- VÕS § 103 lg 1 Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. § 103 lg 2 Vastutust välistatavad asjaolud on need asjaolud, mis tulenesid maidust või vääramatust jõust, mille põhjusel ei saa tehingut teha. - § 104 ei sobi, sest „seaduses või lepingus“ Kahju – iga kahju peab eraldi ära hindama, saamata jäänud tulu nõuda ei saa - SAAB NÕUDA AINULT USALDUSKAHJU – usalduskahju - - Sõidukulu § 127 lg 2 ja lg 4 - Eksperdikulu - Saamata jäänud tulu nõuda ei saa, pole usalduskahju Järeldus: Saab nõuda sõidukulu, eksperdikulu, kuid ei saa nõuda saamata jäänud tulu Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Variant: milliseid õiguskaitsevahendeid võiks ostja kasutada ja mida nõuda siis, kui ostja ja
vastava notariaalakti ja -märke õigsust eeldatakse. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega pole vorminõude järgimata jätmise korral asjaomast tehingut õiguslikus mõttes kunagi olemas olnudki. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1 teine lause). Lisaks alusetust rikastumisest tulenevatele restitutsiooninõuetele võib mõningatel juhtudel tulla kõne alla ka usalduskahju hüvitamise nõude esitamine VÕS § 15 lõike 1 alusel. Nimelt sätestab VÕS § 15 lõige 1, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ette valmistama või teist lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. *49 10. Kokkuvõte
vaikimisega, eeldusel, et teine pool on teinud ettepaneku tehing kinnitada või tühistada (TsÜS § 100 lg 3). Kinnitamiseks vajalik üksnes selle isiku kinnitus, kellel on tühistamise õigus. Kinnitamiseks ettepaneku tegemine teise poole poolt võib lühendada TsÜS §-s 99 toodud tühistamise tähtaegu. · Kahju hüvitamine (TsÜS § 101). Tehingu tühistanud isikul õigus reeglina nõuda teiselt poolelt usalduskahju hüvitamist. Eeldatakse, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast. Usalduskahju eesmärk panna kahju kandnud isik olukorda, kui tehingut ei oleks üldse tehtud (hüvitatakse eelkõige otseselt kantud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu). · Tehingu vaidlustamine pankrotiseaduse (PankrS) alusel. PankrS fikseeritud normid (§ 109-114) täiendavad TsÜS-s fikseeritud kehtetuse aluseid.
Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse? Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10
1 alusel nõuda üleantu tagastamist. Kui erandina on tühised nii võla- kui asjaõiguslik kokkulepe, siis saab asja üleandnud pool nõuda asja tagasi ka AÕS § 80 alusel (vindikatsiooninõue). 2) Kahju hüvitamise nõue. Tühise tehingu puhul võib kahju hüvitamise kohustus tuleneda VÕS §-st 15. Eeldab, et teine pool teadis tühisuse kaasatoonud asjaolust ja ei avaldanud seda (rikkus teatamiskohustust). Hüvitatakse eelkõige nn usalduskahju ehk otseselt kantud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu. ***Võimalikud nõuded, kui tehing on tühistatud*** 1) Ülantu tagastamine (VÕS § 1028 lg 1) - samamoodi nagu tühise tehingu korral – kui tehing on tühistatud, saab nõuda üleantu tagastamist 2) Kahju hüvitamise nõue (TsÜS § 101) - samamoodi nagu tühise tehingu korral: tehingu tühistanud isikul õigus reeglina nõuda teiselt poolelt usalduskahju hüvitamist 6. PEATÜKK 1
käenduslepingute või neist tulenevate kohustuste üleminekut. 2) Eellepingu rikkumisele tuginedes ei saa nõuda positiivset kahju; Positiivse kahju eesmärk on kahjustatud lepingupool lepingurikkumise korral kahju hüvitamisega asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui teine lepingupool oleks lepingut kohaselt täitnud. Eellepingu puhul üldjuhul positiivset kahju nõuda ei saa (erandeid on). Enamjaolt saab nõuda negatiivset kahju ehk usalduskahju. 3) Leping on VÕS § 143 lg 2 järgi tühine, kuna puudus vastutuse maksimumsumma ning käendatavad kohustused ei olnud piisavalt selgelt määratletud. Anna kirjutas lepingule alla kui OÜ Elu juhatuse liige, kuid samas on ta ikkagi füüsiline isik ning seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõistes. VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping sisaldama maksimumsummat ja olema ka piisavalt
ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos
korraldaja vastu? § 1012 lg 2, kus konkursil osalejad ei saa vaidlustada konkursi tulemusi, eelkõige võitja väljavalimist. Osaleja saab esitada kahju hüvitamise nõude korraldaja vastu. Kaks varianti: kas kaitseme osaleja neg varalist või pos varalist huvi. Neg korral kahjuks kulutused, mida konkursil osaleja on osalemise tõttu kandnud. Pos kaitse e täitmiskahju, tähendab seda, et kahjuhüvitis peab olema sama suur, kui avalduses lubatud tasu. Üldreegel on see, et hüvitamisele kuulub usalduskahju ehk kulutused ehk neg. Täitmiskahju juhul, kui konkursile esitati ainult 1 nõuetele vastav töö ja korraldaja jättis võitja välja kuulutamata. Töökonkursi puhul piirdutakse neg. 24. Missugused on tasu avalikust lubamisest ja konkursist tulenevate nõuete aegumise eeldused ja erisused? Teo teinud isiku nõue tasu lubaja vastu, mis aegub TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aa jooksul, kuna tegemist tehingust tuleneva nõudega
printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega. Ofert on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema
poolte vahel põhikohustusena ka soorituskohustusi, seega ei saa esitada ka täitmisnõuet (VÕS § 101 lg 1 p 1). Reaalselt saab kahjustatud pool VÕS § 14-s nimetatud kohustuste rikkumise korral kasutada seega üksnes kahju hüviamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115). Lepingueelsete kohustuste rikkumisel tekib kahjustatud poolel õigus nõuda kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, ning tavaliselt hüvitatakse nn usalduskahju ehk kahju, mis on tekkinud lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekib lepingu sõlmimata jäämisest, näiteks võimalik tulu lepingu täitmisest, hüvitamisele ei kuulu. Kahju hüvitamise nõue hõlmab kulutused, mida teine pool on teinud lepingu kehtivust usaldadaes (täitmise ettevalmistamine, tooraine varumine, töötajate palkamine, lepingud kolmandate isikutega jne) ning tagasitäitmise kulud (negatiivne huvi). Samuti võib lepingupool
Kuidas see kahjunõue kvali tseerida? Vaieldav, kaks võimalust: * lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju 100, 101 lg 3, 115 (nii J.L. kui ka VÕS kom- mentaarid pooldavad seda varianti sest tegemist on lepingusarnase olukorraga) * deliktiline kahjunõue ( 1043, 1045 lg 1 p 7, 1050 lg 1) Millise kahju hüvitamist saab antud alusel nõuda? Kaheldav, kas .. 1. ainult negatiivne kahju (usalduskahju) Selle variandi kasuks tuleks otsustada üldjuhul 2. negatiivne kahju + positiivne kahju (ehk saamat jäänud tulu) Selle variandi kasuks võiks otsustada siis, kui kahju nõudja oli ainuke, kes oleks konkursi korraldaja kohustustest kinnipidamise korral konkursile kvali tseerunud (seega oleks sellisel juhul selle tulu kindlasti saanud) 25
kahjuhüvitist, kui krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise PM või kui ta rikkus teavitamiskohustust. VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegu on tegemist nn negatiivse huvi ja usalduskahju hüvitamisega. RK: “See tähendab kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.” Ehk laenu ei pea
annaabi.ee 
