MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe, laupäeviti) või koos tegusõnaga (elab välja, kirjutas alla).
sündmusi ning teha ametitoiminguid. täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni Nimetatakse ametisse eluaegselt Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister Notari nõuded tsiviilõiguslike tehingute tõestamine tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikutega tutvumist Saladuse hoidmise kohustused
Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel.
täita. Õiguslikud põhjendused Võlaõigusseaduse § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul vahetasid hageja ja kostja 12. jaanuaril 2014.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole täitnud laenulepingu punktis 2 tulenevat kohustust tasuda ostu eest lõplikult 12. veebruariks 2014. Kostja selline käitumine annab hagejale põhjuse eeldada, et ka
KONTORIMÖÖBLI LIISINGULEPING NR. XXXXXX _____________________________________________________________________________ LUGUPEETUD KLIENT (edaspidi liisinguvõtja) registrikood: asukoht: telefon: faks: e-post: tegevuskoht: esindaja: esinduse alus: seadus volitatud isik liisingueseme vastuvõtmisel ja üleandmisel: ______________________________________________________________________________ GREEN IT OÜ (edaspidi liisinguandja) registrikood: 11306239 asukoht: Akadeemia tee 19, Tallinn 12618 telefon: +3726 838 021 e-post: [email protected] esindaja: Margo Luberg esinduse alus: seadus ______________________________________________________________________________ 1. Liisinguese Liisinguesemeks on kontorimööbel liisingulepingu lisaks olevates Vara üleandmise-vastuvõtu aktides esitatud koguses, komplektsuses ja hinnaga. 2. Krediidilimiit 2.1 Liisingulepingu krediidilimiit on 300 000 krooni. Krediidilimiidi kasutussevõtmis...
2.1 VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 2.2 VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul vahetasid Hageja ja Kostja 28. jaanuaril 2012.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. 2.3 VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole täitnud laenulepingu punktis 2 tulenevat kohustust tagastada kokkulepitud tähtajaks Hagejale laen ning Kostja ei ole ka asunud
huvi. Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele isikutele. Leping sõlmitakse reeglina: pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) saamisega. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Nõustumus on otsene tahteavaldus või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Oluline on, et pooled vahetaksid vastastikku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas. Töölepingu sõlmimisel suurt tähendust omav tahteavaldus võib olla väljendatud: otseselt, millega väljendub sõnaselge tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsene tahteavaldus võib olla nii suuline kui ka kirjalik; kaudselt, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Eeldatakse, et TL sõlmitakse tähtajatult
Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid. Ühe isiku kohustus midagi teha ja teise isiku õigus nõuda selle kohustuse täitmist. Lepinguline võlasuhe tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvas midagi tegema või midagi tegemata jätma. Vastastikused tahteavaldused peavad olema. Lepinguvälised võlasuhted ei ole poolte tahteavaldusi, esineb ühepoolseid tahteavaldusi. Ühepoolne tehing testament, lepinguvälise võlasuhte element (konkurss). Ei eksisteeri vastastikuseid tahteavaldusi. NT: kahju õigusvastase suhte tekkimiselmaja maha põletamine sigaretiga Lepinguväline võlasuhe võib muutuda lepinguliseks võlasuhteks (maja põlema paneminemaja omanik nõuab ühte summat ja sigareti viskaja ei ole sellega nõussõlmitakse ka kompromissleping, maja omanik nõustub summat vähendama ja preili maksab ära
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda lepingusse ja teine po...
täidesaatvad riigivõimu ja riiklikku järelvalvet, ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti ülesandeks on: maareformi koordineerimine maakorraldus maakatastri pidamine maa hindamine geodeesia ja kartograafia Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus. Kindlustuse hüvitamise printsiibid: kahjusumma määramine, kindlustushüvitise arvutamine, kahju hüvitamine. Tsiviilkindlustuse objektiks on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad
Lepingu tingimustega ning mõistab Lepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste olemust. Samas kinnitab Võlgnik, et tal on kõik õigused ja volitused Lepingut selles toodud tingimustel sõlmida. 6. Lõppsätted 6.1. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole Pooltele täitmiseks siduvad. 6.2. Pooled lepivad kokku, et Lepingu tingimusteks ei loeta Poolte varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole Lepingus otseselt sätestatud. 6.3. Pooled seavad eesmärgiks lahendada Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt. Märkus: 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku kohaselt peab lepingust tuleneva nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe olema sõlmitud notariaalses vormis alles
· Õigus eraelu puutumatusele · Õigus omandile, see on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omaniku õigusi saab kitsendada üksned seadusega. · Kodu on puutumatu · Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tehinguid. Tsiviilteovõime on võime oma tegevusega omandada tsiviilõ/k ja vastutada iseseisvalt oma tegude eest. Isik on kas teovõimeline v piiratud teovõimega. Teovõimeline tegutsemine on teha kehtivaid tahteavaldusi, neid vastu võtta ja õigussuhetes seeeläbi tegutseda. 2 TINGIMUST olemaks teovõimeline 1) Täisealine. Loetakse 18 aastaseks saanud isikut. Kohtu kaudu võib taodelda ka teovõime laiendamist, seadusliku esindaja nõusolekul. Sellisel juhul otsustab kohus, milliseid teginguid võib alaealine teha iseseisvalt. Ilma esindaja nõusolekuta võib ka kohus seda teha, kui kohus leiab, et laiendamata jätmine on vastuolus alaealise huvidega
lahutamise toiminguga seotud õiguslike tagajärgede kohta ulatuslikke selgitusi, mida oleks vaja silmas pidada edasise elu korraldamisel (Riigikogu). Seega täidab notar veel 3 nõuandja rolli. Inimesed, kes soovivad oma vara kindlustada, saavad sealt vastavad juhised, kuidas toimida ja milliseid lepinguid sõlmida. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu, tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, allkirja ja ärakirja õigsust ning dokumendi tõlke õigsust või tõlkija allkirja õigsust. Sealhulgas on notaril õigus tõestada hääletamis-ja loosimistulemusi. Notar võtab hoiule ja annab edasi raha, väärtpabereid ja väärtasju, väljastab registriseisu tõendeid ja registri väljatrükke, koostab varaloendeid. Kui ühe riigi asutuste poolt väljaantud dokumente kasutatakse teises riigis, on vaja tõendada nende ehtsust
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on haldusmenetlus?..........................................................................................................4 1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2.2 Seaduslikkuse põhimõte ...
(2) Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse. 12. Hooldusõiguse kuuluvus. § 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus (1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. (2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. 13. Mida tähendab vanemate ühine otsustusõigus? 4 § 145. Lahus elavate vanemate otsustusõigus (1) Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. (2) Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus Marten Lepanurm HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Teadusreferaat Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse l...
See tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. · Omavahel abielus olevad vanemad saavad ühise hooldusõiguse seadusest tulenevalt (automaatselt). Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel abielus, siis ei teki iseenesest ühist hooldusõigust see tekib vaid juhul, kui vanemad kas hiljem siiski omavahel abielluvad või siis väljendavad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades soovi teostada lapse suhtes ühiselt hooldusõigust. Kui niisugust tahteavaldust ei esitata, siis kuulub hooldusõigus ainult lapse emale. · Hooldusõigust on hiljem võimalik määrata ainult ühele vanematest. Samuti on ka mülema vanema ühise hooldusõiguse puhul võimalik taotleda kohtult, et kohus annaks otsustusõiguse selles küsimuses või konkreetses valdkonnas ühele vanematest. · Üks vanema hooldusõiguse piiramise juhtumeid, mis nõuab teatud juhtudel
nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati. 6. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 7. Lepingu sõlmimine. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). 8. Lepingute liigitamine. *) Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud - ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud - mõlemad pooled võtavad endale kohustusi.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................
4 1. HALDUSMENETLUSE MÕISTE JA EESMÄRK Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. (Merusk 2001: 519) Haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole
ettepanekuks esitada pakkumus. (3) Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt
Lepingut tuleks alati sõlmida väga hoolikalt, et ära hoida võimalikke lepingust tulenevaid probleeme ja arusaamatusi lepingu sõlminud poolte vahel tulevikus. Tuleks jälgida, et lepingus oleksid kõik vajalikud sätted ja et lepingust on võimalik aru saada ainult üheselt. 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Vastus: Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla
eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TÄIELIKU teovõimega isik on alates 18a ja saab aru oma tegutdest ning suudab neid juhtida PIIRATUD teovõimega isik võib teha kehtivaid tehinguid vaid oma seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Selgita lisaks õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja? Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tahteavaldusi ja neid vastu võtta ning osaleda seega õiguskäibes. Seda tuleb eristada õigusvõimest kui võimest olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Seega on oluline, et inimene oleks tehinguid teostama asudes saavutanud teatava arusaamise (arukuse) ja vaimse küpsuse miinimumtaseme. Sellise taseme saavutanud isiku tahteline tegevus on õiguskorra poolt tunnustatud ja ta loetakse teovõimeliseks. Teovõime instituudil ongi just vaimselt ebaküpse isiku kaitse tagamise tähendus
(1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. Liiklusregistriandmed on reegliõiged, aga ei pruugi alati õiged olla. ❏ Käsutus- omandiõiguse ülekandmine. ❏ Käsutustehing- kokkulepe selle üle, et omandiõigus läheb teisele inimesele üle. ❏ Käsundus- ❏ Käsundustehing- ❏ Kinnistustoiming - seal säilitatakse kõike tahteavaldusi, mis on tehtud selleks, et kinnisasja üle anda. ❏ Kinnisasjalon olemas registrikoodja võib olla ka mingisugune nimi. ❏ Maakataster - tehniline andmekogum, milles peetakse arvestus katastri üksuste üle. (EI OLE SAMA, MIS KINNISTUSRAAMAT ON EGA POLE SELLE SÜNONÜÜM) Maakataster on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist
Ostja ja müüja saavad 30. oktoobril notari juures kokku ning sõlmivad kinnisasja ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingud, s.t kinnisasja omand läheb kehtivalt ostjale üle. Notariaalses kinnisasja müügilepingus lepivad pooled kokku ka selles, et lepingus on ette nähtud kõik lepingu Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 tingimused ja ostja ja müüja varasemaid tahteavaldusi ja kokkuleppeid, mis ei sisaldu lepingus, ei loeta lepingu osaks. Pärast kinnisasja kättesaamist avastab ostja, et müüja ei korrastanud kinnisasja ära. Seega teeb ostja selle ise ära ning nõuab müüjalt kahju hüvitamist, tuginedes müügilepingu rikkumisele (müüja lubas kinnisasja ise korrastada). Kas ostja saaks tugineda müügilepingu rikkumisele, s.t kas müüjal oli müügilepingust tulenevalt kohustus, mida ta rikkus.
Tuleb määrata likvideerija, kes müüb vara maha ja rahuldab nõuded ja kui ei jätku, siis tuleb pankrotimenetlus. A poolt esitatud määruskaebuses ei saa selliseid asju lahendada. Kaubamärk-ärinimi? Sõnaline, pildiline nähtus, mida kaubamärgina kaitstakse. Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22
osaks lepingupoolte varasemaid kokkuleppeid, mis ei sisaldu lepingus, ning samuti ei oma lepingu suhtes tähendust lepingupoolte varasem käitumine. Kui aga välistav tingimus sisaldub tüüptingimustes, kehtib VÕS § 31 lõike 2 kohaselt siiski üksnes vastav eeldus ning kumbki pool võib selle eelduse ümber lükata, tõendades näiteks, et tüüptingimus ei saanud lepingu osaks või et tegemist on üllatustingimusega. *20 Lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi võib siiski igal juhul arvestada lepingu tõlgendamisel (VÕS § 31 lg 3). 6. Tehingu muutmise vorm Tehingu muutmise vorminõudeid reguleerib TsÜS § 77 lõige 3, mille kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega saab näiteks kinnisasja müügilepingut muuta üksnes notariaalselt tõestatud kokkuleppega ning tarbijakäenduslepingut kokkuleppega, mille kohta
2. Alistavad: et, nagu, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, otsekui, justkui seovad kõrvallauset pealausega ja erandlikult ka võrdlustarindi liikmeid, nt Ta on niisama pikk nagu mina. Sidesõnu on võimalik jagada ka üldkategoriaalse tähenduse alusel, kuid kuna see pole sõnadel ühemõtteline ja sõltub lausekontekstist, siis seda jaotust siin ei esitata. 14. Hüüdsõna e interjektsioon - Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt.
osas ning informeerida ja anda ülevaade lepingute erinevatest liikidest. 4 1 LEPINGUD Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. [2] Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse taheavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Pakkumus on ettepanek leping sõlmida ning selle sisu ja olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud. Pakkumuseks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile
Poolele loetakse teise Poole poolt kättesaaduks, kui: 16.1. teade on e-posti teel saadetud Lepingus märgitud teise Poole e-posti aadressile; 16.2. teade on saadetud liht- või tähitud kirjana Lepingus märgitud teise Poole postiaadressile; 16.3. teade on üle antud teise Poole või tema esindaja allkirja vastu. Laenuandja aktsepteerib Laenusaaja laenutaotlusi SMS sõnumina vastavalt Lepingu punktile 3.3.6 ja võib aktsepteerida Laenusaaja tahteavaldusi ka telefoni teel. 16.4. Laenuandja ei pea ette teatama hinnakirja muudatustest, millega hinnad muudetakse Laenusaajale soodsamaks, ja Lepingu sätete täiendamisest, mis puudutavad Laenuandja rahapesu tõkestamise alast tegevust. Samuti ei pea Laenuandja ette teatama seaduste muutumisest tingitud Lepingu muudatustest. 17. LEPINGU KEHTIVUS 17.1. Leping jõustub Lepingu aktsepteerimisega Laenuandja internetikodulehel ning aktsepteerimise
olulised asjaolud. Kui õiguslikud eesmärgid on välja selgitatud, nõustab notar tehingu osalisi tehingu tegemise erinevate võimaluste kohta ning selgitab, millised on ühe või teise lahenduse eelised või puudused, milline lahenduskäik on antud juhtumil kõige õigem, kindlam ja otstarbekam. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et eksimused oleks välistatud, kahtlused hajutatud, ning et tehinguga ei kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Notar sõnastab tehingu osaliste tahteavaldusi ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades et need oleks selged ja üheselt arusaadavad. Hoiatamisfunktsioon Notar aitab selgitamisega ära hoida järelemõtlematuid samme olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel, samuti väheste õigusteadmistega isikute õiguste ja hüvede kahjustamist. Uurimisfunktsioon Tõestatava tehingu kehtivuse tagamiseks järgib notar toimingu tegemise nõudeid. Notari esmasteks ülesanneteks on
servituuti, mis on kinnistusraamatusse sisse kantud ainult kui "ehituspiirang", tõlgendada ka mitte tema seostamisega sissekande tegemiseks antud nõusoleku ja kausaaltehinguga kui samaaegset hoone kasutamise piirangut. 5.3. Asjaõiguskokkuleppe ja sissekande õiguslik iseloom On vaieldav, kas asjaõiguskokkulepe ja sissekanne koos moodustavad asjaõigusliku lepingu või kujutab asjaõiguskokkulepe üksi endast asjaõiguslikku lepingut. Eelistada tuleks teist seisukohta. Isiklikke tahteavaldusi, nii nagu need on seda asjaõiguskokkuleppe puhul, ei saa võtta riikliku aktiga kokku ühte koosseisu. Ka see, et sissekande tegemine on põhjustatud asjaosaliste tahtest ja nad seda sisuliselt valitsevad, ei muuda sissekannet eraõigusliku lepingu koostisosaks. Sissekande tegemise nõue ei kujuta endast lepingu vormieeskirja; sest tahteavaldus ise ei ole formaliseeritud (välja arvatud kinnisasja omandiõiguse ülekandmise puhul), vaid juba lõpetatud
Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on: _ suunatud kindlale isikule; _ suunamata kindlale isikule. 25. Millal tahteavaldus jõustub (muutub kehtivaks)? Kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega.Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. 26. Millal tuleb tahteavaldust tõlgendada ja kuidas seda tehakse? Tahteavalduse tõlgendamise ülesandeks on avaldaja tegeliku tahte
jõustunud. Valladel ja linnadel on õigusvõime, kuid puudub teovõime – võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub haldusekandja organi kaudu. Organi käsutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad KOV üksused põhimõtteliselt olla teovõimelised, s.t. nad võivad oma tegevusega tahteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. KOV üksused saavad osta-müüa, üürida-üürile anda, rentida-rendile anda, sõlmida tööettevõtulepinguid jne KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks. Kohtumenetlusvõime tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses, samuti õigus ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus ja tööandmisvõime – õigus omada avalikke teenustakaid ja luua teenistus ja tööõiguslikke suhteid.
millegi vastu Tahtlus – pmst kõige tõsisem hooletuse vorm Leping - Mis lepinguliigiga on tegu? Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt T kohustub tegema vajalike töid ja M kohustub t-le maksma. - Kas leping on sõlmitud? VÕS § 9 järgi on pooltel leping sõlmitud – kaasuse asjaoludele tuginedes on nad leppinud kokku, mis ajaks peab T töödega valmis olema (seega eeldatavasti on pooled vahetanud vastastikke tahteavaldusi. - Kas esineb kehtivust välistavaid asjaolusid? Kaasusest ei tulene sisu ja vormi puudusi. Seega leping on kehtiv. Rikkumine: - Poolte kohustused –T on kohustatud tegema töid VÕS § 635 lg 1. Lisaks lepingust tuleb poolele kohustus lõpetada tööd kindlaks kuupäevaks, kohustusi tuleb täita vastavalt seadusele ja lepingule VÕS § 76 lg 1. - Kohustuste rikkumine – VÕS § 100 T ei saanud töödega õigeks ajaks valmis –
Õppematerjal: TsÜS § 138 141 AÕS § 41 KarS §-d 28,29 Köhleri õpik lk 47-53 6. TEHINGUD 6.1 Tehingu mõiste ja liigid Tehingu mõiste on antud TsÜSi § 67 lg 1 ,,Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogu, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus." Tehing on alati õiguspärane tegu, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje saavutamisele. Tehingu mõiste on tegelikult vägagi lai, tehingutena tuleb mõista igasuguseid tahteavaldusi, mis on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Väga suur osa tehingutest on lepingud. Kas ühe poole tahteavaldusest piisab, et tegemist oleks tehinguga või on vajalik siiski tehingu tegemiseks ka mingit teist toimingut, et tegemist oleks toimingute koguga see on keskne küsimus, et selgitada välja, kas mingi tegu on ainult üks osa tehingu toimingust või juba toimingute kogu. Toimingute juures ongi vaja eristada neid toiminguid, mis on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele
töötaja isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse kohaselt (§ 41) TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Töölepingu vorm: kirjalik Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse TLS § 4 lg 1 kohaselt VÕS-s lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Leping sõlmitakse reeglina pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse saamisega. Igal juhul on oluline, et pooled vahetaksid vastastiku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, eesmärgiga luua töösuhe. Pakkumuseks on VÕS § 16 lõike 1 alusel lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuse võib esitada ükskõik kumb pool – kas tööandja või tööotsija
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
tahame et ta läheks kellelegi kallale), kuss), on suhtluses kontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid (nt halloo, ja-jah) või jäljendavad heli (nt kill-koll, plärts). Tähenduse järgi on võimalik eristada hüüdsõnade seas nelja suuremat rühma. 1.Tundeid väljendavad hüüdsõnad peegeldavad kõneleja emotsioone ja suhtumist, nt oi, ahaa, ohoo, hurraa, ai- ai, ähää. 2. Tahteavaldusi väljendavad hüüdsõnad väljendavad kõneleja soovi kedagi tegevusele õhutada ja neid kasutatakse käskivate vormelitena, nt äss, nõõ, kõtt, säh, marss, kuss. Suhtlushüüdsõnad (nt noh, no, jah, ah nii, ah soo) sõlmivad kuulajaga kontakti, märkides kõnevooru algust (Noh, kust teie tulete?), hoiavad kuulajaga kontakti, toimides täitesõnana kõnevooru sees (See oli noh niisugune natuke imelik päev) või on tagasisidesignaalideks (Nii- nii!). 4
tagajärje saavutamist Vaikimine e tegevusetus reeglina ei ole tahteavaldus ning omab tahteavalduse tähendust ainult siis, kui see tuleneb kokkuleppest, seadusest või pooltevahelisest praktikast Kui isik on kohustatud tegema kindlasisulise tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend. Tahteavalduse tegemine tuleb eristada kahesuguseid tahteavaldusi, vastuvõtmist vajavaid ja vastuvõtmist mittevajavaid. Vastuvõtmist vajavad on sellised, mis on tehtud kindlale isikule ja loetakse tehtuks kättesaamisega. Määrav on see, kas saab lugeda kättesaaduks. Siin tuleb eristada kohalviibijaid ja eemalviibijaid. Kohalviibijale on tahteavaldus vahetult teatavaks tehtud (kohapeal või telefoniteel). Loetakse kättesaaduks kohe. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud
rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks. (1)Ühepoolseks tehinguks piisab ühe poole tahteavaldusest. (2)Mitmepoolne tehing eeldab poolte väljendatud tahteavaldusi. (3)Võib olla tegemist tahteavaldusega mis ei ole tehing. Tahteavalduse liigid tahe võib olla väljendatud kolmel viisil : 1. otsene tahteavaldus ( sõnaselgelt väljendatut tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.) 2. kaudne e kokrudentne tahteavaldus (tahteavaldus millepuhul tahe väljendub teos millest võib järeldada soovi saavutada õiguslik tagajärg.) 3. vaikimine või tegevusetus (üldreeglina tahteavalduse tähendust ei oma ning neid
spordiväljakud ja kalmistud. Rahvusooper ja rahvusraamatukogu on iseseisvad avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kuid nendegi tegevuses ei domineeri võimuteostamine, mistõttu nende külastamine toimub valdavalt eraõiguslikel alustel. Eraõiguslikus vormis teenuse osutamiseks sõlmib avalik-õiguslik juriidiline isik teenuse kasutajaga tsiviilõigusliku lepingu. Lepinguga on tegemist ka siis, kui selleks ei vahetata kirjalikult vormistatud tahteavaldusi, vaid klient ostab ujula pileti, siseneb ühissõidukisse jne. Teenuste osutamisest õigusvastasel keeldumisel, iseäranis ebavõrdse kohtlemise korral ei ole siiski välistatud ka avalik-õiguslikud vaidlused asutuste ja üksikisikute vahel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku konkurendid saavad oma õigusi kõlvatu konkurentsi (nt doteeritud reklaam avalik-õiguslikus ringhäälingus) eest kaitsta vaid tsiviilkorras.
§ 67. Tehingu mõiste Tehingu mõistes on tähtis element „tahteavaldus“. (Tahteavaldus on õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahte väljendus. Tahteavalduses väljendub isiku tahe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele.) Tehingus väljendub tehingu tegijate tahte, tehingu kaudu saab teostada privaatautonoomiast tulenevat vabadust ise oma õigussuhteid kujundada. Privaatautonoomia põhimõtte teostamine tähendab ühtlasti vabadust teha tahteavaldusi ning selle kaudu ka tehinguid. Tehingu õiguslik tähendus seisneb selles, et see peaks kaasa tooma tehingu tegija poolt soovitud õiguslikud tagajärjed. Ühepoolse tehingu puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis on suunatud mingi õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Ühepoolse tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest, samas võib ühel poolel olla ka mitu isikut, kes teevad koos ühe tahteavalduse.
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
kaasomandisse. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. · Korteriomandeid võib ühendada ja korteriomandi võib jagada asjaõigusseaduse § 54- Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil Eristatakse tahteavaldusi: Omanik võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks notariaalselt kinnitatud ühepoolse kinnistamisavalduse alusel. Seega saab kaasomandi mõtteliste osade omanikuks sama isik (tavakaasomandi puhul ei ole võimalik). · Kaasomandis oleva kinnisomandi võib jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. · Kui kinnisasjale on seatud hüpoteek, on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet
Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on: _ suunatud kindlale isikule; _ suunamata kindlale isikule. 25. Millal tahteavaldus jõustub (muutub kehtivaks)? Kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega.Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. 26. Millal tuleb tahteavaldust tõlgendada ja kuidas seda tehakse? Tahteavalduse tõlgendamise ülesandeks on avaldaja tegeliku tahte
Esindamise puhul on põhiliseks seaduse poolt reguleeritavaks küsimuseks see, milliste eelduste täitmise korral hakkab esindaja poolt tehtud tehing kehtima esindatava suhtes. Esindamise regulatsiooni küsimus: millal saab esindaja poolt tehtud tehingu omistada esindatavale. Kaudne esindus – isik tegutseb teise isiku huvides, aga mitte tema nimel tehingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad kaudsele esindajale (komisjonilepingu tunnused) Esindaja väljendab esindatava nimelt tahteavaldusi tehinguid tehes oma tahet Käskjala ülesanded priiduvad tahteavalduse sisu edastamisega ESINDUSE EELDUSED JA TAGAJÄRJED TSÜS 115 lg1: 1) Tehingu tegemine esindaja poolt ning esinduse lubatavus: Esindamise esmane eeldus on tehingu tegemine esindaja poolt, eeldades esindaja poolt tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduse (TsÜS 67) tegemist esindatava asemel; tagajärg ebaseadusliku käitumise korral TsÜS 128-130
Lepinguvälised võlasuhted Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
