud lepingute kohustuste vahekorra muutumise
regulatsiooni aluseks?
Cessio
legis tähendab
nõude üleminekut seaduse alusel
Clausula
rebus sic stantibus
Conditio
sine qua non põhjusliku
seose juurde käiv- hüvitamist saab nõuda siis kui see mis
väidetavalt kahju tekitas on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses
Conditio
causa data causa non secuta
Milline väide on vale?
Lepingust
taganemiseks on vaja teha avaldus
Tasaarvestuse
jõustumiseks on vaja võlgniku ja võlausaldaja kokkulepet
sellepärast
et see on kujundusõigus, nagu tühistamine, hinnaalandamine
Võlaõigusseaduse
järgi on kõik lepingud konsensuaalsed
Üürileping
on kestvusleping
milline väide on vale?
Tüüptingimuste
regulatsioon kohaldub ainult tarbijalepingute puhul §
42- sisaldab musta ja halli nimekirja. Hall nimekiri tähendas seda,
selleks puhuks kus lepingupooleks on majandus ja kutsetegevuses
tegutsevad isikud. Ainult tarbijaid ei puuduta see.
Kui grant on garantiisumma võlausaldajale välja maksnud, siis seadus ei
anna talle õigust esitada võlgniku vastu tagasinõue
Leppetrahvi
saab võlausaldaja nõuda sõltumata sellest, kas talle on kahju
tekkinud
PECL
oli võlaõigusseaduse koostamise üks allikaid
NB!
1.Oluline
rikkumine- taganemine, ülesütlemine, kahju hüvitamine
2.
Koos kasutada: viivis+ kahju hüvitamine, viivis+leppetrahv,
3.
Kui käenduslepinguga maandatakse võlgniku maksejõutetuse või
maksedistispliiniga seonduvaid riske, siis garantii peamiseks
ülesandeks on tagada võlausaldaja poolt oma nõuete kerge
maksmapandavus ja sellest tulenev võimalus saada oma nõuded
rahuldatud ilma pikaajalise ning keerulise õigusvaidluseta
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 110 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
435 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid