· Isiksuse omadused Kui tegemist on madala survega, siis on neurootilisus ja sotsiaalsus Kui tegemist on tugeva survega, siis on olulised situatsioonilised tegurid Individuaalsed erinevused ilmnevad eelkõige psühholoogilise reaktiivsuse tasemes (psychological reactance, Brehm) · Sotsiaalsed rollid V Mõjustamine interpersonaalsel tasemel Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: · Vastastikkus (Reciprocity) · Järjepidevus (Consistency) · Sotsiaalne tõendus (Social proof) · Meeldivus (Liking) · Autoriteetsus (Authority) · Nappus (Scarcity) 1. , , - . , - , . , . 2. , , , . , - , . 3. , . , , - . , , . , , . 4. , , . , . . 5. , . , , . , ; , . 6
.............................................................3 3. Mis on sõprus? ................................................................................3 4. Miks sõprus on parim?................................................................................4 5. Kuidas võita sõprust?.................................................................................................5 6. Kuidas mõjutada inimesi? ....................................................................5 · Vastastikkus................................................................................5 · Meeldivus..................................................................................5 · Seda oskab...!........................................................................................................6 · Sokratese saladus..........................................................................6 · Vihje, mis meeldib kõigile..............................................................
Mõjustamise psühholoogia Robert B. Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 1) Müügiinimesed. 2) Annetusekogujad. 3) Reklaamitootajad. 4) Teised. - Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.
D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. “ma ei tohiks teile seda öelda, aga …” – “aus” klienditeenindaja)
Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) Agressiivne käitumine Buss, Perry: agressiivsuse neli dimensiooni: füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt) Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et nee...
elatamiseks ka ise põllumajandusega. Romantismiajastu lõpuks oli pea kõikjal Euroopas tekkinud kooli kui institutsioon. Selles instutsioonis tegutsev õpetaja oli saanud erialase ettevalmistuse ning tema üle kehtis kohalike võimude kontroll ja järelvalve. Õpetaja elutingimused olid küll endiselt halvad, kuid olukord polnud enam nii ebakindel, kui varem. Mulle huvipakkuvad olid ka erinevad õpteamismeetodid, mis levisid romanitismiaja koolides. Üheks nendest oli vastastikkus õppe süsteem. Sees seisnes põhimõttes, et õpetajatelt otse said koolitust ainult parimad õpilased, kes peale seda pidid ise klassi ette astuma ja oma teadmised õpetajate järelvalve all ülejäänud rühmadeks jaotatud õpilastele edasi andma. Selle süsteemi eesmärgiks koondada ühe täiskasvanud õpetaja üldjuhtimise alla võimalikult palju õpilasi. Õpetamine sellise meetodiga oli usulises mõttes selle ajajärgu kohta küllaltki liberaalne. 19
Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja
vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja organisatsioonile pühendumine (emotsionaalne, normatiivne, alahoidlik). Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust.
REFERAAT Sissejuhatus Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 2 1.Eessõna..............................................................................................................................................3 2. Mõjutamise põhitõed........................................................................................................................4 2.1 Vastastikkus................................................................................................................................4 2.2 Kohustumine ja järjekindlus.......................................................................................................5 2.3 Sotsiaalse tõenduse printsiip.......................................................................................................6 2.4 Meeldivus.........................................................................
................................................................................................................4 Panustamine otsetee kaudu.........................................................................................5 Ärakasutajad...............................................................................................................6 Duditsu....................................................................................................................6 2. VASTASTIKKUS......................................................................................................8 Kaitse........................................................................................................................10 3. KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS................................................................. 11 Low-ball- madala pallilöögi taktika......................................................................... 13 Kaitse.......................................
· Üks vanemaid sotsiaal psühholoogia valdkondi 1897, N. Triplett · Sotsiaalpsühholoogia : teadus sellest, kuidas inimesed teisi mõjutavad ja kuidas teiste tegevus meid mõjutab. · Robert Cialdini ( Mõjustamisepsühholoogia · Inimesed on mõjutatavad, sest sageli käituvad mehhaaniliselt, automaatselt teatud olukordades. Mõjustamistehnikad. R.Cialdini järgi 6 peamist tehnikat. · Vastastikkus ,,Mina sulle, sina mulle." · Kohustumine ja järjekindlus · Sotsiaalne tõendus · Meeldivus · Autoriteet · Nappus, vähesus Stress ja toimetulek. Eustress hea stress Distress halb stress Stressiga võib kaasneda füsioloogiline protsess. Kognitiivne tunnetuslik Hea enesehinnanguga inimene saab stressiga paremini hakkama. Tradistioonidest erinev ajastus tekitab stressi.
Rapla Ühisgümnaasium Konfutsianism Referaat Rain Rosimannus 10R Rapla 2012 Konfutsianism Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu Liang-Ho oli Zou väikelinna haldur ja Konfutsiuse sündides juba üle 70 aasta vana ta oli võtnud 70selt noore lisanaise, et poega saada. Kong Fuzi ema Ching Qi oli linna tuntud perekonna noorim tütar. Ta oli poja saamiseks palvetanud Niqiu mäe jalamil mäe järgi sai Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea kohta vaikne, viisakas ja mõtlik. Tema ...
sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10
väiksem soov reisida, väiksem soov puutuda kokku ohtude ja füüsilise jõuga. Antud tunnused takistavad naise vastuvõtmist mitmetele tööaladele, mis soodustab nende muutumist "meeste ametiteks". Sellised elukutsed on näiteks juhataja, ehitaja, insener, autojuht, lendur ja politseinik. 6. Nimeta ja kirjelda vähemalt kaks Cialdini poolt formuleeritud mõjustamistehnikatest. Robert Cialdini (2000) 6 mõjustamise viisi: Vastastikkus (Reciprocity)/ Järjepidevus (Consistency)/ Sotsiaalne tõendus (Social proof)/ Meeldivus (Liking)/ Autoriteetsus (Authority)/ Nappus (Scarcity) Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel: Toetub: matkimisele/ informatsioonilisele konformsusele/ sotsiaalse õppimise protsessile Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi. Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / "tavalise inimese arvamuse" tehnika
KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS Niipea, kui oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui ka teiste poolt survet käituda järjekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Selle surve tõttu reageerime viisil, mis õigustab meie eelnevat otsust. Me lihtsalt veename ennast, et tegime õige valiku ning kahtlemata oleme tänu sellele oma otsusega rohkem rahul. (Cialdini 2005:64). Mõned mänguasjatootjad on leidnud nipi, kuidas peale jõule kliente enda poodi tagasi meelitada, sellega mängitakse lapsevanemate järjekindluse ja kohusetunde peale. Enne jõule alustatakse teatud eriliste mänguasjade reklaamimist. Selleks on piisavalt aega, et lapses huvi äratada ja mudilased vanematelt neid nuruma hakkavad. Vanemad lubavad need hankida. Aga kui poodi minna selle kindla sooviga, see asi osta, siis seda ei ole müügil. Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei v...
-vah. õiguse rikkumise puhul vastavate vastumeetmete tarvitusele võtmist. Printsiibid lühidalt: Riikide suveräänsus Riikide võrdsus Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud Mittesekkumise põhimõte teiste riikide sise- ja välisasjadesse Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld Tülide rahumeelne lahendamine Inimõiguste austamine Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Vastastikkus 6 § 4. Rahvusvahelise õiguse teoreetilised alused Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah
o väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade õigusega enesemääramisele, o sisemine enesemääramisõigus tähendab suverääns riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu Vastastikkus Vastastikkus tähendab riikidevahelises suhtlemises teatud õiguste, privileegide või rahv.-vah. kohustuste vastastikkust austamist ja täitmist ning rahv.-vah. õiguse rikkumise puhul vastavate vastumeetmete tarvitusele võtmist. Printsiibid lühidalt: Riikide suveräänsus Riikide võrdsus Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud Mittesekkumise põhimõte teiste riikide sise- ja välisasjadesse Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld
Viimaks WTO teeb tihedalt koostööd kahe teise Bretton Woods'i süsteemi osaga, Rahvusvahelise Valuuta Fondi (IMF) ja Maailma Pangaga. Kauplemise põhimõtted WTO rajas põhiraamid kauplemispõhimõtetele; see ei defineeri ega määratle tulemust. Viis põhimõtet on eraldiseisvalt tähtsad: · Ei mingit diskrimineerimist. Sellel on kaks suurt koostisosa: kõige enam eelistatud rahvuse (MFN) reegel ja rahvusvahelise käsitlemise poliis. · Vastastikkus. See peegeldub ihas teha mitte midagi ja saada sellest kasu, see võib kerkida tänu MFNi reeglile, ja ihas saavutada parem juurdepääs välismaa turgudele. · Köitvad ja pealesurutavad kohustused. WTO liikmete poolt loodud tollikohustused mitmepoolses kaubandusläbirääkimistes on üles loetud möönduste nimekirjas. Kui ei jõuta rahuloluni, võib kaebav riik appi kutsuda WTO vaidluslahendusmenetluse · Läbipaistvus
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed loo...
Mõjustamise psühholoogia – Teooria ja praktika – Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt.”Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.”) – tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem.Ja nii ostavadki inimesed tihti kallimaid tooteid ainult sellepärast, et nad ei suuda vahet teha esemete kvaliteedi osas ja kasutavad nii öelda otseteed – loo...
kohta. Püsisuhte katkemine Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad Suhte mõõtmed 1. Kvaliteet- kuidas osalejad tegelevad suhte sisuga 2. Sisu- mida suhtes olijad koos teevad 3. Lahknevus- suhtes osalejate poolt tehtavate erinevate tegevuste mitmekesisus 4. Tegevus sagedus ja mustrid- kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nende tegevustel on tüüpmuster 5. Vastastikkus ja täienduvus- suhtes on vastastikusedid käitumiskogumeid (domineerimine, võim) 6. Intiimsus-määr:eneseavastamine, sõltuvus, pühendumine, hoolitsus, seotus, teised positiivsed tunded. Suhtepsühholoogia Humanistlik- empaatiline mõistmine, tingimusteta positiivne suhtumine, loomulikkus Empaatiline mõistmine(teise tunnete läbielamine+teise kingades olemine): 1. Idenifikatsioon, mille käigus pööratakse tp partnerile/kliendile 2
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine; tervis on igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu. Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (...
Staatuse stabiilsus on üks põhjusi, miks tõrjutust seostatakse mitmete raskuste kuju- nemisega, mis ulatuvad teisme- ja isegi täiskasvanuikka. Tihedalt on tõrjutuse teemaga seotud ka kiusamine koolis. Sõprus. · Lähedased ja usaldusväärsed sõprus- suhted on olulise tähtsusega lapse arengu. · Sõprus seevastu on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. · Uurijaid on hämmastanud see, et sõprusele on igas vanuses iseloomulik vastastikkus, see tähendab, et toimub vastastikune andmine ja saamine kõige laiemas mõttes. · Sõpruse tekkimisega seostavad uurijad lisaks kokkupuute võimalustele ka käitu- muslikku sarnasust. Vaenusuhted ja vastastikune antipaatia. · Vaenlased on inimesed, kes teineteisele ei meeldi ja ta- juvad üksteist ohuna ihaldatud eesmärkide saavutamisel. · Osa vaenlastest on ka kiusaja-ohvri suhtes, kuid mitte kõik vaenusuhted ei piirdu kiu- samisolukordadega
reguleerimise otstarbel. Eelkäijaks 1947.a. sõlmitud GATT (General Agriment for Trade and Tax), mis täitis kaubanduse reguleerimise rolli. 22. MKO põhimõtted: 23. a. Non-discrimination-võrdsed õigusd - b. Reciprocity- vastastikkus c. Binding and enforceable commitments- siduvad ja täitmisele pööratavad . kohustused - d. Transparency - läbipaistvus. e. Safety values ,, kaitse ventiliid" 24. 23
- 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ... - 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Lähedussuhted Sõprus Sõprust kui üks lähedussuhete tüüpi kirjeldatakse vabatahtliku suhtena, mis pakub usaldusväärse liidu loomise võimalust ning millele on iseloomulik vastastikkus (mutuality) Sõprussuhe võimaldab nii instrumentaalset kui ka psühhosotsiaalset tuge. Sõprussuhtes kehtivad reeglid, mille rikkumise korral satub suhe ohtu Sõprussuhete loomine - Geograafiline lähedus ja interaktsioonide sagedus Meeldimist mõjutavad tegurid Geograafiline, füüsiline lähedus · personaalne ruum ruumiline tegur, mis mõjutab isikutevahelist atraktiivsust. Igal inimesel on personaalne ruum, distants, mida ta tavaliselt teiste isikutega hoiab. Storms ja
Kui i on lõpmata väike pinnaelement (punkt), siis saadakse lokaalne nurktegur. Lõplike mõõtmetega pinna Fi puhul saadakse keskmine ehk integraalne nurktegur. Korrutist Fi·. ik=hik nimetatakse vastastikuseks pinnaks. Difuussete pindade juhule on kirjanduses [31...36] toodud nurktegurite kohta arvukalt andmeid. Suurel määral hõlbustub nende leidmine, kasutades järgmisi nurktegurite ja vastastikuste pindade põhiomadusi. 1. Suletavus: suletud süsteem, mis koosneb n pinnast 2. Vastastikkus 3. Liidetavus: kui pind k moodustub kahest osast Fk=Fk1+Fk2, siis 4. Varjutatavus: kui kahe keha vahele jääb läbipaistmatu keha, siis nende pindade vaheline nurktegur . ik=0. 5. Asendatavus: kui pind Fk asendada mingi teise pinnaga Fm, mis toetub äärtega samale ruumilisele kõverale kui pind Fk, siis . ik=. im. Omadusi 3 ... 5 võib kasutada kiirgava süsteemi lihtsustamiseks, et kergendada nurktegurite määramist. Omadused 1 ja 2 sobivad aga võrranditesse, mille abil
Mida tähendab heaolu tagamise süsteem? Kes tagab heaolu?(organisatsioon ja ülesanne)- riik, valitsus (ümberjaotus), sotsiaalne keskkond: pere (sotsialiseerida), ettevõte (tootmine), kirik (vaimne areng), leibkond (vahetus) Heaolu tagamise süsteem: sotsiaalne, majanduslik, riiklik. Individualsim vs kollektivism Oluline solidaarsus põhimõte: kõik maksavad makse, isegi siis kui ma kunagi arsti ei vaja maksan ma ikkagi sotsiaalmaksu. Kõik maksavad ühtemoodi. Vastastikkus kui ma maksan siis tean et mul on võimalus ka selle eest midagi tagasi saada. Kehtib lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne 5. Mille poolest erinev solidaarsus lähimusest? Solidaarsus põhimõte: kõik maksavad makse, isegi siis kui ma kunagi arsti ei vaja maksan ma ikkagi sotsiaalmaksu. Kõik maksavad ühtemoodi. Vastastikkus kui ma maksan siis tean et mul on võimalus ka selle eest midagi tagasi saada.
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
või aafrika omas (erinevad ilustandardid). Kui füüsiliselt atraktiivne (ja heade sotsiaalsete oskustega) inimene tahab teisele läheneda siis tihtipeale võetakse seda paremini teise poolt vastu kui siis kui füüsiliselt ebaatraktiivne inimene tahab teisele läheneda. Sõprus. Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: ● Vabatahtlik ● Avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus ● Toetuse pakkumine ● Vastastikkus ● Sümmeetriline(võrdsed) ● Puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid ● Välise surveta aja pühendamine teineteisele ● Sõprussuhetes kehtivad kokkuleppelised reeglid Romantilised suhted. Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine (reproduktsioon; tüüpiline on et nooremad naised valivad paariliseks vanema mehe); mehed otsivad nooremat naist sest fertiilsus
Võrdsus ja eneseavamine. Võrdsus – mõlemad osapooled peavad saama võrdseid tulusid suhtest. ● Ebavõrdsuse tunnetamine tekitab rohkem stressi ja depressiooni ● Tajutav ebavõrdsus tekitab abielus stressi, mis omakorda soodustab ebavõrdsuse tajumist (Grote ja Clark, 2001). Eneseavamine – enesekohase info edastamine ● Suhtes räägitakse üksteisele intiimsetest asjadest; avalikustatakse enda mõtteid ja tundeid. ● Eneseavamise vastastikkus – mida rohkem üks inimene ennast avab seda rohkem teeb seda ka teine. ● Vastastikkus on eriti oluline suhte alguses Suhtlemine. Vajalik kõikidel suhte perioodidel. ● Õnnetute suhete peamiseks faktoriks on kommunikatsiooni probleemid ● A. Beck (1988).“love is never enough“ – sagedased kommunikatsiooni probleemid: 1. Teiste inimeste „mõtete lugemine“ ehk tean mida ta mõtleb – teen järeldusi selle põhjal. 2
koostööd tehes endist eemale, enamasti selleks, et kaitsta endi järeltulijaid ja suunata kisjad mujale. · What are examples of mobbing (jõugu käitumine) behaviour in animal and human life? Loomadel: Suguseltsi valik (kin selection ehk altruism), retsiprookne altruism (nahkhiired oksendavad oma söödud toidu välja, et need kes pole toitu leidnud saaksid süüa, juhul kui see teine isend on varem esimesele kuidagi kasulik olnud), kaudne vastastikkus (indirect reciprocity), üldistatud/üldine vastastikkus (generalized reciprocity - indiviid, kes sai kunagi teiselt isendilt mingit abi, aitab suure tõenäosusega ka ise tulevikus) · Why anti-predator behaviour of a prey (saak) individual can be considered (käsitletud) as a part of the individual's genetic fitness (kohasus)? Kiskjavastast tegevust võib käsitleda kui saaklooma geneetilist kohasust, sest inklusiivne fitness ütleb meile, et
MAJANDUS SOTSIAALSE TÄIUSLIKKUSE OSANA Kapitalistlikus majanduskäsitluses on peamiseks vahendisk majandustegevusel raha. Mitmetes ühiskondades puudub kindel mõiste või väljend majanduse kohta. See on lihtsalt osake ühiskonnast. KINGITUSED TOTAALSE SOTSIAALSE FENOMENINA Mitmeid maailma majandussüsteeme on antropoloogiliselt kirjeldatud kui ,,kingituste majandusst" (distribution of goods takes place with no-fixed price). VASTUVÕTT, VASTASTIKKUS JA VÕIM Potlatch (vastuvõtt) on kuulus sotsiaalne institustioon, mis on laienenud maailma Põhja Ameerikast. Võib öelda, et see on põhimõtteliselt kingituste vahetamine. Tänulikkus, kasu, kingituste vastu tegemine, vahetamine. LEVITAMISE VORMID Arenenud maades toimib see nö kingituste tegemise süsteem teisiti. Kapitalistlikus majandussüsteemis toimub vahetus ettevõtte ja majapidamise vahel. Levitamise kolm vormi: vastastikkus, ümberjaotus ja turu vahetus
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine Vastastikkus Koostöö Silm silma - hammas hamba vastu Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid masinpurustajad Inglismaal John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda. 2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötam...
ebaadekvaatne, siis võib ette ennustada eksternaliseeritud probleeme. Psühholoogiline kontroll- 1 kõrge nõudlikkuse viis; süütunde tekitamine, oma armastuse ja hoolimise keelamine; erinev järelvalve mõistest; kui psühholoogiline kontroll on kõrge, ennustab see ette internaliseeritud ja eksternaliseeritud probleeme. Ülemäärane kontroll- liigne osalus lapse igapäevastes rutiinsetes tegevustes Tundlikkus- soojus kui vanema armastuse emotsionaalne väljendus, vastastikkus lapse ja vanema suhtluses, sünkroonimise ja häälestumise protsessid, selge kommunikatsioon, kiindumus, autonoomia toetus. Uurimistulemus: lapsevanema kasvatusstiilil on oluline roll lapse heaolu, sotsiaalse kompetentsuse, akadeemilise soorituse ja psühhosotsiaalse arengu tagamisel ja probleemse käitumise vähendamisel. Me ei hinda lapsevanemate kasvatusstiili vaid nende oskusi. Erinevas vanuses ja olukorras erinev kasvatusstiil
) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile tõstmine ja rõhutamine Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil. JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) • Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) MÕJUSTAMINE Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus,
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte...
mitmekesisemad, kui suhted õppejõuga.) 3) Kvaliteet kuidas osalised tegelevad suhte sisuga. (NT: Kas ema on tundlik lapse vajaduste suhtes või pöörab ta neile tähelepanu mehhaaniliselt. 4) Tegevuse sagedus ja mustrid kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nendel tegevustel on teatud tüüpmuster. (NT: Kui sageli üks suhtes osaleja reageerib teise vajadustele võrreldes sellega, kui palju teine suhtes osaleja seda sooviks. 5) Vastastikkus ja täiendavus kas suhtes on vastastikuseid rollivõtmisi või käitumiskogumeid, mis omavahel ,,kokku sobivad". (NT: Ühes suhtes võib osaleja olla juht, samas teises suhtes tahab ta olla järgneja, muudes rollides tahab aga rolle võtta vastastikuselt või tasakaalustada suhet eri asjaoludel). 6) Intiimsus saladuste jagamise ja isikliku avatuse määr suhtes. 7) Inimestevaheline taju kuidas iga suhtes olija teise iseloomu näeb või teise
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik se...
inimeste käitumismustrid on paindlikumad kui loomade ettemääratud järjestusega mustrid, ning neid kutsub esile suurem hulk vallandajaid. 2. Mis on automaatse mõjutamise kolm komponenti? 1 Vallandajatunnus 2 Klõps-vurr(automaatne käitumismuster), otsetee 3 Nõustumisprotsess, milles üks inimene viiakse nõustumiseni teise inimese palvega ja mida võib suures osas seletada inimese kalduvusega reageerida automaatselt, otseteed kasutades. II PEATÜKK Vastastikkus Vastastiku reegel ,, Anna ja sulle antakse" ..Me peame püüdma samaga tasuda selle eest, mis me teistelt inimestelt saanud oleme. põhineb inmeste kohuse- ja süütundel - võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt. Nt. Krishnade annetus, kus nad andsid enne raha kerjamist inimestele lilli, komme vms. Kingituseks, vastutasuks said aga kopsakaid annetusi oma kogudusele. ,,Quid Pro Quo".Näiteks sõdur, kelle käsuks oli vange võtta
07.2016) Tegevuse kolm komponenti o Kaubandusläbirääkimised ja lepped o Printsiibid o Vaidluste lahendamine WTO põhimõtted WTO koduleht Diskrimineerimise vastu o Kaubanduspartnerid o Välismaised tootjad Kaubandusvabadus Ennustatavus Aus konkurents Vähemarenenud riigid WTO põhimõtted - Thomas Oatley Liberaalne turumajandus Mittediskrimineerimine Vastastikkus Siseriiklikud tagatised IV loeng energia Inimtekkeline energiasüsteem Komponendid o Ressursid o Muutmine o Tarbimine Taristu Keskkonnamõju Areng Ressursid Taastuvad taastumatud Esmased - teisesed Taastuvad o Päike o Biomass o Tuul o Liikuv vesi o Maa soojus Taastumatud: o Fossiilid: Süsi, nafta, gaas, põlevkivi o Tuumaenergia
Lõppemine ja peatumine: sõja puhkemine ega diplom suhete katkemine ei anna alust. Võib peatuda lepingus sätest korras, kõigi osapoolte hilisemal kokkuleppel, jämeda rikkumise tõttu. Jms: mitmepoolsed rv lepingud deponeeritakse; rv lepingud registreeritakse ÜRO Sekretariaadis. Õiguse üldpm-d Rv Kohtu statuudi art 38 (1), nt kahju hüvit, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel. Nüüd hõlmavad ka õiguse enese poolt arendatud pm-d nagu vastastikkus, riikide võrdsus, heausksus, merede vabadus. Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Rv Kohtu otsused kohustuslikud ainult vaidluse osapooltele; kasut normide tõlgenda-l. Siseriiklike kohtute otsused olulised riikide tunnustamise, diplom puutumatuse, sõjaseisukorra küs-tes. Riigid kasut õigusteadlaste arvamusi kohtute poole pöördumisel. Rv-te organisats otsused ja leebe regulats Nii siduvad kui mittesiduvad. Konsensuspm-tte tõttu on siduvad need, mille võtavad kõik vastu.
antudhinnangute selgitamine. Tavaliseks uurimismeetodiks oli ankeetküsitlus. Üks biheiviorismi rakenduslik kasutamine toimus ajageograafias, milles aeg ühendati inimeste käitumisega ruumis ning uuriti rahvastiku mibiilsuse erinevaid vorme ja vormide klassifitseerimist. Aeg ja ruum on ressursid, mille kaudu inimesed organiseerivad oma elu. Aeg on olemuselt piiratud ressurss ning inimtegevuse ruumiline paiknemine on aja ja tegevuse vastastikkus. Elu organiseerimine sõltub kolmest piirangute liigist, mis on omavahel seotud. 1. on ,,võimelisus'' mille moodustavad inimeste füüsilised omadused ja materiaalsed ressursid, sh liiklus, uni jne. 2 piirang on ,,ühendus'', mis selgitab, kui palju inimestel on vaja suhelda teiste inimestega või kasutada materjale tootmise või tarbimise jaoks. Kolmandaks on ,,autoriteet'' mis reg. Seaduste, normide ja tavade abil liikumist ja mahutite lahtiolekut aed-ruumilistes toiminkutes.
Kommensialism- kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne. Nt. kuusk ja kuuseriisikas. Amensialism- kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Sümbioos- pikaajaline vastastikkus soosiv kooselu eri liiki organismide vahel. Nii neutralism, kommensialism kui ka mutualism on sümbioosi tüübid. Mutualism võib üle minna näiteks parasitismiks. PS! Konkurents- kõige olulisemaks peetav enimkäsitletud ökoloogias. 3. Konkurents mõiste, liigid, komponendid. Konkurents on ühe organismi negatiivne mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Konkurentsi liigid: 1.Liigisisene-liikidevaheline
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendes...