Seaduse dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõte Dispositiivsus ehk paindlikkus on seaduse tähenduses lepingpoolte kokkuleppeline õigus seaduses sätestust kõrvale kalduda, kui seadus ei ole otse sätestatud või sätte olemustest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikkuse isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Lihtsalt väljendades tähendab, et poolte vahel kokkulepitu ja seadusesse kirjapandu vahelise
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendes...
kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus). Siseõigus kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale. Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused. Formaalne õigus - on menetlusõigus
müügileping oferdi (pakkumuse) ja aktsepti (nõustumuse) vormis i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert • Ofert konkreetsele isikule – Ofert kohalviibijale – Ofert eemalviibijale • Ofert avalikkusele Vastu- ehk kontraofert • Definitsioon – ofertile (pakkumusele) antud nõusolek, mis sisaldab täiendusi, piiranguid või muid muudatusi. Esialgne aktseptant muutub ise oferendiks i. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus Unifitseerimine - Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne. • Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja -tavadest. • Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped.
maksed. Agendileping, kus töövõtja e. agent on ettevõtte esindaja ja pakub ettevõtte tooteid ja teenuseid nt: kindlustusagent. Maaklerleping- vahendusteenuse osutamine. Osutatakse vahendusteenust müümisel. TÖÖLEPINGU SEADUS · Töölepingu alusel kohustub üks inimene tegema teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see eest töötasu. · Töölepingule kohaldub võlaõigusseadusest toodu, sealhulgas dispositiivsus · Töölepingu võib sõlmida suuliselt kuni kaheks nädalaks(ajutise töökorral), muidu on töölepinguvorm kirjalik. o Töötaja peab täitma töökohustusi iseseisvalt Tarbija käitumise teooriad · Perekond, leibkond, majapidamine- on majandusüksus, kellel on ühised sissetulekud ning ühised majandusotsused väljaminekute osas. · Eeldused, mille alusel majandusteadus tarbija käitumist vaatab: 1.Tarbija maksimeerib kogukasumikkust 2
konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud, st antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda Aktsept - tahteavaldus, milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert · Ofert konkreetsele isikule Ofert kohalviibijale Ofert eemalviibijale · Ofert avalikkusele ii. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus Unifitseerimine: Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne · Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja tavadest · Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped Standard-(tüüp-)tingimused:
5 Ilus 2007, lk 31 6 Hattenahuer 2007, lk 83 5 2 ALLIKA ANALÜÜS 12 tahvli seadused on ius scriptum ehk kirjapandud seadus. Selle adressaadiks olid Rooma kodanikud. Raul Narits on oma teoses "Õiguse entsüklopeedia" öelnud: "Cicero juhib meie tähelepanu sellele, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada." Sel ajal säilisid sugukondlikule korrale iseloomulikud jooned nagu lai dispositiivsus ning tavade ja tabude sanktsioneerimine. 7 2.1. Sätete laad 12 tahvli seaduse sätted olid väga pedantsed ja sanktsioonid olid ranged. Seadustikus ilmneb väga tugev sugukondlik võim ning õiguslik otsustus tehakse vaid juhul, kui pooltevaheline kokkuleppe ei ole mingil viisil õnnestunud. Legistlatiivne vorm on äärmiselt puhas ja lihtne, sätted on lühikesed, käsud ja keelud on absoluutsed. 8 2.2. Sisuline analüüs
Tellija annab ül-de töövõtjale. Oluline on resultaat) ja tööettevõtt - Käsundi puhul on oluline teha kõik võimalik käsundi saamiseks. Töösuhte ja töövõtusuhte erinevus: § 24. Lepingupoolte kohustuste sisu (1) Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme
kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. d. Dispositiivsus tähendab, et lepingu võib sõlmida mistahes vormis (vormivabadus) Kontrolli Õige vastus on: VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui kõrvalekaldumine ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku
avaliku võimu kandja; 4. liigi e. modifitseeritud subjekti teoora: millisele subjektile õigusnormist tulenev käitumiseeskiri on suunatud. Mitte normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat üleüldse, vaid ainult need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku õigust kui sellist, on avaliku õiguse normid. Autoriks on H.J. Wolf. 5. reguleerimise meetod: dispositiivsus, imperatiivsus. Avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on lubatud (karistusõiguses: keelatud on see, mis on keelatud). RIIK: territoorium, rahvas, riigivõim Riiki nähtavas mõttes ei eksisteeri. Riik luuakse inimeste poolt ja inimeste jaoks. Luuakse ka kindlad institutsioonid, mille kaudu riik tegutseb. Riigitekke teooria: 1. Ühiskondlik lepe riigi alus 2
teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõte tähendab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest
Muidugi v.a. juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmaseks eelduseks § 115 kohaldamisele on olemasolev võlasuhe (§ 100). Rikkuda saab: 1) seadusest tulenevat võlasuhet n. lepingueelne võlasuhe (§ 14), käsundita asjaajamisest tulenev võlasuhe( §§ 1018-1026), tasu avalikust lubamisest tekkiv võlasuhe (§§ 1005-1013). 2) lepingulist võlasuhet ehk kehtivat lepingut. Kuna VÕS on omane dispositiivsus, siis võivad pooled eelduslikult ka oma vastutuseulatuses eraldi kokku leppida. Probleemi lahendamisel kontrollitakse, kas on sõlmitud erikokkulepe vastutuse ulatuse üle ja kas see on kehtiv. Kahju hüvitamise nõude esitamine Võlasuhtest tuleneva kohustuse (eriti lepingulise kohustuse) rikkumise korral on kahjustatud isikul, kes taotleb rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, võimalus 1) kohustuse rikkumise tõttu mittenõuetekohane täitmine vastu võtta ja nõuda seeläbi
ülesütlemine; RKTKo 3-2-1-78-07 ja 3-2-1-37-09 (Tartu politseprefektuuri maja) – mõjuvaks põhjuseks üürilepingu ülesütlemisel ei ole avalike funktsioonide täitmine; RKTKo 3-2-1-84-10 (üürilepingu ülesütlemine) 4. RKTKo 2-15-18582 p 15.3 (kasutatavuse koormavus kui mittevastavus) – Külaotsa suvekodu 5. RKTKo 3-2-1-31-08, p 14 (formaalsed eeldused), p 15 (vorm) – VÕS § 114 dispositiivsus 6. RKTKo 3-2-1-53-09, p 11-13 (lõpetamise ajalised piirid, ülesütlemise ja taganemise eristamine), RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 (§ 116 lg 5)– taganemise sätete kohaldamine ülesütlemisele 7. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine; RKTKo 3-2-1-136-11, p 17-25 - kohustuste vahekorra muutumine; lõppenud lepingu tagasiulatuv muutmine või taganemine – RKTKo 3-2-1-143-13, p 10-11; RKTKo 3-2-1-179-15 p 34-35
Õppejõud: Janno Lahe Eksam on komplekskaasused, kus erinevad probleemid, aega u 3h. Õppematerjal: VÕS komm I (§§ 127-140) ja III. AÕS ja TsÜS. RK lahendite nimekiri ÕISs. Üldküsimused: 1. Milles väljendub TsÜS-i ja VÕS-i dispositiivsus ja imperatiivsus LVVS-te reguleerimisel ning missugustel VÕS-s sätestatud juhtudel on LVVS-t reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks
Kohtunik vabastatakse ametist: · tema soovil; · vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; · ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); · kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Tsiviilkohtumenetluse ülesanne-menetlusökonoomia Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka poolte õigus lõpetada menetlus kokkuleppega
Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Lepinguvälist õigust iseloomustatakse võrreldes lepinguõigusega imperatiivsemalt, sest isikutel endil pole võimalik välja mõelda mingeid uusi lepinguväliseid võlasuhteid, see on seaduses ammendavalt reguleeritud. Teatud juhtudel on ka lepingu sisu imperatiivselt ette antud, näiteks ei ole
MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing). Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Ühing klassikalises mõttes on leping. Tsiviilõiguslik ühing: seltsing leping, millega kaks isikut kohustuvad; ühingu asutajate tahe ei ole vastastikune, vaid ühine (samasugune). Ühingu puhul on üldjuhul tegemist kestvussuhtega. Ühingu sisesuhe ja välissuhe (kolmandate isikutega). Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid
19) eneseteostamise vabadus (ma võin lepingu sõlmida, kellega tahan ja sellise lepinguvormi järgi nagu tahan suuline leping, notariaalne leping jne), aga tuleb arvestada kolmandate isikutega ja ühiskonnas välja kujunenud väärtustega.Jah, Eestis kehtib lepinguvabadus, sest tuleneb põhiseadusest. 4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? Dispositiivsus - Määrata ise lepingu reeglid. Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. 5. Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus. Kas dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt saavad
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised
on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. See on siseühing e ühingu sisemine külg. Aga on olemas ka väline külg suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne, esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib
2) tema netokäive ületab summa, mis vastab 12 800 000 eurole; 3) kindlustusvõtja juures töötab majandusaasta jooksul keskmiselt üle 250 inimese. (4) Ühte kontserni kuuluvate äriühingute puhul võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu arvestamisel aluseks äriühingu andmed kontserniaruandes. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? 2.1 Seaduse dispositiivsus (kõik, mis pole keelatud, on lubatud) See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võla õiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seadu ses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastu olus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5)
Kohtute juures asuvad üksused - Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Võistlevus - Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti kõigil oma jutt ära rääkida ja saalis räägitust tuleb ka otsuse tegemisel lähtuda.
Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja
sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivses e tegevuse vormis teo (nt valimisõiguse kasutamine, võlaõigusseaduses määratletud dispositiivsus). ÕIGUSE KOHALDAMINE - so kompetentse riigi- või omavalitsusorgani või ametniku tegevuse kaudu õigusnormi ettekirjutuse realiseerimine konkreetsel juhul. Seda vormi kasutatakse siis, kui subjekt ei saa oma subjektiivseid õigusi realiseerida ilma kompetentse riigiorgani või ametniku vastava tegevuseta (EV passi saamine; pensioni saamine; kohustuslikku kaitseväeteenistusse kutsumine jne) või kui on tegu õiguserikkumisega (õiguserikkuja karistamine; rikutud õiguse ennistamine).
(1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Võlaõiguse seaduse dispositiivsus Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. See mis on seaduses sätestatud, seda võivad pooled kokkuleppega muuta, välja arvatud kui seadus ei luba muuta
2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist lepinguga reguleerida. Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral
Isikute võrdsuse põhimõtet ei tohi segi ajada põhiseaduses ja võrdse kohtlemise seaduses sätestatud diskrimineerimiskeeluga. Isikute võrdsus tsiviilõigussuhetes (laiemalt eraõiguslikes suhetes) tähendab, et õigussuhte poolte vahel puudub alluvussuhe ja pooled on õigussuhtes olemuslikult võrdsed. Dispositiivsuse põhimõte on privaatautonoomia väljenduseks eraõiguses ja seda on käsitletud ka kui lepingu- või tehinguvabadust. Dispositiivsus on omane põhiliselt võlaõigusele (mitte nt perekonna- või asjaõigusele). Teisalt rakendub dispositiivsuse printsiip laiemalt kui üksnes lepinguõiguses ja ei ole võõras ka nt ühinguõigusele. Dispositiivsuse põhimõttega antakse isikutele õigus kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt. Dispositiivsus ongi õigusnormi tekstist äratuntav põhimõtte: "Kõik see, mis pole keelatud, on lubatud" järgi.
hüvitamise nõuded. a) Alusetu rikastumise nõuded: §1028 soorituskondiktsioon b) Kahju hüvitamise nõuded: Garantii kuritarvitamise puhul. Nõuete alus on sellisel juhul §115 eelkõige tulenevalt rahuldada garandi regressinõuded. c) Tõendamiskoormus: Põhivõlgnik peab tõendama, et ei ole garantiiga tagatud kohustust rikkunud ning et võlausaldaja seetõttu garantiinõude esitanud alusetult. d) Dispositiivsus: garantii saab anda vaid majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik. Kaasus nr 10 (17.11.16) 1. Kehtiv leping: segatüüpileping § 1 lg 2- sööda väljatöötamine sh proovipartii töövõtuleping § 635 lg 1 ja sööda müümine müügileping § 208 lg 2 (liigitunnustega asja välja töötamine on pigem müügileping ja individuaaltunnustega toote välja töötamine on pigem TVleping). a. Töövõtuleping: i
Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks. Lepinguvabadus Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised
kogumi, juhtides menetlust ametlikult Oportuniteedi printisiip - teatud menetlusi algatatakse kaalutlusõiguse alusel- järelevalve menetlus on avalikes huvides. Tuleb algatada juhul, kui kaalutlusõigus on redutseerunud nullini või järelevalve on seotud isikute subjektiivsete õiguste kaitsega. Järelevalve menetlust saab algata isiku taotlusel ainult siis kui see on seotud isiku õiguste kaitsega. Nt liigne müra, õhu saaste, isikute elu ja tervis. Dispositiivsus- menetlus algatatakse isiku taotluse alusel ja selle esitaja määrab ära ka menetluse eseme ja sellega ka haldusmenetluse tervikuna. Uurimispõhimõte - HMS § 6 olemus selles, et haldusorgan on ametist tulenevalt kohustatud välja selgitama menetlevas asjas vajalikud asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. Haldusorgan ei ole seotud menetlusosaliste poolt esitatud ja taotluses olevate asjaoludega. Menetluse osalised võivad esitada omapoolseid tõendeid
tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte) - muutumist - lõppemist - Võlgnik = deebitor, Võlausaldaja = kreeditor - Dispositiivsus - tähendab, et võlaõigusseaduses sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seaduses endas pole selget sellekohast keeldu. - Relatiivsus- iseloomustab võlasuhteid, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida vaid poolte vahel (inter partes) ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole mingeid õigusi. Alati on võlasuhtes vähemalt kaks poolt. Näiteks
Väljaarvatud kui nt menetluse käigus rikutakse isiku au ja väärikust. Menetlust läbiviiv haldusorgan ei ole menetluse osaline. Menetluse käik. 52 Algab menetlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse menetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi printsiip võib olla piiratud dispositiivsus printsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja esitavad kaebuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus – selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. b) Uurimisprinsiip – haldusorgani ülesanne on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekspertide ja tunnistajate kaasamise vajaduse.
§ 72 lg 2 (2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Va kui nt menetluse käigus rikutakse isiku au ja väärikust. Menetlust läbiviiv haldusorgan ei ole menetluse osaline. 29.10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus prinsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja seitavad keabuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip hal.org ül on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekpertite ja tunnistajate kaasamise vajaduse.
Nõustaja ei saa astuda menetlusosaleja asemele, aga esindaja toiminguid loetakse esindatava poolt tehtud toiminguteks. Õigus erapooletule asja arutamisele ja otustamisele. Erapoolik ametnik on kohustatud ennast menetlusest taandama (HMS § 10). 4. §4 Haldusmenetluse kulgemine Menetluse käik. Algab menetlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse menetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus printsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja esitavad kaebuse, et mingi organisatsioon rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a. eelmenetlus selle moodustavad asja arutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip haldusorgani ülesanne on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekspertide ja tunnistajate kaasamise vajaduse. b
(2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Va kui nt menetluse käigus rikutakse isiku au ja väärikust. Menetlust läbiviiv haldusorgan ei ole men'etluse osaline. 29.10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus prinsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja seitavad keabuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip hal.org ül on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekpertite ja tunnistajate kaasamise vajaduse.
selleks, et kinnisasjale ehitamise õigust oleks võimalik faktiliselt teostada. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust ja kui pädev haldusorgan on teavitanud hagejat sellest, et ehitusloa väljastamine ei oleks selle taotlemise korral võimalik, ei saa hagejaks olevalt ostjalt oodata, et ta halduse toimingu kohtus vaidlustaks. Sellisel juhul jääb ehitamise võimalikkuse risk müüja kanda.” RKTKo 3-2-1-31-08, p 14 formaalsed eeldused, p 15 vorm – VÕS § 114 dispositiivsus Asjaolud: Hansamaakleri OÜ hagi AS Oriost Invest vastu tekitatud kahju 7 250 000 krooni hüvitamiseks. Pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud eellepingu, millega võeti kohustus sõlmida müügileping, mille kohaselt hageja ostab ja kostja müüb. Kostja pidi maatüki kinnistama enne müüki. Kostja võõrandas kinnistu teisele. Õiguslik probleem: Üldjuhul saab taganeda, siis kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 1, aga
Eesti õigusteadlastest on põhjalikult käsitlenud antud teemat A. Kliimann (1939 a teoses "Õiguskord") normativistlik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooria, mis määratleb era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: 1. Dispositiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Normiadressaadid, kes on õigustatud looma õigusi dispositiivselt on dispositiiv- normiadressaadid ning dispositiivsus väljendub asjaolus, et tahet väljendatakse tahteautonoomiat kasutades. 2. Pretseptiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaadid, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt on pretseptiiv-normiadressaadid ning pretseptiivsus väljendub asjaolus, et avalikus õiguses toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt.
juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmaseks eelduseks § 115 kohaldamisele on olemasolev võlasuhe (§ 100). Rikkuda saab: 1) seadusest tulenevat võlasuhet n. lepingueelne võlasuhe (§ 14), käsundita asjaajamisest tulenev võlasuhe( §§ 10181026), tasu avalikust lubamisest tekkiv võlasuhe (§§ 10051013). 2) lepingulist võlasuhet ehk kehtivat lepingut. Kuna VÕS on omane dispositiivsus, siis võivad pooled eelduslikult ka oma vastutuseulatuses eraldi kokku leppida. Probleemi lahendamisel kontrollitakse, kas on sõlmitud erikokkulepe vastutuse ulatuse üle ja kas see on kehtiv. 2 Kahju hüvitamise nõude esitamine Varaline kahju Varaline kahju kujutab endast igasuguseid mittevabatahtlikult saabunud negatiivseid varalisi tagajärgi
tahteavaldus. /taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemise eeldused võivad tuleneva nii lepingust kui ka seadusest. Taganemisõigus võib lepinguliselt olla kokku lepitud kui õigus, mille kehtivus sõltub sellest, kas õigust omav pool on tasunud selle eest ettenähtud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisõiguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tühisuse. Dispositiivsus- Pooled võivad kokku leppida taganemisõiguse kasutamise korras, tagajärgedes ning vastastikustes kohustustest pärast lepingust taganemist. Lepingust taganemine jaguneb: Taganemine lepingust teatud järelemõtlemise aja jooksul. Taganemine kohustuste rikkumisel, ehk taganemine kui õiguskaitsevahend. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Va kui pool võib kohustuse
tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades". Normiadressaate, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt, määratleb ta kui pretseptiiv- normiadressaate. Pretseptiivsus seisneb selles, et "avalikus õiguses aktiivadressaat teotseb passiivadressaadi suhtes põhimõtteliselt pretseptiivselt, s.o. ettemääravalt, dikteerivalt,
tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades". Normiadressaate, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt, määratleb ta kui pretseptiiv- normiadressaate. Pretseptiivsus seisneb selles, et "avalikus õiguses aktiivadressaat teotseb passiivadressaadi suhtes põhimõtteliselt pretseptiivselt, s.o. ettemääravalt, dikteerivalt,
annaabi.ee 
