tehingu tühisuse. Tehingud liigitatakse : A: olenevalt mitme isiku tahteavaldused on vajalikud juriidiliste tagajärgede saabumiseks. · Ühepoolsed lepingud- piisab ühe poole tahteavaldusest nt testament · Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo isikutele õigusi ja kohustusi juurde kohustustehing on alus käsutustehingule. D: Kehtetud tehingud tehingu kehtetus seisneb selles, et ta ei loo soovitud õiguslikke tagajärgi mida pooled silmas pidasid. TÜHINE TEHING tehingu tühisus tuleneb asjaolust, et tehing rikub seadusega kehtestatud
· Tahe peab olema vabalt kujunenud (sh tegelikke asjaolusid teades, vaba välistest mõjutustest jne), muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest · Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele · Tahteavaldus sisaldab: teo tegemise tahe, avaldamistahe, tehingutahe · Tahteavaldus ei ole ise tehing, kuigi mõisted on väga lähedalseisva tähendusega (olenevalt tehingust sisaldab tehing lisaks tahteavaldus(t)ele ka muid obligatoorseid elemente, sh nt ka reaalset tegutsemist) Kohustustehing loob pooltele õigusi ja kohustusi st loob võlasuhte · Kohustustehing on käsutustehingu causa ´ks e põhjuseks · Sellegipoolest ei pea kohustustehing alati tingima käsutustehingut (võib ka ilma) Käsutustehing õigusi ja kohustusi ei loo st võlasuhteid poolte vahele ei teki, vaid selle sisuks on õiguste ja kohustuste üleandmine (mis toob kaasa causa´ks oleva võlasuhte lõppemise/muutumise)
o Sihtasutus – juriidiline isik, millel pole liikmeid jam is on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Tehingut, esitlus ja lepingu sõlmimine Tehingud – toimung või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahte avaldus. Tehing on tähtsaime subjektiivsete tsiviilõiguste ja kohustsute tekkimise aluseks. Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel)
AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga)
- seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud. Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. 2. PEATÜKK 1. Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhe – isikute vaheline subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuse seos TSIVIILÕIGUSSUHTE TEKKIMISE ALUSED: sündmus – tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest õiguspärased teod – tehing, leping (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele)
Mis alusel ? M nõuab jalgrattast (vallasasja) A-lt. Alus:AÕS § 80 lg 1 § 80.Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. EELDUSED: 1.eeldus: Kas M on omanik? 1.1. Kas A omandas ratta AÕS § 92 lg 1 alusel? 1.1.1. Kas omandi võõrandaja (M) ja A sõlmisid kehtiva asjaõiguslepingu? - ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma.
3.2.1. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib: 1) Kinnistusraamatu kandega - (Kinnisasja üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.) millele peab eelnema esmalt kohustustehing (notariaalselt tõestatud) (AÕS § 119 lg 1 Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.) ja seejärel asjaõiguslik kokkulepe (notariaalne). Kui kohustustehing ei ole nõuetekohane (nt notar tõestanud vaid osa kokkuleppest), siis muutub see kehtivaks kui selle kokkuleppe täitmiseks sõlmitakse asjaõigusleping ja tehakse kanne asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse (AÕS § 119 lg 2)
andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Ka müügilepingu puhul eristatakse võlaõiguslikku kohustust ja selle täitmist käsutuse ehk asjaõigusliku lepinguga. Müügileping on seega kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega seega veel omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing (vt TsÜS § 6 lg 3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese e asi Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lõike 1 lõpuosas
ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava või nendele allakirjutamiseks antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke
Nt ühise tegutsemise leping on mitmepoolne, igasuguste juriidiliste isikute organite otsused on samuti mitmepoolsed. Võib olla ka isikliku ja varalise iseloomuga lepinguid. Tsiviilõiguses on enamik lepinguid siiski varalise iseloomuga lepingud; isikliku iseloomuga on nt abieluleping. Üheks oluliseks lepingu liigiks on tehingute jagunemine kohustustehinguks ja käsutustehinguks. See liigitus on oluline just germaani õigusperekonnale. Müügileping on kohustustehing poolte vastastikused õigused ja kohustused on ära määratud. Kohustustehing ei mõjuta veel asja üleandmist, müüja on veel asja omanik. Müügilepingu alusel ei lähe veel mingid asjad üle. Käsutustehingu abil lähevad asjad üle, käsutustehing võib toimuda samal ajal kui kohustustehing. Käsutustehing on täitmistehing, see on asja üleandmise tehing. Kohustustehing kohustab vastastikku midagi tegema; käsutustehing on
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga
Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: müügi-, üüri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing jaguneb kaheks: 1. Kohustustehing: loob kohustuse teha/tegemata jätta mingi tegu ja arvestada teise poole õiguste ja kohustustega. 2. Käsutustehing: (kohustus) täidetakse. Toimub käsutamine, ehk õigusmuudatus. Antakse üle õigusi ja kohustusi. Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele Tahteavalduse liigid: 1. Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2
Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Asjaõiguslik leping e käsutustehing-asja üleandmise tehing Kausaal- ehk kohustustehing-luuakse võlasuhe, nt müügileping Abstraktsiooniprintsiip: omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab ostjale sõiduki üle, käsutustehinguga, läheb sõiduki
Abstraktsiooniprintsiip tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikest 4, mis sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kohustustehinguga lepitakse kokku õiguste ja kohustuste tekkimises, käsutustehing sõlmitakse aga eraldi õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Lahutamispõhimõte tähendab seda, et õiguslikult eristatakse tehingut, millega võetakse kohustus mingisuguse asja loovutamiseks (kohustustehing) ning tehingut, millega see kohustus täidetakse ehk millega asja omand üle kantakse (käsutustehing). Sellest lähtuvalt tuleb kehtiva õiguse kohaselt näiteks lihtsa ajalehe ostu korral alati eristada kolme iseseisvat tehingut: esiteks müügilepingut, millega ajalehemüüja kohustub ostjale ajalehe omandi ja valduse üle andma ning ostja kohustub maksma ajalehe ostuhinna (st kohustub üle kandma vajaliku raha omandi), teiseks käsutustehingut, millega ajalehemüüja annab ostjale ajalehe
o Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid jam is on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Tehingut, esitlus ja lepingu sõlmimine Tehingud toimung või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahte avaldus. Tehing on tähtsaime subjektiivsete tsiviilõiguste ja kohustsute tekkimise aluseks. Laiaslaastus jagunevad tehingud kohusts ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on kohustustehing, kui ta on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Enamus kohustustehingudi on reguleeritud võlaõigusseaduses erinevate lepingute poolt. Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. · Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel)
c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Eraõigus tugineb privaatautonoomia ideele: iga isik peab saama kujundada oma õigussuhteid enesemääramise teel. Eesmärk - isiku vaba eneseteostus. Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks on leping: privaatauonoomia kui eelkõige lepinguvabadus. Käsutustehing, kohustustehing? Eraldamisprintsiip - eristatakse võlaõigusliku tehingut ja käsutustehingut. Võlaõigusliku tehinguga luuakse kohustus käsutuse tegemiseks, näiteks luuakse müügilepinguga kohustus asja omandi ülekandmiseks. Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult
Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping, võlatunnistus Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõudeõigus loovutada, üle võtta või sellega ühineda. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks on tal võimalik esitada ka alusetust rikastumisest tulenev nõue (soorituskondiktsioon) 1028 lg .. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?).
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga
kinnistusraamatusse. *39 Siiski ei tähenda AÕS § 119 lõige 2 seda, et notar tohiks tõestada asjaõiguslikku lepingut, kui puudub selle aluseks olev notariaalselt tõestatud müügileping. Sätte eesmärgiks on pigem välistada olukord, kus lepingu ühe osa notariaalselt tõestamata jätmine tooks kaasa kogu lepingu tühisuse. *40 Nimetatud sätet saab Riigikohtu seisukoha järgi kohaldada ka juhtudel, kui kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustustehing tehti enne AÕS § 119 lõike 2 vastava redaktsiooni jõustumist, kuid asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast seda. *41 Sellist vormipuuduse parandamist ei toimu aga juhul, kui asjaõigusleping sõlmiti ajal, mil AÕS § 119 lõike 2 vastav redaktsioon veel ei kehtinud. *42 Ka kinkelepingu vorminõude järgimata jätmise korral peetakse kinkelepingut kehtivaks, kui kinkija oma kinkelepingust tuleneva kohustuste täidab (VÕS § 261 lg 2). Eespool nimetatud
ÄS § 283 lg 1 on konkreetne põhimõte, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine
ÄS § 283 lg 1 on konkreetne põhimõte, et on keelatud oma aktsiate omandamine (tegemist on huvide konfliktiga) lg 2 sisaldab teatud erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine
müüja, teine osta). 2.2. Mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu
osta). 2.2. Mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) ←→ B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu
Asjaõiguskokkulepe kui täitmistehing Kokkuleppe esemeks on asjaõiguslik õigusmuudatus ise, vastandina üksnes kohustusele asjaõiguslikku õigustoimet endaga kaasa tuua. Näiteks on omandi ülekandmise asjaõiguskokkuleppes deklareeritud tahete kooskõlastatus selle suhtes, et omand läheb üle võõrandajalt omandajale; see on vastand ainult kohustusele omand lähemal ajal üle kanda. Niisiis kujutab asjaõiguskokkulepe endast täitmistehingut, millele on eelnenud kohustustehing. Eelnevatel aegadel on ägedalt võideldud asja-õiguskokkuleppe põhimõtte vastu. Seda peeti eluvõõraks eelkõige vallasasjaõiguse, aga ka kinnisasjaõiguse tarvis ja oldi arvamusel, et võlaõiguslik leping peaks üle võtma kokkuleppe funktsioonid de lege ferenda. 4.3. Vorm Asjaõiguskokkuleppe jaoks ei ole kindlat vormi ette nähtud, välja arvatud kinnisomandi ülekandmise jaoks § 925 järgi. 4.4. Asjaõiguskokkuleppe siduvus
7 käsutustehing; ühekülgne- ja vastastikune tehing Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. Tuupilisim näide on siin muugileping, millega muuja võtab kohustuse asi ule anda ja omand ule kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb muuja asja omanikuks. Ostjal tekib aga muugilepinguga õigus nõuda asja uleandmist ja omandi ulekandmist. Kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust
õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks? Asjaõigustehingu koosseisu kuulub õigusmuudatusele suunatud tahteavaldus ja õigusmuudatuse avalikustamine. Materiaalõiguslik tahteavaldus esitatakse kas asjaõiguskokkuleppe (mitmepoolne tehing) või ühepoolse avaldusena.
käiva seadusega. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused, kohtud, Riigikogu jne ei saa olla tsiviilõigussuhte subjektiks. 6.3 TEHINGUD Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 46 TEHING KOHUSTUSTEHING KÄSUTUSTEHING Kohustustehing on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing annab vaid olemasolevaid õigusi ja kohustusi üle. Tehingud jagunevad: · ühepoolsed (nt pärandamine) · kahepoolsed (nt lepingud) Sisu järgi jaotatakse tehingud: · varalised (nt müük) · isiklikud (nt abielu) Tehing on tühine, kui ta on: · tühine algusest peale, st kehtivat tehingut pole sõlmitud · tühisena kirjas seaduses (nt piiratud teovõimega isikute tehingud)
kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati
Analoogia puhul kohaldame lähedast sätet. Kui seda ka pole, siis kohaldame õiguse üldist mõtet.) Analoogia kui säte puudub, siis tõlgendatakse lähima tõlgendus meetodi alusel. Abstraktsiooni printsiip võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks. (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.) Omandiõiguse üleminek uus omanik (nt pärandus, ost, kink, vahetus). Käsutustehing reguleerib omandi üleminekut. Kohustav tehing reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Käsutamine asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine. Omandiõiguse elemendid:
põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega. 9. Tehingu mõiste ja liigid 134. toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip.Tehing on kohustustehing, kui see on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing · Ühepoolne tehing · Mitmepoolne tehing · Varalined tehing · tingimuslik tehing · 10. Tahteavalduse tegemine ja tehingu tõlgendamine · Tehingu tõlgendamine on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest
Asjaõiguste liikide ammendatavus e numerus clausus printsiip), avalikkuse pm (need õigused peavad olema kõigile nähtavad, et neid õigusi saaks austada), määratletuse e spetsiaalsuse pm ( igale asjale saab tekkida mingi asjaõigus eraldi. Ühe asja asjaõiguslik reziim peab olema ühine), üleantavuse pm (asju peab saama teisele üle anda), eraldatuse pm (kohustustehingu ja käsutustehingu range eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast
* Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) · Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). · Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. · Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem (kõik mis on heas usus, pole alati mõistlik), kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. · Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda.
On kohustatud maksma raha. Töö esitatud, raha ei maksta. Kas on õigus pöörduda kohtusse eesmärgiga raha välja nõuda? Lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega Abstraktsiooni printsiip (tuleneb TsÜS § 6 lg 3, 4.). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses).
Avalik-õiguslike juriidiliste isikutel esineb üks teovõime piirang, mis seisneb selles, et avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omandada õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. 3) Tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslikku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on olulisim tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise alus. Tehingud jagunevad: Kohustustehing – suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing – suunatud õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip, st neid käsitletakse õiguslikult kahte erineva tehinguga, kuigi käibes ei ole need sageli eristatavad. Tehinguid liigitakse ka selle järgi, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud: Ühepoolsed Mitmepoolsed
1. Leping- kokkulepe, mis saavutatakse selle tegijate tahteavalduste kaudu, olemasoluks on vaja tahet, tahteavaldust ja kokkulepet 2. Juriidilise isiku organi (üldkoosoleku, juhatuse, nõukogu) otsused- need ei ole lepingud, otustest kui mitmepoolsetest tehingutest tuleb eristada hääle andmist otsuse tegemisel, hääle andmine on organi otsuse tegemisel tehtud tahteavaldus, millele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. 3. Kohustustehing- luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha 4. Käsutustehing- suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Tingimuslik tehing Mõiste: Tehing, mille õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus saabuva asjaoluga, mille saabumine pole tehingu tegemise ajal kindel. 1. Edasilükkava tingimusega tehing- tehingu õiguslik tagajärg sõltub tulevikus saabuvast
Mõlemad on väljendanud tahet 1 õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on
Mõlemad on väljendanud tahet 1 õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing – müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne
õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks? Asjaõigustehingu koosseisu kuulub õigusmuudatusele suunatud tahteavaldus ja õigusmuudatuse avalikustamine. Materiaalõiguslik tahteavaldus esitatakse kas asjaõiguskokkuleppe (mitmepoolne tehing) või ühepoolse avaldusena.
Kinkeleping peab vastama kahele tingimusele: 1 lepingu alusel peab toimuma eseme üleandmine tasuta; 1. lepingu sõlmimisel ja täitmisel peab esinema animus donandi; Kinkelepingu alusel on võimalik ühel isikul anda teisele isikule üle ese ja sellega seotud omandiõigus, see tähendab kinkelepingu objektiks saavad olla nii asjad, õigused kui ka muud hüved. Kinkeleping on ühekülgne kohustustehing, mille täitmine toimub lepingu eseme üleandmise ja omandi ülemineku võimalikuks tegemisega kinkijalt kingisaajale. Esemega seotud omandiõiguse üleminekuks tuleb tulevastel lepingu pooltel teha kaks tehingut, nendeks on võlaõiguslik tehing, mille alusel tekib kingisaajale nõudeõigus, ja asjaõiguslik tehing ehk käsutustehing, mille alusel toimub omandi üleminek. Kinkena on võimalik käsitelda igasugust tegevus, mis muuhulgas võib seisneda nii omandiõiguse
A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Kui mõlemad tehingud on tühised, mis alusel saab A oma koera tagasi? Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi. Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas
Ühisvara süüline vähendamine 19 Vara juurdekasvuühisus Vara kuuluvus Abikaasade ainuomand (PKS § 40) Abikaasade ühine omand (kokkuleppel) Vara valitsemine (PKS § 41) Vara valitsemine ühiselt (PKS § 15) Üksikute esemete valitsemine üksi Ainuvalitsemise piirangud: Tehingud abikaasa nõusolekul: Abikaasa(de) eluruumi käsutus- ja kohustustehing Eluruumi kolmanda isiku kasutusse andmine Eluruumi kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamine Piirangud ei kehti: Abieluvaralepingu alusel Testamendi / pärimislepingu puhul Abikaasa vastutus kolmanda isiku ees Üldjuhul isiklik varaline vastutus Erandina solidaarvastutus: Seaduse alusel: Tehing perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18) Lepingu alusel: Abikaasade kokkulepe kolmanda isikuga
Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6)
Kui vastavalt seadusele võõrandatud merelaev ei kuulunud võõrandajale, muutub omandaja omanikuks merelaeva üleandmise hetkest, välja arvatud juhul, kui ta sellel ajal ei olnud heauskne. Kui tehingu objekt on osa laevast, siis on määrav kaasvalduse saamise aeg. Kinnisasja omandamise tehing - Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, on tühine. Notar tõestab asjaõiguslepingu üksnes juhul, kui talle
... on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Avalik-õiguslik juriidiline isik nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku juriidiline isiku kohta käiva seadusega. Ministeeriumid, ametid, maavalitsused, kohtud, Riigikogu jne ei saa olla tsiviilõigussuhte subjektiks. 6.3 TEHINGUD Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kohustustehing on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing annab vaid olemasolevaid õigusi ja kohustusi üle. Tehingud jagunevad: · ühepoolsed (nt pärandamine) · kahepoolsed (nt lepingud) Sisu järgi jaotatakse tehingud: · varalised (nt müük) · isiklikud (nt abielu) Tehing on tühine, kui ta on: · tühine algusest peale, st kehtivat tehingut pole sõlmitud · tühisena kirjas seaduses (nt piiratud teovõimega isikute tehingud)
· Mõneljuhul teatud faktilisest toimingust (N: vallasasja üleandmine) On kahte liiki tehinguid: · Kohustustehingud kui inimene kohustab asja ära tegema (N: müügileping) · Käsutustehing lepitakse kokku asja üleandmise korras (N:vallasasi antakse füüsiliselt üle) Need kaks asja on erandlikud, selleks et asi saaks üle antud, tuleb kõigepealt võtta kohustus ning siis asi üle anda. Sellist eraldamisprintsiipi täiustab abstraktsiooni printsiib kohustustehing ja käutustehing ei ole omavahel sõltuvad. Ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt kaasa teise tehingu kehtetust. Käsutada saab igat asja ainult eraldi spetsiaalsuse printsiip. Eraõiglusjärgsuse korral tuleb anda üle ainult eraldi asjad (raamatukogu ei saa müüa terve koguna vaid tuleb müüa ainult ükshaaval). Tahteavaldust võib teha otseselt, aga see võib olla tehtud ka kaudselt (mingisuguse teo või tegevusega, millest on selgelt arusaada, et see kehtib tahteavaldusena)
Mõiste tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingute liigid tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed; kohustustehingud ja käsutustehingud; varalised tehingud ja isiklikud tehingud. Ühepoolse tehingu tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolse tehingu puhul on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Kohustustehing müügileping; müüja kohustub midagi tegema ja ostaja kohustub midagi tegema. Käsutustehing e. täitmistehing; on suunatud asja üleandmisele või ka kohustuste üleandmisele. Kõik, mis pole käsutustehingud on kohustustehingud. Varalised tehingud enamus tsiviiltehinguid on varalised Isiklikud tehingud- näiteks: abiellumine Eraldamispõhimõte tehingutel tule teha vahet. Eraldamispõhimõte tähendab, et eraldatakse käsutustehingud ja kohustustehingud.
56. Selgita osa ja aktsia võõrandamise korra erisusi? Osa võõrandamine Võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitakse osa võõrandamisleping; Võõrandaja esitab viivitamata osa juhatusele (VÕS § 249 lg 1); Juhatus teatab sellest teistele osanikele (ÄS § 149 lg 2); Ostueesõiguse teostamiseks esitavad osanikud võõrandajale avalduse max. 1 kuu jooksul võõrandamisteate saamisest (VÕS § 244 lg 4-5, TsÜS § 69 lg 1). Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. P. 149 lg 4 Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti. P. 149 lg 3
rohkem nt ühise tegutsemise leping) Tehingute jagamine : Kohustustehingud kausaaltehing - müügileping (kohustab midagi tegema) (õigused ja kohustused) Käsutustehingu abstraktne tehing - kohustus asi üle anda, üleandmise protseduur (asja või õiguse tegelik üleandmine) Abstraktsiooniprintsiip on sätestatud TsÜS§6 lg 4 käsutustehingu kehtivus ei sõltu vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid selle tühise tehingu järgi on asi juba üle antud, siis saab asja tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks.
enne pankrotimenetluse algust tehtud tehinguid vastuolus olevaks heade kommtetega, kui nende eesmärgiks oli võlausaldajate kahjustamine. Kohtute tuvastatud asjaolud, esmajoones poolte soov vältida H. Kaalepi võlausaldajate nõuete rahuldamist korteri suhtes, näitavad poolte soovi korteriomandi omandiõiguse üleminekuks M. Priile. Isegi kui pooltevaheline võlaõiguslik ostu-müügileping (kohustustehing) oleks näilik või teeseldud, ei muudaks see võlaõigusliku lepingu täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingut näilikuks ega teeselduks. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-05 Vastavalt PKS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvaraks päritud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui
Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui kohustuste rikkumine ilmneb alles pärast lepingu sõlmimist, siis vaadeldakse seda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lepingust tulenevad kohustused (sh ka ka need, mis on tekkinud enne lepingu sõlmimist) AÕS § 119 lg 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kui lepingueelsetel läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus, muutuvad need kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo nr 3-2-1-113-07, p-d 10, 12-13 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine Asjaolud:
annaabi.ee 
