OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka
Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi
vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele- aktseptandile-pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt Oferti adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut ofertiga, on aktsept. Vaikimine
Saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine 5. Esindatav võtab volituse tagasi 6. Esindaja loobub volitusest 7. See tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust 8. Volituse andmise aluseks olev leping lõpeb 9. Esindatav sureb 10.Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb 11.Kuulutatakse välja esindatava pankrot 12.Esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus Ofert Ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab ettepaneku tegija (oferendi) tahet olla ettepaneku aktseptimise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tähtaeg Kui oferdis on aktseptimistähtaeg määratud, kehtib ofert ja selle võib aktseptida selle tähtaja lõpuni. Ofert ei ole õigeaegselt aktseptitud, kui aktsept ei jõua oferendini aktseptimise tähtaja jooksul. Kirjaga edastatud
Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 1. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Tegemist on pakkumuse ettepanekuga. 2
konventsiooni 1. artikli 1. punkti sätetega (95. artikkel). Kokkuleppiv riik, kelle õigusaktid nõuavad, et ostu-müügilepingud sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult, võib igal ajal teha kooskõlas 12. artikliga avalduse, et ei või rakendada käesoleva konventsiooni 11. artikli, 29. artikli või II osa ühtki sätet, mis lubab, et ostu- müügileping, selle muutmine või lõpetamine poolte kokkuleppel või ofert või aktsept või mis tahes muu kavatsuse väljendus ei toimuks kirjalikus, vaid ükskõik mis vormis, kui kas või ühel poolel on kommertsettevõte selles riigis (96. artikkel) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=180022]. 5. Millist lepingut (vormist lähtudes) saavad sõlmida Eesti majandussubjektid, suheldes oma välispartneritega? Lepingu vorm (Võlaõigusseadus §11, lg 1-5): lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui
Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 100 EURI/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus (ofert) ? (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami,
Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu, samuti ei olnud sissekäigu juures nähtaval selget ja silmale eristatavat teavitust eramaa kohta. Kinnistu aiale kinnitatud väikesemõõtmelist valgel taustal teadet tekstiga: "Eramaa. Läbipääs AS Pujään lubadega. Parkimine 1000 EEK/kord" ei saa pidada oferdiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 tähenduses. Ofert peab olema piisavalt määratletud ning pakkumuse saajale äratuntav ja nähtav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Antud juhul on vaidlusaluse teade (aiale paigaldatud märk) pakkumuse esitamise ettepanek hageja
millegi tegemisest hoiduda Aktsept - tahteavaldus, milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga 3 d. ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostumüügi lepingute kohta: ostu- müügileping oferdi (pakkumuse) ja aktsepti (nõustumuse) vormis i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert • Ofert konkreetsele isikule – Ofert kohalviibijale – Ofert eemalviibijale • Ofert avalikkusele Vastu- ehk kontraofert • Definitsioon – ofertile (pakkumusele) antud nõusolek, mis sisaldab täiendusi, piiranguid või muid muudatusi. Esialgne aktseptant muutub ise oferendiks i. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus Unifitseerimine - Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna
Vormivabadus tähendab, et lepingupooled valivad ise, millises vormis nad lepingu teevad. Teatud juhtudele on siiski kehtestatud kindlad vormid (nt notariaalne tõestamine põhiliselt kinnisvara puhul). Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt sõlmimisettepaneku tegemisega (ofert) ja selle vastuvõmisega (aksept). Seda võib teha ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste teel. Tahteavalduse sisu peab olema piisavalt määratud. Peab olema piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Kui ofert on asjaolude tõttu mittesiduv, siis loetakse seda ettepanekuks sõlmida leping. Tüüptingimused. Lepingupool, kes tegutseb kutse- ja majandustegevusega, kasutab tüüptingimusi seetõttu, et ta sõlmib palju sarnase sisuga lepinguid. Osa lepinguid on väga mahukad, kus lepitakse kokku punktide kaupa. Kui on piisavalt selge, et pooled on kokkuleppe saavutanud, loetakse leping sõlmituks. See, millal on piisavalt selge, et leping on sõlmitud, tuleneb lepingu asjaoludest, olemusest, pooltest,
Märkus: Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Kõnekeelsed väljendid "pakkumine" ja "ofert" on oma sisult samad, kuid võlaõigusseadus (VÕS) nimetab lepingu sõlmimise ettepanekut pakkumuseks. Pakkumuse teinud isikut nimetatakse oferendiks. Pakkumus peab olema oma sisult piisavalt määratletud ning määratud peab olema ka isik, kellele ettepanek tehakse. See tingimus on omane eelkõige pakkumusele, mis tehakse kaubanduslepingu sõlmimiseks. Pakkumuses peab väljenduma ka esitaja tahe olla edaspidi pakkumuse põhjal sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Olenemata kas kasutatakse sõna pakkumine või müügipakkumine on sisuliselt tegemist VÕS-i § 16 lõike 1 järgse dokumendiga. Teoorias on määratletud, et pakkumuses sisalduvad tulevase lepingu tingimused ei pea olema väga täpselt kirjeldatud. Seadus sätestab hilisemaid võimalusi lepingutingimuste täpsustamiseks ja lünkade täitmiseks sõlmitavas lepingus. Reklaamide, hinnakirjade, näidis...
asjaolu tõttu. (3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati. Privaatautonooma ehk eraautonooma põhimõte (PS § 19) Tsiv.õiguses väljendub tehingute (tehinguvabaduse) kaudu. Tehingu tähtsaim liik on leping. Lepinguvabadus hõlmab sõlmimis-, sisu- ja vormivabadust. Lepinguvabadust võib piirata seaduse alusel. Toimingute kogum tehingus ofert ja aktsept koos Ofert ja aktsept üksi ei ole käsitletavad tehinguna. § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepinguvabadust piiravad tüüptingimused. Poe reklaam postkastis on üleskutse teha pakkumus Tahteavaldus* - õigusliku tagajärjele suunatud tahte väljendus
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus:
esitama lisas 17 ettenähtud avalduse koos saatekirjaga 3. eksemplaris. 45. Mis vahe on Haagi-Visby ja Hamburgi reeglitel? Hamburgi reegel rakendab karmima vedajavastutuse, kui Haagi-Visby. 46. Millal loetakse Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse järgi leping sõlmituks? Viini konventsiooni põhimõtete järgi tekib juriidiliselt siduv lepinguline suhe momendil, kui formaalset kirjalikku mõlema poole poolt signeeritud lepingut pole olemas. 47. Mis on pakkumus (ofert)? Pakkumus ehk ofert, mille ekspedeerija X teeb klient Y-le vastuseks viimase hinnapäringule. Ofert ehk pakkumus on ühele või mitmele isikule adresseeritud pakkumine, kui see on piisavalt selge ning väljendab pakkuja kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. 48. Mis on nõustumus (aktsept)? Aktsept on pakkumuse adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut pakkumusega. 49. Milleks on TIR konventsioon?
Oferent teeb pakkumuse (ofert) ja aktseptant võtab pakkumuse vastu (aktsept) Ofert piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud, st antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda Aktsept - tahteavaldus, milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert · Ofert konkreetsele isikule Ofert kohalviibijale Ofert eemalviibijale · Ofert avalikkusele ii. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus Unifitseerimine: Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne
saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. (2) Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Статья 16. Оферта (1) Оферта - это предложение о заключении договора, которое является достаточно определенным и выражает волю оферента быть юридически связанным с договором, заключаемым в случае акцепта предложения.
Vormi osas dispositiivsuse põhimõtet pole. Lepingu sõlmimine: esitatakse ettepanek lepingu sõlmimiseks, teiseltpoolt nõustumine. Oferdi ja aktsepti vahetamise protseduur. VÕS § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Oluline: et kokkulepe oleks saavutatud! 7.2. Ofert 7.2.1. Oferdi mõiste ja tegemine Ofert on ettepanek lepingu sõlmimiseks. Ofert on oferdi tegijale siduv tahteavaldus. Igasugune ettepanek lepingu sõlmimiseks pole ofert. Ofert on selline ettepanek lepingu sõlmimiseks, et kui sellele vastatakse "jah", siis on leping sõlmitud. Järelikult peab ofert vastama teatud tunnustele: 1) Ettepanek lepingut sõlmida peab olema piisavalt määratletud, seal peavad olema
Vormi osas dispositiivsuse põhimõtet pole. Lepingu sõlmimine: esitatakse ettepanek lepingu sõlmimiseks, teiseltpoolt nõustumine. Oferdi ja aktsepti vahetamise protseduur. VÕS § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Oluline: et kokkulepe oleks saavutatud! 7.2. Ofert 7.2.1. Oferdi mõiste ja tegemine Ofert on ettepanek lepingu sõlmimiseks. Ofert on oferdi tegijale siduv tahteavaldus. Igasugune ettepanek lepingu sõlmimiseks pole ofert. Ofert on selline ettepanek lepingu sõlmimiseks, et kui sellele vastatakse “jah”, siis on leping sõlmitud. Järelikult peab ofert vastama teatud tunnustele: 1) Ettepanek lepingut sõlmida peab olema piisavalt määratletud, seal peavad olema kõik
Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Tahteavalduste tegemine: 1. otsene 2. kaudne 3. enampakkumine Lepingueelsed läbirääkimised: Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi. Lepingueelsest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Ofert ( pakkumus), on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab ettepaneku tegija tahet olla ettepaneku aktseptimise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Aktsept ( nõudlus), on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Muudatustega nõustumine; Hilinenud nõustumine Kokkulepe ja lahtised tingimused lepingus- lepingulise võlasuhte tekkimiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes
konkreetset õiguslikku tagajärge. Väljendatud tahteavaldus muutub kehtivaks kui teine pool saab selle kätte. Tahteavaldus loetakse kättesaaduks kui see on isiklikult saajale teatavaks tehtud, jõudnud saaja elu- või asukohta ja saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastuvõtmist mittevajavad avaldused saab tagasi võtta enne tahteavalduse jõudmist saajani. Tahteavaldus tuleb esitada arusaadavalt. Esimene toiming, et jõuda kokkuleppeni on suunatud pakkumine(pakkumus) ehk ofert. Pakkumus tehakse alati konkreetsele isikule ja kõik olulised tingimused peavad olema pakkumuses ära toodud. Need on sellised tingimused mida pakkuja enam tagasi võtta ei saa. Oferent on ostja. Akseptant on vastuvõtja. Tehing võid olla sõlmitud mis tahes vormis. Erandid on kehtestatud seadusega. Seaduses ettenähtud vorminõuete eiramise tagajärjeks on reeglina tehingu tühisus. Tehingu vormi nõuded võivad pooled ka ise kokkuleppes määratleda
Nt kui on seadusest tulenev kohustus sõlmida leping nt transpordi puhul. 2) sisu vabadus enamikel juhtudel võivad pooled ise kokku leppida lepingu sisus olenemata sellets ,mis seaduses kirjas on. Eriti võlaõiguslikelepingute puhul. Dispositiivsuse põhimõte. See on siis üldine pm, milles on erandid, et kui seaduses on eraldi välja toodud, et tohi. 3) vormi vabadus. Vormi osas ei kehti dispositiivsuse põhimõte! Lepingu sõlmimine OFERT ettepanek lepingu sõlmimiseks ja sii steiselt poole nõusoleks tesiselt poolt. Accept. Leping peetakse siis tehtuks??? Siis, kui on oferdi ja accepti vahel asi tehtud vmt?! :S kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Pg 9. 7.2 Ofert 1 põhiline tahteavalduse viisidest. 7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine VõS pg 16.. määratletud. Ofert on ettepanek lepingu sõlmimiseks. See on oferdi tegijale siduv tahteavaldus, st et alati
Subjektiivsed õigused liigituvad: Tehing on (TsÜS § 67 lg 1). Tehingu mõiste on laiem kui lepingu mõiste (vt VÕS § 8).Leping on tehingu alaliik. Lepingu sõlmimiseks a) absoluutsed vajalikud ofert ja aktsept ei ole eraldi võetuna tehingud. Nad on küll tahteavaldused, kuid tagajärjed nendest tekivad üksnes teatud b) relatiivsed (nõudeõigused, vaided, kujundusõigused) tingimustel. c) muud subjektiivsed õigused. Tehingute liigid Subjektiivsete õiguste omandamine
Nt kui on seadusest tulenev kohustus sõlmida leping nt transpordi puhul. 2) sisu vabadus – enamikel juhtudel võivad pooled ise kokku leppida lepingu sisus olenemata sellets ,mis seaduses kirjas on. Eriti võlaõiguslikelepingute puhul. Dispositiivsuse põhimõte. See on siis üldine pm, milles on erandid, et kui seaduses on eraldi välja toodud, et tohi. 3) vormi vabadus. Vormi osas ei kehti dispositiivsuse põhimõte! Lepingu sõlmimine OFERT – ettepanek lepingu sõlmimiseks ja sii steiselt poole nõusoleks tesiselt poolt. Accept. Leping peetakse siis tehtuks??? Siis, kui on oferdi ja accepti vahel asi tehtud vmt?! :S kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Pg 9. 7.2 Ofert 1 põhiline tahteavalduse viisidest. 7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine VõS pg 16.. määratletud. Ofert on ettepanek lepingu sõlmimiseks. See on oferdi tegijale siduv tahteavaldus, st et
saavutamiseks lepingu mõne konkreetse isikuga. Selline leping ei lõpeta iseenesest TAL tehingu mõju lepingu poolteks mitteolevate isikute ja ka sõlmitud lepingu poole enda suhtes. Tasulubadus võib saada lepingu tingimuseks. TAL instituudi seos lepinguõigusega väljendub samuti selles, et TAL tehing võib olla suunatud ofertide saamisele, st et tegemist võib olla ettepanekuga teha oferte (VÕS § 16 lg 3). Tuleb rõhutada, et TAL tehing ise ei ole ofert üldsusele (vt VÕS § 16 lg 3). Tehtavat tegu kui reaalakti ei käsitata seetõttu aktseptina (VÕS § 20), mis on tehtud tahteavaldusena (vt TsÜS § 68 lg 3). Selgitamaks TAL instituudi ja KAA õiguse omavahelisi seoseid, tuleb kõigepealt märkida, et TAL juhtumeid on kahte liiki: 1) Juhtumid, kus tasu lubaja avaldab tahet enda asjade ajamiseks 2) Muud juhtumid, sh tasu lubamine teo tegemise eest kolmanda isiku kasuks
avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. 9. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate.
läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. (4) Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 9. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Mõiste: Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vahe oferti ja oferti esitamise ettepanekul:
Lepingueelsed läbirääkimised lepingu sõlmimisele eelnev etapp. Ettevalmistus lepingu täitmiseks. Poolte huve mõistlikult arvestada ja saada tõeseid andmeid. OFERT pakkumine, pakutud hind. Lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab ettepaneku tegija tahet olla ettepaneku vastuvõtu korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kindlaks määramata isikutele tehtud ettepanek sõlmida leping ei ole eelduslikult ofert, kui see seisaldab hinnakirjade, kataloogide saatmises, kauba välja panekus või ettepaneku tegemises internetivõrgus. Oferdiks võib olla koos hinnaga väljapandud kaup. Kui oferdis on aktseptimistähtaeg määratud, kehtib ofert ja selle võib aktseptida selle tähtaja lõpuni. Ofert ei ole õigeaegselt aktseptitud, kui aktsept ei jõua oferendini aktsepteerimise tähtaja jooksul. Oferdile vastamise tähtaeg algab oferdis märgitud tähtajast kui pole märgitud, siis oferdi
(lüngad lepingus täidetakse tõlgendamise abil, leping on sõlmitud) 3) pooled on kokkuleppeliselt jätnud mõne tingimuse lahtiseks (määramise õigus ühele poolele või kolmandale isikule, leping on sõlmitud) 4) pooled on jätnud kokku leppimata oluises tingimuses, kuid arvavad, et on kokkuleppe saavutanud (tuleb selgeks teha, kas pooled oleks lepingu sõlminud ka ilma olulise tingimuseta, heakskiit) OFERT: Ofert ehk pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek (VÕS §16), mis vajab õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks vastuvõtmist ehk aktsepti (VÕS §20) Oferdi tunnused: 1) määratletus – ofert peab sisaldama lepingu tingimusi sellises mahus, et lepingu sõlmimiseks piisab ainult adressaadi nõusolekust sõnaga „jah“ 2) siduvus – õiguslikk seotus ettepanekuga sõlmida leping, mis väljendub ettepaneku sisus ning ajalises seotuses ehk oferdi tagasivõtmises ja lõppemises
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ning üürileandja TsÜS §70 valis mõistliku viisi. Vt ka VÕS §-d 316 ja § 325 Variant 2: Samad asjaolud, mis põhivariandis, aga Kalle oli alaealine. Kas Kalle on teate kätte saanud? Füüsiline isik on alaelaline - piiratud teovõimega §8 TsÜS, ofert ja aktsep peab teadma kohaselt §74 TsÜS lg 1, 3 seaduslik asendaja . 2. Pärandaja Pauli pärandvara hulka kuulusid muu hulgas hinnaline ratsahobune ja poni. Testamendis kirjutas Paul, et jätab oma sõbra 14-aastasele pojale Laurile "oma ratsahobuse". Pauli seadusjärgsed pärijad tahavad anda Laurile poni. Nad väidavad, et kui Paul rääkis oma ratsahobusest, siis mõtles ta selle all alati poni ja kui ta rääkis
Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see töö eest tasu. Töölepingule laienevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglin...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
Pacta sunt servanda. Verbaalsed, literaalsed, reaalsed, konsensuaalsed. Ühekülgsed 1 pool kohustatud, teine õigustatud. Kahekülgsed mõlemad nii õigustatud kui kohustatud. Kehtivuse tingimused: Nõusolek oluline KÕIKIDE lepingute juures. Objekt käibeline asi. Kooskõlas heade kommetega. Alus (eesmärk). Sisu. Kehtetu, on jõu või ähvardusega sõlmitud. Pettus kehtetu. Error faktiline kehtetu, õigusnormides kehtiv. Ofert ja aktsept. Esindus kaudne tegutseb oma nimel ja teise arvel; otsene teise nimel ja arvel Roomas puudus. Lepingud vanimas õiguses: mancipatio, nexum, in iure cessio. Hilisemas: verbaalsed suuline lubadus täita kohustus. Literaalsed põllumaj. Ja kaub. Reaalsed muutlaen, pruuklaen, hoiuleping, fiducia ehk pant, pignud ehk pant. Konsensuaalsed emptio-venditio, lacatio-conductio, mandatum ehk käsundusleping. Seltsinguleping
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise...
3) millised on võimalikud vastuväited? 1. I variant. K ja V lepivad kokku, et V müüb K-le külmutuskapi. Järgmisel päeval toob V külmutuskapi K juurde koju, annab K-le üle ja nõuab, et K selle eest ka maksaks. K keeldub külmutuskapi eest maksmast. Kas V võib K-lt maksmist nõuda? Hüpotees: V võib K-lt nõuda tasumist VÕS §108 lg 1 alusel Kas leping sõlmitud? V, K lepivad kokku, nende vahel ofert ja aktsept VÕS §16,20 Tühisus? Ei ole tühine. Järeldus: Hüpotees peab paika 1 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 II variant K läheb V-le kuuluvasse poodi ja ostab seal külmutuskapi. K maksab poes külmutuskapi eest ära. Järgmisel päeval toob V esindaja R külmutuskapi K-le koju, annab K-le üle ja nõuab, et K maksaks külmutuskapi eest
Kui leping lõpeb, siis lõpevad ka volitused (ÄS § 309 lg 3 ls 2) ja siis tuleb juhatuse liikmed uuesti valida ja järgida seaduses või põhikirjas selleks sätestatud protseduuri. - Kui juhataja ametiaeg on pikenenud, siis millisest ajast? Lepingu lõppemisest ehk 1. juunist. - Kui juhataja ei oleks andnud nõusolekut, kas siis oleks nõukogu otsus õiguspärane? Ei oleks, kuna juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek (ÄS § 309 lg 1 ls 2). Ametisuhet ei tekiks. Kui tehakse ofert, aga teine aktsepti ei anna, siis otsus jääb kehtima, aga sellel pole õiguslikke tagajärgi. - Kas aktsiaselts peab tulenevalt nõukogu otsusest tegema mingeid toiminguid? Juhatuse liikme kohta tuleb teha äriregistrisse kanne. Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik. Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll (ÄS § 309 lg 4). Viimast lauset tuleks
Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10. Ofert, aktsept. Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, peab sisaldama isiku tahet õiguste ja kohustuste võtmiseks ning ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikule või isikute ringile. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping
seotuses ehk oferdi tagasivõtmises ja lõppemises. Kehtivus ja lõppemine: Pakkumus milles on nõustumise tähtaeg määratud kehtib selle tähtaja lõpuni ja ainult selle tähtaja jooksul tehtud aktsept loetakse õigeaegseks. Kohalviibijale tehtud oferdile tuleb vasta koheselt, eemalviibijale tehtud oferdile tuleb vastus anda tavaliselt vajaliku aja jooksul. Kui oferdile vastatakse eitavalt või vastamiseks vajalik aeg möödub kaotab ofert kehtivuse. Ainuüksi oferendi surm peale pakkumuse tegmist ja enne nõustumise kättesaamist ei lõpeta oferti, va juhul kui võib eeldada oferdi teinud isiku teistsugust tahet, muidu lähevad lepingulised kohustused üle pärijatele. Oferdi tagasilükkamist on võimalik tagasi võtta nagu igasugust teist tahteavaldust kas sellega üheagselt või enne kättesaamist. Aktsept Mõiste: Tahtevaldus, milles oferdi saanud isik väljendab oma nõusolekut sõlmida leping määratud tingimustel.
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
Lepingu sõlmimise klassikaline viis seisneb offerdi ja atsepti vahetuses. Offert on ettepanek ja aktsept on nõustumine. Samal ajal võib lepingu sõlmimine toimuda ka muul viisil (VÕS § 9), kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Päris palju lepinguid sõlmitakse tüüptingimuste kasutamisel see lepingupool, kes tegutseb kutse- või majandustegevuses, kasutab lepingus tüüptingimusi, sest ta sõlmib väga paljude klientidega samasuguseid lepinguid. 7.3 Ofert 7.3.1 Oferdi mõiste ja offerdi tegemine Oferdi mõiste on antud VÕS § 16 lg 1 ettepanek lepingu sõlmimiseks, mis peab vastama teatud tingimustele. Põhimõte on selles, et ofert on tehtud sellisel viisil, et vastuseks piisab ainult jaatavast vastusest. Lepingu tingimused peavad olema piisavalt määratletud ja selles peab olema väljendatud tahe lepingu sõlmimiseks. Kui ofert on tehtud, siis on selle tegija juba õiguslikult siduv ja toob kaasa õiguslikke tagajärgi
Näiteks võib kirjaga saadetud oferdi tagasi võtta faksi või e-kirjaga, kui need jõuavad varem kohale. Lepingu sõlmimise ettepanek muutub selle kättesaamisest alates tagasivõetamatuks ning oferdi saaja omandab võimaluse luua oma tahteavaldusega ehk akseptiga lepingulised suhted. Oferdi saab tagasi võtta kuni oferdi jõudmiseni adressadini või oferti tagasivõtva tahteavaldusega, mis jõuab adressaadini oferdiga saml ajal. Sellisel juhul ei loeta oferti tehtuks (TsÜS § 72). Ofert võib olla tagasivõetamatuna esitatud oferendi enda poolt otseselt või tuleneda kaudselt asjaolust, et oferdile vastamiseks on antud kindel tähtaeg (oferdi võib tagasi võtta kuni selle akseptimiseni). Kui oferdis on antud vastamiseks kindel tähtaeg, on oferdi adressadil õigus uskuda oferdi tagasivõetamtust ning seda usaldust kaitseb ka seadus. Vastavalt VÕS § 17 lõikele 1 on oferdi adressadil õigus nõustumust anda oferdis märgitud tähtaja lõpuni. Ofert võib olla
KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa ...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod....
Ka faktooring on mitmepoolne leping. Kui leping on sõlmitud täitmise kohustusega kolmandale isikule, on õigus lepingu täitmist nõuda ka temalt Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti. Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra.
aktseptandiks. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Kindlaks määramata isikutele tehtud ettepanek sõlmida leping ei ole eelduslikult ofert, kui see seisneb hinnakirjade, tariifide, kataloogide ja muu sellise saatmises, kauba väljapanekus vaateaknal. Selliste avaldustega tahetakse kaubale tähelepanu pöörata, mitte niivõrd teha konkreetset lepingu sõlmimise ettepanekut. Niisugusel juhul peab ettepanekus otse olema väljendatud tahe olla ettepanekuga seotud (nimetades ettepanekut oferdiks, teatades, et igaühega, kes ettepaneku vastu võtab, loetakse leping sõlmituks jne)
aktseptandiks. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Kindlaks määramata isikutele tehtud ettepanek sõlmida leping ei ole eelduslikult ofert, kui see seisneb hinnakirjade, tariifide, kataloogide ja muu sellise saatmises, kauba väljapanekus vaateaknal. Selliste avaldustega tahetakse kaubale tähelepanu pöörata, mitte niivõrd teha konkreetset lepingu sõlmimise ettepanekut. Niisugusel juhul peab ettepanekus otse olema väljendatud tahe olla ettepanekuga seotud (nimetades ettepanekut oferdiks, teatades, et igaühega, kes ettepaneku vastu võtab, loetakse leping sõlmituks jne)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
