Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus: 1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise
alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus. 1) Rahvusvahelise eraõiguse ulatus REÕ ulatust tuleb eristada REÕ normide ulatusest ja kollisiooninormi ulatusest. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme, tsiviilmenettluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni), kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme. (Kollisiooninormid määratlevad, missugust õiguskorda rakendatakse õigussuhtele, kus esineb välismaine element). *REÕ ulatuse käsitlused saab jagada kolmeks: 1)REÕ kui ainult kollisiooninormid (Saksamaa); 2)REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid (angloameerika õiguskorrad, šveits, ja ka eesti); 3)REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid + lõplikult kohaldatava materiaalõiguse(tsiviilõiguse) normid.(see on kõige laiem ulatus).
tsiviilõiguslike suhete jaoks rahvusvaheliste lepingute abil. 2. Teatud suhteid reguleeriva materiaalse õiguse unifitseerimine (UNCITRAL.org) Tsiviilõiguslikes suhetes väliselemendiga tulenevate õiguste kaitset teostavad kohtu ja vahekohtud e arbitraaz. REÕ määratlused: REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninormid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕSeadus § 1
Arvestades lahutusasjades kohaldatavate siseriiklike kollisiooninormide erinevusi ja keerukust, on tihti raske ette aimata, millist siseriiklikku seadust tuleb teatava lahutusasja suhtes kohaldada. Eelkõige kerkib see küsimus esile peresituatsioonides, kus abikaasadel puudub ühine alaline elukoht või sama kodakondsus, kuid probleem võib esile kerkida ka siis, kui sama kodakondsust omav abielupaar läheb lahku ja kolib erinevatesse liikmesriikidesse. Siseriiklikud kollisiooninormid näevad kõnealuses olukorras ette põhimõtteliselt ainult ühe lahenduse, s.t nende riikide seaduste kohaldamise, mille kodakondsed abikaasad on, või kohtu asukohamaa õiguse ( lex fori ) kohaldamise. Teatavates olukordades ei pruugi see olla piisavalt paindlik. Näiteks ei arvestata siin asjaoluga, et isikud võivad tunda end kõige lähemalt seotud olevat liikmesriigiga, mille kodanikud nad ei ole. Teatava autonoomia
Vereseadus sisaldab palju mittetäielike õigusnorme. Kõige rohkem esineb definitiivseid norme, sest seadus reguleerib väga spetsiifilist valdkonda ning selleks, et ka valdkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuv inimene seadust õigesti mõistaks on vaja terminid defineerida. Vereseaduses sisalduvad mittetäielikud õigusnormid on deklaratiivsed normid, definitiivsed normid, kollisiooninormid, blanketsed normid ning viitelised õigusnormid. Deklaratiivne norm on näiteks VereS § 1 lg 1: Käesolev seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse. Definitiivne norm on näiteks VereS § 3: Vere käitlemine on vere kogumine ning verekomponentide valmistamine, uurimine, säilitamine, väljastamine, kasutamine ja müük.
Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada. Nt võlgnikult 4. Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse valdkondadega - tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada - tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635)
- siseriiklikud REÕ regulatsioonid • Alternatiiviks on materiaalõiguse ühtlustamine REÕ ALLIKATE KOHALDAMINE • Hierarhia - EL määrused - Konventsioonid ja õigusabilepingud - REÕS / TsÜS • Ajaline dimensioon (akti jõustumise aeg) • Aktide omavahelised äranimetatud seosed • Kes on õigusliku vaidluse osapooled (õigusabilepingute kohaldamise eeldus) REÕ ARENG KAASAEGSES EESTIS • Kollisiooninormid tsiviilseadustiku üldosa seaduse osana 1994. aastast (kohaldub õigussuhetele, mis tekkinud enne 1. juulit 2002) • Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) 1. juulist 2002 • Tsiviilkohtumenetluse seadustik 1. jaanuarist 2006 (kohtualluvus) • Kohtupraktika ... VÄLISRIIGI ÕIGUSE KOHALDAMINE • Kohus (ja ametiasutus) on seotud välisriigi õigust kohaldama, kui see tuleneb seadusest, välislepingust või tehingust
Seadustes asuvad need normid tavaliselt esinemistes paragrahvides. Deklaratiivsed normid räägivad õiguskorra eesmärgist õigustloovate aktide kontekstis. Väga paljudel juhtudel sisaldavad õigustloovad aktid paragrahvide alguses seaduse eesmärgid. Seadus peab olema loodud eesmägi püstitamisega. Enne kui seadusandja hakkab tegelikkuse olukorda korrastama, peab ta esitama eesmägi ja selle fikseerima. Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses. Kollisiooninormid - räägib ühe või teise olukorra lahendamisest, kui kõne alla tulevad mitmes õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks, kui ei teata, millist normi aluseks võtta. NÄITED MITTETÄIELIKEST ÕIGUSNORMIDEST 1. Konstitutsiooniline: PS §21. I Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. 2. Definitiivne: KarS§3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 3
MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID: 1. Konstitutsioonilised normid, mis sisalduvad konstitutsioonides. 2. Definitiivsed normid õiguskeele määratlused; seletavad normid. Saame teada õigusmõistete tähenduse. 3. Deklaratiivsed normid seadusandja eesmärki kirjeldavad normid. Sätestavad ka seaduse eesmärgid ehk õiguse ideoloogia. Esineb kas seaduses endas või seaduse juures olevas seletuskirjas. 4. Kollisiooninormid normid, mis räägivad olukordade lahendamisest siis, kui on mitu normi selleks. Räägivad õige normi valimisest. Seaduste kohaldamine. 1. Mittetäielikud õigusnormid võivad olla ka: 1. seletavad seletab ja koosneb H, D, S. 2. viitavad viitavad mõnele muule normile, tema praktilisele koosseisule või õiguslikule tagajärjele. 3. kitsendavad normid, mis välistavad olukorra, kus normi abstraktset
Lisaks jääb tegutsema pankrotitoimkond. Kompromiss ei eelda ainult võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid samavõrd täitma majandustegevus plaaniga võetud kohustusi. Nt ettevõtte turu laiendamine. Kui kompromiss on kinnitatud, siis kehtib see kõigi võlausaldajate suhtes. Piiriülene pankr. Määrust 1346/2000 kohaldatakse piiriülestele maksejõuetusmenetlustele piiratult, seda täiendab liikmesriikide maksejõüuetusõigus.. Määruses on toodud kollisiooninormid, mis asendavad liikmesriikides kehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Tuleb kõnealla kui ettevõttel on vara mitmes EÜ liikmesriigis. Taani on teinud reservatsiooni määrusele 1346/2000, millega märgib et tema ei taha kuuluda antud reservatsiooni alla. Antud määrus on otsekohalduv kõigile liikmesriikidele. Määrus annab printsiibid ning need reeglid sõidavad siseriiklikust õigusest üle. Lisas A on kirjas
Eraõiguslikele suhetele ei ole reeglina iseloomulikud alluvussuhted. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus, eraõiguse eriosa moodustavad niisugused õigusvaldkonnad nagu kaubandus- ja äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalomandi õigus. Rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid) reguleerivad, millise riigi seadusi tuleb kohaldada, kui õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele st isikutele ning millega reguleeritakse
29 Eraõigus on õiguse osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Üldiselt ei ole eraõiguslikele suhetele iseloomulikud alluvussuhted, kuigi on ka erandeid (näiteks perekonnaõiguslikud suhted vanema ja lapse vahel). Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus. Eraõiguse eriosad: · kaubandusõigus, · intellektuaalse omandi õigus, · rahvusvahelise eraõiguse normid (kollisiooninormid). Tsiviilõigusest võib eristada: · tarbijaõigust, · tööõigust. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõigile õiguskäibes osalejatele, sellega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse valdkondadeks on: · üldosa, · võlaõigus, · asjaõigus, · perekonnaõigus, · pärimisõigus. Tsiviilõiguse allikaks on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused:
Eraõigus on õiguse osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Üldiselt ei ole eraõiguslikele suhetele iseloomulikud alluvussuhted, kuigi on ka erandeid (näiteks perekonnaõiguslikud suhted vanema ja lapse vahel). 41 Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus. Eraõiguse eriosad: · kaubandusõigus, · intellektuaalse omandi õigus, · rahvusvahelise eraõiguse normid (kollisiooninormid). Tsiviilõigusest võib eristada: · tarbijaõigust, · tööõigust. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõigile õiguskäibes osalejatele, sellega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse valdkondadeks on: · üldosa, · võlaõigus, · asjaõigus, · perekonnaõigus, · pärimisõigus. TSIVIILÕIGUS
Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust. Kohtupraktika õiguse allikana? Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid: rakendatavus ei ole seotud territooriumiga; ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest; kehtivus isikute suhtes- enamus norme on üldkehtivad kõikide isikute suhtes (füüsiliste ja juriidiliste); füüsiliste isikute suhtes tähtsust omavad normid (abielu, teovõime, pärimine jne); juriidiliste isikute suhtes kehtivad normid (juriidilise isiku asutamine, juhtimine, lõpetamine, esindamine); normid, mis kehtivad
Analoogsed lahendid ei ole kohustuslikud järgimiseks, kuid samasugused kohtulahendid on, kui need on tehtud Riigikohtu poolt. 1.6 Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.6.1 Tsiviilõiguse kehtivus Siin võib rääkida kolmest aspektist. 1) territoriaalne kehtivus enamus tsiviilõiguslikke norme kehtivad kogu Eestis. Erandina võib lugeda KOV-i määrusi, mis kehtivad nt eri linnades või valdades. Territoriaalse kehtivusega on seotud ka kollisiooninormid. Need on suunatud sellele, et öelda, millal Eestis kehtiv seadus on kohaldatav või mitte, need on seotud rahvusvahelise aspektiga. 2) Ajaline kehtivus seadus kehtib sellest ajast alates, millal ta on jõustunud ega oma tagasiulatuvat jõudu. Tsiviilõiguse normidel puudub tagasiulatuv jõud, kui vastupidist ei ole seaduses sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu
Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid) Võlaõigus Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb
annaabi.ee 
