tehingu tühisuse. Tehingud liigitatakse : A: olenevalt mitme isiku tahteavaldused on vajalikud juriidiliste tagajärgede saabumiseks. · Ühepoolsed lepingud- piisab ühe poole tahteavaldusest nt testament · Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo isikutele õigusi ja kohustusi juurde kohustustehing on alus käsutustehingule. D: Kehtetud tehingud tehingu kehtetus seisneb selles, et ta ei loo soovitud õiguslikke tagajärgi mida pooled silmas pidasid. TÜHINE TEHING tehingu tühisus tuleneb asjaolust, et tehing rikub seadusega kehtestatud
muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest · Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele · Tahteavaldus sisaldab: teo tegemise tahe, avaldamistahe, tehingutahe · Tahteavaldus ei ole ise tehing, kuigi mõisted on väga lähedalseisva tähendusega (olenevalt tehingust sisaldab tehing lisaks tahteavaldus(t)ele ka muid obligatoorseid elemente, sh nt ka reaalset tegutsemist) Kohustustehing loob pooltele õigusi ja kohustusi st loob võlasuhte · Kohustustehing on käsutustehingu causa ´ks e põhjuseks · Sellegipoolest ei pea kohustustehing alati tingima käsutustehingut (võib ka ilma) Käsutustehing õigusi ja kohustusi ei loo st võlasuhteid poolte vahele ei teki, vaid selle sisuks on õiguste ja kohustuste üleandmine (mis toob kaasa causa´ks oleva võlasuhte lõppemise/muutumise) · Kuigi seadus (TsÜS § 6) nimetab õiguste ja kohustuste üleandmist, siis seda tuleb käsitleda
o Sihtasutus – juriidiline isik, millel pole liikmeid jam is on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Tehingut, esitlus ja lepingu sõlmimine Tehingud – toimung või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahte avaldus. Tehing on tähtsaime subjektiivsete tsiviilõiguste ja kohustsute tekkimise aluseks. Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel)
AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga)
Mitmepoolne tehing – kahe või mitme isiku tahteavaldus, antud juhul moodustab tehingu mittut tahteavaldust sisaldav toimingute kogum; Kõige tuntumad vormid: 1) leping ehk kokkulepe, mis saavutatakse selle teigjate tahteavalduse kaudu 2) juriidilise isiku organi otsus – üldkoosolek, nõukogu, juhause jm võimaliku organi otsused KOHUSTUSTEHING (KAUSAALNE) JA KÄSUTUSTEHING (ABSTRAKTNE): Kohustus- ja käsutustehingud liigitakse lahutamisepõhimõte (TsÜS §6 lg3) alusel: 1) Kohustustehing – luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, ostada teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti)
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
3.2.1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib: 1) Kinnistusraamatu kandega - (Kinnisasja üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.) millele peab eelnema esmalt kohustustehing (notariaalselt tõestatud) (AÕS § 119 lg 1 Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.) ja seejärel asjaõiguslik kokkulepe (notariaalne). Kui kohustustehing ei ole nõuetekohane (nt notar tõestanud vaid osa kokkuleppest), siis muutub see kehtivaks kui selle kokkuleppe täitmiseks sõlmitakse asjaõigusleping ja tehakse kanne asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse (AÕS § 119 lg 2)
andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Ka müügilepingu puhul eristatakse võlaõiguslikku kohustust ja selle täitmist käsutuse ehk asjaõigusliku lepinguga. Müügileping on seega kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega seega veel omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing (vt TsÜS § 6 lg 3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese e asi Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lõike 1 lõpuosas
ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava või nendele allakirjutamiseks antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke
Nt ühise tegutsemise leping on mitmepoolne, igasuguste juriidiliste isikute organite otsused on samuti mitmepoolsed. Võib olla ka isikliku ja varalise iseloomuga lepinguid. Tsiviilõiguses on enamik lepinguid siiski varalise iseloomuga lepingud; isikliku iseloomuga on nt abieluleping. Üheks oluliseks lepingu liigiks on tehingute jagunemine kohustustehinguks ja käsutustehinguks. See liigitus on oluline just germaani õigusperekonnale. Müügileping on kohustustehing poolte vastastikused õigused ja kohustused on ära määratud. Kohustustehing ei mõjuta veel asja üleandmist, müüja on veel asja omanik. Müügilepingu alusel ei lähe veel mingid asjad üle. Käsutustehingu abil lähevad asjad üle, käsutustehing võib toimuda samal ajal kui kohustustehing. Käsutustehing on täitmistehing, see on asja üleandmise tehing. Kohustustehing kohustab vastastikku midagi tegema; käsutustehing on
Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte
Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: müügi-, üüri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing jaguneb kaheks: 1. Kohustustehing: loob kohustuse teha/tegemata jätta mingi tegu ja arvestada teise poole õiguste ja kohustustega. 2. Käsutustehing: (kohustus) täidetakse. Toimub käsutamine, ehk õigusmuudatus. Antakse üle õigusi ja kohustusi. Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele Tahteavalduse liigid: 1. Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte? Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eel...
o Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid jam is on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Tehingut, esitlus ja lepingu sõlmimine Tehingud toimung või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahte avaldus. Tehing on tähtsaime subjektiivsete tsiviilõiguste ja kohustsute tekkimise aluseks. Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. · Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel)
c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Eraõigus tugineb privaatautonoomia ideele: iga isik peab saama kujundada oma õigussuhteid enesemääramise teel. Eesmärk - isiku vaba eneseteostus. Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks on leping: privaatauonoomia kui eelkõige lepinguvabadus. Käsutustehing, kohustustehing? Eraldamisprintsiip - eristatakse võlaõigusliku tehingut ja käsutustehingut. Võlaõigusliku tehinguga luuakse kohustus käsutuse tegemiseks, näiteks luuakse müügilepinguga kohustus asja omandi ülekandmiseks. Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult
A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks on tal võimalik esitada ka alusetust rikastumisest tulenev nõue (soorituskondiktsioon) 1028 lg .. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada. * => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib. Näide2: kahju hüvitamine 1044 lg 3 annab kehavigastuse/tervisekahjustuse puhul võimaluse esitada igal juhul hagi ka deliktiõi- guse alusel. Näide 3: tasu avalik lubamine + leid A lubab kassi leidjale avalikult tasu 10 EURi
Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et kui kohustustehing on dispositiivne, siis käsutustehingute tingimused on seadusega imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte
kinnistusraamatusse. *39 Siiski ei tähenda AÕS § 119 lõige 2 seda, et notar tohiks tõestada asjaõiguslikku lepingut, kui puudub selle aluseks olev notariaalselt tõestatud müügileping. Sätte eesmärgiks on pigem välistada olukord, kus lepingu ühe osa notariaalselt tõestamata jätmine tooks kaasa kogu lepingu tühisuse. *40 Nimetatud sätet saab Riigikohtu seisukoha järgi kohaldada ka juhtudel, kui kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustustehing tehti enne AÕS § 119 lõike 2 vastava redaktsiooni jõustumist, kuid asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast seda. *41 Sellist vormipuuduse parandamist ei toimu aga juhul, kui asjaõigusleping sõlmiti ajal, mil AÕS § 119 lõike 2 vastav redaktsioon veel ei kehtinud. *42 Ka kinkelepingu vorminõude järgimata jätmise korral peetakse kinkelepingut kehtivaks, kui kinkija oma kinkelepingust tuleneva kohustuste täidab (VÕS § 261 lg 2). Eespool nimetatud
ÄS § 283 lg 1 on konkreetne põhimõte, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine
ÄS § 283 lg 1 on konkreetne põhimõte, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine
müüja, teine osta). 2.2. Mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu
osta). 2.2. Mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) ←→ B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu
2. Asjaõiguskokkulepe kui täitmistehing Kokkuleppe esemeks on asjaõiguslik õigusmuudatus ise, vastandina üksnes kohustusele asjaõiguslikku õigustoimet endaga kaasa tuua. Näiteks on omandi ülekandmise asjaõiguskokkuleppes deklareeritud tahete kooskõlastatus selle suhtes, et omand läheb üle võõrandajalt omandajale; see on vastand ainult kohustusele omand lähemal ajal üle kanda. Niisiis kujutab asjaõiguskokkulepe endast täitmistehingut, millele on eelnenud kohustustehing. Eelnevatel aegadel on ägedalt võideldud asja-õiguskokkuleppe põhimõtte vastu. Seda peeti eluvõõraks eelkõige vallasasjaõiguse, aga ka kinnisasjaõiguse tarvis ja oldi arvamusel, et võlaõiguslik leping peaks üle võtma kokkuleppe funktsioonid de lege ferenda. 4.3. Vorm Asjaõiguskokkuleppe jaoks ei ole kindlat vormi ette nähtud, välja arvatud kinnisomandi ülekandmise jaoks § 925 järgi. 4.4. Asjaõiguskokkuleppe siduvus
7 käsutustehing; ühekülgne- ja vastastikune tehing Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. Tuupilisim näide on siin muugileping, millega muuja võtab kohustuse asi ule anda ja omand ule kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb muuja asja omanikuks. Ostjal tekib aga muugilepinguga õigus nõuda asja uleandmist ja omandi ulekandmist. Kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust
õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks? Asjaõigustehingu koosseisu kuulub õigusmuudatusele suunatud tahteavaldus ja õigusmuudatuse avalikustamine. Materiaalõiguslik tahteavaldus esitatakse kas asjaõiguskokkuleppe (mitmepoolne tehing) või ühepoolse avaldusena.
käiva seadusega. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused, kohtud, Riigikogu jne ei saa olla tsiviilõigussuhte subjektiks. 6.3 TEHINGUD Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 46 TEHING KOHUSTUSTEHING KÄSUTUSTEHING Kohustustehing on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing annab vaid olemasolevaid õigusi ja kohustusi üle. Tehingud jagunevad: · ühepoolsed (nt pärandamine) · kahepoolsed (nt lepingud) Sisu järgi jaotatakse tehingud: · varalised (nt müük) · isiklikud (nt abielu) Tehing on tühine, kui ta on: · tühine algusest peale, st kehtivat tehingut pole sõlmitud
kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati
Analoogia puhul kohaldame lähedast sätet. Kui seda ka pole, siis kohaldame õiguse üldist mõtet.) Analoogia kui säte puudub, siis tõlgendatakse lähima tõlgendus meetodi alusel. Abstraktsiooni printsiip võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks. (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.) Omandiõiguse üleminek uus omanik (nt pärandus, ost, kink, vahetus). Käsutustehing reguleerib omandi üleminekut. Kohustav tehing reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Käsutamine asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine. Omandiõiguse elemendid:
põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega. 9. Tehingu mõiste ja liigid 134. toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip.Tehing on kohustustehing, kui see on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing · Ühepoolne tehing · Mitmepoolne tehing · Varalined tehing · tingimuslik tehing · 10. Tahteavalduse tegemine ja tehingu tõlgendamine · Tehingu tõlgendamine on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest
Asjaõiguste liikide ammendatavus e numerus clausus printsiip), avalikkuse pm (need õigused peavad olema kõigile nähtavad, et neid õigusi saaks austada), määratletuse e spetsiaalsuse pm ( igale asjale saab tekkida mingi asjaõigus eraldi. Ühe asja asjaõiguslik reziim peab olema ühine), üleantavuse pm (asju peab saama teisele üle anda), eraldatuse pm (kohustustehingu ja käsutustehingu range eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast
§ 86 esimene osa) Lisanduvad tehingu subjektide ja tehingu vormiga seotud tühisuse alused. Näilik tehing (TsÜS § 89) isikul puudub tahe tuua kaasa avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Püütakse jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda teist tehingut. Vt RKTKo 17.12.2009..a. otsus nr 3-2-1-137-09 Täiendav säte varjatud tehingu kehtivuse tagamiseks, vt AÕS § 119 lg 2- vorminõuet mittejärgiv kinnisasja võõrandamiseks sõlmitud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Seaduses sätestatud keeluga vastuolus olevad tehingud (TsÜS § 87) Kohaldub juhtudel, kui tühisus keelu rikkumise tagajärjena ei tulene eriseadusest (nt relvaseaduse § 74 lg 2 p. 1 ja 2; VÕS § 155 lg 1 vt RKTKo 3-2-1-89-08 p. 12), kõigi imperatiivse iseloomga sätetega vastuolus olevate tehingute suhtes, sh KaRS s sätestatud
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
Avalik-õiguslike juriidiliste isikutel esineb üks teovõime piirang, mis seisneb selles, et avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omandada õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. 3) Tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslikku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on olulisim tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise alus. Tehingud jagunevad: Kohustustehing – suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing – suunatud õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip, st neid käsitletakse õiguslikult kahte erineva tehinguga, kuigi käibes ei ole need sageli eristatavad. Tehinguid liigitakse ka selle järgi, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud: Ühepoolsed Mitmepoolsed
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Mõlemad on väljendanud tahet 1 õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on
Mõlemad on väljendanud tahet 1 õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing – müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne
õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks? Asjaõigustehingu koosseisu kuulub õigusmuudatusele suunatud tahteavaldus ja õigusmuudatuse avalikustamine. Materiaalõiguslik tahteavaldus esitatakse kas asjaõiguskokkuleppe (mitmepoolne tehing) või ühepoolse avaldusena.
Kinkeleping peab vastama kahele tingimusele: 1 lepingu alusel peab toimuma eseme üleandmine tasuta; 1. lepingu sõlmimisel ja täitmisel peab esinema animus donandi; Kinkelepingu alusel on võimalik ühel isikul anda teisele isikule üle ese ja sellega seotud omandiõigus, see tähendab kinkelepingu objektiks saavad olla nii asjad, õigused kui ka muud hüved. Kinkeleping on ühekülgne kohustustehing, mille täitmine toimub lepingu eseme üleandmise ja omandi ülemineku võimalikuks tegemisega kinkijalt kingisaajale. Esemega seotud omandiõiguse üleminekuks tuleb tulevastel lepingu pooltel teha kaks tehingut, nendeks on võlaõiguslik tehing, mille alusel tekib kingisaajale nõudeõigus, ja asjaõiguslik tehing ehk käsutustehing, mille alusel toimub omandi üleminek. Kinkena on võimalik käsitelda igasugust tegevus, mis muuhulgas võib seisneda nii omandiõiguse
A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Kui mõlemad tehingud on tühised, mis alusel saab A oma koera tagasi? Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi. Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas
Ühisvara süüline vähendamine 19 Vara juurdekasvuühisus Vara kuuluvus Abikaasade ainuomand (PKS § 40) Abikaasade ühine omand (kokkuleppel) Vara valitsemine (PKS § 41) Vara valitsemine ühiselt (PKS § 15) Üksikute esemete valitsemine üksi Ainuvalitsemise piirangud: Tehingud abikaasa nõusolekul: Abikaasa(de) eluruumi käsutus- ja kohustustehing Eluruumi kolmanda isiku kasutusse andmine Eluruumi kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamine Piirangud ei kehti: Abieluvaralepingu alusel Testamendi / pärimislepingu puhul Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees Üldjuhul isiklik varaline vastutus Erandina solidaarvastutus: Seaduse alusel: Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18) Lepingu alusel: Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga
Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6)
Kui vastavalt seadusele võõrandatud merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg. Kinnisasja omandamise tehing - Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. Notar tõestab asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
· Mõneljuhul teatud faktilisest toimingust (N: vallasasja üleandmine) On kahte liiki tehinguid: · Kohustustehingud kui inimene kohustab asja ära tegema (N: müügileping) · Käsutustehing lepitakse kokku asja üleandmise korras (N:vallasasi antakse füüsiliselt üle) Need kaks asja on erandlikud, selleks et asi saaks üle antud, tuleb kõigepealt võtta kohustus ning siis asi üle anda. Sellist eraldamisprintsiipi täiustab abstraktsiooni printsiib kohustustehing ja käutustehing ei ole omavahel sõltuvad. Ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt kaasa teise tehingu kehtetust. Käsutada saab igat asja ainult eraldi spetsiaalsuse printsiip. Eraõiglusjärgsuse korral tuleb anda üle ainult eraldi asjad (raamatukogu ei saa müüa terve koguna vaid tuleb müüa ainult ükshaaval). Tahteavaldust võib teha otseselt, aga see võib olla tehtud ka kaudselt (mingisuguse teo või tegevusega, millest on selgelt arusaada, et see kehtib tahteavaldusena)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
56. Selgita osa ja aktsia võõrandamise korra erisusi? Osa võõrandamine Võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitakse osa võõrandamisleping; Võõrandaja esitab viivitamata osa juhatusele (VÕS § 249 lg 1); Juhatus teatab sellest teistele osanikele (ÄS § 149 lg 2); Ostueesõiguse teostamiseks esitavad osanikud võõrandajale avalduse max. 1 kuu jooksul võõrandamisteate saamisest (VÕS § 244 lg 4-5, TsÜS § 69 lg 1). Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. P. 149 lg 4 Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti. P. 149 lg 3
rohkem nt ühise tegutsemise leping) Tehingute jagamine : Kohustustehingud kausaaltehing - müügileping (kohustab midagi tegema) (õigused ja kohustused) Käsutustehingu abstraktne tehing - kohustus asi üle anda, üleandmise protseduur (asja või õiguse tegelik üleandmine) Abstraktsiooniprintsiip on sätestatud TsÜS§6 lg 4 käsutustehingu kehtivus ei sõltu vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid selle tühise tehingu järgi on asi juba üle antud, siis saab asja tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks.
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui kohustuste rikkumine ilmneb alles pärast lepingu sõlmimist, siis vaadeldakse seda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lepingust tulenevad kohustused (sh ka ka need, mis on tekkinud enne lepingu sõlmimist) AÕS § 119 lg 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kui lepingueelsetel läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus, muutuvad need kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo nr 3-2-1-113-07, p-d 10, 12-13 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine Asjaolud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
