sissenõutavaks muutunud viivised ja muud kõrvalnõudeid: 1.1 [viivis] [viivise summa] eurot; 1.2 [muu leppetrahv] [muu leppetrahvi summa] eurot; 1.3 [muud kõrvalnõuded] [muu kõrvalnõude summa] eurot. 3. Võlgnik kohustub Võla ja punktis 2. nimetatud kõrvalnõuded tasuma Võlausaldaja arveldusarvele [arveldusarve nr] [panga nimi] hiljemalt [kuupäev]. 4. Võlausaldajal on õigus käesolev võlatunnistus ja sellest tulenevad õigused loovutada kolmandale isikule. 5. Võlatunnistusest tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlusi ei õnnestu lahendada [päevade arv] päevade jooksul Poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 6
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 III seminar Tüüptingimused, võlatunnistus 1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama ka lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist: 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” 19
Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05.2015 suulise laenulepingu (lisa 1 vestlus hageja ja hageja töötaja vahel). Lepingu alusel laenas hageja kostjale 900 eurot sularahas, mille kostja kohustus tagasi maksma hiljemalt 28.06.2015 koos 900 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta samal päeval ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 2 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 2. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2015 uue suulise laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 2300 eurot sularahas, mille kostja kohustas tagasi maksma hiljemalt 27.06.2015 koos 2300 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 3 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 3
(4) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. (5) Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. 22. Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. Mida tähendab kokkulangemine? Tasaarvestuse mõiste (1) Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. (2) Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast,
a. õiguste ja kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (tuleb tõendada) Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui b. tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest c. tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Võlatunnistus (VÕS §30) liigitub: 1. Konstitutiivne §30 (sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid) Abstraktne – kehtivussõltuvus aluseks olevast võlasuhtest puudub Luuakse uus iseseisev kohustus olemasoleva kõrvale Lihtsustab sissenõudmist muude funktsioonide kõrval
mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist. 7. Võlatunnistus Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. 8. Eelleping
3) teine lepingupool ei määra lahtist tingimust, kui selle määramise õigus läks talle üle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule. (10) Kohus määrab lepingu lahtise tingimuse, lähtudes lepingu olemusest ja eesmärgist. (11) Lepingupool võib nõuda, et kohus määraks lahtise tingimuse ka siis, kui teise lepingupoole või kolmanda isiku poolt määratud tingimus ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Võlatunnistus, kinnituskiri Võlatunnistus – millal ja mis see annab? (1) Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. (2) Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses.
Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Aktsiate ja osakute reziim on kõige lihtsamas tähenduses see et on õigus müüa ja osta aktsiaid ja osakuid. Osakud on päritavad. Kõik kes on osaku ostnud on osanikud, osakuid võib pantida. Erireziim : osakute võõrandamise puhul võiks ette näha ettevõtte seaduses et ettevõtte osanikel on eelisõigus osta osakuid. Aktsate kogus on aluseks omanikele dividendide saamise õigus. Osakud on ka see mille eest vastutab juhid 25. Võlakirjad ja laenud. Võlatunnistus ehk võlakiri on selline asi millega lubatakse kohustuste täitmine selliselt et luuakse iseseisev kohustus. Laenuandmine on võlakiri. Isik, kes ostab võlakirja peab lootma et see ostetakse talt tagasi võlatunnistuses näidatud tingimustes( millal ostetakse võlakiri tagasi)kui ei täida tingimusi antakse välja võlakirja müüja pankrot. Võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Võlakirja ostja eesmärk on tulu teenida. Võlakirjad peavad olema registreeritud Laen on kohustus
Üldiselt on soovitatav enne lepingu ülesütlemist anda kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg, et rikkumise tagajärge parandada. Lepingu taganemise avaldus • Lepingust taganemise avalduse näidis on mõeldud selleks, et taganeda äriühingute vahel sõlmitud lepingust seoses teise lepingupoole olulise lepingurikkumisega. Üldiselt on soovitatav anda kohustust rikkunud poolele mõistlik lisatähtaeg rikkumise tagajärje parandamiseks. Võlatunnistus • Võlatunnistusega tunnistab võlgnik võlausaldaja ees juba olemasolevat ja sissenõutavaks muutnud võlga (näiteks on võlgnik saanud võlausaldajalt kaupa ja kauba eest tasumise tähtaeg on möödunud, kuid võlgnik ei ole kauba eest tasunud). Võlatunnistuse eesmärk on muuta võlausaldaja jaoks võla sissenõudmine lihtsamaks, kuna võlgnik on kinnitanud võla olemasolu ning tema vastuväited võlale on väga piiratud.
nad üksteise ees raske hooletuse ja tahtluse korral ja mitte suuremas ulatuses, kui 20 000 eurot. Selliste lepingute tühisus võib tuleneda heade kommete vastasusest ja seaduse vastasusest. § 1051 – keelab või piirab vastutuse välistamise tahtliku kahju tekitamise puhuks. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslik leping enne lepingusuhte tekkimist, kuid ka kompromissileping, võlatunnistus pärast võlasuhte tekkimist. Võimalik on nõudest loobuda või seda loovutada, võimalik on ka lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva kohustusega ühineda või seda üle võtta. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut.
Asjaolud: Anti Kuuse (hageja) hagi Urmas Arumäe (kostja) vastu võlatunnistusest tuleneva võla ja viivise saamiseks ning Urmas Arumäe vastuhagi Anti Kuuse vastu alusetult saadu tagastamiseks ja võlatunnistuse lõppenuks lugemiseks Pooled sõlmisid võlakokkuleppe, millega kostja kinnitas, et võlgneb hagejale raha. Õiguslik küsimus ja riigikohtu seisukoht: Kaks konstitutiivse võlatunnistuse liiki Konstitutiivne võlatunnistus – leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus (sõlmitakse mingi aluskohustuse kõrvale) RK: „Konstitutiivseks võlatunnistuseks võib olla ka selline leping, mille pooled sõlmivad mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule
7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Taganemine on esitatud lepingu lõpetamisel tagasitäitmisega ja ilma selleta on võib seda nimetada ülesütlemiseks. 22. Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. Mida tähendab kokkulangemine? Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse kehtivuseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kohustuste samaliigilisus; 2) nõuete vastastikkus; 3) tasaarvestava poole õigus täita; 4) vastunõude sissenõutavus; 5) taasarvestus ei ole keelatud;
kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Samuti on oluline teada, et praktika kujuneb välja võlasuhte konkreetsete poolte vahel ja ei kehti üldiselt tunnustatud käitumisreeglitena väljaspool konkreetset võlasuhet. III Loeng-individuaal ja tüüptingimused Kas lepingut saab sõlmida ka muul moel kui vastastike tahteavalduste esitamise kaudu? Saab. Kasutades nt võlatunnistust. Võlatunnistus- Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Kirjalikus vormis koostatud leping. See peab olema kirjalikus vormis. See tunnistus võib olla suvalise lepingu osa, kindlat vormi seadus ei määratle. Võlatunnistus jaguneb: Konstitutiivne võlatunnistus uue iseseisva kohustuse võtmine (nt. kassiir)
Seda kinnitab asjaolu, et kostjal võib ka seadusest tulenevalt olla õigus autot parkimistasu maksmise nõude tagatiseks kinni pidada, kas siis üürileandja pandiõiguse või VÕS § 110 lg 1 alusel (vt otsuse IV ja V osa). Lisaks märgib kolleegium, et tüüptingimuste kohaldatavuse ja kehtivuse hindamist ei alustata mitte sellest, kas tingimus on ebamõistlikult kahjustav, vaid esmalt kontrollitakse seda, kas tegu on tüüptingimusega, ja seejärel seda, kas see on muutunud lepingu osaks. Võlatunnistus 3-2-1-162-13 p 37 - kviitung Hageja esitas hagi kostjate vastu, nõudes võla välja mõistmist laenulepingu alusel. Kostjad esitasid vastuhagi, milles palusid juhuks, kui kohus leiab, et laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, kohustada hagejat tagastama kostjatele laenulepinguga antud nõudeõigused. Kostjad väitsid, et laenuleping on ka näilik ja tühine, kuna see allkirjastati järgmisel hommikul pärast notariaalselt
1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. (2) Lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. Mida tähendab kokkulangemine? 48. Tasaarvestus ,teostamise võimalikkus, avaldus (1) Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
kohustuslikku vormi. Tarbijatega sõlmitavate lepingute osas kehtivad erinormid. Tarbija krediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjlaikus vormis. Tarbija käenduslepingu puhul peab käendaja avalduse, millega ta võtab endale käendusest tulenevad kohustused, tegema kirjalikult. Kirjalikult sõlmitud: ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmises (§ 261), elurendi leping, võlatunnistus. Notariaalselt peavad olema tõestatud kõik kinnisasjadega teostatavad lepingud, OÜ võõrandamise, jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvara leping. Pooled võivad ise kokku leppida, millistele nõuetele peab vastama nende poolt valitud vorm. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Alati võib lepingu sõlmida nn. raskemas vormis. Kirjalik vorm elektrooniline vorm: 1. püsiv taasesitamise võimalus 2. sisaldama poolte nimesid 3. elektrooniliselt allkirjastatud
Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise kosutamise leping, kui seadusest ei tule rangemaid vorminõudeid (VÕ S §381 lg 1), 2) kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕ S § 261 lg 1), 3) elurendise leping (VÕS § 570) , üldreeglina ka 4) võlatunnistus (VÕ S § 30 lg 2) jne . Lepingu all mõeldakse sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja -kohustused tekkida ka suulistest kokkulepetest. Kui leping on kehtivalt sõlmitud, on see pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ja õigustatud pool omandab lepingus lubatud soorituse täitmisnõude. 16
Kuna A ei ole oma nõudes siiski kindel ja soovib mitte riskida suure riigilõivu tasumisega, esitab ta B vastu hagi viivise väljamõistmiseks viiviseperioodi viie esimese päeva eest, 5000 krooni ulatuses. Hagi rahuldatakse, misjärel esitab A uue hagi, milles nõuab ka ülejäänud viivise 145 000 krooni tasumist. Ei ole lubatav 3.9. A esitas B vastu hagi võlatunnistuse järgi võlgnetava 100 000 krooni väljamõistmiseks. Hagi jäetakse rahuldamata, kuna kohus leiab, et võlatunnistus on tühistatud, sest see on antud ähvarduse mõjul. Seejärel esitab A B vastu uue hagi, milles nõuab sama summa maksmist, väites, et tegelikult võlgneb B talle raha erinevate laenulepingute järgi. Ei ole lubatav 4. A-le kuulus korter. Kui A vabanes vanglast, kus ta kandis pikaajalist vabadusekaotust, ei pääsenud ta enam korterisse ja kinnistusraamatu andmetel oli selle omanikuks hoopis D. Asjaolusid selgitades selgus, et võltsitud volikirjaga oli tema endine kambrikaaslane B
e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus o säästude säilitamise ebapiisav turvalisus o säästude parem kasutamine Pankade eelkäijad tekkisid muinasaegadel, tuhandeid aastaid tagasi.
Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, st üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Erivormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepingute osas, nt tarbijate käendusleping – tarbija peab avalduse kohustuste võtmiseks esitama kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, elurendise leping, tööleping, jne, üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektrooniline/digitaalne vorm, mis reeglina loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjalikku taasesitamist
Pärast tuleb välja, et tegu oli B koeraga. A teinud C-le alusetu soorituse, saab nõuda SK alusel tagasi. C-l nõue B vastu. Kui A-l ei ole võimalik enam C vastu nõuet maksma panna (makseraskused). Kas saaks nõuda B käest raha tagasi? § 1041 e regressikondits alusel saaks nõuda, kuna SK kantakse edasi. Ei saa öelda, et ajas teise asja. 65. Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse) instituutiga? 103-16 järgi deklarat (tõendamiskoormis) võlatunnistus tugevam kui konstitutiivne (loob iseseisva kohust). Deklarat võlatunnistusel puuduvad seosed SK-ga. Abstraktse puhul nii, kui võlgnik soovib abstraktsest võlatunnistusest vabaneda, siis ta ei saa lihtsalt tõendada nõude puudumist, vaid peab esit SK alusel hagi võlausaldaja vastu ja nõudma tagasi abstraktse võlatunnistusega antud õigust. 66. Mida tähendab soorituse saaja kohustus välja anda soorituse teel saadu (soorituse ese),
ja ainult summani 10 000 EURi. 2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud üldist liiki lepinguid võidakse sõlmida seoses lepinguväliste võlasuhetega? On võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Võimalik ka sõlmida lepingu pärast võlasuhte tekkimist. Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping, võlatunnistus Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõudeõigus loovutada, üle võtta või sellega ühineda. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks
Tehinguvorm . tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi. See tähendab kehtib vormivabadus. Erinormid kehtivad tarbijatega sõlmitavate lepingute osas. Peab tarbija avalduse kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Aga ka mõningate teiste lepingute osas näiteks kirjalikus vormis peavad olema ehitise ajutise kasutuse leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, rendileping ja üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik leping ning pooled peavad allkirjastama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldusele alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektroonne vorm mis loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud, püsivat kirjalikku taasesitaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt
Liigitamine on oluline lepingust tulenevate nõuete kindlaksmääramisel. Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu – uuendamine e novatsioon (VÕS § 89 lg 2). Näiteks, kui pooled lepivad kokku, et esialgne kohustus asendatakse uue kohustusega (müügilepingust tulenev kirjutuslaua üleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli üleandmisega). Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt lubatakse maksta mingi rahasumma. VÕS § 30 reguleeritud võlatunnistus võib olla nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne, vastavalt oma sisule. Vt riigikohtu otsust nr 3-2-1-21-06, 3-2-1-149-11.
Liigitamine on oluline lepingust tulenevate nõuete kindlaksmääramisel. Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu uuendamine e novatsioon (VÕS § 89 lg 2). Näiteks, kui pooled lepivad kokku, et esialgne kohustus asendatakse uue kohustusega (müügilepingust tulenev kirjutuslaua üleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli üleandmisega). Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt lubatakse maksta mingi rahasumma. VÕS § 30 reguleeritud võlatunnistus võib olla nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne, vastavalt oma sisule. Vt riigikohtu otsust nr 3-2-1-21-06, 3-2-1-149-11.
Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine (§97) – clausula rebus sic ctantibus - lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad pärast lepingu sõlmimist - tulemuseks lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine Kahjustatud lepingupool võib: a) nõuda lepingu muutmist b) lepingust taganeda (lepingu üles öelda) Muud alused Võlasuhte lõpetamise kokkulepe (§207) - võlausaldaja loobub nõudest võlgniku vastu – VÕS § 207 lg 1 - negatiivne võlatunnistus – VÕS § 207 lg 2 võlasuhte lõpetamine kokkuleppega, millega pooled kinnitavad või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistuses on tegemist abstraktsete tehingutega, mistõttu ei ole oluline, millisel õiguslikul alusel käsutus on tehtud. Kuid käsutuse aluseks võib olla võlaõiguslik või mingi muu tehing. Füüsilise isiku surm - isikuga lahutamatult seotud kohustused Juriidilise isiku lõppemine