- kahjustatud pool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel; - asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine võimalik või ei oleks see teise poole suhtes mõistlik. Poole õigused: 1. Nõuda lepingutingimuste muutmist 2. Lepingust taganemise või ülesütlemise õigus kui ei saa eeldada lepingutingimuste muutmist - Esitada kahju hüvitamise nõue – nt nõue usalduse rikkumisest (usaldusvastutus) Sekundaarnõuded: Kui võlgniku käitumine võlasuhte jooksul ei vasta nõudmistele, mida võlgnik võlasuhtest tulenevalt järgima peaks, tuleb küsida, missugused õiguslikud tagejärjed sellisest kohustuse rikkumisest tulenevad. Lepingu rikkumisel võib võlausaldaja - esitada kahju hüvitamise nõude võlgniku vastu, mille abil tagatakse maksimaalne võlausaldaja -huvide arvestamine, -lepingust taganeda, -nõuda täitmist, -alandada hinda,
Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
sõlmimise vastu on rikutud. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel lepingut nõuetekohaselt vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepinguga tõttu mingeid sooritusi.” RK: “Usaldusvastutuse tekkimise eelduseks on seega läbirääkimiste käigus teises pooles tekitatud usalduse rikkumine. Usaldusvastutus võib tekkida näiteks juhul, kui keeldutakse lepingu sõlmimisest pärast pikki läbirääkimisi, mille käigus teine pool on teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel oli lubatud.”
Mis on selle sisu? Millises vormis see peab olema tehtud? Eelleping (§ 33) •kohustus sõlmida leping tulevikus •tulevikus sõlmitava lepingu tingimused •põhilepingule ettenähtud vorm § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. (2) Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. 18) Mis on usaldusvastutus? 19) Millisel alusel vastutab lepingueelsetest võlasuhetest tulenevaid kohustusi rikkunud pool? 20) Millised õiguskaitsevahendeid ja millises ulatuses saab rikkuja suhtes kasutada? Õiguskaitsevahendid: VÕS § 101. Lepingueelsete läbirääkimiste rikkumise nõude alus on VÕS § 115 (ka siis, kui lepinguni kunagi ei jõuta), abinormid VÕS § 14 ja § 15. TEEMA 4 LK 138-184 Kohustuse täitmine
annaabi.ee 
