Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? 2. Jaan so...
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe , mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest , s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud , et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest , mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool , et soovib lepingu hinda alandada nii , et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab , et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest , kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks , kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud , ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? ...
vahendustasu üürnik. Kui üürileandja või maakler soovib, et maakleritasu maksaks üürnik, peab üürikuulutuses olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma. Kui see on kuulutuses võimalik välja lugeda, siis ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguvabadus on lepinguõiguse printsiip, mis tugineb individuaalse autonoomia ja vabatahtliku kokkuleppe ideele. Selle printsiibi kohaselt peab iga isik saama õigussuhteid, ka lepinguid, kujundada enesemääramise teel ning omavastutuslikult. Ehk lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt peab isik saama vabalt otsustada, kas ja kellega, mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida: Kas leping üldse sõlmitakse Kellega leping sõlmitakse
kvalifitseerida. Sisulised kriteeriumid, mida tuleks arvestada, kui on võimalik valida lepingujärgse vastutuse ja deliktiõiguse järgse vastutuse vahel: vastutuse rangus (lepinguõiguses üldiseks reegliks see, et kahju tekitaja vabaneb vastutusest vääramatu jõu esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga hetkest, kui kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitaja isikust). Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes tuleb teha otsus, kas mõistlikum on esitada nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. 4
lepinguõigusega? Definitsiooni kohaselt on Hea usu põhimõte kokkuvõtvalt kohustus arvestada teise poole huve ja vältida olukordi, mis oleks teise isiku suhtes ebaõiglased ja liigselt koormavad. Eelkõige puudutab hea usu põhimõte poolte õiguste ja kohustuste kindlaksmääramist eraõiguslikes, so eelkõige varalistes suhetes (Paul Varul, Õigus või õiglus ning hea usu põhimõte). Antud definitsiooni lahti selgitades lepinguõiguse valdkonna poolelt on hea usu põhimõte, põhimõte või kokkulepe kahe poole vahel. Lepingu sõlmimisel esineb enamasti kaks poolt - pool A ja pool B. Hea usu põhimõtte alusel tagatakse A ja B vaheline usaldus ning ausus. Hea usu põhimõtte alusel loovad pooled A ja B kokkuleppeid, mis on kooskõlas ja sobivuses mõlema poolega. Lepingute puhul lepitakse kokku mõlema poole õigused ning kohustused, enamasti esine see variant varalistes suhetes, nagu mainis ka Paul Varul oma artiklis.
EL administratiivse koostöövõrgustiku üheks oluliseks osaks on Euroopa tarbijakeskuste võrgustik. Selle kõigis Ühenduse liikmesriikides loodud võrgustiku põhiülesandeks on tarbijate abistamine piiriülese kaubanduse ja teeninduse valdkonnas, luues tarbijale võimaluse teisest liikmesriigist ostetud probleemsete kaupade ja teenustega seotud kaebuste lahendamiseks ja hüvituse saamiseks asukohariigist lahkumata. EL viimaste aastate tarbijaõiguslikud initsiatiivid Euroopa lepinguõiguse ühtlustamine Euroopa Komisjon avaldas 2003. Aastal tegevuskava, mille kohaselt tuleks parandada Euroopa lepinguõiguse kvaliteeti ja ühtsust. See tegevusplaan nägi ette ühtse tugiraamistiku loomise Euroopa lepinguõiguse ühtlustamiseks. Tegevuskava kohaselt hõlmavad ühtse tugiraamistiku põhimõtted ka erinevaid tarbijalepinguid. Selline horisontaalne lähenemine võimaldaks kõigis liikmesriikides tarbijaõiguse kohaldamist samadel alustel ning siduda
rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud Viini lepinguõiguse ja teistesse Viini konventsioonidesse. Eesti õiguskorras reguleerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist eelkõige põhiseadus ning välissuhtlemisseadus. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised lepingud.
Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele...
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1.Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? ...
Lepinguõiguse allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.
sidevahendi abil. Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. 14.Lepinguliste kohustuste allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised
midagi öelda, ainult kohus võib lepingu rikkumise korral nõuda selle täitmist. Selline lepinguvabaduse põhimõte tuleneb otseselt inimese vabadusest. Kui inimene on vaba, siis võib ta ise otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta mingeid kokkuleppeid sõlmib või sõlmimata jätab. Nii on Kevinil täielik vabadus valida, millisesse kohvikusse ta sööma läheb, mida ostab ja kui palju ta on nõus selle eest maksma. Mingi väline sund siin võimalik ei ole. Teine oluline lepinguõiguse põhimõte on juba mainitud pacta sunt servanda - printsiip, mille kohaselt õiguspäraselt sõlmitud lepingud on täitmiseks kohustuslikud. Neid tagab riigi sunnijõud. Käesoleval sajandil on aga lepinguvabaduse põhimõtet hakatud piirama. Põhjuseks on see, et tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus. Õiglane on riiklikult kaitsta nõrgemat lepingu poolt, kelleks on nn lihtne inimene, mees tänavalt. Näiteks panga
vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus. 3) Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse puhul on ka nõude ulatus erinev. Lepingulise vastutuse puhul ei teki probleeme saamata jäänud tulu hüvitamisel, lepinguvälise vastutuse puhul võib saamata jäänud tulu hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on õigus valida, missugusel alusel ta nõude esitab, siis lepinguõiguse poolt on ta paremini kaitstud kui deliktiõiguse poolt. 3-2-1-123-05 4. Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Kuigi ka lepingu rikkumist tuleb iseenesest pidada õigusvastaseks käitumiseks, ei kujuta lepingu rikkumine endast siiski õigusvastast tegu deliktiõiguse tähenduses. Kuid samas võib see tegu, millega lepingut rikuti vastata delikti tunnustele. Sellisel
.............................................................9 4KOKKUVÕTE........................................................................................................................10 5KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11 Antud referaadi eesmärgiks on võrrelda kolme Rooma eraõiguse mõistet tänapäeva seadustega ning teada saada, kas need normid ühilduvad või ei. Võrdlemise teemadeks valisin lepinguõiguse, pärimisõiguse ning isavõimu perekonnaõigusest. 1 CONTRACTUS – LEPING 1.1 Contractus Rooma eraõiguses Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib obligatsioon ehk võlaõigussuhe. Lepingu all mõistetakse kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatu obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutumisele või lõppemisele. Kuid Rooma õiguse järgi ei ole mitte iga selline kokkulepe tehnilises mõttes contractus. Vastupidi,
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
alanevad sugulased. Võlaõigus ehk obligatsiooniõigus on äärmiselt laia õigussuhete valdkonda hõlmav õigusvaldkond, mis reguleerib nii lepingulisi võlasuhteid kui ka lepingu väliseid võlasuhteid näiteks õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevaid nõudeid. Roomlaste poolt välja töötatud obligatsiooniõigus on aluseks nüüdisaja obligatsiooniõigusele. Võrdluseks võib esile tuua lepinguõiguse, mis paljuski põhineb Rooma õigusest tuntud printsiipidel. Näiteks pärineb just Rooma õigusest printsiip, mille järgi on heade kommetega vastuolus (contra bonos mores) olev tehing mittesiduv ja tühine7. Gaius on öelnud: ,,Ühtegi kohustust ei ole tekkinud, kui on antud moraalseid vastuväiteid esilekutsuv käsund"8 - Neljas raamat on pühendatud tänapäevasele protsessiõigusele, mis Vana-Roomas ei olnud materiaalõigusest eraldatud
enda majandus- või kutsetegevusega, võib asjaolude kohaselt olla tegemist tavalise käendusega, mitte tarbijakäendusega. *Tarbimishüve kasutamine väljaspool majandus- või kutsetegevust Isiklik kasutuseesmärk: Üldistatult võib väita, et tarbija staatus esineb isikul siis, kui ta on sõlminud lepingu isiklike, perekonna või oma kodumajapidamise vajaduseks. Analoogsel käsitlusel põhineb ka tarbijalepingu määratlus olemasoleva EL lepinguõiguse printsiipides. Tarbijad tegutsevad kui kodumajapidamised. Kodumajapidamise moodustavad grupp sugulasi (võib hõlmata ka isikuid väljaspool oma perekonda), kes on ühinenud tarbimise ja sissetulekute ühise kasutamise eesmärgil. Tavaliselt kasutavad sellised isikud ühiseid ruume ja majapidamisvahendeid (mitme isiku majapidamine). Kodumajapidamine võib koosneda ka ainult ühest isikust, kes elab üksi ning kannab enda eest ise hoolt (ühe isiku majapidamine).
3) majandusvaldkondade vahelised seosed 4) finantssüsteemi põhialused 5) majandusmatemaatika kasutusvõimalused 6) ettevõtluse põhialused 7) turunduse, maksunduse ja tollinduse põhialused 8) intellektuaalse- ja tööstusomandi kaitse, patendindus 9) tootearendus ja innovatsioon 10) tasuvusarvutuste põhimeetodid. Kutsealaga seonduv seadusandlus 1) kutsealaga seonduvad õigusaktid 2) lepinguõiguse põhiseisukohad 3) tööõiguse põhiseisukohad. Töökeskkond, -ohutus ja tervisekaitse 1) töötervishoid ja hügieen 2) elektriohutus ja tuleohutus 3) jäätmekäitlus 4) esmaabi. Juhtimine ja töökorraldus 1) üldorganiseerimine ja töö korraldamine 2) töötajate tegevuse ja ressursside planeerimine ja organiseerimine 3) töötulemuste ja töötajate hindamine, stimuleerimine ja motiveerimine
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus ...
- 1865-1940 Balti Eraseadus (BES) - 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu - 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks - ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus Võrdlev meetod RKTKo 3-2-1-145-04; 3-2-1-103-08; Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel võib võrdlusmaterjalina arvestada teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat ning see puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja
1 Siinjuures on väga oluline kokkulepe. Lepingu sõlmimine on alati tahteline tegevus. Kokkuleppe saavutamiseks peavad pooled oma tahet väljendama tahteavaldusega. Tahteavalduseks nimetatakse avaldusi, mida üks pool teeb teisele poolele nende vahel õigusliku suhte tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Lepinguvabadus on lepinguõiguse printsiip, mis tugineb individuaalse autonoomia ja vabatahtliku kokkuleppe ideele. Selle printsiibi kohaselt võivad pooled sõlmida igasuguseid lepinguid, sõltumata sellest, et vastavat liiki lepinguid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Selleks, et sõlmida vabatahtlik kokkulepe, peab olema: 1. võimalik väljendada oma vaba tahet; 2. poolte võrdne positsioon kauplemisel. Lepinguvabaduse elementideks on: 1. vabadus otsustada kas üldse lepingut sõlmida; 2
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
- rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud rahv õ spetsid nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust. Nt Viini rhv-õ lepinguõiguste konventsioonis ius cogens'i kohta lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu. (vt allpool) 6 Tavaõigus
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist lepinguga reguleerida. Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral ja ainult summani 10 000 EURi. 2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud üldist liiki
• Inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse • Muud alused, nagu näiteks keskkonnakaitse • Harmoneerimine võib muuta ELTL artikkel 36 kasutamise lubamatuks. Miks? Kohustuslike nõuete lubatavus • Tarbijaõigused • Ausa äritegevuse reeglid • Rahvatervise kaitse • Muud sätted – nt keskkonnakaitse. Vabatahtlikult kohaldatav ühine Euroopa müügiõigus 1. Ettevõtjate eelised: • luuakse üks ühine (kuid vabatahtlik) lepinguõiguse režiim, mis on kõigis 28 liikmesriigis identne, et kauplejad ei peaks enam tegelema mitme siseriikliku lepinguõiguse kohaldamisega seotud probleemiga ja ületama neist tulenevaid takistusi: • vähendaks tehingukulusid ettevõtjate jaoks, kes soovivad kaubelda piiriüleselt: praegu peab ettevõtja, kes soovib teha piiriüleseid tehinguid, järgima kuni 27 erineva liikmesriigi lepinguõigust,
Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist kohustust ja paneb ühtlasi toime ka delikti). Sama kehtib ka kutsehaiguste ja tööõnnetuste korral. 4. Kuidas on kehtivas õiguses eristatud lepinguväliste võlasuhete õigust ja avalikku õigust? Avaliku võimu kandja vastutus on reguleeritud riigivastutuse seaduses, mitte võlaõigusseaduses
§ 150 lg 1 järgi aegub kahju hüvit nõue 3 aa jooksul al ajast, mil kannatanu sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustunud isikust (kahju tekitajast). Lg 3 järgi aegub 10 aa jooksul pärast teo toimepanemist või riski realiseerumist. Erisätted § 153, mis näeb teat deliktide puhul max piirina ette 30 aa (surm, kehavigastus, tervisekahjustus, vabaduse võtmine). § 152 lg 1 kui kahju hüvit nõue on võimalik nii delikti- kui lepinguõiguse alusel, tuleb kohald lepinguõiguse aegumise sätteid. 19
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah. lepingud:
Subjektiivsete õiguste lõppemine. Tehingu koosseisu moodustab tahteavaldus (tahteavaldused). Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid). 1) eseme üleandmine teisele isikule (nt omandi või kasutusõiguse üleandmine); Lepingu mõiste (vt VÕS § 8 lg 1) Leping on tehingu tähtsaim alaliik. Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus.Lepingu 2) tähtaja saabumine (nt kujundusõigused) sõlmimiseks üldjuhul vajalik kaks vastastikust ja sisult kattuvat tahteavaldust: pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). 3) asja hävimine (nt käsipant AÕS § 285 lg 1); Ofert (vt VÕS § 16-19)
-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, 10 ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. § 3. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah. kokkulepe, mida reguleerib rahv.-vah. õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Välisleping on rahvusvaheline leping, mida vaadeldakse mingi riigi seisukohast (nt Eestit siduv leping). Osapoolte arvu järgi liigitatakse rahv.-vah. lepingud:
pundudes välja ja tekitades "läbipuhkekohad" voodri taga. 91 SOOJUSTUSMATERJALIDE KVALITEEDI TÕENDAMISEST Soojustusmaterjali kvaliteeti tõendatakse Kvaliteedi tõendamisjuhistes ettenähtud korras Materjali tootja poolsete lisagaranteeringutena Lepinguõiguse, Hea Tava ning mõistlikkuse põhimõtetest tulenevas korras (näiteks tellija nõue tõendada vajadusel antud materjalipartii kvaliteeti sõltumatu atesteeritud labori katsearuandega) Soojustusmaterjalide / süsteemi kvaliteedi alusdokumendid on Vastavusdeklaratsioon Materjalide sertifikaat koos garanteeritud omaduste loendiga CE-märgis Kasutus-paigaldusjuhend Süsteemi sertifikaat*
Üldine kaitsepõhiõigus sisaldub § 13 lg-s 1 (vt lähemalt § 13 komm-d 2, 3.1). Põhiõigused korraldusele ja menetlusele nõuavad põhiõiguste teostamiseks vajaliku korralduse ja menetluse loomist. Menetlused laias tähenduses on reeglite ja/või printsiipide süsteemid tulemuse saavutamiseks. Säärane lai menetluse mõiste hõlmab nii põhiõigusi korraldusele kui ka põhiõigusi menetlusele kitsamas tähenduses. Selles tähenduses on nii lepinguõiguse normid kui ka protsessinormid ühtviisi menetlused: esimesed määravad kindlaks, kuidas luua lepinguline kohustus; teised, kuidas luua kohtuotsus. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on piisava tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustega kooskõlas. PS-s sisaldub üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele §-s 14, mis sätestab, et põhiõiguste tagamine on kogu riigivõimu kohustus (vt lähemalt § 14 komm 3).
õigussüst esindatuse. Asub Haagis. Lahendab õiguslikke vaidlusi Rv Kohtu statuut art 36 lg 2 (4): Puudutavad lepingute tõlgendamist. Ükskõik missuguse rv-se õ-se küs-st. Fakti olemasolu, mis, kujutab endast rv-se kohustuse rikkumist. Rv-se kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvitise iseloom ja suurus. Osapoolteks saavad olla vaid riigid art 34 järgi. Pädevus tekib (3): Vastavalt rv-sele lepingule, nt Viini lepinguõiguse konvents. Riikidevaheliste erikokkulepete alusel. Vastavalt deklarats-le kohtu pädevuse tunnustamise kohta ilma lisakokkuleppeta ipso facto. Kohtuasi algatatakse kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele (vaidluse objekt ja pooled). Menetlus on suuline ja kirjalik; avalik. Ei kaevata edasi. Alaline Vahekohus I Haagi lepinguga 1907 tülide rahumeelseks lahendamiseks. Riigid määr kuni 4 vahekohtunikku. Kohtunik nim 6 aa-ks
Hüvitis on kuni lubatud tasu suurus. Tasu lubajal ei ole hüvitamise kohustust, kui suudab ära tõendada, et seda tegu ei oleks kulutuste tegijal võimalik teha. Eristatakse obj (A lubab raha sellele, kes kasvab 3 m pikaks) ja subj (konkr kulutuse tegija jaoks ei oleks olnud selle teo tegemine võimalik, nt A lubab 10000 eurot sellele, kes jookseb 100 m alla 10 sek, kus vana tervisesportlane B ostab uued tossud trenni jaoks) võimatust. 12. Missugused on seosed lepinguõiguse ja TAL instituudi vahel? A lubab TA kassi leidmise eest ja sõlmib teise isikuga B lepingu selle sama teo tegemiseks. Leping A ja B vahel ei lõpeta üldsusele kehtivat TAL tehingut. Kas B-l nõue lepingu järgi või ka TAL õiguse järgi? Tuleb tõlgendada lepingut. Eelduslikult võetakse TAL-ne tagasi. 13. Missugused on erisused ja seosed TAL instituudi ning leiutasu instituudi vahel? Avalik tasu vallasasja leidmise eest. B leiab A vallasasja. B peab tegema valiku: kas TAL (nt 50 eur)
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidad...
Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Pikemalt PS sissejuhatus (kommentaarid). 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust: 4 1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid, ning 2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid, milles väljenduvad
Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Pikemalt PS sissejuhatus (kommentaarid). 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust: 4 1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid, ning 2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid, milles väljenduvad
ajavahemiku viimasel päeval. Kui tähtapäev satub riigipühale vôi muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval tööpäeval. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemiku keskööst keskööni. Kirjalik dokument loetakse tähtpäevaks esitatuks, kui see on sideasutusele ärasaatmiseks üle antud tähtpäeval enne kella 24.00. Sideastusele esitamisega vôrdsustatatkse dokumendi teksti edastamine telefaxi, teletaibi e-maili vôi muu sidevahendiga. 35. Lepinguõiguse üldpõhimõtted Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik (ld. k. pacta sunt servanda). Lepingupooled võivad lepinguga võetud kohustustest vabaneda üksnes kas lepingus kokkulepitud või seadusest tulenevatel alustel. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
59.Milles seisneb põhiseadusliku lepingu käsitluses õigusriigi ja teenindusriigi olemus? Põhiseadusliku lepingu käsitluses seisneb õigusriigi (Rechtstaat) olemus selles, et üksikute indiviidide vabaduste piirid on täpselt kindlaks määratud. Igale indiviidile kinnistatakse nappide ressursside välistavad kasutamisõigused, samas võib nendest ressurssidest ka loobuda. See tähendab sisuliselt lepinguõiguse olemasolu. Küll aga on piiritletud see, et indiviid ei saa loobuda vabadusõigustest ehk ei saa end orjaks müüa. Samuti ei kehti lepinguõigus enda suhtes ehk ei saa sõlmida kartellilepinguid lepinguväliste indiviidide suhtes. Teenindusriigi (Leistungsstaat) elementideks on ühise otsustamise reeglid ehk reeglid, mis määravad, millistel tingimustel peaksid indiviidid aktsepteerima ühiseid otsuseid.
Lepinguõigus on rahvusvaheliselt enim reguleeritud ja kõige kiiremini arenev REÕ valdkond, mis nii materiaalõiguse kui ka kollisiooninormide tasemel teiste REÕ valdkondadega võrreldes on ka enim ühtlustatud, nii ülemaailmselt kui regionaalselt. Nn siseriiklikel ja rahvusvahelistel (eraõiguslikud mina eelistaks terminit kontraht -HL) on mitmeid erisusi, üheks põhiliseks on lepingu sisule ja vormile erineva õiguse kohaldamine. REÕS-s on võetud arvesse 19.06.1980 sõlmitud Rooma lepinguõiguse konventsioon. REÕS-se mõned üldsätted: ,,§ 30. Kohaldamisala Käesoleva jao sätteid ei kohaldata juriidiliste isikute asutamislepingutele, samuti juriidilise isiku organite ja osanike või liikmete isiklikule seadusest tulenevale vastutusele juriidilise isiku kohustuste eest. § 31. Eesti õiguse üldist kehtivust omavad sätted Käesolevas peatükis sätestatu ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist, mida tuleb kohaldada, sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest. § 32
59. Milles seisneb põhiseadusliku lepingu käsitluses õigusriigi ja teenindusriigi olemus? Õigusriik määrab täpselt kindlaks üksikute indiviidide vabaduste piirid. Indiviididel on vabadus vaid enda käsutuses olevaid ressursse käsutada. Õigusriigis tekib turumajandusliku vahetussuhte alus, kuna see ühendab lepinguvabaduse inimeste omakasu maksimeerimisega. Piiranguna ei saa indiviid loobuda vabadusõigusest ja rakendada lepinguõigust lepinguõiguse enda suhtes. Põhiõiguste puhul on kehtestatud normid, mille puhul on probleemiks optimaalse tasakaalu leidmine olukordades, kus ühte normi leevendades (kui kaua kedagi kinni hoida) võib suurendada mingit teist hirmu (terrorioht). Teenindusriik käsitleb ühise otsustamise reegleid. Ühiseid otsuseid on tarvis siis kui ilmnevad ühised vajadused, ehk vajadused, mida indviid üksinda rahuldada ei suuda (nt riigikaitse, tervishoid, teedeehitus jne). Neid otsuseid ei saa teha konsensusnõuet
toimingute kogumeid (TsÜS § 67 lg 1). · Tehingute liigid I Ühepoolsed ja mitmepoolsed. II Kohustustehingud ja käsutustehingud (abstraktsiooniprintsiip). III Varalised ja isiklikud tehingud. Tehingu koosseisu moodustab tahteavaldus (tahteavaldused). Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid (subjektid, vorm, sisu). · Lepingu mõiste (vt VÕS § 8 lg 1) Leping on tehingu tähtsaim alaliik. Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus (sõlmimis- ja kujundusvabadus). Lepingud võib liigitada tsiviilõiguse õigusharude kaupa. Lepingu sõlmimiseks üldjuhul vajalik kaks vastastikust ja sisult kattuvat tahteavaldust: pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Lepingu sõlmimine võimalik ka muul viisil vastastikuste sisult kattuvate tahteavalduste vahetamise teel. · Ofert (vt VÕS § 16-19). Ofert- lepingu sõlmimise ettepanek
konv 1992 biol mitmekesisus, Helsingi 1992 LM kaitse, Viini konv 1985 osoonikihi kaitse, Berni konv 1979 Euroopa eluslooduse ja lood elupaikade kaitse, MARPOL e Londoni konv 1973 laevasaastus, Brüssel 1969 ja 1971 õlireostus, Espoo konv 1991 KMH piiriüleses kontekstis. Kkalane tavaõigus: Tavad seovad riike ja on paindlikud, kuid tavaõigus kujuneb mitteformaalse normiloome tulemusena ja nii ei ole sel protsessil rahvah lepinguõiguse raames toimuvale normiloomele omast määratletust. Tavaõigusliku iseloomu on omandanud vähemalt saastaja maksab printsiip, heanaaberlikkus ja evp. Rahvah orgd rahvah kkõiguse elluviimisel: 1) ÜRO (palju olulisi konv allkirjastatud; vastav kkprogramm UNEP, mis tegeleb kkprobleemide kohta infi kogumisega, prioriteetsete kk valdkondade selgitamisega ja nende rahalise toetamisega kkfondist. Aga on teisigi instituts nagu
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...
3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.
3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
