VÕLAÕIGUS LOENG 202/2022 (0)

VÕLAÕIGUS Võlasuhte tekkimine lepingust VÕS § 3.  Võlasuhte tekkimise alused
  Võlasuhe võib tekkida:
  1) lepingust;
  2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
  3) alusetust rikastumisest;
  4) käsundita asjaajamisest;
  5) tasu avalikust lubamisest;
  6) muust seadusest tulenevast alusest.  ( nt lepingueelsed läbirääkimised) Lepingueelsed võlasuhted ● lepingueelsed läbirääkimised
● eelleping ● lepingueelsete võlasuhete subjektid: - läbirääkimisi pidavad isikud - muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad
isikud Läbirääkimistest tekkivad kohustused: 1. üldine kohustus käituda heas usus
2. üldine kaitsekohustus
3. teatamiskohustus (vt ka § 14¹)
4. tõeste andmete esitamise kohustus
5. konfidentsiaalsuskohustus ● kohustuse   rikkumise   korral   -   lepingueelne   vastutus   (culpa   in contrahendo) Eelleping (§ 33):
    (1)   Eelleping   on   kokkulepe,   millega   pooled   kohustuvad   tulevikus   sõlmima
lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.  
(2) Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping
olema sõlmitud samas vormis. 1. kohustus sõlmida leping tulevikus
2. tulevikus sõlmitava lepingu tingimused
3. põhilepingule ettenähtud vorm vt nt AÕS § 119 lg 1


LEPINGU SÕLMIMINE VÕS § 8. Lepingu mõiste
(1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled)
vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled
kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
(2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu sõlmimine (§ 9):
1) pakkumus + nõustumus
2) muul viisi ● pakkumus (ofert): VÕS § 16 lg 1 = lepingu sõlmimise ettepanek, mis on
- piisavalt määratletud ja
- väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla
ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava
lepinguga õiguslikult seotud ● ettepanek teha oferte (VÕS § 16 lg 2) – EI ole pakkumus VÕS §20. Nõustumus
(1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või
mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
(2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks
üksnes   siis,   kui   see   tuleneb   seadusest,   lepingupoolte   kokkuleppest,
pooltevahelisest   praktikast   või   nende   tegevus-   või   kutsealal   kehtivatest
tavadest.
(3) Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub
teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine,
jõuab   pakkumus   sellise   tehingu   tegemiseks   või   teenuse   osutamiseks   temaga
püsivas   ärisuhtes   olevalt   isikult,   tuleb   pakkumusele   mõistliku   aja   jooksul
vastata.
Vaikimine loetakse sel juhul nõustumusek LEPINGU VORM
vormivabadus (VÕS § 11 lg 1) - sisu vabadus - piirang tüüptingimus - vormivabadus - kirjalik - elektrooniline (digiallkirjastatuna), omakäeline, fax - suuline - not. tõestatud - not. kinnitatud - kirj. taasesit. - sõlmimise vabadus


- lepingupoole valimise vabadus  ● teatavad   piirangud,   ei   ole   absoluutne   vabadus.   nt   mõnel   juhul   on ettenähtud kohustuslik vorm kokkulepitud või seadusega sätestatud vorminõue laieneb: ● lepingu lisadele
● tagatistele
● teistele kõrvalkohustustele
● eellepingule
● nõude loovutamisele ja kohustuse ülevõtmisele (§11 lg 3) Lepingu tõlgendamine ● subjektiivne –VÕS § 29 lg 1   Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui
see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav
lepingupoolte ühine tahe. ● objektiivne – VÕS § 29 lg 4 Kui   lepingupoolte   ühist   tegelikku   tahet   ei   saa   kindlaks   teha,   tõlgendatakse
lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel
pidi mõistma tõlgendamist tuleb eristada: ● lepingu laiendamisest (§ 23)
● lahtiste tingimustega lepingust (§ 26 TÜÜPTINGIMISED
(3-2-1-76-07; 3-2-1-64-07) Tüüptingimus (VÕS § 35 lg 1) -
lepingutingimus, mida ● ei ole eraldi läbi räägitud, kuna
● see on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes
● selleks on muu põhjus
● ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu § 35.  Tüüptingimuse mõiste
 (1) Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud
tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi
läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)
kasutab   teise   lepingupoole   suhtes,   kes   ei   ole   seepärast   võimeline   mõjutama
tingimuse sisu. 
(2) Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.  
(3) Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa.


Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle
tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis
on leping sõlmitud. Küsimused kaasuse lahendamisel:
1) Kas tegemist on tüüptingimustega? 2) Kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks? 3) Tüüptingimuste   sisu:   ega   tüüptingimused   pole   ebamõistlikult kahjustavad? ● Kohtus   peab   neid   asju   omaalgatusel   uurima   kohtunik  (eksami küsimus) Tüüptingimuste saamine lepingu osaks (§ 37): ● viitamine + sisust teadasaamise võimalus
● olemasolu võis eeldada + sisust teadasaamise võimalus
● arusaadavus (vt ka TT tõlgendamine, § 39) Tüüptingimuste tühisus tulenevalt sisust ( VÕS § 42) ● „must nimekiri“      (VÕS § 42 lg 3 nimetatud) VÕS § 1 lg 5: tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb
tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. ● „hall nimekiri“     VÕS § 1 lg 6: ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-
õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub
iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega KOHUSTUSE TÄITMINE ● Kohustuse täitmine – sellise teo tegemine või sellest hoidumine, millega saavutatakse võlasuhte eesmärk. ● Kohase täitmisega võlasuhe lõpeb
● Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (§ 76 lg 1), HUP ja mõistlikkus (§ 76 lg 2) ● Kohane täitmine: ○ täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule
○ õige isiku poolt
○ õigel ajal
○ õiges kohas
○ õigel viisil Kohane täitmine ● Täitmine  õigele isikule    


○ võlausaldaja
○ võlausaldaja esindaja
○ kolmas isik ● täitmine õigustamata isikule – võlausaldaja nõusolekul või heakskiidul (§ 79) täitmine õige isiku poolt ● täitmine õige isiku poolt    ○ täitmine kolmanda isiku poolt võimalik, kui pole isikliku iseloomuga kohustus ● täitmine õigel ajal     ○ tähtpäeval
○ tähtaja jooksul ● kohustus   muutub   sissenõutavaks,   kui   võlausaldajal   on   õigus   nõuda kohustuse täitmist   (§ 82 lg 7) ● ennetähtaegne täitmine - § 84
● täitmisega viivitamine = kohustuse rikkumine ● Täitmine õiges kohas     ○ rahalised   kohustused:   võlasuhtega   kõige   enam   seotud   kohas   või võlausaldaja elu/asukohas ○ asja üleandmise kohustus - asja asukoht võlasuhte tekkimise ajal,
○ muud kohustused - võlgniku tegevus/elu/asukohas ● Täitmine õiges kohas     ○ rahalised   kohustused:   võlasuhtega   kõige   enam   seotud   kohas   või võlausaldaja elu/asukohas ○ asja üleandmise kohustus - asja asukoht võlasuhte tekkimise ajal,
○ muud kohustused - võlgniku tegevus/elu/asukohas ● Täitmine õigel viisil    ○ raha üleandmine
○ asja omandisse andmine (omandiõiguse ülemineku võimaldamine)
○ asja kasutusse andmine
○ teenuse osutamine
○ jms ● täitmise kvaliteet (§ 77)
● ositi täitmine (§ 83) RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMINE ● Täitmise viis     ○ sularahas
○ sularahata arveldusena (võlausaldaja määrab konto) ● Täitmise koht


● Raha väärtus
● Raha vääring
● Intress- tasu raha kasutamise eest. kui kasutad kellegi teise raha
● 3-2-1-110-05 ● Alternatiivkohustus (§§ 86-87)
● Täitmise asendamine (§ 89)
● Lepinguliste   kohustuste   vahekorra   muutumine   (§   97)-   ise lugeda!!! KOHUSTUSTE LÕPPEMINE  § 186. Võlasuhte lõppemise alused
Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega;
2) tasaarvestusega;
3) kokkulangemisega; - ühinemised, pärimine 
4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega;
5) lepingust taganemisega;
6) lepingu ülesütlemisega;
7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema  isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita  isiklikult             võlausaldajale;
9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.  Tasaarvestus (VÕS § 197) ● vastastikused samaliigilised nõuded lõpevad kattuvas ulatuses
● kujundusõigus - Piisab ühepoole tahteavaldusest. EI PEA  KOKKULEPPIMA ● tagasiulatuv toime eeldused: ● kahe isiku vastastikused nõuded
● nõuded on samaliigilised
● aktiivnõue on muutunud sissenõutavaks
● passiivnõue on täidetav
● tasaarvestusavalduse tegemine 
- saab algatada see pool kes juba saab nõuda, et maksa ära  Kokkulangemine


VÕS § 206 lg 1
Võlasuhe   lõpeb   võlgniku   ja   võlausaldaja   kokkulangemisega   ühes   isikus.   Kui
võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on
võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe Taganemine ja ülesütlemine ● lepingu ühepoolne lõpetamine. 
● kujundusõigused   -   kui   formaalsed   ja   materiaalsed   vahendid lubavad, siis saab ühepoolselt. nt töötaja läheb ära, tööandja ei saa
keelata ● võimalik lõpetamine ○ põhjust avaldamata (nt § 194, § 772 lg 2 jm)
○ mõjuval põhjusel TAGANEMINE ÜLESÜTLEMINE ● muudab   olemasoleva   võlasuhte ex nunc tagasitäitmisvõlasuhtek Korraline/Erakorraline. Mõjuva 
põhjuse olemasolu vajalik. 
etteteatamisajaga. 
korralaline →  tähtajatu leping
erakorraline → tähtajaline (tähtajatu 
ka.) realiseerub kohe.  Alus: Lepingus/seaduses Kohaldatakse kestvuslepingu puhul
 (§ 195 lg 3). Tagajärg: Täitmise nõue lõpeb (§ 188 
lg 2)
Üleantu väljanõudmine §§ 189-191 Vastastikku tagastamist ei toimu Taganemise tühisus: 
a) materiaalsed eeldused pole 
täidetud 
b) Formaalsed eeldused pole täidetud
c) § 193 tasaarvestus  Ülesütlemise  tühisus:
 a) materiaalsed eeldused  pole 
täidetud 
 b) Formaalsed eeldused pole täidetud materiaalsed eeldused:  ● kehtiv leping
● kohustuse rikkumine 
● * Rikkumine on oluline Materiaalsed eeldused: ● Kehtiv leping 
● Mõjuva põhjuse olemasolu  lepingu ülesütlemisevs Formaalsed eeldused: * 
taganemisavaldus * mõistliku 
ajajooksul * täiendava tähtaja 
andmine § 116 lg 4 ; § 114 Formaalsed eeldused:  ● avaldus - § 325
● etteteatamistähtaeg § 196 AVALDUS EI PEA OLEMA SAMAS  Ülesütlemise   avaldus   (nt   §   325


VORMIS NAGU LEPING (eksam; 
tuleneb RK praktikast)
3-2-1-31-08 vorminõuded) Taganemine   ei   muuda   senist   olevat   lepingut   kehtetuks.   võib   olla   rohkem
õiguskaitsevaheneid. 
Tühistamine muudab lepingu kehtetuks 1   juhus   kus   lepingust   taganamise   korral   EI   KOHALDATA   VÕS   üldosa   vaid
alusetu rikastumist - KINKELEPINGUST TAGANEMINE (ekam) Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist ● kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise,  eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita (§ 117 lg 1) ● taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupooleleoma taganemise  kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või 
kinnitada (va kui teine pool teatanud, et ta kohustust ei täida) ● kohaldatav ka kestvuslepingu puhul (= mõjuv põhjus ülesütlemiseks) Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine (§ 97)
clausula rebus sic stantibus ● lepingu   sõlmimise   aluseks   olnud   asjaolud   muutuvad   pärast   lepingu sõlmimist; ● tulemuseks lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine  ↓  kahjustatud lepingupool võib a) nõuda lepingu muutmist
b) lepingust taganeda (lepingu üles öelda)  KOHUSTUSTE RIKKUMINE
§ 100. Kohustuse rikkumise mõiste
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või 
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. § 101 lg 3: Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt 
ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle 
rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, 
mille toimumise riisikot ta kannab.  VASTUTUS
• laiem tähendus: õiguskaitsevahendi kohaldamise
võimalus
• kitsam tähendus (üldosa): rikkumise etteheidetavus


§ 103 lg 1: võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,
välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.
Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole
vabandatav.
§ 103 lg 2: rikkumine on
vabandatav, kui võlgnik rikkus
kohustust vääramatu jõu tõttu § 105 - õigus taganeda jne rikkumise korral vahetpole kas vastutab või mitte.  VÄÄRAMATU JÕUD ● asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja
● mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu  sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal ○ selle asjaoluga arvestaks või
○ seda väldiks või
○ takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks  - looduskatastroof (üleujutus, maavärinad) - tervisetrike - jne RKTKo 3-2-1-111-03 
Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab seda, et see asjaolu ei ole 
isiku (võlgniku) poolt mõjutatav. Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule 
tugevust, asus pehkinud puu kostja mõjupiirkonnas ja kostja sai selle 
murdumise võimalusega arvestada ja seda vältida (p 11).  RKTKo 3-2-1-138-01 KOHUSTUSE RIKKUMINE ● Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse  rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata (§ 103 lg 4) ● Õiguskaitsevahendid, mida saab kasutada võlgniku vastutusest sõltumata  (§ 105): ○ oma kohustuse täitmisest keeldumine
○ lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine
○ hinna alandamine  SÜÜ ● Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse  rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral (§ 104 lg 1) ○ nt : § 770; § 1043 ● Süü vormid: ○ hooletus
○ raske hooletus
○ tahtlus


● Isiku süü hindamine ○ tahtlus – lepingu ja delikti korral sarnaselt
○ hooletus - lepingu rikkumise korral objektiivselt, deliktiõiguses  subjektiivselt VASTUTUS ● Nn garantiivastutus (VÕS § 103) -vastutust, millest vabastab ainult  vääramatu jõud ● Vastutus sõltumata vabandatavusest (absoluutne vastutus)
● Vastutuse välistamine ja piiramine: § 106 ○ kokkuleppe tühisus (§ 106 lg 2): ■ kokkulepe tahtliku rikkumise puhuks
■ kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt  erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust ■ kokkulepe, mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse  või piirab seda  ÕIGUSKAITSEVAHENDID
ÕKV – sunnivahendid, eesmärgiks: ● võlgniku poolse kohustuse täitmise tagamine
● rikkumise negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine
● õigussuhte tulevikus mittejätkamine/tagasitäitmine § 101 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: ● nõuda kohustuse täitmist;
● oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
● nõuda kahju hüvitamist;
● taganeda lepingust või öelda leping üles;
● alandada hinda;
● rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist  Õiguskaitsevahendite süsteem 1. ühepoolsed kujundusõigused ● taganemine
● ülesütlemine
● hinna alandamine 2. Täitmist edasilükkav vastuväide ● täitmisest keeldumine 3. nõuded rikkunud poole vastu ● kahju hüvitamise nõue (KH)
● viivis
● kohustuse täitmise nõue
● leppetrahvi nõue


Õiguskaitsevahendite kumulatiivsus Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada koos või eraldi kõiki 
seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt 
kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 101 lg 2).  Rahalise kohustuse täitmise nõue ( VÕS § 108 lg 1)
materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kohustus
2. kohustust on rikutud (§ 100)
3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (§ 103 jj) - pole vabandatav Mitterahalise kohustuse täitmise nõue (§ 108 lg 2)
materiaalsed eeldused: 1. Kehtiv kohustus
2. Kohustust on rikutud (§ 100)
3. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (§ 103 jj) - pole vabandatav
4. Täitmist saab nõuda (§ 108 lg 2) formaalne eeldus: 1. Ei ole ületatud § 108 lg 3-5 sätestatud ajalisi piiranguid
2. (võimalik eeldus erinormidest: teatamine mittevastavusest – nt § 220, §  644) NÕUDEALUSED Ei SAA OLLA ALLA § 208!!! ERAND ON AINULT § 15 
LEPINGUEELSED LÄBIRÄÄKIMISED! Kohustuse täitmisest keeldumine (§ 110 lg 1) materiaalsed eeldused:
1. võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue (§ 82 lg 7)
2. nõue ei ole piisavalt tagatud
3. võlgnikul on võlausaldaja ees kohustus
4. võlgniku ja võlausaldaja nõuded on piisavalt seotud
5. seadus, leping või võlasuhte olemus ei välista täitmisest keeldumist 
(täitmisest keeldumise piirangud: § 110 lg 2 jm) formaalne eeldus:
1. tuginemine täitmisest keeldumisele ● § 111: kohustuse täitmisest keeldumine vastastike kohustuse/lepingute   puhul. nt kinkeleping EI OLE vastastikune leping ● Hinna alandamine (§ 112 lg 1)     materiaalsed eeldused:


1. kehtiv leping
2. võlgnik on kohustust täitnud mittenõuetekohaselt
3. rikutud kohustus on tasuline ja tasu maksmise kohustusega vastastikuses 
seoses (sünallagmaatiline)
4. võlausaldaja on mittekohase täitmise vastu võtnud (samas: vt ka lg 4!) VALEM: (ostetud hind x tegelik hind)/ turuhind = alandatud hind
Ostetud hind - alandatud hind = (saab tagasi nõuda) hinnaalandamisega
. ei ole kahju.
 ehk  Alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase 
täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind / lepingu eseme väärtus 
ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). formaalne eeldus:
1. hinna alandamise avaldus ● Hinda võib alandada ka enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et teine pool paneb toime lepingurikkumise (eelkõige, kui teatab, 
et ei kavatse lepingut täita (§ 117) Vt nt 3-2-1-131-05  Viivis (§ 113 lg 1)  ● kohaldatakse rahalise kohustusega viivitamisel
● erinevus kahju hüvitamise nõudest: ○ saab nõuda ka siis, kui võlgnik ei vastuta rikkumise eest
○ viivise suurus tuleneb lepingust või seadusest (pole suuruse  tõendamise probleeme) ● kui lepinguga on ette nähtud intressi suurus, võib kohaldada sama suurt  viivist ● viivisintressi suurus seadusest: § 113 lg 1 vt www.ametlikudteadaanded.ee  eeldused:
1. kehtiv rahaline kohustus
2. kohustust on rikutud
3. rikkumine ei ole vabandatav Vt nt 3-2-1-43-12; 3-2-1-138-11  3-2-1-110-08


Kahju Hüvitamine
PTK 7 - abinormid, mitte nõude alused
eristada: 1.  nõude alus (−› nõude eeldused) § 115; § 1043 vm
       2. nõude ulatus 
3-1-1-61-08, p 18.2: VÕS §§ 127-128 käsitlevad üksnes kahjunõude
ulatust ja sisu ega saa olla kahju hüvitamise nõude tekkimise aluseks ● lepingulise vastutuse eelistamine deliktivastutusele: lepingulise suhte olemasolu korral tuleb eelistada lepingust tulenevat 
nõuet, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab erandi ● kui lepingu rikkumisega tekitatud kahju jääb väljapoole lepingulise  kohustuse eesmärgist, saab kahju hüvitamist nõuda deliktivastutuse 
normide alusel ● kui lepingu rikkumise tulemuseks on surma põhjustamine või  kehavigastuse või tervisekahju tekitamine, võib kahju hüvitamist nõuda 
ka deliktivastutuse normide alusel Kahju hüvitamise eesmärk : - Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis 
on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju 
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (§ 127 lg 
1). ● 3-2-1-137-05: kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole ka kohustust  rikkunud poole karistamine - karistusliku kahjuhüvitise diskussioon - vt 656 SE - vt ka 3-2-1-4-12; 3-2-1-18-13 Kahju hüvitamise nõue (§115 lg 1) ● nn „väike KH nõue” (= KH koos täitmise nõudega, § 115 lg 1, I alt.): Olukord kus lepingust loobuda ei soovita - soovitakse täitmist koos 
hüvitisega nõude eeldused
1. kehtiv kohustus
2. kohustust on rikutud (§ 100)
3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (§ 103)
4. võlausaldajal on tekkinud või tekib  kahju, mis kuulub hüvitamisele 4.1 kahju on hülmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (§ 127 lg 2)
4.2 (lepingu rikkumise korral; kahju ettenähtavus (§ 128 lg 3)) 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (§ 124 lg 4) ● nn „suur KH nõue” (= KH täitmise asemel, § 115 lg 1, II alt.): - Täitmisest huvitatud ei ole, soovib aind kahjuhüvitamist.  ○ materiaalsed eeldused


1. kehtiv kohustus
2. kohustust on rikutud
3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest
4.  võlausaldajal on tekkinud kahju
5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ○ formaalsed eeldused:  täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks (VÕS § 115 lg 2 ja lg 3) (kui täitmine on 
võimaliks) 8.1.2. Õiguskaitsevahendite kasutamise võimalused (lg 3). Täiendava 
tähtaja andmise põhiline tagajärg on võlausaldaja õiguskaitsevahendite 
blokeeritus tähtaja kestel. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui ühelt poolt 
annab võlausaldaja võlgnikule nt täiendavalt nädala kauba tarnimiseks, teisalt 
teatab aga paari päeva pärast juba lepingust taganemisest. Seetõttu on lubatud 
tähtaja kestel vaid selliste õiguskaitsevahendite kasutamine, mis ei väära 
tähtaja andmise eesmärki. Sellised õiguskaitsevahendid on § 114 lg 3 järgi 
esmajoones oma täitmisest keeldumine, täitmise viivitamisega või puuduliku 
täitmisega tekitatud kahju hüvitamine ja rahalise kohustuse täitmisega 
viivitamisel viivise nõudmine. Välistatud on seevastu nt täitmise asemel kahju 
hüvitamise või samal põhjusel leppetrahvi nõudmine, aga ka lepingust 
taganemine, lepingu ülesütlemine ja hinna alandamine. Lähemalt vt tagajärgede
ja tähtaja määramisega seotud täiendavate probleemide kohta ka §-de 115 ja 
116 komm-d. KAHJU Varaline Mittevaraline Otsene saamata.tulu Varaline kahju ● otsene varaline kahju (§ 128 lg 3) kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse 
vähenemine (ka
tulevikus) - Kulud, mida tööandja teeb selleks, et saada töötajalt tagasi asjad, 
mis tulnuks töölepingu lõppedes tööanjdale tagastada (RKTKo 2-
16-656/81, p 37) - Õigusanikulud kohtueelses menetluses (RKTKo 3-2-1-124-11) - Kahju kindlakstegemise kulud (RKTKo 3-2-1-9-13) - kahju vähendamise või ärahoidmise kulud ● asja kahjustamine/hävimine (§ 132): ○ uue samaväärse asja soetamiseks vajalikud mõistlikud
○ kulutused (§ 132 lg 1)
○ hävinud asja väärtus (§ 132 lg 2)
○ parandamise mõistlikud kulud (§ 132 lg 3)


○ uue asja soetamine (§ 132 lg 3)
○ samaväärse asja kasutamise kulud (§ 132 lg 4 vt vt 3-2-1-121-08; 3-2-1-51-11; 3-2-1-124-11;
3-2-1-139-05; 3-2-1- 155-05; 3-2-1-169-10 ● saamatajäänud tulu (§ 128 lg 4) ○ kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise  aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ○ vt 3-2-1-60-09; 3-2-1-55-11  p 12
- Hageja peab tõendama, et tal oli kavatsus JA võimalus saada tulu - IO rikkumise korral § 127 lg 6 ● surma põhjustamine (§ 129): ○ matusekulud, ravikulud, töövõimetusega seotud kahju
○ toitja kaotusest tulenev kahju ● tervisekahjustus/kehavigastus (§ 130): ○ vajaduste suurenemine; töövõimetusega seotud kahju ● vabaduse võtmine/isikuõiguste rikkumine (§ 131): ○ rikkumisega põhjustatud kulutused
○ sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste
○ vähenemisest tekkinud kahju ● keskkonnaohtlik tegevus (§ 133): ○ isiku varale tekitatud kahju
○ keskkonna kvaliteedi halvenemisest tulenev kahju
○ Vt KeVS § 8 ● hinnavahe hüvitamine (§ 135): ○ lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe
○ lepingujärgse hinna ja teise poole lepingujärgse kohustuse  turuhinna vahe Mittevaraline kahju ● mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja  hingelist valu ning kannatusi (§ 128 lg 5) ○ 3-2-1-1-01    : mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on  tingitud piirangutest isiku tegevuses  ning elukorralduses, samuti 
kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba 
möödunud aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus ○ 3-2-1-51-05    : mittevaralise kahjuna ei ole käsitatavad   lennuõnnetuse järel tekkinud majanduslikud probleemid eraelus ja 
äritegevuses; nimetatud kahju on varaline kahju, mille olemasolu ja
suuruse peab tõendama hüvitust nõudev isik


MVK tekkimise alused (§ 134): ● kehavigastus, tervisekahjustus
● vabaduse võtmine
● au teotamine
● muu isikuõiguse rikkumine ● lähedase isiku surm/raske kehavigastus
● asja hävimine/kaotsiminek
● lepingu rikkumine vt 656 SE, 31.12.2010 VÕS § 134 muudatused; tulemus: õigushüvede 
„gradatsiooni“ muutus „kõrgema astme“ õigushüved      ● kehavigastus/tervisekahjustus; vabaduse võtmine; au teotamine; muu  isikuõiguse rikkumine (VÕS § 134 lg 2): ○ mõistlik rahasumma 3-2-1-54-07: ● [VÕS § 130 lg 2 ]* järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning  hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi 
muud peale kehavigastuse tekkimise. ● Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse  raskusest. Seega on hageja huvides tõendada, kui tõsine oli talle 
tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus MVK ja muud õigushüved      ● lähedase isiku surm/kehavigastus (§ 134 lg 3): ○ kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud . 3-2-1-19-08 ● asja hävimine/kaotsiminek (§ 134 lg 4): ○ erandlikud asjaolud: kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud  asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige 
isiklike põhjuste tõttu ● Lepingust tuleneva kohustuse rikkumine (§ 134 lg 1): ○ kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt  lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik 
aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada 
mittevaralise kahju 3-2-1-171-10; VÕS § 877


Hüvitamisele kuuluv hagi RKTKo 2-13-6457/143: VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel võiks hüvitamisele kuuluda 
kahju, mida klient kandis seetõttu, et ta advokaadi tegevuse tagajärjel jäi ilma 
võimalusest esitada nõuded oma lepingupartneri vastu. Tulenevalt VÕS § 127 
lg-st 4 saab sellise nõude rahuldada aga üksnes juhul, kui klient tõendab, et 
kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud Põhjuslik seos ● § 127 lg 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju 
on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). ● RKTKo 3-2-1-101-16, p 18: Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse 
ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese 
sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik 
tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks ● elimineerimismeetod
● asendusmeetod - kujutame ette kas põhjuslik seos oli või mitte. Kahju  tekitamine tegevusetusega  Kahjuhüvituse ulatusa ● § 127 lg 5: kasu mahaarvamine 3-2-1-134-09, p 11: ○ Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega  võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema 
poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku 
aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. ○ Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast 
summast väiksem. ○ Alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõude väärtust tuleb  kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et 
välistada kahjustatud isiku kasu saamine kahju tekitamise juhtumi 
tõttu, VÕS § 127 lg 5 ● § 127 lg 6: kohtu diskretsiooniõigus Kahjuhüvitise ulatus MVK puhul  ● 3-2-1-1-01: mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille 


kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise 
heaolu tasemest ning kohtupraktikast ● 3-2-1-85-08: kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste  suurused peavadvastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise 
võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad ● 3-2-1-19-08: mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama  ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise 
võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks 
olema sarnastel asjaoludel võrreldavad ● § 134 lg 5    : mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse  rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist 
kahjustatud isikusse pärast rikkumist ● § 134 lg 6: isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga  või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu 
kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise 
eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 
sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma 
edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja 
varalist seisundit 3-2-1-4-12  ● ringkonnakohtu väljamõistetud hüvitis ei ole kooskõlas kostja rikkumise  intensiivsuse ja mõjuga. ● (ebaõigete) andmete avaldamine vaidlusalusel viisil (tänavale paigutatud  plakat võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi) on tajutav hageja 
avaliku häbistamisena ● avaldatu riivab hageja mainet
● kostja on tahtnud hagejat teadlikult solvata ja inimväärikust alandada
● kolleegium leiab, et nähtuvalt eel-toodust võib lugeda kostjalt välja-  mõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot Kahju hüvitamise viis ● rahasummana ○ ühekordse maksena (§ 136 lg 1)
○ perioodiliste maksetena (§ 136 lg 3) ● muul viisil (§ 136 lg 5) ○ kui ette nähtud seaduses
○ kui ette nähtud lepingus
○ kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik 3-2-1-17-05  ● seadusega ei ole sätestatud vabandamist õiguskaitsevahendina


● kuigi nii õiguslikule kui ka moraalsele kohustusele on omane  normatiivsus, ei saa neid samastada täitmise tagamise aspektist ● vabandamine on moraalne kohustus, mille täitmist tagab üldjuhul tava või avalik arvamus, õigusliku kohustuse täitmine on aga tagatud riigi 
sunnijõuga  Kahjuhüvitamise piiramine ● kahjustatud isiku osa kahju tekkimises (§ 139)
● piiramine § 140 kohaselt
● summalised piirangud seaduses (§-d 795; 814; 834; 913 jms)
● lepingulised piirangud Kahju tekitamine mitme isiku poolt  ● § 137 lg 1: kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel  kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad 
nad hüvitise maksmise eest solidaarselt  ● ○ § 65 lg 1: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt  (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku 
või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt 
neist ● § 138 lg 1: kui kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ○ § 138 lg 3: kahju tekitamise tõenäosus nõude ulatuse  kriteeriumina Kõrvalkohustused - kõik mis pole põhikohustused ● kohustused, mille funktsioon on kaasa aidata lepingu eesmärgi  saavutamisele
Tagatised: ● asjaõiguslikud / võlaõiguslikud - hüpoteek, vallaspant/
● aktsessoorsed / mitteaktsessoorsed - kui on olemas põhikohustus,  siis aktsessoorne kohustus sõltub sellest kas põhikohustus kehtib. 
nt käendus, leppetrahv. Mitteaktsessoorsus on iseseisvalt 
kokkulepitud sõltumata sellest mis juhtub põhikohustusega (nt 
lõpeb; kehtetu jne) eksam ● vt ka VÕS § 98 ● kokkulepped tagatiste kohta – samas vormis, milles põhileping (§ 11 lg 3)


Käendus (§142)
Võlausaldaja saab võimaluse põhivõlgniku rikkumise korral rahuldada oma nõue
käendaja vara arvel. ● põhivõlgniku nõusolek ei ole vajalik
● sisu:  ○ Käendaja tahe vastutada võlausaldaja eest 
○ käendusega tagatud nõude määratlemine - max määr peab olema  kirjas, millega käendaja osaleb.  muidu tühine ○ võlausaldaja ja põhivõlgniku määratlemine ● Tähtajalisus  (VÕS § 153 lg 1 p3)
● vorminõuded:  ○ VÕS § 11 lg 3
○ Tarbjakäendusleping: tarbja kirjalik tahteavaldus (§ 143; § 144 lg  2)(erand: § 144 lg 3) Käendussuhe = 3 võlasuhet : 1. võlausaldaja ja põhivõlgnik (põhikohustus)
2. käendaja ja põhivõlgniku suhe (sisesuhe)
3. võlausaldaja ja käendaja (käendusleping) Põhikohustus ● leping
● lepinguväline võlasuhe Sisesuhe ● aluseks reeglina leping (käsundusleping)
● muu suhe Võlausaldaja ja käendaja võlasuhe ● aktsessoorne - sõltub põhikohustuse olemasolust. 
● ühekülgne
● reeglina tasuta Võlausaldaja nõue käendaja vastu ● nõude alus: VÕS § 145 lg 1 (3-2-1-124-12, p 11).. EI OLE 108 LG1!!! eeldused: 1. kehtiv käendusleping
2. käendusega tagatava kohustuse olemasolu
3. käendusjuhtumi saabumine ● nõude sisu: käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus võlausaldaja  ees


Käenduslepingu pooled ● RKTKo 3-2-1-148-11 Käendusega tagatav kohustus ● reeglina rahaline
● võimalik tagada ka ○ tingimuslikku kohustust
○ tulevast kohustust (peab olema piisavalt määratletav) Käendusjuhtum ● põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendati
● tõendamiskoormis võlausaldaja Garantii (§155 lg 1) ● garantiid saab anda majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik
● mitteaktsessoorne (vt 3-2-1-89-08;)
● garantiinõuet saab loovutada lahus sellest nõudest, mida garantiiga on  tagatud ● abstraktne eeldused: 1. kehtiv garantiileping 2. garantiijuhtum 1. pooled on kokku leppinud, et tasu maksmisega viivitamise korral maksab  Tellija Töövõtjale viivist 20 eurot iga viivitatud päeva eest  a. esiteks peab viivis olema %
b. kui summana siis on leppetrahv 2. pooled on kokku leppinud, et tasu maksmisega viivitamise korral maksab  Tellija Töövõtjale leppetrahvi 20% iga viivitatud päeva eest viivise näol.  a. VIIVIS JA LEPPETRAHV ON ERINEVAD ASJAD.. Leppetrahv VÕS § 158 ● leppetrahv = lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole  kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud 
rahasumma ● aktsessoorne
● võlausaldaja ei pea tõendama kahju olemasolu või suurust
● vabandatava rikkumise korral ei saa leppetrahvi nõuda (kui lepingus pole  teisiti ette nähtud) ● ebamõistlikult suurt leppetrahvi võib kohus vähendada  ● täitmist asendav


● täitmist tagav materiaalsed eeldused: nõude aluseks VÕS § 158 lg 1  1. kehtiv leping
2. kohustuse rikkumine
3. rikkumise puhuks on kokku lepitud LT
4. rikkumine ei ole vabandatav (dispositiivne) formaalne eeldus: 1. Teade LT nõude esitamise kohta (§ 159 lg 2) Nõuete ja kohustuste üleminek ● vahetub võlasuhte pool ○ nõude üleminek – võlausaldaja vahetus
○ kohustuste üleminek – võlgniku vahetus
○ spetsiifilised N/K ülemineku juhud ■ lepingu ülevõtmine (§ 179)
■ ettevõtte üleminek (§ 180) Nõude üleminek:  ● Loovutamine lepingu alusel
● seaduse alusel ○ nõude üleminek ei sõltu senise ja uue võlausaldaja tahtest
○ üldised alused VÕS § 173 lg 3.
○ lisaks erinormid ■ nt § 69 lg 2  ● kohtulahendi alusel ● nõude loovutamine = käsutus (3-2-1-35-05)
● võimalik on loovutada ka osa nõudest
● nõude loovutamise piirangud: § 166 Loovutada ei saa kujunudõiguslikke nõudeid Eeldused:  1. kehtiv loovutamisleping ● nõue on loovutatav .. 3-2-1-132-04; 3-2-1-98-02; 3-2-1-31-05
● loovutada võib ka tulevasi nõudeid
● vorminõuete täitmine § 11 lg 3 2. kokkulepe õigustatud isikuga Tagajärjed:  ● senine võlausaldaja asendub uuega
● võlgniku vastuväited säilivad ka uue võlausaldaja suhtes 
● tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminek 3-2-1-132-04


● võlgniku kaitse (vt ka 3-2-1-35-05) ○ vastuväited
○ täitmine senisele võlausaldajale (§ 169 lg 1)
○ tasaarvestus (§ 171 lg 3) Kohustuse ülevõtmine:  ● võlasuhtes vahetub võlgnik
● aluseks: ○ tehing
○ seadus ● käsutus (vt 3-2-1-102-04)
● eelduseks võlausaldaja nõusolek
● vorminõuded - § 11 lg 3
● tagatiste ja kõrvalkohustuste üleminek (§ 177 lg 1)
● uue võlgniku õigus esitada vastuväiteid (§ 176) Kohustuse ühinemine VÕS § 178: ● kolmas isik astub võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale
● kohustusega ühinemine tagamise eesmärgil – erinevus käendusest
● kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus Lepingu ülevõtmine VÕS § 179:  ● senise lepingupoole asendamine uuega
● seaduse alusel: VÕS § 291 lg 1
● vt 3-2-1-136-04 ; 3-2-1-26-08; 3-2-1-35-09; 3-2-1-55-09  Ettevõtte üleminek VÕS § 180  ● ettevõtte kui varakogumi terviklik tehinguline üleandmine
● 3-2-1-105-09; 3-2-1-82-10; 3-2-1-113-11; 3-2-1-129-11 Õiguslikud tagajärjed: lähevad üle KÜIK kohustused, mh töölepingutest 
tulenevad kohustused VÕS § 183 lg 1 - Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on 
ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks 
viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees 
solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on 
kohustatud isikuks ettevõtte omandaja - ehk vana olija ei pääse kusagile 5a 
jooksul - solidaarselt ehk võlausalaja võib valida ise kellelt ja palju nõuab (võib ainult 
ühe, võib ka köigilt)


Kolmandad isikud võlasuhtes.  ● võlasuhte relatiivsus → õigused ja kohustused ainult võlasuhte pooltel
● isikute kaasamine võlasuhtesse võimalik: ○ võlasuhte poolel
○ kolmandate isikutena ● kolmandad isikud võivad olla: ○ iseseisva nõudega
○ iseseisva nõudeta Leping kolmanda isiku kasuks:  ● võlgnik ei täida kohustust mitte võlausaldajale, vaid kolmandale isikule
● ebaehtne leping kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 1) – kolmas isik ei  oma iseseisvat nõudeõigust (3-2-1-140-05) ● ehtne leping kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 2) – kolmandal isikul  õigus nõuda lepingu täitmist ● võlasuhtes osalejad: 1. võlausaldaja (lubaduse saaja)
2.  võlgnik (lubaduse andja)
3.  kolmas isik (õigustatud isik) ● Kattesuhe - võlasuhe võlausaldaja ja võlgniku vahel
● valuutasuhe - võlasuhe lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel
● täitmissuhe - Võlasuhe lubaduse andja ja kolmanda isiku vahel (puudub  leping) ● kolmanda isiku õiguslik seisund ehtsas lepingus: ○ omandab nõude võlgniku vastu
○ võib loobuda talle antud õigusest
○ võib kasutada rikkumise puhul ÕKV Taganemine on jagmatu - ei saa nii et 1 taganeb ja teised jäävad sisse. 
vt 3-2-1-142-00; 3-2-1-94-02 Kolmandat isikut kaitsev leping: 
→  kolmanda isiku võimalus esitada KH nõue lepingust,
mille pooleks ta ise ei ole Kaitsekohustuse tekkimise eeldused: 1.  kolmanda isiku huvid või õigused olema lepingu täitmise käigus  ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused 2. võib objektiivselt eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või  õigusi kaitsta 3. võlgniku jaoks olid lepingu sõlmimise ajal võlausaldaja tahe kolmanda  isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik äratuntavad