Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. 2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). Lepingu mõiste on seotud ka lepinguvabaduse ideega, mis seisneb eelkõige vabaduses valida, milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmida. Lepinguvabadus on siiski oluliselt piiratud - sundkindlustusleping on kohustuslik, seadus võib ette näha tehingu kohustusliku vormi või keelata teistsuguste kokkulepete sõlmimise (näiteks tarbija kui...
miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8. taganemise ja ülesütlemise õigust täidetud või tulevikus täitmisele kuuluva osa suhtes 9...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine...
Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...
perekonnaõiguslikud nõuded (elatis, ülalpidamine) 4. pärimisõiguslikud nõuded Vastutus minu negatiivse käitumise korral pean kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja võlgniku suhtes sunniviisiliselt kohaldab (§ 103 lg 1) Viisakussuhete alusel ei teki õiguslikult siduvaid kohustusi. Võlasuhte tekkimine - võlasuhte tekkimise peamine alus on võlaõiguslik leping. Lepingu sõlmimiseni jõutakse kui lepingu pooled on saavutanud konsensuse. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). LEPINGUD. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus....
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid). 1) eseme üleandmine teisele isikule (nt omandi või kasutusõiguse üleandmine); Lepingu mõiste (vt VÕS § 8 lg 1) Leping on tehingu tähtsaim alaliik. Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus .Lepingu 2) tähtaja saabumine (nt kujundusõigused) sõlmimiseks üldjuhul vajalik kaks vastastikust ja sisult kattuvat tahteavaldust: pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). 3) asja hävimine (nt käsipant AÕS § 285 lg 1); Ofert (vt VÕS § 16-19). Ofert- lepingu sõlmimise ettepanek...
Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine:...
Eraõiguse reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus...
c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Eraõigus tugineb privaatautonoomia ideele: iga isik peab saama kujundada oma õigussuhteid enesemääramise teel. Eesmärk - isiku vaba eneseteostus. Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks on leping: privaatauonoomia kui eelkõige lepinguvabadus . Käsutustehing, kohustustehing? Eraldamisprintsiip - eristatakse võlaõigusliku tehingut ja käsutustehingut. Võlaõigusliku tehinguga luuakse kohustus käsutuse tegemiseks, näiteks luuakse müügilepinguga kohustus asja omandi ülekandmiseks. Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult...
). 2) Subjektiteooria Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle üks väljund on lepinguvabadus tahan sõlmin, tahan ei sõlmi. 3) Meetodist lähtudes - Eraõiguses kehtib põhimõte - lubatud on see, mis ei ole keelatud! NB! Millegipärast on üldlevinud eksiarvamus, et see on õiguse üldpõhimõte, kuid see on omane vaid eraõigusele! Eelkõige väljendub see lepinguõiguses, pooled võivad leppida kokku selles, milles nad soovivad. Kui seaduses on sätestatud mingid reeglid, võivad pooled teistmoodi kokku leppida, va. siis kui see on keelatud...
Selliseid tüüplepinguid ehk tarbijalepinguid käsitletakse käesoleva raamatu tarbijakaitse osas. Lisaks tarbijalepingutele on enamikus arenenud riikides inimeste põhivajaduste kaitseks üsna täpselt ja rangelt reguleeritud näiteks töö- ja üürilepingute tingimusi. Nii on seadusega määratud maksimaalne tööaeg, miinimumpalk, töölepingu lõpetamisest etteteatamine jne. Nende tingimuste osas kehtib poolte lepinguvabadus ainult seadusega ettenähtud piirides. Samal ajal valitseb äriõiguses suures osas endiselt lepinguvabaduse põhimõte. Firmad võivad omavahel lepinguid sõlmida, nii nagu nad paremaks peavad. Lepingu sõlmimine Nagu öeldud, on leping kokkulepe mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi. Selliseid tagajärgi toob aga kaasa ainult sõlmitud ja kehtiv leping. Kavatsusest leping sõlmida veel kohustusi ei teki. Kui aga leping on sõlmitud, tekivad mõlemal poolel teatavad...
kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. 3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? Lepinguvabadus privaatautonoomia See on kirjas põhiseaduses(prg. 19) eneseteostamise vabadus (ma võin lepingu sõlmida, kellega tahan ja sellise lepinguvormi järgi nagu tahan suuline leping, notariaalne leping jne), aga tuleb arvestada kolmandate isikutega ja ühiskonnas välja kujunenud väärtustega.Jah, Eestis kehtib lepinguvabadus, sest tuleneb põhiseadusest. 4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse...
Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine). Subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju omada ja korraldata, mille üheks väljenduseks on lepinguvabadus . Meetod selle puhul eraõiguses kehtib see põhimõte, et lubatud on see, mis ei ole keelatud. (NB! Millegipärast on levinud eksiarvamus, et seda peetakse õiguse üldpõhimõtteks, kuid tegelikult on see omane vaid eraõigusele! Eriti väljendub see lepinguõiguses). Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud. (karistusõiguses on keelatud see, mis on keelatud :P). (samuti on levunud eksiarvamus, et lubatud on see, mis pole keelatud...
2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine....................................................4 Riigipoolsete maksete peatamine ...............................................................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud materjalide loetelu...
Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. 3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? Lepinguvabaduse põhimõte: lepinguosalised võivad sõlmida mitte ainult seadused reguuleeritud lepinguid vaid ka neid, mis seaduses reguleeritud ei ole. Lepinguvabaduse printsiip tuleneb põhiseadusest, mille kohaselt on igal inimesel õigus vabale eneseteostusele, samuti ettevõtlusvabadus ning õigus omandile ja loomingule. Lähtuvalt sellest on võlaõigusseaduses (VÕS) jäetud lepingupooltele õigus seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui see...
Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud...
Energia, Riigi Kinnisvara AS) · Täidab av-õig ülesandeid, puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus haldusõigus Joonis Haldus võib av ülesannete täitmiseks kasutada eraõiguse norme eraõ n subsidiaarne rakendamine. Kasutatakse olemasolevate lünkade täitmiseks, kui haldusõigus on ebapiisavalt reguleeritud (regulatsiooni täiendamiseks). Eraõ n tõlgendatakse av õ reeglite kohaselt ja lähtudes konkreetsest õ aktist, kus lünk on. Eraõ kehtib lepinguvabadus . Seaduslikkus tähendab, et keelatud tehinguid ei tohi sooritada. Av õiguses lubatud on see, mis on normiga lubatud (sõlmida võib vaid neid halduslepinguid, mis on lubatud). Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid ja põhimõisted Printsiibid väärtusmastaabid, mis selgitavad nende juurde kuuluvate normide mõtet ja sisu. Printsiipidel on kas selge ja 1mõtteline või tõlgendamise teel 1mõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom...