Võlaõiguse mõiste ja koht Eesti Õigussüsteemis Ühiskonnaliikmete varaliste suhete õiguslik regulatsioon tugineb põhiosas kahele olulisemale eraõiguse valdkonnale, võlaõigus ja asjaõigus. Erinevalt asjaõigusest on võlaõigus oma olemuselt dünaamiline õigusvaldkond, mille on kaks põhilist ülesannet. Nendeks on ühiskonnaliikmete elu- ja tegevussfääride kaitse kolmandate isikute sekkumise eest võlasuhtesse ning hüvede ümberpaigutamise õiguslik tagamine erasfääris. Võlaõiguse normide aluseks on inimeste põhiõigused ja põhikohustused ning ühiskonna turumajanduse põhimõtted. Võlaõigus kui õigusvaldkond hõlmab kaht suuremat õigussuhete rühma: lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid, mida reguleeribki VÕS. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahel tekkivad võlasuhted. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib
allkirjastab lepingut, siis on tal võimalus lepinguga tutvuda ning ka lepingu sisust teada saada (sh tüüptingimustest). 2) Teine lepingupool peab VÕS § 37 lg 3 järgi: Mõistma seda tingimust olulise pingutuseta – p 18 ega p 19 ei ole keeruliselt sõnastatud, esituslaad on selge ja arusaadav. Tingimused ei ole ebatavalised ei vormilt ega sisult. 1 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Tingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad ei ole niivõrd ebatavaline ega arusaamatu, et tingimuse olemasolu ei saanud mõistlikku põhimõttest tulenevalt oodata või ilma olulise pingutuseta mõista (37 lg) 3) Puudub tüüptingimuste vasturääkivus ehk kollisioon VÕS § 40 lg 1 mõttes: P 18 ja p 19 ei ole omavahel vastuolus
[Reinhold] [Reinhold] tule aadressile Kuninga 34, Pärnu. Tel nr 57320015, vaba järgmine nädal iga päev töötundidel [Mait] ok, tulen järgmine neljapäev.“ Järgmisel neljapäeval oli Mait kokkulepitud aadressil. Reinholdit ei olnud kohal. Samuti ei saanud Mait teda telefoni teel kätte. Reinhold vastas lõpuks õhtul hilja ning ütles, et müüs lauanõud eelmine päev hoopis kellegile teisele, kes kõrgemat ostuhinda pakkus. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Mait leidis, et Reinholdil ei olnud õigust lauanõusid kolmandale isikule müüa, sest Maidu ja Reinholdi vahel oli leping sõlmitud. Reinhold peab asjad Maidule üle andma. Alternatiivselt peab Reinhold hüvitama Maidule sõidukulu 30 eurot (kütus), eksperdikulu 500 eurot (tunnihind 50 eurot) ning kaotatud võimaluse teenida lauanõude müügist omakorda 2000 eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha
Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tegemist võib olla töövõtulepinguga, kui ma annaksin materjalid mööbli tegemiseks, rõhk peab olema mööbli tegemise peal, aga praegu on rõhk müümisel, järelikult sobib müügileping paremini. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Kuna pärast kinnitust saadeti ka tüüptingimused, mis reguleeris oluliselt pooltevahelist suhet, siis müüja nõustumust võib käsitada uue pakkumisena VÕS § 21 lg 1. Kuna ostja tasus ettemaksu, siis võib olla ettemakse tegemine nõustumus VÕS § 20 lg 1. Leping on sõlmitud, lepingus on tüüptingimus. Alternatiiv: Kinnitust võib vaadata ka
väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest;
Võlaõiguse eriosa kontrolltöö 1. Kas ostjal on õigus keelduda puudustega asja vastuvõtmisest? Palun põhjendage oma seisukohta ! Jah, ostja võib keelduda puudustega asja vastuvõtmisest juhul kui asja ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab ostja pöörduda kolmandate iskute poole. 2. Millal lähe...
tööõigus ülevaatega tundi valdkonnas. Lisaks töötab tööõigusest ning Tallinna Ülikoolis sellega seotud Sisaldab: 48 tundi õigusaktidest lektorina võlaõiguse alal. auditoorset tööd On õigusbüroo Henrilore juhatuse liige. Juristina on ta töötanud ka
Nt kui nõude aluseks on lepinguline võlasuhe või tahteavaldus, tuleb siinkohal kontrollida, kas: a) leping on VÕS § 9 ja § 16 jj sätestatud eeldustel sõlmitud (pakkumus, nõustumus), kas kokkulepitu sisust tuleneb niisugune põhi(sooritus)kohustus; b) leping või tahteavaldus ei ole kehtetu - tulenevalt erinormidest spetsiifilise õigussuhte kohta (nt testamendi vaidlustamine PäS § 93 ja 94 kohaselt); võlaõiguse eriosast, võlaõiguse üldosast (nt tüüptingimuste tühisus VÕS § 42 alusel) ja tsiviilõiguse üldosast (nt heade kommete vastasus, täitmise võimatus, teovõime puudused, vormivead, seaduslik keeld, tühistamine). 4. samm. Nõude/õiguse äralangemine Kontrollitakse, kas algselt tekkinud nõue võib olla hiljem ilmnenud asjaolude tõttu tagantjärele ära langenud (lõppenud), näiteks:
Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 kro...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Margus Toots VÕLAÕIGUS Kaasuse lahendus ja lepingu näide Õppeaine: Võlaõiguse üldosa (AKJ6257) Õppejõud: Andres Õige Tallinn 2014 1. II Seminari kaasuse lahendus 1.1 Faktilised asjaolud: Osapoolte vahel eksisteerib ostu-müügileping. Ostja põhikohustus on maksta tasu ning müüja põhikohustus on üle anda kaup, mis vastab lepingu kokkuleppitud tingimustele (antud juhul on tingimusteks, et auto on BMW 316 1,6 77 kw, esmane registreerimine 05/2002, auto odomeetri
teeb nõukogu jne) 3) Majandusõigus kindlustusõigus, pangandusõigus Liigitamise kriteerium on riigi sekkumise määr(kui palju riik sekkub.) Kõige vähem sekkub riik tsiviiõigusesse, kõige rohkem aga majandusõigusesse. Riigi huvi on kontrollida pangandust juba sellepärast et riik toimiks(kui pank läheb pankrotti, kannatavad sotsiaalmaksed jne) Tööõigus on ka leping, tööõiguses kaitstakse töötajat. (ameerikas on tööõigus võlaõiguse all) Eraõigus ja avalik õigus on eraldi, sest neil on erinevad põhimõtted. Eraõiguses on kõik lubatud, mis ei ole keelatud Avalikus õiguses on kõik, mis ei ole keelatud, lubatud. UNITARISM- unitaristlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on üks ja see sama. Eristatud on vaid praktilistel kaalutlustel. DUALIST- dualistlik suund, arvavad et tsiviilõigus ja äriõigus on täiesti erinevad asjad. Nad ei ole üks ja see sama. ÜLDOSA Õigussüsteemis ei olegi üldosa
8. Locatio-conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahe- külgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) Locatio paigutamine, rendile andmine, välja üürimine, rendileping Locatio-conductio operarum tööleping Locatio-conductio operis töövõtuleping Locatio-conductio rerum üürileping Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem asjaõigus 12. Culpa in abstracto abstraktne hooletus (hooletuse aste) Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13
Singulaarne õigusjärglus- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Abstraktsiooniprintsiip- ükskõik mida me ostame, müüme, vahetame siis see koosneb kahest tehingust: Käsutustehing ja kohustav tehing. Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki, ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale. Auto on viimase ostja oma, sest üks tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.)
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti ot...
Võlaõiguse üldosa II kontrolltöö Küsimused: 1. Kuidas saab võlgnik vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? Paragrahv 104 annab kohustust rikkunud võlgnikule seadusest tuleneva õiguse oma rikkumine veel ise parandada või asendada (heastada), näiteks puudustega kaupade asemel tarnida uued või parandada puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni (või ajani, mil saab selgeks, et heastamist ei toimu) võib ...
et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Üldpõhimõtted Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt ESS § 96 Sideteenuse lepingute kohustuslikud tingimused) Hea usu põhimõte - VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Üldpõhimõtted Mõistlikkuse põhimõte - VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks
Apellatsiooni esitamise võimalus Preetori erikaitsevahendid Olid preetori ainuisikulised korraldused: 1) Interdicta – korraldus või keeld kostjale 2) Restitutio in integrum – asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3) Missio in possessionem – isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4) Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis Rooma asjaõigus Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe Olukorra säilitamisele suunatud suhted: 1) Subjektid: Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt – kõik teised 2) Objekt: omand, valdus, servituut Olukorra muutumisele suunatud suhted: 1) Subjektid: Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor 2) Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus)
Lepingu sõlmimiseks ei ole muidugi vaja vahetada kirjakesi pealkirjadega "ofert" ja "aktsept". Need on lihtsalt juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. 15. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Vastus: Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse tunnused: 1.Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2.Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3.Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus.
Abielu jõustumine ei ole siiski seotud mitte abieluaktile allakirjutamise hetkega, vaid abiellujate vormikohase taheteväljendusega perekonnaseisuametniku ees. · § 8 täpsustab suhteid isikute vahel, kes on leppinud kokku või andnud lubadiuse teineteisega abielu sõlmida (kihlus): niisugused kokkulepped või lubadused ei ole sunni korras täidetavad ega anna alust ka kahju hüvitamise nõueteks (ka nt abielu ootuses tehtud kulutuste osas). Võimalik on siiski kohaldada võlaõiguse (nt alusetu rikkumise) sätteid. Abiellumislubadus ehk kihlus ei ole abielu sõlmimise kohustuse eeltingimus. · Abielu lõppemine o Faktiline · Lahuselu o Lahhuselu tagajärjed o Juriidiline Abikaasa surm või lahutamine · Abielu tagajärjed lõppevad o Pärimisõigus ja lahutuse tagajärjed
andmete turunduslikuks töötlemiseks ja seda tagasi võtta. Kliendil on soovi korral võimalik esitada kirjalik volikiri kliendi enda poolt määratud ulatuses (näiteks üksnes teatud tehingu vormistamiseks). Sellisel juhul on esindajal võimalik tehinguid teha üksnes vahetus müügikanalis (nt EMT ja Elioni esindustes, tehniku visiidi käigus). Järelmaksu lepingu ja kliendilepingu sõlmimiseks on nõutav notariaalselt sõlmitud volikiri. VÕS allikad Võlaõiguse allikad on seadus ja tava (TsÜS §2 lg 1). Tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui pooled 1 peavad seda õiguslikult siduvaks, kuid tava ei saa muuta seadust. §25 lg 1 alusel peavad majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud järgima iga tava, mille järgimises on pooled kokku leppinud ning praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. VÕS allikad on eelkõige seadused-
kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt VÕS § 62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine) • Hea usu põhimõte - VÕS § 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Mõistlikkuse põhimõte
Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis neid elama alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad nõudsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside ning riigiametnike omavoli vastu. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja vaenulikud. Plebeid moodustasid suurema osa kodanikest ning sõjaväest. Kõigepealt said plebeid valida endi hulgast oma õiguste kaitseks eraldi ametnikud-rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, et vältida patriitseid omavolilisi seaduste tõlgendamisi. Nii avaldati seadustekogu- 12 tahvli seadused.
Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku
kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Valduse kaitse isntrumendid. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: · omaabi · kohtulike nõuete esitamine 12. VÕLAÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 9) 1. Võlaõiguse mõiste. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib võlasuhete: · tekkimist · muutumist · lõppemist. 2. Võlaõiguse üldpõhimõtted. Hea usu põhimõte
Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku
vasta nõuetele, aegunud lepingud, võlakirjad. Tehingud, millel puudub vastav notariaalne osa või mis on muul viisil kehtetu, aegunud või valesti koostatud. 6. Kes on õiguskorras eraõiguslikud juriidilised isikud? Eraõiguslikud juriidilised isikud on kajastatud äriregistris. Neil on põhikirjad ja ühingulepingud. Näiteks OÜ või AS, tulundus või MTÜ, füüsilisest isikust ettevõtja jne. 7. Kuidas te määratlete "lepingu" mõiste võlaõiguse alusel? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool(ed) kohustub/kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingusõlmimise ettepaneku tegemisega ja selle vastuvõtmisega. Lepingu sõlmimisel tuleb järgida ka vorminõudeid. Võlaõiguses on kasutusel üürilepingud, rendilepingud, ostu- ja müügi- lepingud. Igas lepingus on vastavad punktid, mis on mõeldud täitmiseks.
Ehitaja ei jõua kõiki töid valmis, a la viimistlusmaterjalid ja sisustuselemendid jäävad paigaldamata, kuid maja on kasutamiskõlbulik ja A asub kasutama. LOENG 4.03.15 Kui tehing on vastuolus hea usu pm-iga, kas ta on siis tühine? Kui nõude esitamine on hea usu pm-iga vastuolus, siis tehing ei ole tühine. Tehing jääb kohaldamata ehk nõue jäetakse rahuldamata. Dispositiivsuse põhimõte* - võlaõiguse pm. see on võimalus kokkuleppega seadustest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse pm-ist. Eeldatakse normi dispositiivsust. Erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud) VÕS § 106 lg 2 - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud TsÜS § 87. Seadusega vastuolus olev tehing
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Võlaõiguse arvestus Kodutöö Juhendaja: TALLINN 2016 Küsimused: 1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a. Mina ostan riigi käest auto (ma ei ole kohustatud seda ostma). Makse peab maksma –jah. b. Probleem – lapsed alluvad vanematele (perekonna õigus)
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi
4. stipulationes praetoriae- preetori nõude hagi aluse loomine stipilatio vormis ekstraordinaarne protsess o ametnikust kohtunik o staadiumitesse ei jagune o kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu o menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik o tagaseljaotsuste tegemise võimalus o apellatsiooni esitamise võimalus asjaõiguse ja võlaõiguse suhe mis neid eristab? asjaõigus Võlaõigus Staatilised suhted(ollakse omanik ja Vahetussuhted(mingi asi vahetab eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt-
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
Asjaõigustehingu kehtivuse täiendavaks eelduseks võib olla: _ kohustusliku vormi kehtestamine (vt nt AÕS §-d 119 ja 120), _ ametiisiku või -asutuse luba (vt nt KAOKS § 2 lg 4, § 3 lg 2). 166. Milliseid asjaõiguslikke nõudeid seadus tunneb? Asjaõiguslike nõuete alus tuleneb asjaõigusest. Sellest tulenevalt võib neid – erinevalt võlaõiguslikest nõuetest – maksma panna igaühe suhtes. • Väljaandmisnõue Omanikul ja valdajal, kelleks võib olla ka valdust andva asja- või võlaõiguse omaja, on õigus nõuda asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest (vt AÕS § 80 lg 1, § 45 lg 1). Modifitseeritud väljaandmisnõueteks on ebaõige kinnistusraamatukande muutmise ja kustutamise ning tähenduse kaotanud kinnistusraamatukande kustutamise nõuded (vt AÕS § 65 lg 1). Neid nõudeid ei saa aga esitada heauskse kolmanda isiku poolt omandatud kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse suhtes (vt AÕS § 65 lg 3). • Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue
(eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja · võlaõigus. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, tööõigus ja intellektuaalse omandi õigus. Tsiviilõiguse üldosa, võlaõiguse, asjaõiguse, perekonnaõiguse ja pärimisõiguse normid on tinglikult koondatud tsiviilseadustikku. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus, tähtaja ja tähtpäeva arvutamine ning tsiviilõiguste teostamise viisid
law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete
Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.1 Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Ettevõte omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. (A. Kiris, 2012, 197). Ettevõtja tegevusalad 1. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. 1 http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/ettevotlus/ettevtlus_ja_ettevtja.html 7 2
paratamatult piirata ühiskonna kasuks. 3) Avalikkuse puudumine asjaõiguses - Rooma õiguses ei registreeritud kinnisvarade käivet. 4) Perekonnaõiguse osas on palju arhailist ja seda ei saa tänapäeval rakendada. 5) Puudused pärimisõiguses, sisaldades endas elemente mitmest ajajärgust, on vägagi raskepärane ja keerukas. Rooma obligatsiooniõiguse (võlaõiguse) osa on oma väljatöötluselt üks paremaid. Väga palju kehtib sellest veel tänapäevalgi. Samuti on abikaasade varaõigussuhete aluseks olev varalahususe printsiip täiesti moodne, rakendatav veel praeguselgi ajal. ROOMA ÕIGUS JA ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED Vanimal ajal mängib kõigi rahvuste õiguses suurt osa religioosne element (k.a Roomas) ius - ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim.
organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte
1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. 1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist. 2) lepinguväline vastutus - delikti vastutust nimetatakse lepinguväliseks vastutuseks. Eeldused, alused on reguleeritud seaduses lepinguvälise vastutuse suhetest eraldi. Tagajärjed leiame me võlaõiguse seadusest ühiselt nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse kohta. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline võib olla ka otsene aga ka saamata jäänud tulu
peaksid käivitama kavandatud tahtepingutused kindlate ja kokkulepitud sihtide saavutamiseks, siis üsna paljudes ettevõtetes puuduvad toimivad motivatsioonisüsteemid. Mõnes organisatsioonis ja mõne töö puhul loodetakse toime tulla vaid sisemise motivatsiooni ergutamisega jäetakse näiteks osa palka tehtud töö eest maksmata või ei pakuta (lisa)töö eest mingit tasu. Võlaõiguse järgi loetakse tasu töö eest vaikimisi kokku lepituks ka siis, kui töö tegemist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. Psühholoogiline leping suunab ootusi ja sunnib tasustamata jäänud tööle alternatiive otsima. Demotiveeritud töötaja rakendab oma energia mujale virisemisse, tööandja halvustamisse, uue töö otsimisse, muudatustele vastu töötamisse. Demotiveeritud töötajal on mitu valikut:
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku ...
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
Tasu lubamine ühepoolse tehingu abil, tehing peab olema kehtiv. Kui selle teeb alaealine 6 aastane poiss. Teeb seal tasu lubamise ja on nõus selle eest maksma. Ja kui tulebki inimene ja teeb selle teo ja tahab raha saada, siis ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ei saa see kehtiv olla. Ühepoolse piiratud teovõimega isiku käitumist ei ole isegi lubatud esindaja nõusolekul. Tasu avalik lubamine, ka siis kui ei ole ära märgitud kasu. Lubatud leidjale vaevatasu. Võlaõiguse üldosa pinnalt lahendatav. Kas leping on tühine kui hinda pole?! Hind tuleb siis kuidagi leida. Üldosa § 28 hinna kohta käiv prg. Kui ei ole kokku lepitud siis mõistlik hind või tavaline hind. Vastavas piirkonnas sarnaste asjade korral vastav sobilik hind. Mõistlik tasu. Otsimise kulud + vaevatasu. Lepinguline võlasuhe peab vastama tsüs 60 § hulgas. Isikule teadasaamise kriteerium ei ole oluline. Pole oluline kas avalikkus selle ka kätte saab. See fakt ei oma mingisugust tähtsust.
Ametilt oli eestlased enamik lihttöölised, vähesemal hulgal käsitöölised ja väikekaupmehed. Ajaloolased on nimetanud 15.-16. sajandit eestlastest talupoegade olukorra halvenemise perioodiks. Põhjusteks on nimetatud: mõisate intensiivne asutamine, talupoegade koormise suurenemine, mis tähendas, et 10 % saagist ehk kümnis oli muutunud 25% saagist. Lisandusid ühe suurenevas mahus mõisategu ja maksud, nii kasvav võlgnevus muutis talupojad tollal kehtiva võlaõiguse järgi mõisa omandiks ehk sunnismaiseks. Juba 15. sajandi lõpuks oli võlgnevus maaomanikest mõisnikele üldine. Võlga oli talud ja see võlg pärandati põlvest põlve. Lisaks teokohustus mõisale, maksud kirikule. See sajand oli eesti maarahva siirdumine feodaalühiskonda, mida iseloomustasid üha suurenevad maksud, võlad, mõisategu ning kinnistuv sunnismaisus. Üks sündmus, mis eelnes reformatsioonisündmustele, mida peaks teadma: 1504
.......................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................11 LISAD..........................................................................................................................12 Lisa 1. Töövõtuleping Lisa 2. Müügitingimused TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISSEJUHATUS Käesolev õpimapp on valminud äri- ja võlaõiguse iseseisva tööna. Töö esimeses pooles on võrreldud äriühinguid ning analüüsitud nende eristustunnuseid. Töö teises pooles on koostatud võlaõiguslikud lepingud: töövõtuleping ja müügileping. Allikatena on töö autor kasutatud Maksu- ja Tolliameti, Riiklike registrite ja infosüsteemide e-teenuste, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning muid veebis leiduvaid lehekülgi, mis seotud ettevõtluse ja äriseadustikuga. 1. ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS
Riigikogu poolt võeti 16.oktoobril 2001 vastu Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus, mis jõustus 01.07.2002 Võlaõiguseseaduse nime all. Võlaõigussuhete mõiste, tekkimise alused ja printsiibid Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus.
Ema tapab vastsündinud lapse kuni 5 aastat Surm ettevaatamatusest kuni 3 aastat Raske tervisekahjustus 4-12 aastat Abita jätmine, piinamine, ebaseaduslik jälitustegevus, laiba rüvetamine, vägistamine, valimispettused, kupeldamine, vargus kuni 3 aastat (1000 kr eest), kelmus, väljapressimine, röövimine, alkkäemaks, rahapesu, riigi reetmine, valeraha tegemine, looma julm kohtlemine, salakaubavedu. Võlaõiguse põhimõtted Võlaõigus käsitleb lepinguid. Leping on teatud suhe isikute vahel, mille alusel neil tekivad vastastiku õigused ja kohustused. Seda võib sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt. Kui lepingut ei täideta, siis pöördutakse kohtusse. Lepingu õiguse põhimõtted: Lepingu vabaduse põhimõte Leping on täitmiseks kohustuslik Üha enam kasutatakse tüüplepinguid. Lepingu tingimused: Maht, pind, kvaliteet, tähtaeg, lepingu pooled, lepingu objekt,
nõuete loovutamine inkasso firmale. Inkasso võib tegeleda sissenõudmist ka sellel alusel, et nad saavad käsunduslepingu volituse. Loovutamise puhul on neil suuremad õigused ning kohtus saavad esineda enda nime alt jne. 34. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle aksessoorsed nõuded ehk lepinguga seotud nõuded, ei lähe mitteaksessoorsed nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele võlausaldajale ja esitab enda kaitseks mingisuguse dokumendi ning kui uus võlausaldaja on kaotanud selle tõttu protsessi. Siis võiks tal tekkida kahjunõue nõude loovutaja vastu. Koos sellega on oluline moment loovutamisest teatamine. Võib kokku leppida, et teatab ka uus võlausaldaja
annaabi.ee 
