saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Tahteavalduste tegemine: 1. otsene 2. kaudne 3. enampakkumine Lepingueelsed läbirääkimised: Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi. Lepingueelsest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Ofert ( pakkumus), on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab ettepaneku tegija tahet olla ettepaneku aktseptimise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Aktsept ( nõudlus), on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Muudatustega nõustumine; Hilinenud nõustumine Kokkulepe ja lahtised tingimused lepingus- lepingulise võlasuhte tekkimiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe lepingu olulistes
PKS § 65 ja 67 hinnata, kas asjaoludest nähtuvalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 hinnata, kas asjaolude kohaselt oleks alus nõuda kulutusi teiselt abikaasalt tagasi, st kas oli vastav kokkulepe või võis S eeldada, et M nõuab temalt rohkem panustatu tagasi 3. Auto müügist saadud raha tagasinõue
t olenemata sellest, kas avalduse esitaja on kohtu alluvust põhistanud või kostja kohtu alluvust vaidlustanud. Juhul kui kohus on ekslikult hagi- või hagita menetluses avalduse menetlusse võtnud, on kohtul hiljem võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, kui asi Eesti kohtule ei allu. a) Lepinguõigusest sissejuhatavalt; b) Rooma konventsioon ja EL-i Rooma I määrus; c) Rahvusvahelistest kaubaveolepingutest. V Lepinguvälistest kohustustest (Torts) TLN- 01.03, 12:30-15:45; a) Lepinguvälised kohustused, põhimõtteliselt: b) EL-i Rooma II määrus; IV LOENG: ERAOSA - VÕLAÕIGUS 1. REÕS-s on: a) § 30-47 võlaõiguse üldsätted ja lepingud; b) § 48-54 lepinguväliste kohustuste kohta käivad sätted. Lepinguõigusele kohaldatav õigusaktiga Lepinguõigus on rahvusvaheliselt enim reguleeritud ja kõige kiiremini arenev REÕ valdkond, mis nii materiaalõiguse kui ka kollisiooninormide tasemel teiste REÕ valdkondadega
vastamiseks vajalikku tähtaega alates kirja postitamisest. Kinnituskiri Majandus- või kutsetegevuses tuntakse ka lepingute sõlmimist kinnituskirjaga. Kinnituskirjaks nimetatakse pärast suulise kokkuleppe saavutamist teisele poolele saadetud tahteavaldust, milles kinnitatakse lepingu sisu ja oma tahet olla kinnituskirjas näidatud tingimustel lepinguliselt seotud. Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Kui poolsed sõlmisid aga lepingu, millega määrasid kindlaks oma kohustused läbirääkimiste ajal, võib nende kohustuse rikkumisest esitada ka lepingulisi nõudeid. Pooled peavad läbirääkimiste ajal käituma heas usus, mis tähendav teineteise huvide ja õigustega mõistlikult arvestamist, eriti poolte õigust saada tõeseid andmeid. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool peab
rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Tsekk on väärtpaber, millega tseki väljaandja käsundab krediidiasutust (tseki 8 maksja) tseki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma (tsekisumma) maksmiseks (tseki lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. 1.10 Lepinguvälised kohustused Selles osas tuuakse välja erinevad kohustused, mida peab täitma lepinguväliselt. Nendeks on tasu avalik lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine Teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Asja valdaja vastu asjaga seotud nõuet
65. maintenance obligation in a family ülalpidamiskohustus 66. guardianship (custody) eestkoste (control of a person such as the right and duty of a parent to keep and bring up a child after a divorce) 67. acceptance of succession pärandi vastuvõtmine 68. on the basis of a will (testate) testamendijärgne 69. pursuant to law (intestate) seadusjärgne pärimine 70. bequeather pärandaja 71. non-contractual obligations lepinguvälised kohustused 72. deception (deceit) act of deceiving someone in order to make money 73. in good faith in an honest way 74. to ratify to approve officially (sth which has already been agreed) 75. incur to make yourself liable to 76. maturity time when an insurance is due to be paid out (sissenõutav) 77. mandate authority given to a person or group of persons authorising and requiring them to act on behalf of the person giving the authority 78
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1
kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid. Ühe isiku kohustus midagi teha ja teise isiku õigus nõuda selle kohustuse täitmist. Lepinguline võlasuhe tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvas midagi tegema või midagi tegemata jätma. Vastastikused tahteavaldused peavad olema. Lepinguvälised võlasuhted ei ole poolte tahteavaldusi, esineb ühepoolseid tahteavaldusi. Ühepoolne tehing testament, lepinguvälise võlasuhte element (konkurss). Ei eksisteeri vastastikuseid tahteavaldusi. NT: kahju õigusvastase suhte tekkimiselmaja maha põletamine sigaretiga Lepinguväline võlasuhe võib muutuda lepinguliseks võlasuhteks (maja põlema paneminemaja omanik nõuab ühte summat ja sigareti viskaja ei ole sellega nõussõlmitakse
vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada - tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635) Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv. Veel kaks töölepingu liiki: Töövõtt (pooled on tellija töövõtja. Tellija annab ül-de töövõtjale. Oluline on resultaat) ja tööettevõtt -
ähvardus ja vägivald, raskete asjaolude ära kasutamine. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Pettus on see kus tehingu üks pool viib teise poole oma tehingusse eksimusse. Esitab teadavalt valeandmeid. Ähvardus ja vägivald surve avaldamine isikule, et isik teeks teatava tehingu. Tähtaeg - kindlaks määratud ajavahemik Tähtpäev konkreetne kuupäev VÕLAÕIGUS Üldosa ja eriosa. Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta. Mittetäielikud kohustused: võlgnik võib täita aga mille täitmist võlaosutaja nõuda ei saa. Lepinguõiguses on aluspõhimõtted, millele lepingiõigus rajaneb. Era autonoomia Privaatne autonoomia Lepingu vabadus kas sõlmida leping või mitte
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
b)abikaasade varasuhtest, testamendist, pärimisasjadest c)vekslitest, tšekkidest, võlakirjadest d)äriühinguid ja muid juriidilisi isikuid, organiseeritud ühendusi käsitlevast õigusest e)tuumakahjustusest f)eraelu puutumatusest, isiklike õiguste rikkumisest, laimust Reguleeritavad küsimused: vastutuse alus ja ulatus, vastutusest vabastamise alused, kahjude olemasolu jne. -Liikmesriikidena käsitletakse kõiki peale Taani.Määrus on otsekohaldatav ja siduv liikmesriikidele. *Lepinguvälised võlasuhted on : (REÕS-is on reguleeritud esimesed 3) a)Kahju õigusvastane tekitamine- kohaldatakse selle riigi õigust kus kahju tekib, olenemata sellest kus see sündmus, mis kahju tekitas aset leidis. Kahju tekkimise aluseks olev tegu/sündmus peab olema õigusvastane selle riigi õiguse kohaselt kus see tegu tehakse või sündmus toimub. b)Alusetu Rikastumine-Kui see lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, siis kohaldatakse
võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Solidaarvõlausaldajad-On juhul, kui sama kohustus tuleb täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist. Võlgnik võib täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohtusse täitmiseks. Võlasuhte tekkimise alused: 1)Leping 2)Lepinguvälised: Kahju õigusvastane tekitamine (kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine) Alusetu rikastumine (lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine) Käsundita asjaajamine (tulekahju korral teise isiku vara päästmine) Tasu avalik lubamine (asja leidjale avalikult tasu lubanud isik peab maksma asja leidnud isikule lubatud tasu).......................... Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt
on valdajal õigus pöörduda kohtu poole (valduse taastamiseks). Valduse kaitse hagi tähtaeg on üks aasa, arvates valduse rikkumise või äravõtmise ajast. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe saab tuleneda lepingust või seadusest. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seadusest tulenevad võlasuhted on lepinguvälised võlasuhted. Igasugune leping toob endaga kaasa võlasuhte (eraõiguslik). Võlasuhte lepingud on soovitavalt kirjalikul moel (Võlasuhte tõestamine suuliselt on võimatu. Võlaõigusseadus eeldab, et leping on koostatud kirjalikus vormis) Lepingud mis tehakse võivad avaldada mõju ka kolmandale isikule, kuid kolmandal isikul võivad tekkida mingit nõuded. (Kunstiakadeemia näide lepinguväline võlasuhe need isikud, kes elasid krundi kõrval, polnud mingit lepingut
teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud ja täielikud kohustused. Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus;
ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Võlasuhete liigid: lepingulised ja lepinguvälised. Võlaõiguslik kohustus võib olla täielik või mittetäielik. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. 3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud?
Laoleping Toetamislepingud Elurendiseleping Ülalpidamisleping Kompromissileping (sh kohtulik kompromiss) Seltsinguleping Seltsinguleping Väärtpaberid Veksel Tsekk Lepinguvälised kohustused Tasu avalik lubamine Asja ettenäitamine Käsundita asjaajamine Alusetu rikastumine Kahju õigusvastane tekitamine 55 Lepingute liigitus. Lepingute)liigid)
◦ õigusvastasus- süütegu, kui ta vastab süüteo koosseisule ja õigusvastasus ei ole välistatud (hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, muus seaduses ette nähtud asjaolu, eksimus) ◦ süü- tegu on toime pandud süüvõimeline isik ning kas puudub süüd välistav asjaolu (vaimne puue, vanus) Tsiviildeliktid ◦ Lepingulised vastutused- vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist ◦ Lepinguvälised vastutused- poolte vahel puuduvad lepingulised suhted Tagajärjed on ühised, vastavalt VÕS Tsiviildelikti iseloomustab 3-astmeline deliktistruktuur: ▪ Koosseisulisus- selgitatakse kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja põhjuslikkuse seose teo ja kahju tekitamise vahel kindlaks tegemine ▪ Õigusvastasus- kui delikt dekitati VÕS sätestatud juhtudel ▪ Süü- tahluse või hooletuse vormis Õiguse rakendamine
nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Leping seob ainult lepingupooli ning sellega ei saa panna kohustusi kolmandatele isikutele, küll aga saab kokku leppida kolmanda isiku kasuks. Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Võlausaldaja võib keelduda kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisest, kui võlgnik vaidleb sellele vastu. 13. Lepinguvälised kohustused § 1005. Tasu avalik lubamine Teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. § 1014. Asja ettenäitamise nõue Asja valdaja vastu asjaga seotud nõuet omav isik või isik, kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, võib nõuda valdajalt asja ettenäitamist või asja ülevaatamise
eksami eeldused: 2x KT positiivne hinne arvestus kõigist seminaridest eksam: 1x keeruline kaasus (võib sisaldada TsÜS-i, AÕS-i) 2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist
2. lepinguline õigussuhe: vara omandamine ühis- või kaasomandisse, seltsinguleping, solidaarvõlg kokkuleppel, ülalpidamisleping, avalikus teenistuses abikaasale/elukaaslasele või nende sugulastele allumise keeld. Kooselu lõppemise tagajärjed: puudub teineteise ülalpidamise kohustus, varalised nõuded teineteise vastu- asjaõiguslikud nõuded (ühise omandi tuvastamine, kaasomandi lõpetamine) ning võlaõiguslikud nõuded (lepingust tulenevad nõuded, lepinguvälised kohustused nt käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine). Homoseksuaalne kooselu: ca 1-12% inimestest on homoseksuaalsed, enamikes Euroopa riikides on homoseksuaalsete isikute kooselu reguleeritud, kas samasooliste isikute partnerlussuhtena, samasooliste isikute abieluna või samasooliste lapsendamisõigusena, Eestis eraldi regulatsioon puudub. Õiguskantsleri 23.05.2011
Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem.Ühingu asutamisel riik kirjutab rohkem ette. Majandusõigus : pangandus ja kindlustus. Miks on majandusõiguses riigi sekkumise määr majanduses suurem ja tsiviilõiguses väiksem? See on riigijaoks tähtsam. Kui pank läheb pankrotti on surem probleem ku mingi tavaline OÜ. Millest koosneb tsiviilõigus? (VAPP) Võlaõigus tegeleb lepingutega. Kahju tekitamine-lepinguvälised suhted. Asjaõigus tegeleb omandiga ja omandi piiramisega. Perekonnaõigus tegeleb (perekonna mõistet ei ole) abielu ja vanemad-lapsed suhted. KOOSELU-ei saa Pärimisõigus - vara üleminek isiku surma korral. Abstraktsiooniprintsiip § 6 Kaks üliõpilast sõlmivad lepingu, et üks kirjutab teise jaoks magistritöö, ja teine peab maksma raha, AGA raha ei maksa. Kas see, kes magistritöö valmis kirjutas võib raha nõuda? Loogiliselt tuletama küsimusest mis jäi iseseisvaks
teostamise kohta, normid aegade (tähtaegade kohta) PARADNDATUD hakkas kehtima 01.07.2002 2) Asjaõigus-01.12.1993- AÕS- Asjaõigus on eelkõige normi kinnisasjade ja vallasasjade kohta, samuti normid piiratud asjaõiguste kohta. 3) Võlaõigus- 01.07.2002 -VÕS -üldsätted -lepinguõigus -lepinguvälised seadused 4) Perekonnaõigus- 01.01.1995 –PKS- uus 01.07.2010 5) Pärimisseadus – 01-01-1997- PMS- uus 01.01.2009 see on parandatud variant. Eestis on tsiviilseadustik funktsionaalses mõttes olemas, kui see koosneb mitmest osast. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad 1. Äriõigus ehk kaubandusõigus. Äriõigus on välja kasvanud tsiviilõigusest, kui kaubameeste vahelisest õigusest
Süüd välistavad asjaolud - süü puudumine ettevaatamatuse puhul, keelueksimus, loobumine süüteo katsest. Tsiviildeliktid Lepinguvälist vastutust nim deliktivastutuseks ja seda kohaldatakse tsviilõigusrikkumise puhul. Lepinguline vastutus põhineb võlaõigusenormidel, mis reguleerivad siduvaid lepingulisi suhteid ja leppingulise vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist. Lepinguvälist vastutust iseloomustab see, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on lepinguvälised vastutuse alused/eeldused reguleeritud seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi. Tagajärjed aga on võlaõiguseseaduses ühiselt. Ka tsiviildelikti iseloomustab 3 astmeline delikti struktuur. Koosseisulisus Õigusvastalisus Süü I objektiivne teokoosseis, tuleb tuvastada kas tegu pandi toime väidetava kahjutekitaja poolt, kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kahju tekitamise ja teo vahel on põhjuslik seos?
Solidaarvõlg kokkuleppel (VÕS § 65) Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin) Asjaõiguslikud nõuded: Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80) Ühise omandi (tuvastamine) lõpetamine (AÕS § 76) Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded: Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440)) Töövõtuleping ... 30 Lepinguvälised kohustused: Käsundita asjaajamine (VÕS § 1018) Alusetu rikastumine (VÕS § 1028) Õigusvastane kahju (VÕS § 1043) Seltsinguleping Vorm: vormivaba Sisu: Ühine eesmärk Panuste tegemine ühise eesmärgi saavutamiseks (mitte vastastikused sooritused) Tagajärg: Seltsinguvara (panused, omandatud vara) kuulumine seltsinglaste ühisomandisse Seltsinguvara jagamise ja käsutamise keeld
teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hoiulepinguga kohustub uks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale uleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 60. Mis on lepinguvälised võlasuhted, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks? Nagu eespool oleme käsitlenud, võivad võlasuhted lisaks lepingule tekkida ka uhepoolsetest tehingutest (tasu avalik lubamine ja konkurss) ning seaduse alusel (asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ning kahju õigusvastane tekitamine). Eeltoodud liikide loetelu on ammendav ehk n-ö liikide numerus clausus.
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist.
tegemata jätma. Lepingu sõlmimine toimub lepingu sõlmimise ettepaneku (oferdi) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept), või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Kokkulepe on lepinguna siduv, kui on olemas poolte tahe olla õiguslikult kohustatud. 6.4 KOHUSTUSE TÄITMINE. KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU HÜVITAMINE. KOHUSTUSE LÕPPEMINE. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Lepinguvälised võlasuhted tekivad seaduse alusel kahju õigusvastasest tekitamisest (nt omandi kahjustamine), kuid eelkõige tekivad võlasuhted siiski lepingutest. Lepingu eesmärgi järgi liigitatakse võlaõiguslikke lepinguid: · võõrandamisleping (nt müügileping) · kasutusleping (nt üürileping) · teenuse osutamise leping (nt töövõtuleping) Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja
tegemata jätma. Lepingu sõlmimine toimub lepingu sõlmimise ettepaneku (oferdi) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept), või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Kokkulepe on lepinguna siduv, kui on olemas poolte tahe olla õiguslikult kohustatud. 6.4 KOHUSTUSE TÄITMINE. KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU HÜVITAMINE. KOHUSTUSE LÕPPEMINE. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Lepinguvälised võlasuhted tekivad seaduse alusel kahju õigusvastasest tekitamisest (nt omandi kahjustamine), kuid eelkõige tekivad võlasuhted siiski lepingutest. Lepingu eesmärgi järgi liigitatakse võlaõiguslikke lepinguid: · võõrandamisleping (nt müügileping) · kasutusleping (nt üürileping) · teenuse osutamise leping (nt töövõtuleping) Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja
- konsensuaalsed- kokkuleppe alusel sõlmitakse leping ja reaalsed- leping loetakse sõlmituks siis, kus laen on üle antud - ühekordse sooritusele suunatud ja kest(v)uslepingud - tüüpilised ja ebatüüpilised - olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne - kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud. 2. Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad VÕSi struktuur 1. Üldosa Kõigi võlasuhete jaoks õiguslikku tähendust omavad küsimused: - kohustuste tekkimine, täitmine, lõppemine - kohustuse rikkumine, õiguskaitsevahendid - võlakohustuse ülekandmine jms 2. Eriosa - lepingud - lepinguvälised võlasuhted MÕISTED: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 1) Mida reguleerib võlaõigus?
Kviriitilik õigus kannab allikates sageli nimestust - ius civile. Seda ius civile't ei tule mingil juhul samastada praeguse aja tsiviilõigusega, sest neil mõlemal, nagu see ilmneb eespoolöeldusts, on erinev sisu ja ulatus. Reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Võlaõigus. Võlaõigus reguleerib lepingulisi ja lepinguvälisi suhteid/kohustusi. Koosneb omakorda kolmest alaosast: 1) võlaõiguse üldosa, 2) lepingute üksikud liigid, 3) lepinguvälised võlasuhted. V Asjaõigus. Asjaõigus reguleerib omandit ja piiratud asjaõigusi. Määrab reeglid vallasomandi ja kinnisomandi ning piiratud asjaõiguste (reaalservituudid, isiklikud servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) kohta, samuti sisaldab sätteid valduse, kinnisturaamatu, omandi kaitse ning kaasomandi kohta. A Perekonnaõigus. Perekonnaõigus reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid
01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand ,,pahanduse tekitaja" vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud Lepinguvälised kohustused See on ratsionaalne oma ülesehituselt. Eelnevad seadused on kohustuslikud järgnevatele ilma et peaks neid eraldi välja uuesti tooma. Kodifitseeritud tsiviilõiguse juures tuleb alati osata määrata, mis kohast tuleb normi otsida. Hea oleks, kui see süsteem oleks meil silmade ees (mitte ainult selles aines, vaid üleüldse) 1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Tsiviilõiguse eristamine tesitest. Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus
01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“ vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud Lepinguvälised kohustused See on ratsionaalne oma ülesehituselt. Eelnevad seadused on kohustuslikud järgnevatele ilma et peaks neid eraldi välja uuesti tooma. Kodifitseeritud tsiviilõiguse juures tuleb alati osata määrata, mis kohast tuleb normi otsida. Hea oleks, kui see süsteem oleks meil silmade ees (mitte ainult selles aines, vaid üleüldse) 1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Tsiviilõiguse eristamine tesitest. Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus
lükkas, ei vastuta, kuna ta ei tapnud (non occidit), ja see, keda lükati, ei tekitanud kahju õigusvastaselt. Järelikult tuleb anda in factum hagi selle vastu, kes lükkas.) Kui Roomas eristati lepingust tulenevaid obligatsioone, deliktist ja kvaasideliktist ning kvaasilepingust tulenevaid kohustusi, siis näiteks VÕS-s eristatakse üldjoontes kahte poolt: lepingulised suhted, mis suures osas hõlmavad ka Vana-Roomast tuntud lepingud ning lepinguvälised kohustused, mille alla kuuluvad nii Vana-Roomas tuntud deliktist, kvaasideliktist ja kvaasilepingust tulenevad kohustused. Tänapäeval eristatakse süütegusid – väärtegusid ning nendest tulenevat kahju. Muuhulgas on süü- või väärtegudest tulenevat kahju võimalik nõuda tsiviilõiguslikus korras ehk siis tulenevalt VÕS-s kahju õigusvastasusest. Näiteks on kahju tekitamine õigusvastane kui kannatanule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, teda solvatud (vrd
· eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused · pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus 1. juuli 2002 · üldsätted · lepingud · lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest
∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009 ∙ pärimise alused ∙ pärimise käik 5. Võlaõigus, võlaõigusseadus – 1. juuli 2002 ∙ üldsätted ∙ lepingud ∙ lepinguvälised kohustused 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest Teised eraõiguse instituudid: rahvusvaheline eraõigus, äriõigus, intellektuaalne omand. Kõige problemaatilisem: tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse ehk äriõiguse eristamine. Ajalooliselt on kaubandusõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. Tema tekkimise aeg ja koht: 12-13 saj, Itaalia sadamalinnad. Põhiline erinevus, miks hakkas erinema klassikalisest tsiviilõigusest –
suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse.
Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise süsteemiga sarnast jaotust: Esimene raamat. Üldosa; Teine raamat. Võlaõigus; Kolmas raamat. Asjaõigus; Neljas raamat. Perekonnaõigus; Viies raamat. Pärimisõigus. 1.Võlasuhte tekkimise alused Nagu eelpool mainitud leiab võlaõiguses käsitlust kaks suuremat õigussuhete gruppi - lepingud ja lepinguvälised võlasuhted. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida: 1. lepingust; 2. kahju õigusvastasest tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted
Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise süsteemiga sarnast jaotust: Esimene raamat. Üldosa; Teine raamat. Võlaõigus; Kolmas raamat. Asjaõigus; Neljas raamat. Perekonnaõigus; Viies raamat. Pärimisõigus. 1.Võlasuhte tekkimise alused Nagu eelpool mainitud leiab võlaõiguses käsitlust kaks suuremat õigussuhete gruppi - lepingud ja lepinguvälised võlasuhted. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida: 1. lepingust; 2. kahju õigusvastasest tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted
2002 Brüssel I määrus (44/2001) kohtualluvuse kohta tsiviil- ja kaubadnusasjades 2004 - Brüssel II bis (2201/2003) kohtualluvuse kohta perekonnavaidlsutes 2004 Euroopa täitekorralduse määrus (805/2004) 2008 Euroopa maksekäsumenetluse määrus (1896/2006) 2008 Dokumentide välisriigis kättetoimetamise määrus II (1393/2007) 2009 Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse m. (861/2007) 2009 Rooma II määrus (864/2007) lepinguvälised võlasuhted 2009 Rooma I määrus (593/2008) lepingulised võlasuhted 2010 Lugano II konventsioon (Norra (2010), veits (2011), *Island) 2011 Ülalpidamiskohustuste määrus (4/2009) koostoimes Haagi 2007 a protokolliga Vahekohus New York 1958.a. konventsioon vahekohtu otsuste täitmise ja tunnustamise kohta Rahvusvahelise lepingud Haagi 1970 konventsioon (tõendite kogumine) Haagi 1965 konventsioon (kohtudokumentide kättetoimetamine) Haagi 1980 konventsioon (õigusabi)
annaabi.ee 
