Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT (0)

Õigus - Võlaõiguse üldosa
4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saame olla kindlad et mingi VÕS-i on oma olemuselt dispositiivne?
  • Milliseid lepinguid võime tänasel päeval sõlmida?
  • Kes võib tänasel päeval lepingut sõlmida?
  • Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama?
  • Kuidas on võimalik pakkumust teha?
  • Kellele võime pakkumust teha?
  • Kuidas võime anda nõusolekut lepingu sõlmimiseks?
  • Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud?
  • Miks lepinguid sõlmitakse?
  • Millistest allikatest tulevad lepingu pooltele õigused ja kohustused?
  • Milliseid kohustusi me lepingute alusel võime omandada?
  • Miks pean teadma kuidas kohustusi liigitaksite?
  • Milliseid kohustusi tuleb lepingust?
  • Miks kontrollin kas leping on sõlmitud sidevahendi abil?
  • Mis on täiendavad nõuded millele mina tähelepanu pööran?
  • Mis juhtub kui ettevõtja tarbijale infot ei anna?
  • Kaua mul on aega kauba tagastamiseks?
  • Millist nõu annaksite teie Marile?
  • Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada?
  • Millist nõu annaksite Borissile?
  • Kuidas lahendate õigusliku probleemi?
  • Millal saab intressilt nõuda intressi?
  • Millal saame õiguskaitsevahendeid rakendada?
  • Millal muutub kohustus sissenõutavaks?
  • Kui suures ulatuses võime nõuda?
  • Kui suur võib olla viivis lepingus?
  • Millist nõu annaksite Karlole?
  • Millise võlasuhtega on tegemist?
  • Mis nõu annaksin karlole kui kahju on tekkinud aga nõue on aegunud?
  • Millist nõu üldse annaksite Peebule?
  • Milline suhe on võlgniku ja käendaja vahel?
  • Mida toob endaga käenduslepingu sõlmimine kaasa?
  • Milline kohustus tekib käendajal võlgniku ees?
  • Mis alati nõutakse?
  • Millises vomis peab olema tarbijakäendusleping?
  • Millal käendusleping lõppeb?
  • Mis juhtub kui põhileping on tühine?
  • Kaua lepingud kehtivad?
  • Millist nõu annaksite teie talle?
  • Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi?
  • Millist nõu annaksite OÜ Sprit Invest esindajatele?
Võlaõiguse üldosa
Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus.
Eksamil 4-6 küsimust + kaasus.

I LOENG


Lepingulisis suhteid reguleerivad:
  • Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame)
  • Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega . Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus .
  • Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse.

Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks:
  • võlaõiguse üldosa (üldnormid)
  • võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid)

Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast.
VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte.
Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma.
Võlaõigust loeme tagant ettepoole . VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks:
    • Lepingud ;
    • Lepinguvälised võlasuhted.

Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa.
Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine , mis toob kaasa karistuse.
  • Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300€ kingad , paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha.

Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada , siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus . Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme.
Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus.
Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused.
Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt:
Kohustatud isik- võlgnik
Õigustatud isik- võlausaldaja
Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
  • Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
  • Müüja müügilepingu alusel on kohustatud ostjale üle andma asja ( võlgnik) ja ostja võtab asja vastu (võlausaldaja). Ostja võtab asju vastu ja peab maksma (võlgnik) ja müüja peab andma asja ja saama raha (on võlausaldaja.) Laenulepingus laenusaaja on võlgnik kui ka võlausaldaja.

Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad järgmistest allikatest:
  • leping
  • seadus (VÕS eriosa või VÕS eriosa, aga ka teised seadused)
  • tava ja praktika
  • kohtulahendid
  • üldpõhimõtted

Võlasuhtesse astudes tuleb pöörata tähelepanu lepingu sisule ja õigustele/ kohustustele.
Lepingute liigitame:
Ühekülgsed-ühele osapoolelel on kohustused ja teisel on õigused(garantii, käendus )
  • Ühekülgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu – uuendamine e novatsioon.(Kirjutuslaua üleandmine asendub kahe tooliga).
  • Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt. lubatakse maksta mingi rahasumma .

mitmekülgsed - mõlemad on kohustatud ja mõlemad on ka õigustatud. (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine).
  • Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping ).

Vastastikkused-mõlemal on õigused ja kohustused ja need on omavahel seotud. Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). (nt müügileping, rendileping , töövõtuleping)
§ 3.  Võlasuhte tekkimise alused
  Võlasuhe võib tekkida:
 1) lepingust;
 2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
 3) alusetust rikastumisest;
 4) käsundita asjaajamisest;
 5) tasu avalikust lubamisest;
 6) muust seadusest tulenevast alusest .
On olemas lepingulised võlasuhted, lepingu sarnased võlasuhted ja lepingu välised võlasuhted.
Lepingu sarnane võlasuhe-õigussuhe, mille puhul isikute vahel leping puudub, aga võlasuhtel on lepingu iseloom. Nende puhul lähtutakse lepingu kohta käivatest sätetest.
Juhatuse liikme leping on oma iseloomult käsundusleping.
  • Tüdruk nägi sõiduteel lamavat kassipoega ja tormas teda päästma ning jäi veoki alla ning sattus mitmeks kuuks haiglasse:

Poolte vahel ei olnud lepinguline võlasuhe, ei olnud ka lepingusarnast võlasuhet. Tüdrukule tekkis varaline kui ka mittevaraline kahju. KAHJU HÜVITAMIST EI SAA NÕUDA KUI ME ISE HÜPPAME AUTOLE ETTE.
§ 1057. Mootorsõiduki valdaja vastutus
Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui:
kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; !!!
Kui seadusest tulenevad eeldused on täitmata, siis lepinguvälist võlasuhet tekkida ei saa.
  • Tahan lasta renoveerida endale kuuluva vannitoa . Sõlmin töövõtu lepingu ehitajaga. Ehitaja kohustab lammutama vannitoa, panema seintele peegli, kinnitama kraani, dussi jne. Mina kohustun maksma tasu. Töid vastu võttes avastan, et kraan on pandud madalamale kui vaja (50cm maast). Lepingus ei ole aga kirjas, kui madalale tuleb kraan panna, seaduses seda ka pole. Võiks uurida eelnevaid kohtulahendeid. On olemas tava, kus on selgelt kirjas, millises vahemikus peab olema duššisegisti kõrgus.

Praktika- käitumisreegel, mis on välja kujunenud lepingupoolte omavahelises suhtlemises. Praktika tekib alati lepingupoolte enda vahel. Tava tekib kõikide vahel.
Tuleb alati hinnata, kas poolte vahel üldse praktika tekkis ja kui mitme kordne käitumine toob üldse praktika kujunemise kaasa. Lepingu pooled peavad lähtuma tavast ja ka varasematest suhetest lähtuvast praktikast.
Lepingu koostamisel peab alati arvestama, mis saab siis, kui lepingu teine pool lepingust tulenevaid kohustusi rikub.
Üldpõhimõtted- üldine käitumisreegel, mille tõlgendamise kaudu selgitame välja konkreetsed õigused ja kohustused.
Olulised üldpõhimõtted- tsiviilõigusi tuleb alati teostada heas usus. Hea usuga paralleelselt kehtib mõistlikuse põhimõte.
Eraõiguses on kõige tähtsam poolte võrdsus; kõik, mis pole keelatud, on lubatud; privaatautonoomia .

Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted näiteks:

  • Lepinguvabaduse põhimõte: vabadus valida, milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis (ei ole absoluutne- on piiratud nt tarbijalepinguteregulasiooniga, sest need on üldjuhul imperatiivsed ehk kohustuslikud.). [Privaatautonoomia]
  • Dispositiivsuse (soovituslikud) põhimõte: poolte kokkuleppe alusel võib seaduses sätestatust kõrvale kalduda. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud, kehtivad nii kaua, kuni ei lähe vastuollu avaliku korraga, heade kommetega või ei riku kellegi põhiõigusi.

Kuidas saame olla kindlad, et mingi VÕS-i § on oma olemuselt dispositiivne? (§113 on dispositiivne, sest lepingu pooled võib leppida kokku suuremast intressimäärast, kui seaduses on kirjas; “.. kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti”.) Kui omavahel sõlmib lepingu kaks füüsilist isikut, siis lähtume et normid on dispositiivsed. Kui kaks ettevõtet, siis ka dispositiivne.
Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti- viitab dispositiivsusele.
  • Dispositiivsuse põhimõttele vastandub imperatiivsuse põhimõte ehk poolte kokkuleppel ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda. (NT: VÕS §62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine). Kõrvale kaldumise korral on leping tühine. Ühe isiku kahjuks seaduses sätestatust kõrvale kalduda ei saa. Reguleerivad ainult tarbijalepingutega seotud küsimusi . Tarbijalepinguga on tegemist, kui majandus ja kutsetegevuses olev isik ehk ettevõtja kohustub tarbijale üle andma kaupa või osutama teenust.

Relatiivse imperatiivsuse korral võib ühe poole kahjuks lepinguid teha. Relatiivse õigusnormi tunneme ära- seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.
  • Hea usu põhimõte § 6- määratlemata õigusmõiste. Pole võimalik üheselt defineerida. Mõiste, mille sisu ei ole seadusandja poolt kindlaks määratud ja igal üksikul juhul sisustame mõistet erinevalt. Kui lepingu tingimused on vastuolus hea usu põhimõtetega, on leping tühine (kuigi kohtusse sellise lausega pole mõtet minna, raske tõendada). Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte sisuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni.
  • Mõistlikkuse põhimõte- VÕS §7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Näiteks kui pooled ei ole kokku leppinud tähtajas, siis kehtib mõistlik tähtaeg.
  • Lepingu siduvuse põhimõte- VÕS §8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Ehk lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt või seni, kuni võlasuhe lõpetatakse. ( pacta sunt servanda)

II LOENG-leping


Leping on kõige levinum võlasuhte tekkimise alus.
Leping - on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Leping on kokkulepe, aga kokkulepe pole leping.
Õiguslikuks tagajärjeks on kohustused (lepivad kokku, et ostavad muruniiduki on kokkulepe). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, tulenevalt VÕS § 8 lg 2.
Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust . Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Otsene või kaudne tahteavaldus / vaikimine või tegevusetus .
Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua , kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse
Milliseid lepinguid võime tänasel päeval sõlmida? Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võime sõlmida ka lepinguid, mida reaalselt ei eksisteeri (sponsorlusleping; tarnelepingud)
Kes võib tänasel päeval lepingut sõlmida? Ka alaealine isik võib olla lepingu partneriks. Kõik võivad.
  • Võlgnikuks ja võlausaldajaks võivad olla kõik isikud, mh ka nii tarbija kui ka majandus- ja kutsetegevuses osalev isik.

Tarbija- füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus või kutsetegevuse läbiviimisega (lähen poodi tavaisikuna, olen tarbija; FIEna-tuleb tähelepanu pöörata, kas ma ostan asju FIEna või tarbijana). Tarbija on eelduslikult võlasuhte nõrgemaks pooleks majanduslikus mõttes, seetõttu on tarbija huve ka seadusandja poolt kaitstud (nt VÕS § 56 kohaselt on tarbjal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist).
VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtja isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
  • Lepinguid saab sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu, va lepingud, mida tuleb sõlmida isiklikult.

Millises vormis võime lepinguid sõlmida? Kui seadus ei kehtesta vorminõuet, võib teha mistahes vormis. Vormivabaduse põhimõte-lepingu pooled ise otsustavad, mis vormis leping sõlmitakse.
Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis.
Lepingu võib sõlmida: suulises vormis; kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; kirjalikus vormis; Notariaalses vormis. Vormi valikul tuleb arvestada ka tõendamist. (Helisalvestis, tunnistajad) Kui tahame kasutada lindistust, siis peab teist poolt teatama.
Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama? Enne lindistuse algust ja see teavitus peaks olema fikseeritud.
Kas võime lepingu kirjutada tingimuse, mille kohaselt üks pool võib teise poole vestluseid lindistada? JAH
§ 9. Lepingu sõlmimine
  • Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
    § 16.  Pakkumus
  • Pakkumus ( ofert ) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
    Pakkumusest saame rääkida kui see vastab teatud tingimustele:
    Piisav määratlus -lepingu olulised tingimused.
    Olulised tingimused-tingimused, mille täitmise kaudu, me saavutame lepingu eesmärgi v tingimused, mis määravad kindlaks lepingu eesmärgi.
    Ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud - Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. (Ajalehekuulutusi, reklaame, hinnakirjade saadetisi, kaupade väljapanekuid vaateaknal)
    Pakkumus võib olla tähtajaline või tähtajatu. Kui oferdis on aktsepteerimise tähtaeg määratud, kehtib ofert ja selle võib aktsepteerida selle tähtaja lõpuni (VÕS § 17). Kohalviibijate vahel tehtud oferdile vastamise tähtaeg algab ettepaneku tegemisest. Kui kohalviibijate vahel on ofert tehtud vastamise tähtaega määramata, siis pakkumus lõpeb, kui oferdile ei vastata viivitamatult. Ofert lõppeb, kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud oferdi tagasilükkamise teate (VÕS § 19). Oferdi lõppemine tähendab, et ettepanekut ei saa enam vastu võtta ja nõustumust ettepanekule loetakse hoopis uueks pakkumuseks.
    Nõustumus ( aktsept ) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga(majandus või kutsetegevuses) väljendatud nõusolek sõlmida leping pakkumuses väljatoodud tingimustega.
    Nõustumus pakkumuse sisu oluliselt muuta ei tohi, kui muudab, siis tegemist on uue pakkumisega ja järelikult lepingu sõlmimiseks tuleb anda uus nõustumus. (oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega, vastutuse mahtu, lepingule kohaldatavat seadust või vaidluste lahendamise korda ja kohta.)
    Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.
    Kuidas on võimalik pakkumust teha? Otseselt(suuliselt v kirjalikult) ja kaudselt (seisneb meie tegevuses; läbi oma tegevuse väljendame tahet olla seotud)
    Kellele võime pakkumust teha? Igale isikule. Võlaõiguslikult kindlaksmääratud isikule või isikute ringile.
    Kas pakkumust saab teha avalikkusele, ehk kindlaks määramata isikute ringile? §16 lg 3. Kui pakkumus on suunatus avalikkusele siis seda pakkumust käsitletakse kui kutse tulla ja teha pakkumus.
    Pakkumises ei saa sisse kirjutada tingimust, mille kohaselt eelduslikult vaikimine tähendab nõustumist. Pakkumus kehtib pakkumuses väljatoodud tähtaja.
    Kuidas võime anda nõusolekut lepingu sõlmimiseks? Kas nõustumust saab väljendada läbi vaikimise või tegevusetuse? Jah (üksnes juhul kui pooltel on olemas kokkulepe, tava/praktika või tuleneb seadusest nõusoleku andmine vaikimisi.)
    Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud? Sõltub vormist /Vastavalt lepingu vormile erinevatel hetkedel. Suulise ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on leping sõlmitud kui pakkumus saab nõustumuse. Kirjalikus vormis-allkirjastamise hetkest. Notariaalses vormis lepingu loeme sõlmituks kui lepingule on antud notariaalne vorm.
    Lepingu kõik lkd tuleks allkirjastada, et vältida pettust. Hiljem võib tulla kohtuvaidlus , et kumb lepingupool , on kehtiv või mitte (lepingud on kahes eksemplaris). Lepingu mõlemad eksemplari allkirjastama ei pea §11 lg 4.
    Kohustusi peame hakkam täitma lepingu sõlmimise hetkest.
    Näide:
    Inimesel tekkis soov suvilasse lasta ehitada puurkaev . Saatis siis erinevatele puurkaevu valmistavatele äriühingutele hinnapärinug „Tahan et valmistate puurkaevu, selles selles kohas, oleme teie poolt küsitava hinnaga nõus, palju soovite?“
    Üks läks ja tegi kaevu valmis ja esitas arve. Kas tuleb maksta?
    Õiguslik alus-lepingu olemasolu, kas sõlmiti leping?
    Pakkumus on tehtud ja kehtiv. Jah tuleb maksta.
    Näide II:
    Talunikud leppisid kokku mullikate müügis. Sõlmisid kirjaliku lepingu „üks talunik kohustub teisele üle andma mullikad ja ostja kohustub maksma tasu“ Müüja jättis mullikad üle andmata ja ostja hakkas nõudma kahjuhüvitamist. Väitis, et kohustusi pole.
    Leping on olemas, sest seal on välja toodud olulised tingimused, üleantav asi ja asja eest makstav tasu. See, et pole välja toodud mullikate arvu, ei muuda lepingut kehtetuks.
    Keerukamate lepingute sõlmimisele eelnevad tihti läbirääkimised.
    Lepingueelsed läbirääkimised-protsess, mille käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi, eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe /lepingu pooled määravad kindlaks lepingu tingimused.
    Kuna lepingueelsete läbirääkismiste käigus pole lepingupoolte vahel veel kindat lepingut sõlmitud, vajab poolte vahel tekkinud usaldusolukord, ka õiguslikku kaitset. Õiguslik kaitse lepingueelseid läbirääkimis pidavatele pooltele tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest.
    Läbirääkimiste pidamisel tuleb arvestada kahe olulise põhimõttega tulenevalt VÕS § 14:
      • Läbirääkimised tuleb pidada heas usus,( tahe leping sõlmida, ei tohi varjata olulist infot jne;Tuleb teavitada üksteist lepinguga seotud olulistes tingimustes. Infot ei tohi varjata) ja Läbirääkimiste katkestamine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui isikud ei riku hea usu põhimõttest tulenevaid kohustusi. (Kui üks lepingu pool on rikkunud läbirääkimiste käigus tekkinud kohustusi ja see kohustuse rikkumine toob teisele poolele kaasa kahju ta võib nõuda kahju hüvitamist.)
    • Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes

    Kui astun lepingueelsete läbirääkimistesse, kas astumine toob kaasa endaga võlasuhte? Lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumine toob kaasa lepingusarnase võlasuhte. Astumine toob alati kaasa osapooltele õigused ja kohustused, mida peab täitma.
    Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet.
    Eelleping -§ 33 lg 1
  • Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
    Vorm-vormivabaduse põhimõte, kui seadusest tuleb põhilepingule kohustuslik vorminõue, peab eelleping olema põhilepinguga samas vormis
    Eelleping ei kehti kui see on lihtkirjalik. Selleks, et eellepingust tekiksid siduvad kohustused, peab eelleping sisaldama piisavalt määratletud põhilepingu tingimusi. Rikkumisel õiguskaitsvahendid.
    Kinnituskiri: Kinnituskirja olemuslikuks tunnuseks on olukord, kus leping on juba sõlmitud, ning kinnituskirja funktsiooniks on eelkõige tõendada saavutatud kokkuleppe sisu. Seega vaidluse korral võib kinnituskiri olla üheks tõendiks lepingu sõlmimise kohta.
    Kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus.

    Lepingu lõpetamine või muutmine


    Lepingu muutmise ja lõpetamise korral tuleb järgida seaduses ettenähtud vorminõudeid. TsÜS § 77 lg 3 esimese lause kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
    Kui pooled on kokku leppinud, et lepingut muudetakse üksnes kirjalikus vormis, võib vorminõudest kõrvale kalduda, kui lepingu muudatus ettepaneku teinud pool võib eeldada, et teine pool oli lepingu muutmisega nõus ka teistsuguses vormis, kui lepingus kokku lepitud.
    TAVA JA PRAKTIKA
    Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud.
    Samuti on oluline teada, et praktika kujuneb välja võlasuhte konkreetsete poolte vahel ja ei kehti üldiselt tunnustatud käitumisreeglitena väljaspool konkreetset võlasuhet.

    III Loeng-individuaal ja tüüptingimused


    Kas lepingut saab sõlmida ka muul moel kui vastastike tahteavalduste esitamise kaudu? Saab. Kasutades nt võlatunnistust.
    Võlatunnistus - Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Kirjalikus vormis koostatud leping. See peab olema kirjalikus vormis. See tunnistus võib olla suvalise lepingu osa, kindlat vormi seadus ei määratle.
    Võlatunnistus jaguneb:
    • Konstitutiivne võlatunnistus – uue iseseisva kohustuse võtmine (nt. kassiir)
    • Deklaratiivne võlatunnistus - olemasoleva kohustuse tunnistamine
    • Negatiivne võlatunnistus – võlatunnistus, millega tunnistatakse kohustuse puudumist

    KOHTULAHEND : 3-2-1-124-14
    Viivist ei saa nõuda viiviselt ega intressilt. (nt. viivise nõudmine 18 000eur)
    • OÜ A (juhatuse liige Ants) ja OÜ B(juhatuse liige Üllar) sõlmivad müügilepingu, mille alusel OÜ A peab müüma B-le metalltalasid 50tk. Oü B kohustub metalltalade eest maksma 35000 eurot. Pooled sõlmivad kirjaliku lepingu. Üllar helistab Antsule ja teatab , et lepingu objekti valmimine on peatunud, seega anna mulle üle metalltalad, kuid ära krundi, värvi ega tee kinnitusauke, sest kui nad oleks krunditud ja värvitud, siis hilisema paigalduse käigus võiksid need kahjustuda. OÜ A on nõus ja annab need üle 1.aprill 2016 .a. 5.aprill 2016 saadab Üllar Antsule e-kirja et parandada talade vead. Ants vastab, et nad leppisid milleski muus kokku. 15. aprill OÜ B pöördub kolmanda isiku poole ja laseb puudused kõrvaldada 30000euro eest. Pärast seda teeb OÜ B A-le nõude ja nõuab 30000eur tasumist kahju hüvitamisena.

    Mis saab?
    Esimese asjana selgitav välja võlasuhte olemasolu, võlasuhte liigi(lepinguline suhe)
    Lepingust tulenevad õigused ja kohustused
    Kas kohustused on nõuetekohaselt täidetud-kui ei, siis hindame kohustuse rikkumist
    1.Leping oli olemas, oli sõlmitud kirjalik müügileping. Lepingumuudatus on kehtiv-teoorias ( suuline ). OÜ A täitis oma nõudeid. B nõudel pole õiguslikku alust.
    LÕPPLAHENDUS: A peab hüvitama B-le 30000 eurot.
    Kas õigusteoreetiliselt oleks olukord muutunud kui A ja B oleks lepingus kokku leppinud, et kõik lepingu muudatused tuleb sõlmida kirjalikult? JAH
    KOHTULAHEND: 3-2-1-32-09
    Lepingutingimuste koostamiseks on kaks võimalust: individuaaltingimuste ja tüüptingimuste abil.
    Individuaaltingimused- lepingu tingimused, mille sisu on lepingupoolte poolt enne lepingu sõlmimist läbiräägitavad. (Lepingu pooled on vabad kujundama lepingu sisu ja kui on nõustunud, siis hiljem ei saa väitma hakata, et tingimused ei kehti)
    Tüüptingimused- Tingimused, mis on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingu pooled pole eraldi läbi rääkinud ja mille sisu üks lepingupool mõjutada ei saa. (panga lepingud, kindlustuslepingud, toidupood)
    Miks peame tähelepanu pöörama sellele, millistel tingimustel on leping sõlmitud? Sõltuvalt sellest, millistel tingimustel oleme lepingu sõlminud, me saame hakata rääkima erinevatest õigustest ja kohustustest, mis peavad olema enne lepingu sõlmimist täidetud. Kui oleme lepingu sõlminud tüüptingimuste abil on meil võimalik lepingu tingimusi tühistada ja kui saame lepingu tingimusi tühistada, siis tingimused ei kehti.
    Kas tüüptingimuste kaudu saab panna ühele lepingu poolele peale kohustusi, mis oleks ebamõistlikud? Jah
    Tüüptingimusi nim võta või jäta tingimusteks.
    Tüüptingimused on lepingu osaks, kui:
    • Neile on enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal selgelt viidatud .
    • Lepingupoolele on antud mõistlik aeg nendega tutvumiseks.
    • Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud

    Tüüptingimused ei ole lepingu osaks, kui:
    • Tegemist on üllatustingimustega- lepingu tingimus, mille sisust ei ole mõistlike jõupingutuste abil võimalik üheselt aru saada. NT: Kui lepingu tingimus on koostatud vastuoluliselt „on õigust teha“; „ei ole õigust“. Kui üllatustingimus pole lepingu osaks ei tähenda see seda, et teised tingimused pole lepingu osaks.
    • Lepingu tingimused kahjustavad ühte lepingupoolt ebamõistlikult
    • Tingimustes on eraldi kokku lepitud (individuaaltingimustel)

    Tüüptingimusi ei kohaldata lepingutele pärimis- ja perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute asutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks.
    • Kui joon kohvikus teed ja teine inimene tuleb ja lõhub selle tassi ära. Klienditeenidaja nõuab minult 3 kordset tasumist. Kas pean tasuma ? VÕS §37 lg 1. Eelnevalt tuleb nende tüüptingimustele viidata. Nõue on alusetu. Kui silt oleks uksepeal nähtav, siis peaksin tasuma.

    Tingimused peavad olema tehtud teatavaks juba enne lepingu sõlmimist.
    Nt ei saa lugeda lepingutingimusteks tüüptingimusi autopesula seinal , kui nendega saab tutvuda alles pärast kassast autopesula kasutamist võimaldava kaardi ostmist
    Oluline: tüüptingimusele ei ole vaja viidata, kui igakordne viitamine on tüüptingimuse kasutajale ebamõistlikult kahjustav ja lepingupool, kelle suhtes kasutatakse tüüptingimusi, eeldab tüüptingimuste kasutamist, VÕS § 37 lg 1.
    Kas tüüptingimustele peab viitama nii, et iga keskmine mõistlik isik saab tüüptingimuste olemasolust aru? JAH
    Kas ostutšekil väljatoodud tüüptingimused kehtivad? EI
    Selge viitamine- tüüptingimustele võib viidata suuliselt või kirjalikult. Alati pole võimalik tüüptingimustele viidata. See võib tähendada ka tüüptingimuste väljatoomist selliselt , et iga keskmine isik saab aru tüüptingimuste kasutamisest lepingulises suhtes.
    • VÕS § 42 LG 1,2,3 rakendame nii, et loeme neid alt üles, kõigelepalt 3,siis 2 ja 1.

    § 42. Tüüptingimuse tühisus
     (1) Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
  • Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.
  • Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega:
     1) välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
     2) välistatakse teise lepingupoole nõuded tingimuse kasutaja või muu lepingupoole suhtes või piiratakse neid ebamõistlikult, sealhulgas võimalust tasaarvestada nõudeid tingimuse kasutaja vastu juhuks, kui tingimuse kasutaja lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt ei täida;...
    Kui tüüptingimus on tühine tulenevalt VÕS § 42, jääb leping muus osas kehtima, kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise tüüptingimuseta.
    Mida peame tegema lepingu tingimuste tühistamiseks kui leiame ühe lepingu poolena, et tüüptingimus on tühine? Ei pea teavitama teist lepingu poolt tühisusest, sest siis see tingimus ongi tühine.
    Tüüptingimused peavad olema seadusega kooskõlas ja me ei saa panna tüüptingimuste näol teisele poolele ainult konkreetseid kohustusi.
    • Lepingute näidised:
    • Äripäeva käsiraamatud; http://ksrmt.aripaev.ee/leping
    • Aktiva.ee.
    • Lepingutes kajastatavad andmed:
      • Lepingu osapoolte andmed, lepingu objekt (asi, teenuse osutamine), poolte õigused ja kohustused, kohustuse rikkumise tagajärg (vastutuse tingimused), lepingu lõpetamise tingimused.

    IV LOENG


    NB!! Kui me õigusi ära võtta ei saa, siis me piirame õiguste teostamist, kuid need piirangud peavad olema mõistlikud.

    LEPINGUPOOLTE KOHUSTUSED


    Miks lepinguid sõlmitakse? Selleks, et saavutada erinevaid eesmärke. Erinevaid eesärke saame saavutada läbi õiguste ja kohustuste teostamiste.
    Millistest allikatest tulevad lepingu pooltele õigused ja kohustused? Seadus, leping, kohtulahendid, praktika.
    Milliseid kohustusi me lepingute alusel võime omandada?
    § 23. Lepingupoolte kohustused
  • Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka vastavalt VÕS § 23 lg 1sätestatule:
    1) lepingu olemusest ja eesmärgist;
    2)lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
    3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ;
    4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
    § 76. Kohustuse täitmine
  • Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
    Kohustuste täitmiseks loetakse ainult niisuguse teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk.
    VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustusi täita:
    • õigel ajal;
    • õiges kohas;
    • õigel viisil ja
    • õigele isikule.

    Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et kohustused on täidetud nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76 lg 4. Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama. Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmist tõendava dokumendi.
    Kui lepingupool jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
    Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma kohustused täitmata, va VÕS § 110 ja 111 sätestatu.
    VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Võlgnik vabaneb kohustuste rikkumisest , kui rikkumine on vabandatav.
    Rikkumine on vabandatav, kui:
    • kokkuleppeliselt välistatakse ühe isiku vastutus;
    • esineb vääramatu jõud.

    Ühe isiku poolne kohustuste rikkumine toob endaga kaasa teise isiku või isikute õiguste rikkumise
    Peame pöörama tähelepanu kohustuste liigitamisele lähtuvalt eesmärgist:
    • Otsesed kohustused- põhikohustused. (Sõnastatud kirjalikus lepingus, suuliselt või tulevad seadusest)
      • Esmased otsesed kohustused- kohustus, mille kaudu saavutatakse võlasuhte eesmärk. NT: Müügilepingus on kirjas 2 kohustust. Esmane otsene kohustus-anda üle läpakas
      • Teisesed otsesed kohustused- kohustus, mis tekib õiguskaitsevahendite kohaldamise või lepingust taganemise tulemusena. NT: Annan kasutada sülearvuti ja mina kasutan arvutit valesti, nakatan viirusega. Saan arvuti tagasi ja tegema viiruste kõrvaldamiseks kulutusi ja nõuan kahju hüvitamist. Kahju hüvitamine - teisene otsene kohustus. Õiguskaitsevahenditega seotud nõuded on alati seotud teiseste kohustega.(kahju hüvitis)
    • Kõrvalkohustused -kohustused, mis on suunatud otseste kohustuste täitmise tagamisele või otseste kohustuste täitmisele kaasa aitamisele. (arvuti juhend jne)
    • Kõrvalkohustused, mis tagavad põhikohustuste täitmist.
    • Kõrvalkohustused, mis aitavad kaasa põhikohustuste täitmisele.

    Miks pean teadma kuidas kohustusi liigitaksite? Selleks, et oskaksime korrektselt õigusnorme rakendada.
    Ükskõik, mis kohustusest räägime, kõiki tuleb täita.
    Kohustuste sisu: Lepingulised kohustused jagunevad sisult kohustuseks saavutada teatud tulemus ja kohustuseks teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks (VÕS § 24).
    Milliseid kohustusi tuleb lepingust?
    LEPINGULISTE KOHUSTUSTE LIIGID TULENEVALT TÄITMISE ESEMEST:
    Individuaalsed kohustused on kohustused, mille sisuks on individuaalsete tunnustega piiritletud asja üleandmine.
    Liigikohustused on kohustused, mille sisuks on liigitunnustega (asendatavate) asjade üleandmise kohustus. Kui mingi osa liigitunnustega asjadest hävineb, siis võiks võlausaldaja alati nõuda, et kohustus täidetaks sellest osast, mis jäi alles.
    • Rahaline kohutus -seisneb raha summa üleandmises
    • Mittevaraline kohustus-muud kohustused, mis seisnevad asjade üleandmises.
    • Nt: Kui keegi peab toolid tooma mulle 19sept , kuid 21 pole veel kätte saanud, siis ei ole mul õigust nõuda viivist, sest viivist saab nõuda ainult rahaliste kohustuste puhul. Poolte kokkuleppel võib selle lepingusse sisse kirjutada, aga seaduses seda punkti pole.

    SUBJEKTI JÄRGI:
    • Isiklikku laadi kohustused-kohustus, mida peab täitma konkreetne subjekt . Kui isik sureb , siis leping lõppeb.
    • Mitte isiklikku laadi kohustused-kohustused, mis ei ole konkreetse subjektiga seotud, mida võivad täita ka teised isikud. Nt:töövõtulepingud. Töövõtja võib anda töötegemise kohustuse üle kolmandale isikule.

    Sidevahendite abil sõlmitud lepingute regulatsioon §52-62

    • NT: Kui ostan internetipoest kampsuni, aga see selga ei mahu. Poe lepingutingimustes on kirjas, et kaupa saab tagastada üksnes juhul, kui pakend on avamata.

    VÕS § 53 l g 4 – mille puhul tagastamisõigus ei kehti. Taganemisõigust ei saa kohaldada teatud lepingute suhtes! (pesu)
    § 56. Õigus lepingust taganeda. (1) Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul.
    Lepingu puhul, mille esemeks on asja üleandmine, hakkab 14 päevane taganemise tähtaeg kulgema päevast, millal tarbija või tarbija nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja , on saanud asja füüsiliselt enda valdusse või mitme asja puhul, kui viimane asi on toimetatud tarbija valdusesse; kui asi koosneb mitmest osast, siis päevast, mil viimane osa on tarbija valdusesse antud.
    Kas kõikide lepingute puhul, mis on sõlmitud sidevahendi abil ettevõtja ja tarbija poolt kohaldatakse sidevahendite regulatsiooni? Teatud lepingutele ei kohaldata. VÕS §53 lg 4
    Millal kuuluvad kohaldamisele sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsioonis? Peavad olema täidetud eeldused! §52 :
  • Leping peab olema sõlmitud sidevahendite abil
  • lepingu osapoolteks peavad olema ettevõtja ja tarbija
  • isikud ei tohi asuda samas kohas
    Miks kontrollin, kas leping on sõlmitud sidevahendi abil? Miks pööran sellele regulatsioonile tähelepanu? Sest sidevahendite abil sõlmitud lepingute regulatsioonis tulenevad täiendavad nõuded erinevate õiguste ja kohustuste näol.
    Mis on täiendavad nõuded, millele mina tähelepanu pööran? Teavitamine -ettevõtja peab tarbijat teavitama teatud konkreetsetes tingimustes.
    VÕS § 56 - ETTVÕTJA peab andma tarbijale informatsiooni lepingust taganemise kohta. 14 päeva on järelemõtlemisaeg, eesmärgiga hinnata kauba omadusi ja kauba vastavust lepingu tingimustele. (tavapoodides pole sellist õigust, et kauapa saaks 14 päeva jooksul tagastada, sest ta sai kohapeal tutvuda)
    Võime asja omaduste tutvuda, vähendamata asja väärtust.
    Mis juhtub kui ettevõtja tarbijale infot ei anna? Tarbijal on täiendav tähtaeg lepingust taganemiseks.
    VÕS § 60 kohaselt võib pakkumise tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi , telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul
    Kui tarbijal on õigus 14p taganemiseks, siis kui ma olen taganemisavalduse esitanud , kaua mul on aega kauba tagastamiseks? Aega on 14päeva taganemiseks + 14 päeva kauba tagastamiseks.
    Kas võime tarbijalt ära võtta taganemisõiguse? EI, Sest see on imperatiivne §62 . Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine !
    Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.
    Sidevahendite kaasabil sõlmitud lepingute regulatsiooni ei kohaldada, näiteks:
    1) sotsiaalteenuste osutamiseks;
    2) tervishoiuteenuste osutamiseks;
    3) hasartmängus osalemiseks;
    4) reisijaveoteenuse osutamiseks;
    5) kinnisasja võõrandamiseks, selle asjaõigusega koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks;
    6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks;
    7) eluruumi üürimiseks;
    8) notariaalse tõestamise kaudu;

    KAASUSED


    I Kaasus
    Palun andke õiguslik hinnang järgmisele olukorrale:
    Katrin on kolme väikese lapse ema. Lapsed on vanuses 1-5 aastat. Ühel päeval otsustab Katrin, et oma laste kõrvalt võiks hakata pakkuma lastehoiuteenust ka teistele lastele, seda enam et majas , kus Katrin elab on rohkelt ruumi.
    Katrin viib oma mõtte ellu ning alates novembri kuust 2014 pakub Katrin kõigile lastele oma laste kõrvalt väikest viisi lastehoiuteenust. Kuna lapsi väga palju ei ole, siis ei ole Katrin oma tegevust ka registreerinud.
    28. septembril 2015 pöördus Katrini poole OÜ Puhas õhk müügiesindaja (müügiesindaja tuleb Katrini koju), kes pakkus Katrinile väga head õhupuhastit, mis eemaldab õhust kogu tolmu, tagab värske õhu olemasolu ja võimaldab seeläbi paremat elukvaliteeti.
    Katrin otsustab nimetatud õhupuhasti osta ja sõlmib seejärel lepingu.
    10 päeva möödudes, alates õhupuhasti ostust, leiab Katrin et õhupuhastiga ei ole tal midagi teha, see on täiesti ebavajalik ja seega võiks õhupuhasti müüjale tagastada.
    Katrin pöördub teie poole küsimusega, kas ta saab õhupuhasti tagastada?
    [Antud kaasuse lahendamisel, palun pöörake tähelepanu VÕS §-dele 46-51.]
    Objektid/ subjektid , faktilised asjaolud : Katrin, OÜ puhas õhk
  • Võlasuhte olemasolu tuvastamine
    Müügileping VÕS § 208 lg 1, mis on sõlmitud väljaspool äriruume. → Sellega kaasnevad täiendavad õigused ja kohustused, mida müügilepingule ei eksisteeri.
    Väljaspool äriruume sõlmitav leping on leping, mis sõlmitakse:
     1) ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum.
    Müüja OÜ puhas õhk
    Katrin ? – Tuleb tuvastada, kes Katrin on. Katrin võib olla majandustegevuses osalev isik, seega §46-51 kohaldamisele ei kuulu. (Kui iga päev müün ntks pastaka, siis ma muutun ettevõtjaks, olenemata sellest, et ma äriregistrisse kantud pole)
    KOHTULAHEND:3-2-1-66-14
  • Lepingupoolte õigused ja kohustused.
    Müüja kohustused: anda üle õhupuhasti(asi) §208 lg 1, §217 lg-d 1-asi peab vastama lepingutingimustele, 2; §48-teavitamiskohustus
    • Kui müüja ei teavita õigeaegselt, siis §49 (14) lõpeb taganemistähtaeg 12 kuu möödumisel- saab aasta jooksul asja tagastada

    Ostja kohustused: Võtta asi vastu ja maksa asja eest raha.
    Ostja õigus: õigus saada informatsiooni, õigus lepingust taganeda-tahteavaldus lepingu lõpetamiseks ehk avaldus lepingu lõpetamiseks
    Kas Katrinil on õigus lepingust taganeda? Jah on, sest poolte vahel on sõlmitud väljaspool äriruume leping ning tarbijal on õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Põhjust taganemiseks pole vaja.
    Kui Katrin oleks ettevõtja, siis lahendame kaasuse §208-237 alusel ning sellisel juhul ei oleks tal taganemisõigust.
    § 49. Taganemisõigus -  (1) Tarbija võib väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.
    II Kaasus
    Mari ja Kalle tegid 1. mail 2012 aasta avarii, mille põhjustas Jüri (Jüri palus Kallel Marile kuuluv sõiduk teelt välja rammida) poolne soov lükata teelt välja Marile kuuluv furgoonauto. Kahjude heastamiseks lubas Kalle maksta kinni Marile tekitatud kahju summas 3700 eurot, selleks võttis ta endale Marile kuuluva furgoonauto, mille lubas Kalle maha müüa.
    Raha maksmise kohta koostas Kalle omakäelise võlakirja, milles kinnitas ta kahju summa tasumist. Mari nõudmisel tuli võlakirja sisse kirjutada, et tegemist on konstitutiivse võlakirjaga.
    Võlakirja kohaselt pidi Kalle maksma Marile igakuuliste maksetena 308.40 eurot. Seda tuli teha järgmised 12 kuud. Ainult juuni kuus maksis Kalle Marile 308.40 eurot.
    Mari pöördub teie poole abi saamiseks, millist nõu annaksite teie Marile?
    Subjektid: Ühelt poolt Mari; teiselt poolt Kalle ja Jüri
    KÜSIMUS: Kas Maril on õigust saada maksmata jäänud raha?
    I Võlasuhte olemasolu tuvastamine
    Leping (deklaratiivne võlatunnistus-olemasoleva kohustuse täitmine). Poolte vahel on lepinguline suhe võlatunnistuse alusel.
    II Kohustused ja õigused:
    Võlgnik-Kalle: Kohustus maksta 308.40eurot igakuiste maksetena 12 kuud.
    Võlausaldaja: kohustus raha vastu võtta.
    Kas kohustused on nõuetekohaselt täidetud?
    VÕS §76 lg 3 - Kohustus loetakse nõuete kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. (Kui kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis pöörame tähelepanu kohustuste rikkumisele §100- §101 lg 1) (§103-104 vastutus kohustuse rikkumise eest)
    Võlgnik ei ole oma kohustusi õigeaegselt täitnud, seega § 100 tähenduses on tegemist kohustuse rikkumisega.
    Kohustusi rikuti seega on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid.
    Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada?
    • Viivis – VÕS §113 lg 1 , milleks on 0,02% päevas.
    • VÕS §108 kohustuse täitmise nõue. (Maril on õigus nõuda raha)
    • Kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul kui kõik eeldused on täidetud (kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos)

    Maril on õigus nõuda Kallelt võlgnetava summa tasumist kui ka viivise maksmist.
    Avarii toimus 2012 a 1. mail. Nõuete aegumine hakkab kulgema kui nõue tekib. Osaliselt on nõue aegunud – üksnes 5 kuu eest oleks veel võimalik nõuda.
    III Kaasus
    Ants soovib müüa oma 3-toalise Mustamäe korteri ning sõlmib selleks vastava maaklerilepingu kinnisvaramaakler Tiiu Tuviga. Maakler leidiski ostja Borissi, kes on valmis korteri Antsu poolt soovitud hinnaga ära ostma. Ants soovib oma korteri, mis asub Tammsaare tee 23, Tallinn, eest 47 000 eurot.
    Tehingu vormistamiseks soovitas maakler Tuvi pooltel sõlmida kirjaliku eellepingu, mis tema väitel on kinnisvaratehingutes igapäevane ning kaitseb igati mõlema poole õigustatud huve. Maakler valmistas vastava lepingupõhja ette ning pooled kirjutasid sellele alla. Peale lepingu sõlmimist maksis Ants Tiiule maakleri tasu, summas 5000 eurot.
    Eellepingusse kirjutati sisse tingimus, mille kohaselt kohustusi rikkunud lepingu pool on kohustatud maksma leppetrahvi summas 5000 eurot.
    Eellepingu kohaselt tuli notariaalne võõrandamisleping sõlmida 10. detsembril 2012 kell 12 notar Carli juures. Ootamatult teatas 10. detsembri hommikul Ants, et ta on saanud parema pakkumise, summas 50 000 eurot ning seetõttu ta notari juurde ei tule.
    Kuna Borissil oli soov osta endale korter Tammsaare teele, siis ostiski Boriss 5. märtsil 2012 endale korteri Tammsaare teele (maja nr 23). Korter oli täpselt samasugune, nagu Antsule kuuluv korter. Korteri eest tasus Boriss aga 57 000 eurot.
    Soolaleiva peol rääkis Boriss oma korteriostu saagast. Sõbrad naersid juttu kuulates Borissi üle ning ütlesid, et 10 000 eurot võiks Boriss Antsult välja nõuda.
    Sellest lausest innustust saades pöördubki Boriss teie poole küsimusega, kas tal on õigus nõuda Antsult 10 000 eurot välja, lisaks kas saab Antsult nõuda leppetrahvi summas 5000 eurot? Millist nõu annaksite Borissile?
    FAKTILISED ASJAOLUD: Boriss-ostja; Ants-müüja
    Kas Borissil on õigus nõuda Antsult 15 000 euro tasumist?
    Võlasuhte olemasolu:
    Peab kontrollima, kas poolte vahel on olemas lepinguline, lepingu sarnane või lepingu väline võlasuhe. AÕS § 119 kinnisasja võõrandamise leping peab olema alati tehtud notariaalses vormis. VÕS §33 kui seadusest tuleneb kohustuslik vorminõue, peab eelleping olema samas vormis. TsÜS §83 Eelleping on tühine.
    Poolte vahel ei tekkinud lepingulist suhet ja leppetrahvi nõue on kehtetu . Seega lepingulist suhet ei ole – Tuleb kontrollida, kas poolte vahel on lepingusarnane või lepinguväline võlasuhe.
    Poolte vahel on olemas lepingusarnane võlasuhe, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest. Millised on lepingueelsetest läbirääkimistest tulnud ostja ja müüja õigused ja kohustused?
    ÕIGUSED JA KOHUSTUSED:
    Müüja on kohustatud ostjale andma informatsiooni, mis on vajalik lepingu sõlmimiseks → VÕS §14 lg 2. Hea usu põhimõttest tulenevalt peab müüja arvestama ostja huvidega ja tegema ostjaga koostööd jne.
    Ostja kohustuseks on küsida küsimusi; tunda huvi; teha koostööd.
    Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud?- Kui Ants hüppas viimasel minutil alt ära, siis tegemist on kohustuse rikkumisega, kuna tuleb mõistiku aja jooksul ette teatada , et ei soovi müüa.
    ÕIGUSKAITSEVAHENDID:
    VÕS §115 alusel võiks Boriss hakata Antsult nõudma kahju hüvitamist. VÕS §127-140 tuleneb kahju hüvitamise nõude sisu.
    §135 - § 135. Hinnavahe hüvitamine (1) Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.
    Ei saa kasutada, kui üks eeldus on täitmata. [lepingus taganemine; mõistliku aja jooksul; sama eesmärk]. Seega hinnavahe hüvitamist nõuda ei saa.
    Järeldus: Borissil pole nõude õigust.
    IV Kaasus
    Miljonär Kalle on kirglik kunstikoguja. Kõige enam vaimustavad teda ajavahemikul 1915 kuni 1940 Eesti soost kunstnike tööd. Kuid vaatamata erakordsele rikkusele on Kalle kaunis tagasihoidlik ja ise kunstikaupmeestega ei suhtle. Selleks kasutab ta oma vana sõbra Siimu abi, kellel ei ole midagi selle vastu, et avalikkus teda kirglikuks kunstihuviliseks peab. Lisaks tuleb tõde tunnistada, et sõber Siim vaatab ise ka meeleldi kauneid maale ja seetõttu meeldib talle Kallet aidata. Kord, ühel juunikuu pärastlõunal (täpsemalt 17.06.2012), palub Kalle minna Siimul kunstikaupmees Peebu juurde ja osta temalt Eduard Wiiralti joonistus „Daamid“. Kuna Siim on ise ka päris varakas, siis ei pea Kalle vajalikuks pildi ostmiseks raha Siimule kaasa anda, vaid lubab hiljem vajaliku ostuhinna tasuda ja lisaks ühe hea margiveini kinkida . Siim lähebki 20.06.2012 kunstikaupmehe juurde, kaupleb osavalt esialgset turuhinnale vastavat müügihinda viie protsendi võrra madalamaks, tasub ostuhinna ja võtab Wiiralti teose kaasa. Lepingu p 2.2 kohaselt on maali hinnaks 25 000 eurot.
    Olles koju jõudnud riputab ta Wiiralti teose „niisama nalja viluks“ kamina kõrvale seinale, kus seda märkab ka Siimu abikaasa ja satub pildist lausa vaimustusse. Kuna Siim tahab väga oma imelist abikaasat rõõmustada, siis otsustab ta, et ei anna teost Kallele, vaid jätab hoopis endale. Siim teavitab Kallet 25.06.2012 oma kavatsusest ja keeldub Kallele maali üle andmast.
    Kalle, kes on juba väga kaua sellest teosest unistanud, pöördub nüüd kahe päeva pärast, kui on teada saanud, et S keeldub temale pildi väljaandmisest, Teie poole ja tahab teada, mida ta saaks teha, et seda enda kätte saada.
    Kuidas lahendate õigusliku probleemi?
    Subjektid: Kalle, Siim-esindaja, Peep - kaupmees
    KÜSIMUS: Kas Kallel on õigus nõuda Siimult maali üleandmist?
    Võlasuhte olemasolu: Leping on olemas, sest Kalle palus Siimul minna Peebu juurde ja osta maal. VÕS §16 pakkumus peab olema piisavalt määratletud. KALLE TEGI SIIMULE PAKKUMUSE.
    Pakkumus peab saama nõustumuse – Nõustumus anti (poolte vahel oli praktika, pooled rääkisid omavahel läbi täiendavates tingimustes, mis viitab, et Siim oli nõus, Siim minnes Peebu juurde maali ostma andis kaudselt nõustumuse).
    LEPING ON POOLTE VAHEL SÕLMITUD – KÄSUNDUSLEPING (leping, mille alusel üks isik esitab teisele teenust VÕS §619-634)
    KOHUSTUSED/ÕIGUSED:
    Kalle kohustused: Võtta maal vastu ja maksta maali eest tasu
    Siimu kohustused: VÕS §619- Siim peab täitma kallele käsundi ehk teenuse osutamise kohustus. Teenuse osutamisel peab Siim arvestama §620-622 tulenevate kohustustega. Siim pole kohustusi nõuetekohaselt täitnud!
    Nõudeõigus:
    Kalle võib nõuda maali üleandmist §108.
    Kas Siim saab vastuväiteid esitada? Võib, kuid õiguslikku alust pole.
    Kalle võib nõuda maali üleandmist, kuna Siim on jätnud lepingust tuleneva kohustuse täitmata, sest maal on üleandmata.

    V LOENG

    ISIKUTE PALJUSUS VÕLASUHTES


    VÕS näeb ette kolme liiki isikute paljususe. Isikute paljususe liikide aluseks on kohustuste jagatavus isikute vahel.
    Igast võlasuhtest võtavad osa võlgnik ja võlausaldaja. Võlausaldaja on aktiivne pool, kuna temale kuulub nõudeõigus, võlgnik on aga kohustatud ehk passiivne pool.
    Kui on mitu isikut ühel poolel võlasuhtes on tegemist isikute paljususega, see võib esineda võlasuhte tekkimise momendist alates.
    Olenevalt sellest, millisel poolel on isikute paljusus , eristatakse 3 tüüpi võlasuhteid:
  • passiivne- selles on mitu võlgnikku ja 1 võlausaldaja;
  • aktiivne – selles on mitu võlausaldajat ja 1 võlgnik;
  • mõlemapoolse isikute paljususega kohustis – mõlemal poolel mitu isikut.
    Täitmise korrast lähtudes liigitatakse isikute paljususega võlasuhted:
  • osavõlasuhted (VÕS § 63 ja § 71);
  • solidaarvõlasuhted (VÕS § 64 ja § 72);
  • ühisvõlasuhted (VÕS § 65 – 70 ja § 73- 75).
    Kõigil juhtudel võib isikute paljusus esineda nii aktiivsel kui ka passiivsel poolel, samuti mõlemal poolel üheaegselt.
    OSAVÕLASUHTED:
    Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Nad peavad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1).
    Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet.
    Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb.
    Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt.
    Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord).
    Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima.
    ÜHISVÕLG:
    Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne).
    Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja täitmist nõuda samuti kõikidelt ühiselt (VÕS § 64).
    Ühisvõlgnike vastu saab nõude esitada üksnes kõigi vastu ühiselt ning ka täitmine saab toimuda üksnes ühiselt.
    Kui võlausaldajad ei ole solidaarvõlausaldajad, siis võib iga võlausaldaja nõuda täitmist üksnes kõigile ühiselt (VÕS § 72). Ühisnõue tekib eelkõige seoses ühisomandiga.
    Kui võlausaldajad võivad nõuda täitmist kõigile ühiselt, siis võib võlgnik täita kohustuse ainult kõikidele võlausaldajatele ühiselt (VÕS § 72 lg 1). Seega ei vabane võlgnik kohustusest, kui ta on täitmise teinud ainult ühele võlausaldajale.
    SOLIDAARVÕLG:
    Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra (VÕS § 65 lg 2). Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena.
    solidaarvõlgnikeks on isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt.
    Võlausaldajad, kellel igaühel on õigus nõuda täielikku täitmist endale, on solidaarvõlausaldajad (VÕS § 73 lg 1). Seega erinevalt ühisvõlausaldajatest võivad solidaarvõlausaldajad nõuda kogu täitmist endale.
    Esitades nõude ainult ühe solidaarvõlgniku vastu, ei saa võlausaldaja sama nõuet enam teiste solidaarvõlgnike vastu esitada, kuna see tooks kaasa mitu täitmisele kuuluvat kohtuotsust ühe ja sama soorituse suhtes.
    Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
    Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1).
    Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust:
  • seaduses ettenähtud juhtudel;
  • lepingulisest kokkuleppest
  • eseme jagamatuse korral.
    Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt.
    Eriline solidaarvastutus- kui mitu isikut annavad tagatise kolmanda isiku kohustuse täitmiseks, tekib tagatise andjate vahel eriline võlasuhe, mis vastab solidaarvõlgnike vahelise sisesuhte tunnustele.
    Võlausaldaja poolt nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku vastu ei vabasta teisi võlgnikke kohustusest täita kohustus täies ulatuses. Kuid võlausaldaja võib kokkuleppel ühe võlgnikuga loobuda nõudest kõikide võlgnike suhtes (VÕS § 66 lg 2). Selline kokkulepe laieneb ka teistele võlgnikele ning võlausaldaja ei saa enam täitmisnõuet esitada
    Kui kohustus ei ole veel täidetud, siis peavad kõik kaasa aitama sellele, et kohustus oleks täidetud ja et igale solidaarvõlgnikule langev osa ei ületaks talle langevat määra. Kohustuse mittetäitmisel vastutab kohustust rikkunud solidaarvõlgnik teiste võlgnike ees.
    Vastavalt jaotamisprintsiibile (VÕS § 69 lg 6) vastutavad kõik ülejäänud kohustuse täitmise eest, kui üks võlgnikest ei suuda oma kohustust täita
    Kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitust (VÕS § 69 lg 4). Seega kuulub solidaarvõlgnikule täitmise korral teiste solidaarvõlgnike vastu kaks nõuet - hüvitusnõue VÕS § 69 lg 1 järgi ja võlausaldaja nõue VÕS § 69 lg 2 järgi.
    Võlgnik võib aga, vaatamata ühe solidaarvõlausaldaja poolt hagi esitamisele, täita kohustuse tema enda poolt valitud võlausaldajale (VÕS § 73 lg 2). Kui ta on kohustuse ühele või osadele võlausaldajatele täitnud, siis vabaneb ta kohustusest teiste ees.
    Solidaarvõlausaldaja, kes on vastu võtnud täitmise, peab teistele võlausaldajatele välja maksma nendele langevad osad (VÕS § 75 lg 1)

    KOHUSTUSTE TÄITMINE


    Kohustuste täitmiseks loetakse ainult niisuguse teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk.
    Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud esemelised väärtused või õigused, vaid ka kaitse tagamine (VÕS § 2 lg 2).
    Kaitsekohustus ei kohusta sunnitavaks soorituseks, kitsamas mõttes on seega ainult kahjuhüvitamiskohustus.
    VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule ja seadusele ja vastava kvaliteediga.
    VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustusi täita:
      • õigel ajal;
      • õiges kohas;
      • õigel viisil ja
      • õigele isikule.

    Täitmiseks kohustamiseks on oluline, et lepingus oleks määratletud või määratletav täitmise ese, aeg, koht, makstav summa jm sõltuvalt lepingu eesmärgist. Kohustuse täpne sisu võimaldab kindlaks teha ka seda, kas täitmine on toimunud ja kohustus lõppenud.
    Lisaks tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse poolte vahelist praktikat. Usalduspõhimõte- olla hoolikas teise isiku huvide suhtes, täita teise poole õigustatud lootused, jagada informatsiooni ning käituda lojaalselt. Kohustus teha teise poolega koostööd vastavalt VÕS § 23 lg-le 2 on seaduslik nõue, mida arvestatakse vastutuse jagamisel poolte vahel ja võlgniku vastutuse määra vähendamisel. Teatamiskohustus võib lasuda nii võlgnikul kui võlausaldajal(kahju hüvitamise nõue)
    Kohustuste täitmisel on oluline tähelepanu pöörata ka liigitunnustega kohustuse täitmisele. Liigikohustusteks on kohustused, kus üleantavad asjad on kindlaks määratud liigiliselt arvu, mõõdu ja kaalu järgi (nt kütus, toiduained, puit).
    Kui kohustused on täidetud eeldatakse, et kohustused on täidetud nõuetekohaselt, tulenevalt VÕS § 76 lg 4.
    • Mittenõuetekohast täitmist peab võlausaldaja tõendama.
    • Kohustuste täitmist tõendatakse täitmise kviitungi abil.VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma võlgnikule tema nõudmisel kohustuse täitmist tõendava dokumendi.

    Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

    KOHUSTUSE TÄITMINE ÕIGUSTATUD ISIKULE


    Sooritus tuleb teha reeglina võlausaldajale. Kolmandale isikule tehtud sooritus ei vabasta kohustusest. VÕS § 79 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see täidetakse isikule, kes ei ole võlausaldaja, kas võlausaldaja nõusolekul või tema hilisemal heakskiidul.
    VÕS § 79 lg 2 - Piiratud teovõimega isikule täitmisel tuleb saada selle isiku seadusliku esindaja nõusolek või siis hilisem heakskiit. Esindajale täitmiseks tuleb saada nõusolek.

    TÄITMISE AEG


    Võlgnik peab üldjuhul täitma kohustuse kindlaksmääratud tähtpäeval või võlasuhtest tuleneval tähtpäeval. Kui aga võlasuhte täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Tähtaeg võib olla määratletud kaudselt (mingi sündmuse saabumine).
    Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel:
     1) arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest;
     2) kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või muu hüve saamist;
     3) kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks.
    Võlgnik, kes on sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 60 päeva ületav maksetähtaeg alates § 82 lg 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude esinemisest, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see ei ole asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
    Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
    Sissenõutavaks muutumisel ei ole seega üldjuhul vajalik esitada nõuet, sest sissenõutavus saabub kas tähtaja või tähtpäeva edutul möödumisel.
    Lepingu täitmise tähtaja määramisel on oluline ka põhimõte, mille kohaselt peab võlgnik oma kohustuse täitma ühekorraga (VÕS § 82 lg 4). Ei pea, kui pole võimalik.
    Võlgnikul on õigus täita oma kohustus ka enne kokkulepitud tähtaega, välja arvatud siis, kui võlausaldajal on õigustatud huvi täitmise vastuvõtmisest keelduda (nt huvi täitmise vastu ainult teatud tähtpäeval). Võlausaldaja ei või aga nõuda täitmist enne kokkulepitud või kohustuse olemusest tulenevat tähtpäeva.

    TÄITMINE ÜHEKORRAGA JA OSITI


    Vastastikuste kohustuste täitmine peab toimuma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 82 lg 5).
    Kui Üks pool peab täitma teatud ajavahemiku jooksul ja teine pool võib teha soorituse ühekorraga. Siis eeldatakse, et ühekorraga täidetav kohustus tuleb täita pärast seda, kui teatud ajavahemiku jooksul täidetavad kohustused on täidetud (nt teenuste osutamine pikema aja jooksul, mille järel peab teine pool tasuma osutatud teenuste eest).
    Kui täidetakse lepingut, mis on sõlmitud seoses majandus- või kutsetegevusega, võib võlgnik täita ja võlausaldaja peab täitmise vastu võtma tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti.
    Kui võlgnik rikub kohustust, mille täitmine pakub võlausaldajale huvi ainult kindla aja jooksul, on tegemist eelduslikult olulise lepingurikkumisega, mis annab võlausaldajale õiguse leping ilma täiendava tähtaja andmiseta lõpetada (taganemise või ülesütlemisega).
    Ositi täitmise (VÕS § 83) õigus on küsimus täitmise viisist. Kui lepingu järgi tuleb kohustus täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmise vastuvõtmisest keelduda. Võlausaldaja õigus keelduda peab olema õigustatud ning ei tohi olla vastuolus hea usu põhimõttega.
    Osade kaupa täitmise vastuvõtmisele ei saa vastu vaielda siis, kui kohustuse esemeks on jätkuv tegevus või kui ei ole võimalik teisiti täita. Kui võlausaldaja keeldub vastuolus hea usu põhimõttega täitmise vastuvõtmisest, satub ta vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1 järgi. See toob aga kaasa võlgniku vastutuse kergenemise lepingulise kohustuse rikkumise eest.
    Ositi täitmise kokkuleppimisel on iga osa suhtes toimunud rikkumine käsitletav lepingu rikkumisena. Täitmine tervikuna tähtaegselt võib kõrvaldada rikkumise osade täitmisel.

    TÄITMISE KOHT


    Täitmise kohaks nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo.
    Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui võlgnik täidab kohustuse lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest (VÕS § 85 lg 1).
    Täitmise koht on oluline mitmest aspektist - täitja peab kandma täitmise kulud ja ebamugavused. Kui võlgnik pakub täitmist vales kohas, loetakse võlgnik viivitanuks ning võlausaldaja võib kasutada lepingus või seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.
    Rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhtega kõige enam seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või tegevuskohas. St, et raha tuleb üldjuhul võlausaldajale ära viia.
    Kui täitmise esemeks on asi, mida tuleb toota või valmistada, siis loetakse üleandmiskohaks tootmise või valmistamise koht, kui teisiti ei ole kokku lepitud.
    Igasugune kohustus, mille täitmiskohta ei ole seaduses reguleeritud erinormidega, tuleb täita võlgniku võlasuhtega kõige enam seotud tegevuskohas või selle puudumisel võlgniku elu- või asukohas .
    Kohustuse täitmise koht võib tuleneda vastavas majandus- või kutsetegevuses üldiselt tunnustatud tavadest või poolte vahel väljakujunenud praktikast. Kuid tavad ja praktika võivad olla aluseks täitmise koha kindlaksmääramisel ka tehingutes väljaspool majandus- või kutsetegevust, kuna VÕS § 76 lg 2 paneb kohustuse järgida tavasid ja praktikat igasuguste kohustuste täitmisel sõltumata nende iseloomust.
    Kohustuse täitmise kohad liigitatakse järgmiselt:
    1) järeletulemiskohad, mis tähendab, et võlausaldaja peab võlgniku juurde järele minema (nt ostja peab kauba müüja juures ära tooma, tellija peab ise tellitud esemele järele minema);
    2) äratoomiskohad, mille puhul peab võlgnik soorituse võlausaldaja juures üle andma (nt viib müüja kauba ostja juurde ja annab seal ostjale üle, laenu saaja viib raha laenu andjale );
    3) saatmiskohad, kus kohustus tuleb täita lepingu eseme saatmisega võlausaldajale (nt loetakse müüja kohustus täidetuks kauba üleandmisega vedajale, võlgnetav rahasumma, asi saadetakse postiga).
    Riisiko üleminek tähendab ajahetke, millest alates tuleb ostjal tasuda ostuhind ka sellisel juhul, kui ostetud asi juhuse tõttu hävib või kahjustub (VÕS § 214 lg 1). Kohustus tasuda ostuhind jääb alles siis, kui asi hävib või kahjustub pärast riisiko üleminekut ostjale.

    KOHUSTUSE TÄITMISE TÕENDAMINE


    Seaduse või lepinguga võib olla ette nähtud võlgniku kohustus kinnitada täitmist (VÕS § 98 lg 3).
    Täitmise kinnitamiseks tuleb esitada piisavalt tõendeid oma võime kohta kohustust täita, seda kas tõendid oma kohustuse täitmiseks on piisavad hindab vaidluste tekkimisel kohus.
    Täitmise tõendamine on võlgniku jaoks oluline vaidluse korral lepingu lõppemise üle.
    VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud juhul läheb täitmise mittenõuetekohasuse tõendamise kohustus võlgnikult üle võlausaldajale.
    VÕS § 95 lg 1 kohaselt on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt kirjalikku tõendit (täitmise kviitung ) kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta. Eeldatakse vastavalt VÕS § 96 lg-le 3, et kui võladokument on võlgnikule tagastatud, on kohustus täidetud.

    KOHUSTUSTE TÄITMISE ASENDAMINE


    Asendamisõigus tähendab, et võlgnik võib täitmisena kokkulepitud teo asemel teha teistsuguse teo.
    Lepingus ettenähtud teo asemel teise teo tegemiseks on vajalik võlausaldaja nõusolek. Võlausaldaja nõusolekut on vaja ka siis, kui võlgniku poolt pakutud sooritus on väärtuslikum või sama väärtusega (VÕS § 89 lg 1).
    Täitmise asendamisena tehtud teo vastuvõtmisel loetakse kohustus täidetuks. Seega vabaneb võlgnik kohustusest täita esialgselt kokkulepitu, kui võlausaldaja võtab uue kohustuse täitmisena vastu (VÕS § 89 lg 1).
    Täitmise asendamiseks ei loeta uue kohustuse võtmist võlausaldaja nõude rahuldamise eesmärgil (VÕS § 89 lg 2).
    Asendusõigus võib olla antud lepinguliselt või ka ette nähtud seaduses (nt VÕS § 91 lg 1). Asendusõigust võib teostada nii võlgnik kui ka võlausaldaja.
    Selleks, et võlgnik saaks asendada kokkulepitud kohustuse teistsuguse kohustuse täitmisega, peab ta avaldama võlausaldajale oma tahet. Võlausaldaja peab avaldama vastu tahet teistsugune kohustuse täitmine vastu võtta.

    RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMINE


    Rahalise kohustuse võib täita sularahas ning tuleb täita raha nimiväärtuses, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
    Rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses.
    Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tšeki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas.
    Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1).
    Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6).
    VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel.
    VÕS sätestab põhimõtte, mille kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenude eest maksta intressi.
    Intressimäär võib olla kokku lepitud lepingus ja sellisel juhul kohaldatakse lepingus ette nähtud intressimäära. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepinguga kokkulepitud intressimäär võib olla väiksem VÕS § 94 lg-s 1 ettenähtud intressimäärast. Kui aga lepingus ei ole intressimäära kokku lepitud, tuleb kohaldada vastavaid seaduse sätteid.
    Laenud, mis ei ole antud majandus- või kutsetegevuses (nt eraisikute vahelised laenud) on eelduslikult intressivabad, mis tähendab, et intressi tuleb maksta üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud (VÕS § 397 lg 1).
    Oluline on, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi, nn täitmise kviitung. Samas kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik. Kui aga kohustus tuleb täita kolmandale isikule, võib võlgnik nõuda täitmise kviitungit nii kolmandalt isikult kui võlausaldajalt.

    KOLMANDAD ISIKUD LEPINGULISTES SUHETES


    Lepingud, millega kaasatakse kolmandad isikud, on näiteks kolmandate isikute kasuks sõlmitavad lepingud (VÕS § 80), nõude loovutamine (VÕS § 164), kohustuse ülevõtmine (VÕS § 175), kohustusega ühinemine (VÕS § 178), lepingu ülevõtmine (VÕS § 179), ettevõtte üleminek (VÕS § 180).

    KOHUSTUSE TÄITMINE KOLMANDA ISIKU POOLT


    Lepingust, seadusest või kohustuse olemusest võib tuleneda, kas võlgnik peab kohustuse täitma isiklikult või võib tema asemel selle täita ka teine isik.
    Üldiselt eeldatakse, et kui tegemist ei ole isikliku sooritusega, siis võib kohustuse võlgniku asemel täita ka kolmas isik (VÕS § 78 lg 1). Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
    Kolmas isik võib kohustuse täita võlgnikult selleks luba küsimata ja võlausaldaja võib täitmise vastu võtta, ilma et ta vajaks selleks võlgniku nõusolekut, kui vastupidises ei ole kokku lepitud või see ei tulene seadusest.
    Võlausaldaja võib keelduda täitmise vastuvõtmisest kolmandalt isikult, kui võlgnik vaidleb täitmisele kolmanda isiku poolt vastu. Täitmise vastuvõtmisest keeldumine on aga võlausaldaja õigus, mitte kohustus.
    Kui leping sõlmiti täitja isikuomaduste tõttu, siis ei ole võlausaldaja kohustatud kolmandalt isikult täitmist vastu võtma.
    Võlausaldaja on kohustatud kõigil juhtudel, kui võlgnik ei pea täitma isiklikult, võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma (VÕS § 119).
    Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest (Nt § 178) või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest , muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.

    LEPING KOLMANDA ISIKU KASUKS


    Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule(leping kolmanda isiku kasuks). Kolmandale isikule kohustuse täitmise kohustus võib tuleneda ka võlasuhte olemusest, ilma et antud kohustus oleks lepingusse kirja pandud.
    Vastavalt VÕS § 80 lg 1 võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest.
    Kui aga on tuvastatud, et pooled andsid kolmandale isikule täitmise nõudeõiguse, ei ole selle kasutamine kolmandale isikule kohustuslik.
    Lepingutes kolmanda isiku kasuks eristatakse kolme liiki võlasuhteid:
  • Võlasuhet, mille kaudu või mille alusel lubaduse andja (võlgnik) ja lubaduse saaja (võlausaldaja) annavad kolmandale isikule nõudeõiguse, nimetatakse kattesuhteks. Kattesuhe võib olla leping (nt kindlustus -, müügi-, teenuse osutamise-, kinkeleping).
  • Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi).
  • Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse vastavusega lepingule.
    Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta , kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
    Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale. Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest, siis loetakse, et tal ei ole seda õigust olnud. Loobumine on kehtiv, kui vastav tahteavaldus jõuab mõlema lepingupooleni.
    Kui võlgnik peab täitma kohustuse kolmandale isikule pärast võlausaldaja surma, võib kolmas isik kohustuse täitmist nõuda alates võlausaldaja surmast, kui lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene, et kohustus tuleb täita hiljem.
    Kui võlgnik rikub lepingut, millest tulenev nõudeõigus anti poolte kokkuleppel üle kolmandale isikule, võib kolmas isik kasutada õiguskaitsevahendeid. Seega võib kolmas isik kasutada võlgniku suhtes ainult selliseid õiguskaitsevahendeid, mis ei ole suunatud võlasuhte kujundamisele.
    Kolmas isik võib nõuda täitmist, mittenõuetekohase täitmise parandamist või asendamist, leppetrahvi, viivise maksmist, kahju hüvitamist või alandada hinda.
    Tagasinõude õigust ei ole asjaoludel, mille loetelu on antud VÕS §  1028 lg-s 2. Need on mittetäieliku kohustuse täitmine, üleandmise ajaks aegunud kohustuse täitmine või asjaolu, et tühise tehingu järgi saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või selle sätte eesmärgiga. Sellisel juhul on üleandjal õigus üleantu tagastamist nõuda teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Kui teine lepingupool või lepingupooleks peetud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et lepingut või lepingust tulenevat kohustust, mida täita sooviti, ei ole olemas, võib saadu tagastamist nõuda üksnes saajalt (VÕS § 1030).

    VI LOENG


    Millal saab intressilt nõuda intressi?
    Liitintress ehk juudiintress on nähtus, mille korral arvutatakse intress põhisummalt ja sellele lisandunud varasemate perioodide intressilt – ehk summa kasvab mitte üksnes algse summa arvelt, vaid eelmise perioodi kogusumma arvelt. Sellest tuleneb ka nimi, kuna intressid nö liituvad.

    Novatsioon-esialgse võlasuhte asendamine uuega poolte kokkuleppel ja alternatiivkohustus


    § 86. Alternatiivkohustus
     (1) Kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul.
     (2) Valikuõigust omav võlgnik või võlausaldaja teeb oma valiku sellest võlasuhte teisele poolele teatamisega. Kui valikuõigus on kolmandal isikul, teeb ta valiku sellest nii võlgnikule kui ka võlausaldajale teatamisega. Kui valik on tehtud, siis loetakse, et algusest peale tuli täita üksnes valitud kohustus.
    § 87. Valikuõiguse üleminek alternatiivkohustuse puhul
     (1) Kui alternatiivkohustuse puhul on valikuõigus võlgnikul või võlausaldajal ja valikut ei ole tehtud kokkulepitud aja jooksul või kokkuleppe puudumise korral mõistliku aja jooksul enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, läheb valikuõigus üle võlasuhte teisele poolele.
     (2) Kui valikuõigus on kolmandal isikul ja kolmas isik ei tee valikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, läheb valikuõigus üle võlgnikule.
     (4) Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui:
     1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja
     2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja
     3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja
     4) kohustust ei ole vaidlustatud.
    (5) Kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse.

    Lepingulise vahekorra muutumine


    (1 )Kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.
     (5) Kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda.
    Oluliste asjaolude muutumine tähendab eelkõige täitmise võimatust, kuid ka kohustuste üleliigset koormavust või algselt kokkulepitust oluliselt suuremaid täitmise kulusid .
    Tänapäeval on valitsevaks muutunud seisukoht, mille kohaselt on leping siduv ainult niikaua , kuni asjaolud jäävad samaks, nagu nad olid lepingu sõlmimise ajal.
    VÕS § 97 rakendamise eeldused on:
    1) asjaolud on muutunud või muutumisest on teada saadud pärast lepingu sõlmimist. Regulatsiooni võib kohaldada ka siis, kui asjaolud muutusid enne lepingu sõlmimist, kuid nendest saadi teada alles pärast lepingu sõlmimist;
    2) kahjustatud pool ei saanud mõistlikult asjaolude muutumist (selle võimalikkust) ette näha;
    3) kahjustatud pool ei saanud asjaolusid mõjutada;
    4) kahjustatud pool ei kanna asjaolude muutumise riski seadusest või lepingust tulenevalt;
    5) kahjustatud pool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistel tingimustel.
    Oluline on, et kõik nimetatud asjaolud peavad esinema üheaegselt. Ühegi neist puudumisel ei ole lepingutingimuste muutmine või lepingust taganemine õigustatud.
    Kohustuste vahekorra muutumisel võib muutumisest kahjustatud lepingupool kasutada seadusest tulenevalt kahesuguseid õigusi:
    • Esiteks võib nõuda lepingutingimuste muutmist. Lepingutingimuste muutmise nõude võib esitada ka tagasiulatuvalt.
    • Kui aga lepingutingimuste muutmine ei ole võimalik või ei ole see teise poole suhtes mõistlik, siis võib kannatanud pool lepingust taganeda või lepingu üles öelda.

    Kestvuslepingu võib kumbki pool vastavalt VÕS § 196 lg-le 1 mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.
    VÕS § 196 lg 1 kohaselt loetakse eelkõige mõjuvaks põhjuseks seda, kui ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõpuni
    Siiski ei pruugi olla täitmise võimatus (VÕS § 108 lg 2 p 1) või kohustuse täitmise ebamõistlik koormavus või kulukus (VÕS § 108 lg 2 p 2) olla piisav alus, et nõuda lepingutingimuste muutmist või lepingust taganeda, kuna ei ole täidetud VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud eeldused.
    Vääramatu jõu asjaolud (VÕS § 103 lg 2), mis muudavad kohustuse rikkumise vabandatavaks, võivad olla samaaegselt asjaoludeks, mis muudavad kohustuste tasakaalu oluliselt. Kui vääramatu jõud asjaolud on muutnud kohustuste vahekorda , siis võib lepingupool neile asjaoludele lepingu muutmise nõuet esitades või lepingust taganedes tugineda, kui on täidetud VÕS §-s 97 sätestatud eeldused.

    KOHUSTUSE TÄITMISE TAKISTUSED


    VÕLAUSALDAJA VASTUVÕTUVIIVITUS


    Võlausaldajast tulenevaks asjaoluks võib olla õigustamatu keeldumine kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita või võlgniku kohustuse täitmiseks vajaliku muu teo tegemata jätmine või keeldumine muul viisil koostööst võlgnikuga (VÕS § 119).
    Võlausaldaja satub viivitusse siis, kui võlgnik ei saa oma kohustust täita võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, kuigi ta on soorituseks õigustatud (kohustus on täidetav).
    Selleks, et võlausaldaja satuks vastuvõtuviivitusse, peavad olema täidetud järgmised eeldused:
  • võlgniku poolt tehtav sooritus peab olema täidetav
  • võlgniku valmisolek ja võime teha võlgnetav sooritus ja täita sellega oma kohustus kas seaduses sätestatud või lepingus kokkulepitud viisil.
  • võlgnik peab pakkuma võlausaldajale nõuetekohase soorituse. Võlgnik peab suutma tõendada, et ta ka tegelikult pakkus võlausaldajale sooritust. Võlausaldaja vastuvõtuviivitusele tuginemiseks peab võlgnik tõendama, et ta pakkus täitmist suuliselt või tegi kokkulepitud soorituse, millest võis järeldada tema tahet kohustus täita.
  • võlausaldaja poolt võlgniku kohustuse täitmiseks vajaliku omapoolse toimingu tegemata jätmine.
    Oluline on, et oleks tuvastatud võlausaldajast tulenevad asjaolud, mille tõttu ei saa võlgnik oma kohustusi täita.
    Kui võlausaldaja on sattunud vastuvõtuviivitusse, võib võlgnik kasutada seaduses sätestatud õigust hoiustada või müüa võlgnetav (VÕS §-d 119-126).
    Võlausaldaja vastuvõtuviivituseks loetakse VÕS § 95 lg 6 kohaselt ka kviitungi või VÕS § 96 lg 4 järgi võladokumendi väljaandmisest, võladokumendile pealdise tegemisest või kohustuse lõppemise kohta tunnistuse väljaandmisest keeldumist.
    Võlgnik peab tõendama, et võlausaldaja keeldus täitmise vastuvõtmist kinnitavate dokumentide vormistamisest. Seega tuleks täitmisdokumendi väljastamise nõuded esitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
    Võlgnik peab võlausaldaja viivituse ajal hoolitsema asja eest kuni selle üleandmiseni mõistlikul viisil, kui ta on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja (VÕS § 77 lg 4). Viivituse ajal asja hoidmisega tekitatud kulud peab kandma võlausaldaja kui kohustust rikkunud pool.
    Hüvitamisele kuuluvad ainult mõistlikud kulud, mis on seotud asja hoidmisega võlausaldaja viivituse tõttu, mitte ei tulene võlgniku asja hoidmise kohustuse täitmisest (st täiendavad ruumide üürikulud, valvekulud). Võlgnik, kes peab andma välja asjast saadud tulu, on kohustatud võlausaldajale välja andma ka tulu, mida ta sai viivituses oldud aja jooksul.
    Võlausaldaja viivituseks loetakse VÕS § 119 mõttes ainult kohustatust võlgniku sooritusele võlausaldajana kaasa aidata. Seega satub võlausaldaja viivitusse ainult siis, kui ta rikub kohustust, ilma milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
    Süülist vastutust reguleerib VÕS § 104. Tahtlus tähendab võlgniku poolt õigusvastase tagajärje soovimist ehk kaalutletud kohustuse rikkumist nt kohustuse mittetäitmisel . Kerge hooletus oma kohustuste täitmisel vabastab võlgniku kohustuse rikkumise eest.
    Üheks olulisemaks õiguslikuks tagajärjeks, mis kaasneb võlausaldaja viivitusega, on võlgniku õigus raha, väärtpabereid ning muid dokumente ja väärtasju hoiustada vastavalt VÕS §§ 120-124.
    Seaduses on sätestatud võlgniku õigus hoiustada täitmisena üleandmisele kuuluv tagasivõtmise õigusega või ilma tagasivõtmise õiguseta.
    § 120. Raha, väärtpaberite, muude dokumentide ja väärtasjade hoiustamine
    (1) Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Hoiustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
    (2) Võlgnik võib võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad hoiustada kohustuse täitmise kohas. Kui võlgnik hoiustab need esemed muus kohas, peab ta hüvitama võlausaldajale sellest tulenevad kulud ja kahju.
    (3) Võlgnik peab hoiustamisest võlausaldajale või end võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama.
    (4) Kui võlgnik ja võlausaldaja peavad kohustused täitma üheaegselt, võib võlgnik seada hoiustatu võlausaldajale kätteandmise tingimuseks, et võlausaldaja täidab oma kohustuse.
    (5) Isik, kelle juures hoiustamine toimub, võib keelduda hoiustatut võlausaldajale välja andmast, kui võlausaldaja ei tasu talle kõiki hoidmisega seotud kulusid. Pärast hoiustatu väljaandmist peab isik, kelle juures hoiustamine toimub, tagastama võlgnikule hoiustamise eest makstu sõltumata sellest, kas võlausaldaja on hoidmisega seotud kulud tasunud või mitte. Kui võlgnik võtab hoiustatu tagasi, kannab ta hoiustamise kulud.
    Õigus võlausaldaja viivituse korral võlgnetav hoiustada on võlgniku jaoks väga oluline õigus, sest annab võimaluse kasutada hoiustamist täitmisnõuet välistava vastuväitena. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral (VÕS § 122 lg 1) loetakse võlgnik kohustuse täitnuks hoiustamise ajal.
    Kui aga võlgnik jätab endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest. Kui see õigus lõppenud ei ole, annab hoiustamine tagasivõtmisõigusega võlausaldajale õiguse esitada täitmise nõue ja võlgnikule võimaluse esitada hoiustamise vastuväite . Võlgniku jaoks on hoiustamise vastuväide kasulik seetõttu, et võlausaldaja ei või vastavalt VÕS § 122 lg-le 2 täitmist nõuda muu kui hoiustatu arvel.
    Hoiustades vastavalt VÕS §-le 121 lepingu järgi üleandmisele kuuluva tagasivõtmise õigusega, peab võlgnik teatama isikule, kelle juures hoiustamine toimus, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse. Kui võlausaldaja esitab võlgnikule täitmisnõude, võib võlgnetava hoiustanud võlgnik esitada vastuväite, et ta on kohustuse täitmiseks võlgnetava hoiustanud, mis välistab võlausaldaja õiguse nõuda täitmist muul viisil, kui hoiustatu arvel (VÕS § 122 lg 2). Nii saab võlgnik hoiustamisega (nii tagasivõtmise õigusega kui ilma selle õiguseta) vältida enda sattumist viivitusse või seaduses ettenähtud kohustuse täitmise rikkumist (pooled peavad tegema vastastikku koostööd vastavalt VÕS § 23 lg-le 2).
    Võlausaldaja viivitust tuleb eristada vastastikuste kohustuste rikkumisest. Võlausaldaja viivituseks ei ole vastastikkuse kohustuse ehk teise poole kohustusega ajalises, põhjuslikus või muus seoses oleva kohustuse rikkumine. Vastastikkuse kohustuse rikkumine annab võlgnikule õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel. Võlausaldaja viivitus aga erinevalt kohustuste täitmisest keeldumise õigusest vastastikustes lepingutes võlgnikku kohustuse täitmisest ei vabasta.
    §121 hõiustatu tagasivõtmine
     (1) Võlgnik võib hoiustatu isikult, kelle juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes juhul, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse (hoiustatu tagasivõtmise õigus).
     (2) Hoiustatu tagasivõtmise õigus lõpeb, kui:
     1) võlgnik on isikule, kelle juures hoiustamine toimub, teatanud, et ta loobub hoiustatu tagasivõtmise õigusest;
     2) võlausaldaja on teatanud isikule, kelle juures hoiustamine toimub, hoiustatu vastuvõtmisest;
     3) isikule, kelle juures hoiustamine toimub, esitatakse jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tunnustatud võlausaldaja õigust hoiustatule;
     4) kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti.
     (3) Hoiustatu tagasivõtmise õigusele ei saa pöörata sissenõuet ega seda arestida.
     (4) Kui võlgnik võtab hoiustatu tagasi, siis loetakse, et hoiustamist ei ole toimunud ning nõue võlgniku vastu taastub koos kõigi kõrvalkohustustest tulenevate õigustega.
    § 122. Hoiustamise õiguslikud tagajärjed
     (1) Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest.
     (2) Tagasivõtmise õigusega hoiustamise korral võib võlgnik esitada võlausaldaja kohustuse täitmise nõudmisele vastuväite, et ta on hoiustanud kohustuse täitmiseks võlgnetava raha, väärtpaberid, dokumendid või väärtasjad. Sel juhul ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist muul viisil kui hoiustatu arvel.
     (3) Tagasivõtmise õigusega hoiustamise aja kestel kannab hoiustatu juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot võlausaldaja. Võlgnik ei pea hoiustamise aja eest tasuma intressi ega hüvitama võlausaldajale saamata jäänud tulu.
     (4) Võlausaldaja õigus hoiustatu kätte saada lõpeb seitsme aasta möödumisel hoiustamisteate saamisest, kui ta ei ole enne seda teatanud isikule, kelle juures hoiustamine toimub, soovist hoiustatu vastu võtta. Kui nimetatud tähtaeg on möödunud ja võlausaldaja ei ole teatanud soovist hoiustatu vastu võtta, võib võlgnik hoiustatu tagasi võtta, isegi kui ta ei ole endale tagasivõtmise õigust jätnud.
     (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumisega lõpeb ka võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kui see ei ole lõppenud juba varem.
    § 125. Võlgnetava vallasasja müük
     (1) Hoiustamise asemel võib võlgnik käesoleva seaduse § 120 lõikes 1 nimetatud juhul, samuti juhul, kui vallasasja üleandmine võlausaldajale ei ole võimalik võlgnikust mitteoleneval põhjusel, võlgnetava vallasasja mõistlikul viisil müüa, kui:
     1) asja ei saa hoiustada selle olemuse või hoiustamiseks mõistliku võimaluse puudumise tõttu;
     2) asi on kiiresti riknev;
     3) asja säilitamine või hoidmine põhjustaks põhjendamatult suuri kulutusi;
     4) hoiustamisaeg võib kujuneda ettenägematult pikaks seetõttu, et võlgnik võlausaldaja isikut ei tea ega peagi teadma.
     (2) Asja võib müüa kohustuse täitmise kohas. Kui kohustuse täitmise kohas ei ole mõistlikku tulemust loota , võib asja müüa muus sobivas kohas.
     (3) Võlgnik peab vallasasja müüma, kui see on selgelt võlausaldaja huvides või kui võlausaldaja teatab, et ta nõuab asja müümist.
     (4) Asi tuleb müüa enampakkumisel. Kui asi on kiiresti riknev, kui asjal on väljakujunenud börsi- või turuhind või kui enampakkumisel loodetav hind oleks enampakkumise kuludega võrreldes ebamõistlikult madal, võib võlgnik asja müüa enampakkumise asemel ka muul mõistlikul viisil.
     (5) Võlgnik peab mõistliku aja jooksul enne asja kavandatavat müüki teatama müümise kavatsusest võlausaldajale. Teatada ei ole vaja, kui asi on kiiresti riknev või kui teatamine ei ole võimalik.
     (6) Asja müümise mõistlikud kulud kannab võlausaldaja ja need arvatakse asja müümisest saadud rahast maha. Ülejäänud raha peab võlgnik võlausaldajale välja maksma.
     (7) Asja müümise korral säilivad võlausaldajal kohustuse mittekohasest täitmisest tulenevad õigused.
    § 126. Täitmine kolmanda isiku poolt
      Käesolevas peatükis võlgniku õiguste ja kohustuste kohta sätestatut kohaldatakse ka kolmandale isikule, kes täidab kohustuse selleks, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks.

    VII LOENG


    KOHUSTUSTE RIKKUMINE


    Kui lepingupool jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. Sh täitmisega viivitamine.
    Kohustuse rikkumine eeldab seega kehtiva võlasuhte olemasolu, mille alusel tekivad võlgnikule kohustused.
    Siinjuures on oluline teada, et VÕS § 100 ise ei ole võlasuhte tekkimise aluseks. See reguleerib igasuguste kohustuste rikkumist,mitte ainult lepinguliste.
    Kohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse niisuguseid kõrvalkohustusi nagu hoiatamis- ja teatamiskohustused.
    § 102. Teatamiskohustus
    Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada.
    Selleks, et kindlaks teha, kas kohustust on rikutud, tuleb välja selgitada võlasuhte sisu.
    Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
    Õiguskaitsevahendi kasutamiseks õigustatud lepingupool võib selle õiguse kaotada, kui ta ei tee õiguskaitsevahendi kasutamise avaldust seaduses sätestatud aja jooksul(mõistlik aeg)
    Kui isiku õigusi rikutakse on tal võimalus oma õigusi kaitsta.
    Õiguste kaitsmisel võib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada võlausaldaja järgmisi õiguskaitsevahendeid (ÕKV):
    • hinna alandamine
    • viivis
    • kohustuste täitmisest keeldumine
    • kahju hüvitamine
    • täitmise nõudmine
    • lepingust taganemine või lepingust ülesütlemine
    • Või muud lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendid (nt nn häbipost)‏

    Õigustatud isik võib kasutada nii ühte kui ka mitut õiguskaitsevahendit koos, selleks et saavutada soovitud eesmärk.
    ÕKV-de valikul tuleb lähtuda otstarbekusest ja eesmärgipärasusest ning ÕKV-de kohaldamine ei tohi tekitada õigustatud isikule põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi.
    Nõudeavaldus tuleb esitada kohustust rikkunud isikule mõistlikku aja jooksul peale kohustuse rikkumise teada saamist (samas on ette nähtud erisused ).
    Selleks, et nõudeavaldus ( pretensioon /reklamatsioon) oleks kehtiv ja sellest tulenevaid nõudeid tuleks täita, peab nõudeavaldus sisaldama:
    • kohustuse rikkumise kirjeldust;
    • õiguskaitsevahendite loetelu.

    Mida peab tegema, et läbi õiguskaitsevahendi tekiks teisele poolele kohustus? Selleks, et oma õigusi teise isiku suhtes maksma panna, esitan nõudeavalduse.
    Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma kohustused täitmata, va VÕS § 110 ja 111 sätestatu.
    Kui võlgnik ei saa täita oma kohustust takistuse tõttu, mis tuleneb võlausaldajast, ei saa võlausaldaja kasutada võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid ja võib ise sattuda võlausaldaja viivitusse VÕS § 119 järgi. Võlausaldaja ei saa sellisel juhul võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada, va kohustuse rikkumisel tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
    Millal saame õiguskaitsevahendeid rakendada? Kui on toimepandud lepingu mittekohane täitmine ehk lepingulisi kohustusi on rikutud.
    Millal me saame kahjuhüvitist nõuda või õiguskaitsevahendit kohaldada?- lisaks üldistele eeldustele nagu lepinguline suhe, lepingu kohustuste rikkumine, lepingupoole vastutus, saab kahjuhüvitist nõuda kui on täidetud kolm olulist eeldust:
    1)peab olema tekkinud kahju
    2)tegevus peab olema õigusvastane, peab olema kohustusi rikkunud
    3)kahe esimese tingivuse vahel esineb põhjuslik seos.
    -põhjusliku seose test tähendab, et me peame välja selgitama kas teine eeldus on kaasa toonud esimese eelduse.
    Kui üks kahjustatud lepingupool soovib teise lepingupoole suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, nt kahju hüvitamist, peab ta esiteks kontrollima kas lepingupool rikkus oma kohustusi. Teiseks tuleb kontrollida, kas kohustuse rikkumise käigus tekkis kahju ja kolmandaks tuleb kontrollida kas esineb põhjuslik seos kahju kahe eespool nimetatud asjaolu vahel.
    Seejärel õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb kontrollida, kas poolte vahel on tekkinud võlasuhe (VÕS § 2,3), kas on tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega (VÕS § 100) ja kas valitud õiguskaitsevahend on seaduses ette nähtud (VÕS § 101 lg 1). Seejärel tuleb kontrollida, kas ei ole vastutusest vabastavaid asjaolusid nagu vabandatavus (VÕS § 103), süü puudumine (VÕS § 104) või kokkuleppelist vastutusest vabastamist (VÕS § 106). Kui isik vastutab kohustuse rikkumise eest, kuuluvad kohaldamisele õiguskaitsevahendid vastavalt VÕS §-dele 108-118. Kui isik ei vastuta kohustuse rikkumise eest, siis tuleb kontrollida, kas ei saa VÕS § 105 alusel siiski mingit õiguskaitsevahendit kasutada.

    § 103. Rikkumise vabandatavus


    (1) Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
    (2) Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
    (3) Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
    (4) Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata.
    Rikkumine on vabandatav, kui:
    • kokkuleppeliselt välistatakse ühe isiku vastutus;
    • esineb vääramatu jõud.

    Kui seaduses ei ole vastupidine sätestatud, võivad pooled kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutuse rangemaks ja näha lepingus ette, et võlausaldaja võib võlgniku suhtes ka siis kohaldada kõiki õiguskaitsevahendeid, kui kohustuse nõuetekohast täitmist takistas vääramatu jõud.
    Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumite järgi. Kui mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu ei saanud võlgnik isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega.
    Võlgniku vastutussfääri kuulub eelkõige tema enda majandustegevus ja selles tekkivaid takistusi (nt pangakrediidist ilmajäämine) ei loeta reeglina vääramatuks jõuks.

    SÜÜLINE RIKKUMINE/VASTUTUS


    Lepingupooled võivad kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutust leebemaks, nähes ette vastutuse ainult süülise rikkumise korral. Süülise vastutuse näeb seadus ette lepinguvälise kahju tekitamise juhul, samuti mõne lepinguliigi (nt raviteenuse osutamise leping, VÕS § 770 lg 1) ja kõrvalkohustuse rikkumisel (nt käsirahaga tagatud kohustuse täitmata jätmisel). Süüline vastutus võib olla eelnevalt kokku lepitud. Teatud kohustuste rikkumise puhuks on seaduses ette nähtud rangem vastutus, mis tähendab vastutust ka sõltumata vabandatavusest (vt nt tootja vastutus).
    Süüline käitumine on vastutuse eelduseks eelkõige deliktiõiguses, kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
    § 104. Vastutus süü puhul
     (1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.
     (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
     (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
     (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
     (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
     (6) Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral.
    Eristatakse otsest tahtlust ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse korral on teo teinud isik soovinud ja ette näinud õigusvastast tagajärge, kaudse tahtluse korral aga teo tagajärge ainult võimalikuna ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest.
    Kuna süü presumptsioon lepingulise süülise vastutuse korral puudub, peab kahjustatud pool tõendama ka rikkunud poole süüd .
    § 105. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
    Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda
    § 106. Vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepe
     (1) Võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises.
     (2) Tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.

    HEASTAMINE


    Kui võlgnik siiski oma kohustusi rikub on seadusandja VÕS ette näinud võimaluse võlgnikul oma kohustuse rikkumine heastada.
    § 107. Heastamine
  • Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui:
     1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja
     2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja
     3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda.
  • Kohustust rikkunud lepingupool võib kohustuse rikkumise heastada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus.
    Rikutud kohustust saab heastada seni kuni võlausaldaja pole kohaldanud võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid. Heastamise sisu peab olema täpselt kirjeldatud. ). Kui võlausaldajal on õigustatud huvi heastamisest keeldumiseks, ei või kohustust rikkunud lepingupool enne heastamist alustada, kui ei ole möödunud mõistlik aeg pakkumisele vastamiseks.
     (3) Kahjustatud lepingupool võib heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni või selle ebaõnnestumiseni oma kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid võib ta heastamise ajal kasutada üksnes juhul, kui need ei ole heastamisega vastuolus.
     (4) Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist, muu hulgas viivise või leppetrahvi maksmist.
    Seaduses sätestatud õigus heastada kohustuse rikkumine võimaldab säilitada lepingu, saavutada lepingu sõlmimisel soovitud eesmärgid ning vähendada lepingu rikkumisest tekkinud kahju. Samuti võimaldab see pikendada võlgniku jaoks täitmise tähtaega võrreldes lepingus kokkulepituga, välja arvatud siis, kui tähtaja täpne järgimine oli lepingust tulenevalt võlausaldaja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
    Heastamise teade peab sisaldama informatsiooni, mis võimaldab kahjustatud poolel mõistlikult otsustada, kas heastamisest keeldumine on konkreetsetel asjaoludel õigustatud või mitte. Teade (nagu igasugune tahteavaldus) kehtib ainult tingimusel, et see on edastatud viisil, mida võib kahjustatud pool antud asjaoludel mõistlikult eeldada ja kui see on kahjustatud poole poolt kätte saadud.
    Kui kahjustatud isik nõustub heastamisega, võib ta nõuda eelkõige kahju, mis tekkis enne heastamist ja mida heastamine ei kõrvaldanud, heastamisega tekitatud kahju ja kahju, mis tekkis pärast heastamist, kui heastamine ei olnud piisav, et kõiki rikkumise tagajärgi kõrvaldada.
    Kahjustatud pool võib heastamisest teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni või selle ebaõnnestumiseni oma kohustuse täitmisest keelduda.
    Küsimus: Kuidas on võimalik võlgnikul vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? (VÕS § 107) Kui ta heastab oma teo.

    TÄITMISNÕUE –KÕIGE TÄHTSAM


    Täitmisnõue on ÕKV, mis on suunatud õigussuhtest tulenevate eesmärkide saavutamisele .
    Täitmisnõuet saab esitada nii rahaliste kui ka mitterahaliste kohustuste täitmise nõudmiseks.
    Rahalise kohustuse täitmine on alati täidetav, st raha mitteomamine ei ole vabandatavaks asjaoluks.
    Mitterahalise kohustuse täitmisest võib võlgnik keelduda, kui esineb VÕS § 108 lg 2 sätestatud alus
    § 108. Kohustuse täitmise nõudmine
  • Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
    (2) Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui:
      1) kohustuse täitmine on võimatu;(liigitunnustega ja individuaalne asi)
      2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas ;
      3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil;(rikkunud pool peab muud viisi tõendama)
      4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.(võib rikkuda isikuvabadusi, . Isikliku iseloomuga teenused on sellised, mille osutamist ei saa teisele isikule edasi anda:isiklik kogemus)
    Lepingu allakirjutamine ei ole isikliku iseloomuga teenus ja seda saab asendada ka kohtuotsus. (Eellepingust tulenevad nõuded-lepinguvabaduse pm)
     (3) Võlausaldaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
     (4) Võlgnik võib eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks . Kui võlgnik on täitmise nõude esitamiseks andnud ebamõistlikult lühikese tähtaja, loetakse see pikenenuks mõistliku tähtajani.
     (5) Kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
     (6) Õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata.
     (7) Kui võlgnikult ei või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel kohustuse täitmist nõuda ja kui võlgnik saab võlgnetava kohustuse eseme asemel hüvitise või omandab sellise hüvitise maksmise nõude (hüvitisnõue), võib võlausaldaja nõuda hüvitise üleandmist või hüvitisnõude loovutamist.
     (8) Võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist, kui talle on kohustuse täitmise asemel tema nõudel hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
    Täitmise nõudmise eelduseks on eelkõige kehtiv võlasuhe poolte vahel, mis nõude esitamist õigustab. Kui tegemist on kehtiva võlasuhtega, millest pooled on omandanud õiguslikult siduvad kohustused ja õigused, peab täitmisnõude esitamiseks olema kohustus muutunud sissenõutavaks.
    Täitmisnõuet ei või esitada siis, kui võlasuhte pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest (VÕS § 105). Kui kokku ei lepita teisti.
    Lisaks ei saa võlausaldaja esitada võlgniku vastu täitmisnõuet, kui ta on esitanud võlgniku vastu kahju hüvitamise nõude ja võlgnik on selle rahuldanud.
    § 109. Vastastikuse lepingu täitmise nõude erisused
     (1) Vastastikuse lepingu puhul võib oma kohustust rikkunud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt tema kohustuse täitmist ka juhul, kui kohustust rikkunud lepingupoolelt endalt ei saa käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud põhjusel kohustuse täitmist nõuda, kui see põhjus on tekkinud teisest lepingupoolest tuleneva asjaolu tõttu või kui see põhjus tekkis ajal, mil teine lepingupool oli vastuvõtuviivituses.
     (2) Kohustust rikkunud lepingupool peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul oma nõudest siiski maha arvama selle, mis ta oma kohustuse täitmata jätmisega kokku hoiab või oma tööjõu või vahendite teistsuguse rakendamisega omandab või jätab pahauskselt omandamata, kuigi tal on selleks mõistlik võimalus.
    KAASUSE KÜSIMUS:Kui töö on puudulik, aga lepingus on kirjas, et tuleb maksta, siis kas tuleb maksta? Töö on vastu võetud, seega tasu tuleb maksta, et vältida viivise nõuet.

    HINNA ALANDAMINE


    §112- Hinna alandamine. - Tähendab maksta vähem.
  • Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
    Hinna alandamise aluseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste vahe.
     (2) Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.
     (3) Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. (Hinna alandamine on lubatud ka siis, kui hind on juba ära makstud.)
     (4) Hinda võib alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist samadel eeldustel, nagu on sätestatud käesoleva seaduse §-s 117 lepingust taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.
     (5) Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.
    Alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudusega, korda lepingus kokkulepitud müügihind, jagatud lepingueseme väärtus puuduseta. Et alandada hinda, Peab välja selgitama: mittenõuetekohase tätmise väärtus, korrutama kokkulepitud hinnaga ja jagama kohase tätimise väärtusega.
    Hinda võib alandada ka absoluutsummana, kui tegemist on puudutarnega (nt on 20 seadme asemel tarnitud 10). Hinna alandamise korral säilib lepinguline suhe poolte vahel, muutub ainult soorituse eest makstav hind.
    Hinna alandamisel ei arvestata saamata jäänud tulu, mittekohasest täitmisest tulenevaid kulutusi jms.
    Erinevalt kahju hüvitamise nõudest, mida saab esitada ainult siis, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, ei ole hinna alandamisel oluline, kas rikkunud pool vastutab rikkumise eest või mitte.
    Kahjustatud lepingupool võib alandada hinda ja nõuda viivise maksmist, kui täitmine toimus hilinemisega. Kahjustatud pool võib anda täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning täitmise parandamise ebaõnnestumise korral alandada hinda.
    Hinna alandamine on õiguskaitsevahend, mis on suunatud lepingu lõpetamisele.

    KOHUSTUSTE TÄITMISEST KEELDUMINE


    § 110. Kohustuse täitmisest keeldumine- Kui üks lepingu pool võib keelduda kohustuse täitmisest kuna teine pool on kohusi rikkunud.
    (1)Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.
    Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
    Õiguskaitsevahendi rakendamiseks ei piisa ainult üldiste eelduste kontrollimisest, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka konkreetsetele eeldustele. § 110 lg 1:
    • võlgnik on oma kohustusi rikkunud, pole täitnud võlausaldajale
    • Nõue pole piisavalt tagatud;
    • nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos

     (2) Võlgnikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel õigust kohustuse täitmisest keelduda, kui:
     1) võlgniku võlausaldaja vastu suunatud nõude täitmine on võimatu;
     2) võlausaldaja on oma kohustust rikkunud võlgnikust tulenevatel asjaoludel, sealhulgas ka siis, kui tema kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus;
     3) võlausaldaja nõue tuleneb võlgniku kohustusest võlausaldajat ülal pidada;
     4) võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustusest;
     5) nõudele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.
    (3)Võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise.
    (4) Kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest keelduda, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist.
     (5) Kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse.
    § 111. Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul
     (1) Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
     (2) Kui kohustus tuleb täita mitme isiku suhtes, võib kohustatud lepingupool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keelduda kohustuse täitmisest kõigi nende isikute suhtes, kuni tema suhtes on kogu kohustus täidetud.
     (3) Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. (Ka § 110 osas rakendatav)
     (4) Lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või ku i teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida.
     (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool nõuda, et teine lepingupool täidaks oma kohustuse temaga ühel ajal, ning määrata kohustuse täitmiseks, kohustuse täitmise kinnitamiseks või tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Kui teine lepingupool selle tähtaja jooksul kohustust ei täida, täitmist ei taga ega kinnita, võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool vastavalt käesoleva seaduse §-s 117 sätestatule lepingust taganeda.
     (6) Kui lepingupoolel, kes peab oma kohustuse täitma enne teist poolt, on piisavalt alust arvata, et teine lepingupool täidab kohustuse osaliselt või muul viisil mittekohaselt, võib ta oma kohustuse täitmisest käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel keelduda üksnes siis, kui võib eeldada, et teine lepingupool rikub lepingut oluliselt.
     (7) Kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi lõike 1 või 4 alusel keeldub, kohaldatakse käesoleva seaduse § 110 lõikes 5 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täitmisest keeldumisel võib kohus kohustada võlgnikku kohustust täitma üksnes tagatise vastu.
    Milliseid kohustusi peab olema lepingu pool(võlgnik) rikkunud, selleks, et saaksime keelduda oma kohustuste täitmisest?
    Kas tänapäeval on õigus keelduda kohustuste täitmisest iseseisva nõudena? EI SAA. Kohustuse täitmisest keeldumine peab toimuma täiendava nõudena.
    Kui lepingu pool, kes kohustusi rikkus, täidab oma kohustuse, siis kas me pärast kohustuse täitmist võime kohustuse täitmisest keelduda? Ei saa.
    Kas keelduda saab alati kohustuse tätimisest? §110 lg 2- Ei saa
    Kui esmet saab sihtotstarbeliselt kasutada-siis on oluliste puudusteta riigikohtu otsusega.

    VIIVIS


    § 113. Viivis
    (1)Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
    (2)Viivise maksmise nõude võib esitada mitte ainult lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel, vaid ka kahju hüvitamise kohustuse täitmata jätmise korral alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 113 lg 2)
    (3)Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule.
    (4)Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
     (5) Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
     (6) Viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
     (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi, sealhulgas viivise, ja muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist.
     (8) Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
     (9) Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega piiratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viivise nõudeõigust, kui see kokkulepe on võlausaldaja suhtes asjaolude kohaselt äärmiselt ebaõiglane.
     (10) Kokkulepe, millega välistatakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult viivise nõudmine või mille kohaselt riigihangete seaduse § 10 lõikes 1 või 2 nimetatud isik on kohustatud maksma viivist alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra, on tühine.
    Viivise nõude esitamise eeldused on järgmised:
  • vajalik on kehtiva rahalise kohustuse olemasolu.
  • tegemist peab olema rahalise kohustuse täitmisviivitusega ehk kohustuse rikkumisega.
  • nõue peab olema sissenõutav- VÕSi kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
    Viivist võib nõuda kõikide rahaliste kohustuste viivitamise korral, va viiviselt ja intressilt. Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral!
    Kas viivist võib nõuda ainult põhivõlgnevuselt või kõigi rahaliste kohustuste täitmise pealt? Kõigi kohustute pealt va viiviselt ja intressilt. Nagu nt (leppetrahvid, kahju hüvitamised jne)
    Millal muutub kohustus sissenõutavaks? Maksetähtpäevale järgnevaks päevaks
    Kui viivis tuli maksta 1.aprill 2014 , aga nõuame 9.november 2016, kas saab nõuda? Saab, sest viivise nõudmine aegub kolme aastaga. Viivist nõuame kohustuse sissenõutavaks muutumisest, ehk teisest aprillist, kui lepingus pole teisiti kirja pandud.
    Kas võime lepingus ette näha, et viivist saab nõuda ka mitterahalise kohustuse viivitamise täitmise eest? Siis tuleks täpsustada, millelt viivist nõutakse. Kui tegemist on mitterahalise kohustuse täitmisega viivitamisega, arvutatakse viivist kahjutasunõudelt, mis tuleneb mitterahalise kohustuse rikkumisest.
    • Kuid kahjustatud pool ei tohiks kohustuse rikkumise läbi sattuda paremasse olukorda, kui ta oleks olnud ilma rikkumiseta. Seepärast tuleb vältida kahjuhüvitiselt viivise arvutamisel kahju mitmekordset kompenseerimist, nt juhul, kui raha väärtus on alates kahju tekkimisest oluliselt vähenenud .

    Kui suures ulatuses võime nõuda? Kas viivise nõue võib ületada põhivõlgnevust? Üldreeglina viivise nõue ei tohi ületada põhivõlgnevust, kuna vastasel korral oleks tegemist alusetu rikastumisega, he ausu pm vastase käitumisega. *Kui lepingu pool tahab nõuda viivist suuremas summas kui põhivõlgnevus, siis tuleb ära tõendada põhivõlgnevust ületatava osa puhul kahju olemasolu.1000 võlg , siis viivis võiks olla ka 1000, kui ei, siis tuleb tõendada, millist kahju tekitas ületatav osa.
    Kui lepingus ei ole viivise määra kokku lepitud, siis see on § 113 lg 1 viivise määr ja §94 intressi määr, millele lisandub 8% aastas. Seadusest tulenev viivise määr on 0.02% päevas.
    Kui suur võib olla viivis lepingus? Viivise määr võib olla kolmekordne kui seadusest tulenev määr-riigikohtu seisukoht.Kui on suurem kui kolmekordne, siis on viivise määr ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Max olla 0.07%
    Viivise suurus võib tuleneda nii lepingust kui ka seadusest.
    Viivise vähendamist võib nõuda kohtus VÕS  § 162 alusel.
    Viivise nõudmine on ÕIGUS, selleks tuleb teha nõudeavaldus 3.aasta jookusul.
    Viivist tuleb maksta samas kohas ja samas vääringus, kus toimub põhikohustuse täitmine, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
    Viivist võib nõuda vaid siis kui isik vastutab kohustuse rikkumise eest!( Erand majandus ja kutsetegevuses §105). Ei sõltu kahjust!
    Isik, kelle suhtes lepingut rikuti (viivitati täitmisega), võib esitada nii täitmisnõude kui viivise tasumise nõude samaaegselt. koos leppetrahvi maksmise nõudega
    Lepingu võiks sisse kirjutada:Viivis muutub sissenõutavaks nõudeavaludse esitamise päevast vältimaks §113 lg 1.

    TÄIENDAV TÄHTAEG KOHUSTUSE TÄITMISEKS


    § 114. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks
     (1) Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
     (2) Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest.
     (3) Kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
     (4) Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

    KAHJU HÜVITAMINE


    § 115. Kahju hüvitamine
     (1) Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
     (2) Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
     (3) Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
     (4) Kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule.
    § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
    Kahju hüvitamise eesmärgiks on asetada isik olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud.
    *VÕS §127 lg 2 ja 3 – täiendavad nõuded kahju hüvitamise nõude eeldustele:
    (2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
    (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
    Nt KAASUS. Ants ja Üllar sõlmivad müügilepingu, mille alusel Ants kohustub Üllarile üle andma 25 paari suuski ja suusakepid . Üllar kohustub nende eest maksma 2500 eur. Lepiti kokku, et Ants annab Üllarile suusad ja suusakepid üle 1.Nov 2016. Leping sõlmitakse kuu aega varem 1.Okt 2016. Lepingus oli kirjas ka leppetrahv 1000 eurot. Kuna Antsul endal polnud neid asju, siis Ants läks 5. okt 2016 Mati juurde ja sõlmis temaga müügilepingu, et Mati peab temale üle andma 25 paari suuski ja suusakepid ja Ants pidi Matile maksa 1500 eur. Mati pidi lepingu kohasel 25.Okt 2016 Antsule suusad ja suusakepid üle andma. Mati ei suuda 25. Okt 2016 Antsule neid üle anda. Kuna 1. Nov Ants Üllarile neid asju anda ei saa siis Üllar ütleb lepingu ülesse. Üllar nõuab Antsult ka leppetrahvi 1000 eur.
    Mida teha?:
    - Kui lepingus on kirjas leppetrahv , siis ei pea seda tõendama. Ants peab Üllarile 1000 eurot ära maksma.
    -Ants esitab siis kahjuhüvitamise nõude Matile, 1000 eurole , mis ta oleks teeninud kui Mati oleks lepingu kohustusi täitnud. Saamatajäänud tulu. Kas saab?-Mati ei näinud, ega pidanud nägema seda saamatajäänud tulu, mis seetõttu Antsule tekkis. Kui ta oleks enne lepingu sõlmimist juba Matile õelnud, et tal on neid vaja õigeks kuupäevaks selleks, et need Üllarile üle anda, siis oleks Mati pidanud seda ette nägema ja oleks saanud talt seda nõuda.
    -VÕS §127 g 3. Lepingu pool vastutab kahju eest üksnes ulatuses, mille tekkimist ta ette nägi või pidi ette nägema. Kas Mati oleks pidanud ette nägema, et Ants vajab neid asju selleks et neid edasi müüa ja Ants seetõttu omakorda rikub kohustusi Üllari ees?- Mati ei saa seda ette näha. Kahjuhüvitist nõuda ei saa.
    *Leppetrahvi suurust ja olemasolu ei pea tõendama aga kahju hüvitamisega seoses olevaid asjaolusid peab alati tõendama hakkama, seega kasulikum lepingusse leppetrahv sisse kirjutada, sest siis pole seda tõendamise kohustust
     (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
     (5) Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
     (6) Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest , mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
    Kahju-On igasugune negatiivne tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris (Kahju nõude sisu-§127-140). Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline.
    Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase kahju kaudu.
    *Kahju:
    1)Lepinguline kahju-nõude alus §115.
    2)Lepinguväline kahju e.õigusvastane kahju- e.deliktiõigus. Nõude alus §1043-1067. Deliktiõigust saab veel jagada kolmeks.
    Kahju tekkimisest tuleneva kohustuse tekkimise eeldusteks on:
  • kahju olemasolu kannatanul;
  • kahjutekitanu teo õigusvastasus ning kahjutekitanu süü.
  • põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel;
    *VÕS §128 kahju liigitus:
    1)Varaline kahju-Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse vähenemises/ oodatud vara suurenemise äralangemises. Varaline kahju kujutab endast igasuguseid negatiivseid varalisi tagajärgi.
    a)otsene varaline kahju- vara väärtuse vähenemine. (VÕS §128 lg 3 mida saab tänapäeval muuhulgas otseseks varaliseks kahjuks lugeda).
    -otseseks varaliseks kahjuks loetakse muuhulgas ka kahju sissenõudmisega seotud kulusid.(nt: kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine)
    b)saamata jäänud tulu-(VÕS §128 lg 4)kasu mida me oleksime teeninud kui kohustusi poleks rikutud. Saamatajäänud tulu tekkimise peab ka ära tõendama, seda saab teha ennekõike siis kui on asutud tulu teenima .
    2)Mittevaraline kahju-Mittevaralone kahju seisneb füüsilises või hingelises kahjus (valu ja kannatused) . See ei tähenda moraalset kahju. Juriidilisele isikule ei saa füüsilist/hingelist valu tekitada. Juriidilisele isikule mittevaralist kahju tekkida ei saa. Neile saab tekkida moraalne kahju. Mittevaralist kahju saab nõuda juhul kui esineb üks VÕS §134 välja toodud õiguslikest alustest. (Nt kui esinevad erandlikud asjaolud, siis saab lähedase surma eest kahjutasu nõuda. )
    Üldjuhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele järgmistel juhtudel:
  • kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel, millega kaasneb füüsiline valu isikul, kellele vastav vigastus tekitati (VÕS § 130 lg 2);
  • isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3);
  • vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2);
  • muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt pakettreisilepingu rikkumise korral võib reisija vastavalt VÕS § 877 lg-le 2 nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest).
    VÕS toob välja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse järgmistel juhtudel:
  • kahju hüvitamine teise isiku surma põhjustamisel (VÕS § 129)
  • kahju hüvitamine kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisel (VÕS § 130);
  • kahju hüvitamine asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral (VÕS § 132);
  • hinnavahe hüvitamine (VÕS §135).

    § 129.  VARALISE KAHJU HÜVITAMINE SURMA PÕHJUSTAMISE KORRAL


    (1) Isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
     (2) Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.
     (3) Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
     (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel ja ulatuses peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.
     (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustus on kahju hüvitamiseks kohustatud isikul ka isiku suhtes, kes oli surma ajaks eostatud, aga veel mitte sündinud.
     (6) Kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ulatuses maksma sellele isikule hüvitist, kui:
     1) see isik vajab ülalpidamist ja
     2) tal ei ole võimalik ülapidamist muul viisil saada ja
     3) isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud.
     (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud isikute kahju hüvitamise nõuetele võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik esitada samu vastuväiteid, mida ta oleks võinud esitada isiku vastu, kelle surma ta põhjustas.

    § 130. KAHJU HÜVITAMINE TERVISE KAHJUSTAMISE VÕI KEHAVIGASTUSE TEKITAMISE KORRAL


     (1) Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
    § 132. KAHJU HÜVITAMINE ASJA HÄVIMISE, KAOTSIMINEKU VÕI KAHJUSTAMISE KORRAL
     (1) Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
     (2) Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.
     (3) Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
     (4) Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.

    § 134. MITTEVARALISE KAHJU HÜVITAMISE ERISUSED


    Üldjuhul ei saa lepingulistest suhetest mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada.
     (1) Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
    (2) Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
     (3) Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
     (4) Asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.
     (5) Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
     (6) Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit .

    HINNAVAHE HÜVITAMINE § 135


    (1) Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.
     (2) Kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.
    Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk

    KAHJU SUURUSE KINDLASMÄÄRAMINE


    Kahju suuruse kindlaksmääramine:
    Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kahju kandnud isik asetada olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud ehk siis hüvitise suurus peab olema võrdne olemasoleva kahjuga
    -toimub alati diferentsihüpoteesi abil. Diferentsihüpotees väljendab endas kahju hüvitamise eesmärki. Kahju hüvitamise ehk diferentsihüpoteesi eesmärk on asetada isik olukorda kus ta oleks kui kohustusi poleks rikutud.
    Nt. Lõhun kellegi arvuti ära.
    Kas kahjuhüvitis on see kui suured on kulud uue arvuti ostmiseks või selle ära lõhutud arvuti turuväärtus?-Kahjuhüvitis on nii suur kui suur on turuväärtus asjal sel hetkel.
    *Diferentsihüpoteesi puhul/ kahju nõudmisel tuleb arvestada veel ka nende tingimustega:
    -VÕS §127 lg 5- kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu ,mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel .
    -VÕS §140-Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
    -VÕS §139-Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
    Kahjuhüvitamise nõudmiseks tuleb esitada kahjuhüvitamise nõue ja võiks välja tuua kahju hüvitamise tähtaeg, sest kui seda välja ei too, siis kehtib mõistlik aeg.
    Kahju hüvitamine ehk restitutsioon võib toimuda:

    § 136. Kahju hüvitamise viis:


    1)Rahasumma maksmise teel- kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasumma kaudu. Ositi võib maksta kui osapooled lepivad selle kokku või kui tegemist on tervise kahjuga.
    2)“muul viisil“ ehk läbi naturaalrestitutsiooni. Muul viisil kui rahasumma maksmisega võib kahju hüvitada seaduses või lepingus sätestatud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik (VÕS § 136 lg 5). Nt võin katkise arvuti asemel anda enda arvuti kahju hüvitamiseks, võin kahju hüvitada pakkudes mingit teenust jne. Kui teine pool sellega nõustub!
     (2) Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana.
     (3) Kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kui hüvitise saamiseks õigustatud isik sureb enne selle ajavahemiku lõppu, mille eest perioodiline makse tehti või tuli teha, ei mõjuta see maksmise kohustust selle ajavahemiku eest.
    Kas avalik vabandus on tänapäeval kahju hüvitis?-ei ole, aga natuke võib leevendada.
    Kahju hüvitise suurus peab olema võrdne olemasoleva kahju suurusega.
    § 137. KAHJU HÜVITAMINE MITME ISIKU POOLT
     (1) Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab.
     (3) Kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule.
    § 138. ÜHINE VASTUTUS KAHJU EEST
     (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
     (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.

    KAHJUNÕUDE ULATUS


    Hüvitamisele kuulub kogu tekitatud kahju, sõltumata kahju hüvitamise nõude tekkimise aluseks olnud sündmusest.
    Hüvitatava kahju väljamõistmisel aga piiratakse seda vastavalt VÕS §-le 140.

    140. KAHJU HÜVITAMISE PIIRAMINE


     (1) Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
    Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel kahjunõude vähendamise alusena on reguleeritud VÕS §-s 139.

    § 139. KAHJUSTATUD ISIKU OSA KAHJU TEKKIMISEL


     (1) Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
     (3) Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.
     (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise piirangut ei kohaldata ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab tekkinud kahju kindlustusandja.

    TAGANEMINE JA ÜLESÜTLEMINE


    Nimelt nimetatakse lepingu lõpetamist ülesütlemiseks siis, kui pooltel ei teki tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist.

    LEPINGUST TAGANEMINE


    Lepingust taganemine on võlasuhte lõppemise tehinguline alus.
    Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega. Taganema peab mõistliku aja jookusl § 118.
    § 118. Taganemise lubamatus
     (1) Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui:
     1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama;
     2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.
     (2) Lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast.

    § 188. Taganemise avaldus ja tagajärjed


     (1) Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
     (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
     (3) Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist.
    Lepingust taganemisõiguse võime jagada kaheks:
  • taganemisõigused, mille eesmärgiks on tagada ühele lepingupoolele peale lepingu sõlmimist teatav järelemõtlemisaeg, mille jooksul on tal õigus end seotusest lepinguga vabastada (nt tarbijakrediidilepingud)
  • taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral. Üldsätteks on siin VÕS § 116, mis sätestab üldise lepingust taganemise õiguse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise korral. Tulenevalt VÕS § 116 lg-st 1 on lepingust taganemise kui õiguskaitsevahendi kasutamise eelduseks üldreeglina “oluline lepingurikkumine”.

    § 116. Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina


     (1) Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
     (2) Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui:
     1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
     2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
     3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
     4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
     5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
     (3) Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline.

    § 117. Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist


     (1) Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.
     (2) Lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda.
     (3) Lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.

    § 189. LEPINGU ALUSEL ÜLEANTU VÄLJAANDMINE JA HÜVITAMINE


    (1) Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
     (2) Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui:
     1) tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises;
     2) lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud;
     3) üleantu on hävinud.
     (3) Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
     (4) Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine.
     (5) Lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik.
    § 190. HÜVITAMISE VÄLISTATUS
     (1) Lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui:
     1) taganemise aluseks olev asjaolu ilmnes alles asja ümbertöötamisel;
     2) halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures;
     3) seadusest tuleneva taganemisõiguse teostamise puhul on üleantu halvenenud või hävinud vaatamata sellele, et lepingupool ilmutas niisugust hoolt, mida ta rakendab oma asjades.
     (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel on lepingupool alusetult rikastunud, peab ta üleantu vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja andma.

    § 191. KASU JA KULUTUSED


     (1) Kui lepingupool ei saanud vilju või muud kasu, mida tal oleks olnud võimalik korrapärase majandamise nõudeid järgides saada, peab ta taganemise korral teisele lepingupoolele hüvitama saamata jäänud viljade või muu kasu väärtuse. Seadusest tuleneva taganemisõiguse korral vastutab taganemiseks õigustatud lepingupool viljade ja kasu saamisel üksnes sellise hoole ilmutamise eest, mida ta rakendab oma asjades.
     (2) Kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud.

    § 192. TAGANEMISÕIGUSE JAGAMATUS


     (1) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks.
     (2) Kui lepingupool taganeb lepingust, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib ta taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
     (3) Mitmepoolse lepingu puhul võib lepingupool lepingust taganeda üksnes tema suhtes võetud kohustuse rikkumise korral teise lepingupoole või teiste lepingupoolte poolt.

    § 193.  TASAARVESTUS PÄRAST OLULIST LEPINGURIKKUMIST


     Lepingust taganemine olulise lepingurikkumise tõttu on tühine, kui lepingupool, kelle suhtes lepingust taganeda sooviti, võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega ja teatab tasaarvestusest viivitamata pärast teise lepingupoole poolt lepingust taganemisest teatamist.

    LEPINGU ÜLESÜTLEMINE


    Ülesütlemist, mida võib kasutada tähtajatu lepingu lõpetamisel, nimetatakse korraliseks ülesütlemiseks.
    Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks (nt toa üürimine nädalaks). Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja tavaliselt ka automaatselt) vastava tähtaja möödumisel ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud.
    § 195. LEPINGU KORRALINE ÜLESÜTLEMINE
     (1) Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
     (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
     (3) Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu ( kestvusleping ), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).
     (4) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
     (5) Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
    § 196. LEPINGU ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE
     (1) Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
     (2) Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.
     (3) Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
     (4) Kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. Üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
    Ülesütlemine on lepingust taganemisele olemuslikult vastandlik lepingu lõpetamise võimalus. Lepingu ülesütlemine on oma olemuselt, nii nagu seda on lepingust taganemise õigus, lepingulise võlasuhte lõpetamisele suunatud kujundusõigus.
    Vastupidiselt lepingust taganemisele ei too aga lepingu ülesütlemine kaasa lepingu tagasitäitmist ning juba üleantu tagastamise - või väljaandmiskohustuse tekkimist.
    Tulenevalt võlaõigusseadusest on lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis kohaldatav kestvuslepingutes. Võlaõigusseaduse § 195 lg-s 3 antud kestvuslepingute legaaldefinitsiooni järgi on need lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele.
    Kestvuslepinguid, mis on sõlmitud tähtajatult.

    TARBIJALEPINGUTEST TAGANEMINE VÕI ÜLESÜTLEMINE


    Tarbija võib lepingust taganeda vastava taganemisavaldusega.
    Seadus lepingust taganemisavaldusele kohustuslikku vorminõuet ei kehtesta. (pooled võivad kindla vormi kokku leppida §11)
    Kuid tarbija taganemisavalduseks loetakse ka asja ärasaatmist taganemiseks ettenähtud tähtaja jooksul (VÕS § 194 lg 2). Sellisel juhul ei pea tarbija enam taganemisavaldust tegema.
    Tarbija suhtes ei tohi lisaks kitsendavatele lepingust taganemise tingimustele siduda taganemisõiguse kasutamise õigust käsiraha või leppetrahvi maksmisega. Selline kokkulepe on tühine (VÕS § 194 lg 3).
    Kui lepingust taganetakse tarbija taganemisõiguse alusel, siis kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud lepingu teine pool. Tarbijale võib lepinguga panna kohustuse hüvitada asja tagastamisega seotud tavalised kulud, mis ei ületa 10 eurot ainult siis, kui asja tagastamise aluseks ei ole asja või osutatud teenuse mittevastavus tellitule (VÕS § 194 lg 4). Nt kataloogist tellimisel võib tarbijaga kokku leppida tagasisaatmise kulude osalise kandmise, kui tagastamise põhjuseks on riietuseseme väike number või mittesobiv värv.
    Vastavalt seadusele kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud riisikot lepingu teine pool, mitte tarbija.
    Tarbija ei pea tagasiandmisele kuuluva asja väärtust hüvitama, kui selle väärtus on kahjustumise läbi vähenenud temapoolse kerge hooletuse tõttu.
    Kui tarbija taganeb lepingust, mille esemeks on muu kohustuse kui asja üleandmise täitmine, peab ta hüvitama üleantu väärtuse. Üleantu väärtus arvutatakse alates üleandmisest kuni lepingust taganemiseni.

    VIII LOENG


    Kaasused


    I Kaasus
    Karlo (K) on hulgikaupmees ja varustab Tallinna gastronoome itaaliapäraste
    gastronoomiakaupadega. Igasugust liiki taignatooteid tellib ta Vitellilt (V). Selleks saadab K V-le igakord faksi, milles ta tellib soovitud nuudlisordid ning nimetab ka aja, millal ta nuudlite tarnimist vajab; müügihinna tasumine toimub tarnimisel. V tarnib kaupa pidevalt.
    K saadab ka 03.01.2009 V-le tellimuse: ta vajab 1. veebruariks 5 tonni penne rigate’t, mille ta peab omakorda tarnima restoraniketile Alberto (A). Peale selle tellib ta 2 tonni spaghett’it restoran “Casa Leonardo” (C) jaoks.
    Kuna V-ni on jõudnud kuuldused, et K finantsiline olukord ei ole sugugi mitte hea, helistab ta 20. jaanuaril K-le ja teatab talle, et ta täidab tellimuse ainult sel juhul, kui K annab talle tagatise müügihinna tasumiseks. Ta nõuab panga käendust. K nõustub hambaid krigistades.
    Heade suhete tõttu itaalia sõpradega on K-l jälle raha. Kolme päeva möödudes on panga käendusdokument V-l käes.
    V teostab tarnimise alles 15.02.2009. K pidi aga kauba juba 10.02.2009 A-le ja C-le saatma . Et täita oma kohustust C ees, on K sunnitud spaghett’id tootjalt ostma. Hind on 2000 eurot võrra kõrgem hinnast , mille ta oleks pidanud V-le maksma. Nii suurt hulka penne rigate´id ei suuda K aga enam kokku saada ja tal tuleb seetõttu maksta A-le 20.000 eurot lepingutrahvi.
    Peale kohustuste täitmist pöördub Karlo teie poole küsimusega, mida ka saab Vitelli suhtes ette võtta. Millist nõu annaksite Karlole?
    Lahendus:
  • Võlasuhte olemasolu
    Karlo saatis 3.01.2009 Vitellile tellimuse. § 20 lg 2 vaikimist loetakse nõustumuseks, sest poolte vahel on praktika. Kõik varasemad tellimused tuleb välja tuua tõestamiseks. Vitell tegi vastupakkumuse,mis seisnes selles, et Vitell nõudis Karlolt lisatagatist. Karlo andis lisatagatise ehk sisuliselt läbi oma tegevuse andis nõustumuse.
    Millise võlasuhtega on tegemist? Lepingulise suhtega. Pakkumusele antakse nõustumus. Täpselt on tegemist müügilepinguga.
  • Lepingupoolte õigused ja kohustused
    Vitelli kohtustus on anda ostjale asjad üle 1.veebruariks 2009.a.
    Õigus saada raha kauba eest.
    Ostja kohustuseks on maksta tasu ja võtta kaup vastu.
    Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud?
    §76 lg 3 kohustusi tuleb täits anõuetekohaselt , õigel ajal ja viisil. Vitell tarnis kauba Karlole 15veebruaril , aga pidi üle andma 1.veebruaril, seega kohustust on rikutud, sest tähtaegselt ei antud kaupa üle, hilineti 14 päeva.
    Lepingu pool on oma kohusi rikkunud, siis vaatan , kas ta vastutab?
    Lepingulises suhtes kehtib süüst olenemata vastutus. Karlo eeldan, et Vitell vastutab ja ta peaks vastutusest vabandamiseks tõendama vabandatavust. Kohutsute rikkumine pole vabandatav.
    Nõuded:
    Kas Karlo saab nõuda Vitellilt kahju hüvitamist?
    kahju olemasolu kannatanul;
    kahjutekitanu teo õigusvastasus ning kahjutekitanu süü.
    põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel
    Karlo jaoks on tegemist kahjuga.
    Kas vitell vastutab kahju eest või mitte ?
    (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu
    Karlo saab nõuda vitellilt kahju hüvitamist.Sest Vitell oleks pidanud seda ette nägema.
    Mis nõu annaksin karlole kui kahju on tekkinud, aga nõue on aegunud? Karlo saaks proovida, kas Vitell nõuet tunnustab.
    II Kaasus
    TÜ Madara ja AS Lasref sõlmisid 4. oktoobril 2002. a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu-müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale , millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3.2 täitmata jätmise või selles näidatud tähtaegade rikkumise korral kohustus AS Lasref tasuma leppetrahvi 300 000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine.
    TÜ Madara esindaja küsib Teilt 1 veebruaril 2006 mida teha?
  • Võlasuhte olemasolu
    Poolte vahel sõlmiti eelleping, ning eelleping muudeti kapitalirendilepingu pinnalt.
    Lepingu sisu on mõlemal lepingul oma olemuselt suunatud kinnisasja võõrandamisele, ehk kinnisasja omandiõiguse üleandmisele. Aga kui hakkame rääkima võõrandamisest, siis on kindel vorminõue : notaraillne vorm. Vormi ei järgitud ja leping on tühine.
    III Kaasus
    OÜ Harrimann andis Jaanusele 29. augustil 2011. a sõlmitud laenulepingu nr 11 alusel laenu 12 500 eurot intressiga 10% kuus, laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 29. oktoober 2014. a. 27. oktoobril 2013. a sõlmisid OÜ Harrimann ja Jaanus täiendava kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega 1. oktoobrini 2015. a. Laenu tagamiseks sõlmisid OÜ Harrimann ja Peep 29. augustil 2013. a kokkuleppe ( garantiikiri ), mille kohaselt Peep kohustus tagama kõigi OÜ Harrimann nõuete rahuldamise, mis tulenevad OÜ Harrimann ja Jaanuse vahel sõlmitud laenulepingust. Kokkuleppe kohaselt laienes Peebu vastutus muuhulgas ka tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete rahuldamisele. Garantiikirja punkti 5 järgi on garantii soovinud siduda garantiikirja kehtivuse laenu tagastamise tähtpäevaga, milleks oli 29. oktoober 2014. a.
    Jaanus jättis oma kohustused OÜ Harrimanni eest täitmata 12. mail 2013.a. OÜ Harrimann on saatnud Jaanusele korduvalt meeldetuletusi kohustuse täitmiseks, kuid Jaanus kohustusi täitnud ei ole. 20 novembril 2013 esitab OÜ Harrimann nõude nii Jaanuse kui ka Peebu vastu ning nõuab kogu laenusumma tagastamist.
    Peep pöördub teie poole küsimusega, kas OÜ Harrimann saab nõuda temalt Jaanuse kohustuse täitmist tuginedes käenduslepingu sätetele võlaõigusseadusele?
    Millist nõu üldse annaksite Peebule?
    Kas Peep peab maksma võlausladajale kinni jaanuse võla?
    Ta sõlmis ytarbijakäenduslepingu ja maksimumsummat pole määratletud, seega §143 kohaselt on käendusleping tühine.

    KÕRVALKOHUSTUSED


    Kuidas mina lepingupoolena tagan selle, et lepingupartner täidab tulevikus lepingust tulenevaid kohustusi? Neid tuleb ennetada, et tulevikus vaidlusi vältida.
    Kõrvalkohutused jagunevad:
    Kohustused mis on suunatud põhikohustuse täitmise tagamiseks
    Kohustsued, mis on suunatud põhikohustuse täitmise kaasa aitamisele.
    Kõrvalkohustusi saab rakendada üksnes juhul, kui nendes on kokku lepitud eraldi. Õiguskaitsevahendi kohaldamine tuleb seadusest, nendes kokku leppima ei pea.
    Kõrvalkohustuste abil saame piirata lepingupooltet seadustest tulenevate õiguste teostamist. NT: Nõude loovutamine.
    Kõrvalkohustusi võib liigitada erinevatel alustel, lähtused iseloomust:
  • Varalised kõrvalkohustused-kohustused, mille puhul saame öelda, et kohustuse täitmist tagatakse vara abil. (võlgnikule v kolmandal eisikule kuuluva vara abil) NT: Leppetrahv ja käsiraha
  • Isikulised kõrvalkohustused-Käendamine ja garantii- kohustused, mille puhul saame öelda, et kohustuse täitmine tagatakse kolmandate isikute kaasabil
    Kõrvalkohustuste eesmärgiks on anda ka võlausaldaja täiendav nõudeõigus, kui võlgnik lepingust tulenevaid kohtustusi nõuetekohaselt ei täida.
    § 141. Kõrvalkohustused
      Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
     1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
     2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
     3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.
    Muud kõrvalkohustused:
    Omandi reservatsioon -kokkuleppe omandiõiguse ülemineku kohta
    Pandiõigus jne.
    Kõrvalkohustusi saame veel liigitada:see on seotud kõrvalkohustuse kehtivusega
  • Aksesoorseteks-kehtivad üksnes koos põhivõlgnevusega, kui põhivõlgenvust pole, siis ei kehti ( käendus)
  • Mitte aksesoorseteks- Kehtib ka ilma põhikohustuseta, sõltumata põhikohustusest. ( Hüpoteek -kinnisvara pant )

    GARANTII


    Garantii-juriidilise isiku poolt antud tagatis , täita lepingust tulenevad kohustused, juhul kui võlgnik oma kohustusi ei täida.
    Seda võib anda ka füüsiline isik.
    Pangagarantii-pank võtab kohustuse maksta välja garantii tingimustes välja toodud rahasumma, juhul kui võlgnik rikub oma kohustust.
    Garantii võib anda nii rahalise kui ka mitterahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Garantiileping sõlmitakse garandi ja võlausaldaja vahel.
    Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.
    Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui:
  • garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud;
  • möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud;
  • võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus .
    Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest.

    KÄENDUS


    Käendus- seda saavad anda kõik isikud. Käenduse puhul saab käendaja esitada vastuväiteid võimalikele nõuetele, siis garantii puhul garant ei saa esitada vastuväiteid ehk garantii puhul peab garant välja maksma lepingu kokkulepitud rahasumma. Käendusega võib tagada nii rahalisi kui mitterahalisi kohustusi, ka tingimuslikku ja tulevikus tekkivat kohustust.
    Käendus – Käendaja vabatahtlik lubadus täita võlgniku eest kohustused kui viimane ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Käendusega on seotud kolm isikut võlgnik, võlausaldaja, käendaja. Käenduslepingust tulenevaid nõudeid saab esitada ainult tingimusel, et põhikohustus on tekkinud.
    Et käendus tekiks peavad võlgnik ja võlausladaja sõlmima lepingu, kust tuuakse välja eraldi käenduse kohustus, et võlgnik peab tagama lepingust tulenevaid kohustusi kolmanda isiku ehk käendaja abil. Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.
    Milline suhe on võlgniku ja käendaja vahel? Käendaja osutab võlgnikule teenust- käsundusleping. Ehk KÄSUND.
    Käendusleping sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel-võlgniku nõusolekut pole vaja. Võib sõlmida põhilepingu sees. Käendusleping on ühepoolne leping, sest kohustused tekivad ainult ühel poolel – käendajal. Kehtiv käendusleping on eelduseks võlausaldaja poolt käendaja vastu nõude esitamisele.
    Käenduslepingu kohtusulikku vorminõuet määratud seadusega ei ole. Samas tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kui põhileping peab olema sõlmitud kindlas vormis, siis peab ka käendusleping olema sõlmitud samas vormis, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 11 lg 3).
    § 142. Käenduse mõiste
     (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik ) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
     (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.
     (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega .
     (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
     (5) Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul.
     (6) Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Trabijakäendus sellele tuleb eraldi tähelepanu pöörata, sest seal on käendajaks füüsiline isik. Käenduslepinguga saab tagada kõiki kohustusi, ka tulevikus tekkivaid. Tarbijakäenduslepingus peab olema alati välja toodud maksmimum määr kui seda pole välja toodu on kokkulepe tühine. (VÕS § 142 lg 2)
    Sedausest sätestatust käendaja kahjuks kõrvale kalduda ei saa on imperatiivsed normid.
    Tarbijakäendusega on tegemist, kui füüsiline isik tagab lepingust tulenevat ekohustuste täitmist ning käenduse andmine ei tohi olla seotud käendaja majandus- või kutsetegevusega NT: Võtame pangast laenu, pank nõuab , et omaksime käendajaid ja nendeks peavad olema meie sugulased, siis on tegemist tarbijakäendusega.
    Käendaja tagab kõiki nõudeid nii põhi kui ka kõrval. (viivis, leppetrahv, kahjuhüvitis jne)
    Et käendusleping oleks kehtiv peab võlausaldaja ette nägema kui suureks võib max nõue minna.
    Mida toob endaga käenduslepingu sõlmimine kaasa?
    Käendaja astub võlgniku kõrvale ehk tekib olukord kus võlgnik ja käendaja vastutavad solidaarselt võlausaldaja eest. Solidaarvõlasuhe. Võlausaldaj valid ise, kes võla täidab, kas võlgnik, võlausaldaja või mõlemad koos.
    § 145. Käendaja vastutus
     (1) Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
     (2) Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
     (3) Kui käendus on antud kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.
     (4) Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust.
     (5) Kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.
    Kui käendajal on kohustuse võlausaldaj ees täitnud, siis milline kohustus tekib käendajal võlgniku ees?
    Teavitamiskohustus. Käendaja peab teavitama, et ta on võlgniku eest kohustust täitnud, muidu maksab võlgnik edasi, alusetu rikastumine. Käendajal tekib regressinõue ehk tagasinõude õigus Võlgniku vastu. Ka võlausaldaja on käendaja ees teavitamiskohustus.
    § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus
     (1) Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta.
     (2) Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale.
     (3) Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses.
    § 147. Kohustuse täitmisest teatamine
     (1) Kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama.
     (2) Kui käendaja kohustuse täitmisest põhivõlgnikule ei teata ja põhivõlgnik täidab sama kohustuse, ei ole käendajal põhivõlgniku vastu tagasinõudeõigust, kui põhivõlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma, et käendaja on kohustuse täitnud. See ei välista ega piira käendaja poolt võlausaldaja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamist.
    Kas käendaja peab alati võlausaldaja nõudeid täitma hakkama? Ei, ta võib esitada vastuväiteid. Kõiki vastuväiteid, mille tegemise õigus on võlgnikul.
    Milline kahju hüvitamisele kuulub kas reaalne kahju v see, mis alati nõutakse? Reaalne kahju kuulub hüvitamisele. Aga tavaliselt püütakse nõuda rohkem.
    Millises vomis peab olema tarbijakäendusleping? Kirjalikus vormis, eeldame nõustumust. (VÕS § 144 lg 2). Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse.
    § 148. Käendaja õigus nõuda tagatist või kohustuse täitmist
     (1) Käendaja võib põhivõlgnikult nõuda tagatist või kohustuse sissenõutavaks muutumise korral selle täitmist võlausaldajale, kui:
     1) põhivõlgniku tegutsemis-, elu- või asukoha muutusega raskeneb tema vastu sissenõude pööramine;
     2) käendaja riisiko on oluliselt suurenenud põhivõlgniku majandusliku seisundi halvenemise, tagatiste väärtuse vähenemise või põhivõlgniku tahtluse või raske hooletuse tõttu;
     3) põhivõlgnik rikub käendajaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi;
     4) põhivõlgnik ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud.
     (2) Käendaja võib põhivõlgnikult nõuda kohustuse täitmist võlausaldajale ka siis, kui kohus on teinud otsuse, millega on rahuldatud võlausaldaja hagi tema vastu.
    Käenduslepingust tulenevad nõuded on maksmapandavad ainult tingimusel, et põhikohustus on maksmapandav.
    VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga . Käendaja võib esitada nt aegumise vastuväite, kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite (VÕS § 110, 111), käendatava kohustuse tühisuse vastuväite. Käendaja võib võlausaldaja nõudele esitada ka kõik seadusest tulenevad käendajale kuuluvad vastuväited. Niisugusteks vastuväideteks on tasaarvestus, käenduslepingu vormitühisus või lepingu tühistamine TsÜS sätete alusel.
    Käendaja või enda kaitseks käenduslepingus kokku leppida, et võlausaldajal on õigus esitada tema vastu nõudeid üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet võlgniku vastu rahuldada
    § 150. Kaaskäendajad
    Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.
    Vastavalt VÕS § 152 lg-le 1 läheb võlgniku asemel kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Sõltumatult käenduse aluseks olevast suhtest põhivõlgniku ja käendaja vahel tekib käendajal seadusest tulenevalt tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. (6 kuud v.a aegumine). Tagasinõude esitamisel tuleb järgida käendajal võlgniku teavitamiskohustust.
    Millal käendusleping lõppeb?
    (1) Käendus lõpeb:
    1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega;
    2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest;
    3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega.(Tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest.)
    Pärijale läheb üle.
    § 154. Tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused
     (1) Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal ajal üles öelda. Kui niisugune leping on tähtajaline, võib lepingu üles öelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest.
     (2) Pärast tarbijakäenduslepingu ülesütlemist jääb käendus enne ülesütlemist tekkinud kohustuse eest kehtima.
    Käenduslepingu võib üles öelda ka erakorraliselt, seda ka tähtajaliste lepingute puhul (VÕS § 196).

    VIII LOENG


    KÄSIRAHA


    Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
    Käsiraha lepingus tuleb otse märkida, et üleantav rahasumma on käsiraha. Vastasel korral käsitletakse seda ettemaksuna ja käsiraha reguleerivad sätted ei kuulu kohaldamisele. Käsiraha võib olla ainult rahasumma.
    Käsiraha funktsioonid:
  • käsiraha andmine tõendab põhilepingu sõlmimise fakti. Suuline leping loetakse sõlmituks käsiraha andmise momendist, seega käsiraha on üheks lepingu nõudeks.
  • käsirahal on kohustuse täitmise tagamise funktsioon. Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele.
  • käsirahal on maksefunktsioon, see makstakse ette lepingu järgi tasumisele kuuluva makse arvel.’
    Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis, milles peab olema vormistatud põhileping (VÕS § 11 lg 3), seda põhjusel, et üheks käsiraha funktsiooniks on põhilepingu sõlmimise tõendamine.
    Käsiraha maksmine ei anna õigust lepingust taganemiseks või lepingu ülesütlemiseks. Kui põhilepingu täitmine osutub võimatuks, siis tuleb lepingust taganemise korral saadud käsiraha tagastada (VÕS § 156 lg 2).
    Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
    Käsirahaga tagatud lepingu täitmata jätmise tagajärjed sõltuvad sellest, kelle süül leping täitmata jäi. Kui leping jääb täitmata käsiraha andnud poole süül, siis jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.
    Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha saanud poole süül või mõnel muul käsiraha andnud poolest sõltumatu asjaolu tõttu, siis on sellel poolel õigus nõuda käsiraha tagastamist.

    LEPPETRAHV


    Leppetrahv on lepingus kokkulepitud rahasumma, mida kohustusi rikkunud isik peab teisele lepingupoolele igakordse kohustuse rikkumise korral maksma.
    Leppetrahv on suunatud kohustuse täitmise tagamisele.
    Leppetrahv on kokkuleppeline kahju hüvitis summa, mida kohustuse rikkumise korral tuleb maksta. Leppetrahvi võib nõuda koos ÕKV-dega.
    *Leppetrahvi suuruse vähendamist võib kohtust nõuda.
    Kas leppetrahv peab olema üksnes rahasumma?
    Leppetrahvi ei pea kokku leppima üksnes rahasummana. Leppetrahv võib olla ka tegu, mille kohustust rikkunud pool peab kannatanud poolele tegema (nt asja üleandmine). Sellisel juhul on tegemist aga pigem kahju hüvitamise kokkuleppega.
    Mis juhtub kui põhileping on tühine?
    Kui põhileping on tühine, kuid lepingus oli kokku lepitud hüvitatava kahju summas, siis on tühine ka kokkulepe kahju hüvitamise summa kohta ning kannatanud pool saab nõuda kahju hüvitamist üldises korras. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu.
    Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna . Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
    Seega eelpool toodust järeldub, et:
  • leppetrahv võib olla väljendatud nii rahas kui ka teos;
  • ta on ette nähtud ainult poolte kokkuleppel;
  • tema sissenõudmise aluseks on kohustuse täitmata jätmine, kohustuse mittenõuetekohane täitmine või kohustuse täitmisega viivitamine.
    Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Erinevalt viivisest, mille maksmise kohustus tekib lisaks lepingule ka seadusest, peab leppetrahvi maksmise kohustus olema kokku lepitud lepinguliselt.
    Leppetrahvi maksmise kohustus tekib ainult siis, kui kohustust rikkunud lepingupool vastutab rikkumise eest vastavalt VÕS § 103 lg 1. Kui kohustuse rikkumine on vabandatav, siis ei või erinevalt muudest õiguskaitsevahenditest leppetrahvi nõuda.
    Leppetrahvi maksmise eelduseks on teise poole teavitamine mõistliku aja jooksul kohustuse rikkumise avastamisest leppetrahvi nõude esitamisest.(kui ei tee, kaotab õiguse nõuda) - võimaldab rikkunud poolel arvestada võimalike nõuetega ning vastutuse ulatusega.
    Lepingus võib ette näha, et leppetrahv makstakse lepingu rikkumisel kohustuse täitmise asemel. Sellisel juhul ei või kannatanud pool enam kohustuse täitmist nõuda .
    Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kui aga kahju on tekkinud ja esitatakse nii leppetrahvi kui ka kahju hüvitamise nõue, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud . Lepingus võib ette näha, et kahju kuulub vaatamata leppetrahvi maksmisele hüvitamisele täies mahus .
    Kui kahju on suurem kui leppetrahv ja kahjustatud pool soovib ka kahju hüvitamist, siis peab ta leppetrahvi ületavas osas tekkinud kahju tõendama ning saab hüvitist nõuda ainult kahjuhüvitise nõude esitamiseks vajalike eelduste olemasolul.
    Kohus võib leppetrahvi vähendada, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi võib kohus vähendada ainult leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudel. Leppetrahvi vähendamist ei või nõuda, kui leppetrahv on juba ära makstud.

    NÕUETE JA KOHUSTUSTE ÜLEMINEK

    Nõuete üleminek ehk loovutamine


    Nõude loovutamine- Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule
    Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Võlausaldaja peab olema õigustatud nõude loovutamiseks.
    Nõude loovutamise leping sõlmitakse senise võlausaldaja (nõude loovutaja) ja uue võlausaldaja vahel. (seda kohaldatakse ka teiste nõuete ülemineku puhul). Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega talle teatamisest. Võlgnikule teatamine on oluline uue võlausaldaja jaoks, kes võib jääda ilma täitmisest, sest täitmine vanale võlausaldajale loetakse nõuetekohaseks täitmiseks, kui võlgnikule ei ole uuest võlausaldajast teatatud.
    Nõude loovutamise leping peab VÕS § 11 lg 3 järgi olema sõlmitud samas vormis, millises pidi olema sõlmitud nõude aluseks olev leping. Kui lepingu vormis on pooled ise kokku leppinud, võib nõuete loovutamine toimuda ka muus vormis. Kui nõude loovutamise leping on tühine, võib selle ümber tõlgendada sissenõudmisvolituseks
    Nõude loovutamine on lepingu alusel nõude teisele isikule üleandmine e käsutus.
    Järelikult antakse õigused üle õiguste üleandmise ehk käsutustehinguga.
    Selleks, et nõudeid saaks loovutada, peab olema täidetud järgmised eeldused:
  • tuleb sõlmida esiteks vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel.
  • nõude olemasolu, st loovutatav nõue peab olema olemas. Ei pea nõue loovutamislepingu sõlmimise ajal olemas olema. Küll nõuab seadus juba loovutamise hetkel nõude piisavat määratletust.
  • Nõude määratletavus. Piisava määratletuse nõue kehtestatud tulevikus tekkivate ja tingimuslike nõuete suhtes. Nõue peab olema loovutamise hetkel määratletav.
  • Nõue peab olema üleantav. Nõude loovutamine peab olema lubatud (VÕS § 164 lg 1). Nõuet ei või loovutada, kui see on seadusega keelatud. Keelatud on ka nõuete loovutamine, mille sisu on niisugune, et kohustuse täitmisel kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale muutuks selle sisu oluliselt. (isiklikud kohustused, eellepingust tulenev nõue)
    Kui loovutatavat nõuet ei ole olemas, siis on loovutamine võimatu ja käsutus ei kehti. Kui loovutati nõue, mis ei kehti, võib uus võlausaldaja esitada vana võlausaldaja vastu kohustuse rikkumisest tulenevaid nõudeid. Kui nõue on olemas, kuid ei kuulu võlausaldajale, siis ei ole nõude omandamine loovutamise kaudu võimalik.
    Prioriteedi põhimõte- Ühe nõude samaaegse loovutamise korral mitmele isikule kehtib ajaliselt varasem loovutus , sest hilisem loovutaja ei ole enam õigustatud nõuet loovutama.
    Loovutatud nõue säilitab kõik oma omadused ja võlgnik võib vastavalt VÕS § 171 esitada talle kuuluvad vastuväited ka uuele võlausaldajale. Lisaks sellele võib ta uue võlausaldaja nõudele esitada ka vastuväited, mis tal olid endise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. (nagu näiteks põhilepingu tühisus, nõude maksmapandavuse puudused, nõude aegumine.)
    Võlgnik ei või esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu rikkumisest, millega välistati või piirati õigust nõuet loovutada. Samuti ei või sellel alusel nõuet tasaarvestada. Selleks tuleb tagada võlgniku õiguslik kaitse. Võlgniku kaitse on tagatud vastuväidete esitamise õigusega. Samuti võib võlgnik esitada vastuväiteid uue võlausaldaja vastu, tuginedes enne loovutamist jõustunud kohtuotsusele va kui ta teadis v pidi teadma sellest. Oluliseks vastuväiteks on võlgniku õigus rahuldada uue võlausaldaja nõue tasaarvestusega - tasaarvestatavad nõuded peavad olema tekkinud samade isikute vahel. ERAND: võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada.
    Kui nõue antakse uuele võlausaldajale üle, siis peab endine võlausaldaja andma uuele võlausaldajale üle ka nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid ning nõude suhtes juba välja antud täitedokumendid. Uus võlausaldaja võib nõuda ka nõude loovutamist tõendava dokumendi andmist.
    Nõude üleminekul uuele võlausaldajale lähevad üle ka kõik tagatised ja muud õigused. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile .
    Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta.
    Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.
    Lisaks lepingule võivad nõuded üle minna ka seaduse alusel. kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta.
    Nõue läheb seaduse alusel üle:
    1) isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks;
    2) isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine;
    3) isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 4) nimetatud juhul;
    5) muul seaduses sätestatud juhul
    Nõude üleminekul seaduse alusel saab nõude omandaja õiguse kokkulepitud intressile ja leppetrahvile üksnes ulatuses, mis on tekkinud pärast nõude üleminekut.

    Kohustuse üleminek


    Kohustuse ülevõtmine tähendab võlgniku vahetust võlasuhtes. Kohustuse ülevõtmine on vastavalt VÕS § 175 lg-le 1 lepingu alusel kolmanda isiku astumine senise võlgniku asemele.
    Seaduse alusel võib kohustus üle minna nt ettevõtte üleminekul.
    Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Võlgnik või kolmas isik võib teha võlausaldajale ettepaneku teatada tema poolt määratud tähtaja jooksul, kas ta annab nõusoleku. Kui võlausaldaja ei anna nõusolekut selle tähtaja jooksul, loetakse ta nõusoleku andmisest keeldunuks.
    Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes .
    Kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada.
    Kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist.
    Kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. Need tuleb tagasi anda.
    Kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale, seda nimetatakse kohustusega ühinemiseks. Kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus.

    § 179. Lepingu ülevõtmise mõiste


     (1) Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (2) Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.

    Ettevõtte üleminek


    Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte ning ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
    Samas tuleb tähele panna, et nimetatud põhimõtet ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul.
    Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes.
    Oluline on, et ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale.
    Ettevõtte üleandja vastutab võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, st et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste aegumistähtaeg on 5 aastat.

    VÕLASUHTE LÕPPEMINE


    Kaua lepingud kehtivad?
    Lepingud kehtivad senikaua:
    • kuni täidetakse kohustused nõuetekohaselt;
    • kuni saabub lepingu kehtivuse tähtaeg;
    • kuni leping lõpetatakse.

    Lepingut on võimalik lõpetada üksnes seaduses või lepingus väljatoodud alustel.
    Lepingu lõpetamine vabastab lepingupooled kohustuste täitmisest. Kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Tagasi tuleb anda tagatis, mis pole nõudega seotud.
    Lepingu ülesse ütlemiseks tuleb tähelepanu pöörata lepingu kehtivuse tähtaegadele.
    Tähtajalisi lepinguid saab lõpetada ennekõike erakorraliselt;
    Tähtajatuid lepinguid saab lõpetada nii erakorraliselt kui ka korraliselt.
    Võlasuhe lõpeb:
    1) kohase täitmisega;
    2) tasaarvestusega;
    3) kokkulangemisega;
    4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega;
    5) lepingust taganemisega;
    6) lepingu ülesütlemisega;
    7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta;
    8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
    9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.
    KOHANE TÄITMINE
    Täitmine on kõige olulisem lepingulise kohustuse lõppemise alus, sest sellega saavutatakse kohustuse võtmise eesmärk.
    Kohustuse täitmine on niisuguse soorituse (tegu või tegevusest hoidumine) tegemine, mida loetakse võlgnetava kohustuse täitmiseks.
    Täitmiseks loetakse ainult niisugust teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte tegelik eesmärk.
    LEPINGUST TAGANEMINE:
    Lepingust taganemine on võlasuhte tehinguline lõpetamise alus, mis tähendab, et lepingust taganemiseks tuleb teha lepingu poolele vastav tahteavaldus. /taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
    Lepingust taganemise eeldused võivad tuleneva nii lepingust kui ka seadusest.
    Taganemisõigus võib lepinguliselt olla kokku lepitud kui õigus, mille kehtivus sõltub sellest, kas õigust omav pool on tasunud selle eest ettenähtud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisõiguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tühisuse.
    Dispositiivsus - Pooled võivad kokku leppida taganemisõiguse kasutamise korras, tagajärgedes ning vastastikustes kohustustest pärast lepingust taganemist.
    Lepingust taganemine jaguneb:
    • Taganemine lepingust teatud järelemõtlemise aja jooksul.
    • Taganemine kohustuste rikkumisel, ehk taganemine kui õiguskaitsevahend.

    Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Va kui pool võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega.
    Lepingust taganemine vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. (näiteks kahjuhüvitusnõuded, teatamiskohustused, konkurentsikeelud, sooritustest hoidumise kohustused). Lepingust taganemisel ei lõpe ka kahjuhüvitamisnõuded, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest.
    Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks.
    Lepingust taganemise tagajärjed on kahesugused:
    • lepingust taganemine lõpetab lepingust tulenevad õigused ja kohustused, eelkõige lõpeb taganemisega lepingu täitmise nõue.
    • lepingust taganemise toime on ka tagasiulatuv . Nimelt peavad lepingu pooled peale taganemist lepingu alusel üleantu ja saadu (VÕS § 189 lg 1) teineteisele tagastama. Lepingupooled jäävad üleantud asjade omanikuks ka lepingust taganemise korral, kuid on võlaõiguslikult kohustatud asja teisele lepingupoolele välja andma. (Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates .Kui pooled ei täida oma lepingu taganemisest tulenevaid kohustusi, võib kasutada ka õiguskaitsevahendeid, mis on vastavalt kohaldatavad). viljad ja muud kasu, mis nad lepingu täitmisest said. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Kui tagasi anda ei saa peab hüvitava üleantu väärtuse. Halvenemisel-asja väärtuse vähenemine.

    LEPINGU ÜLESÜTLEMINE:
    KORRALINE:
    Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping-korraliselt), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Üöesütlemisavaldusega teisele poolele.
    Lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis on kohaldatav kestvuslepingutes. Kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt.
    ERAKORRALISELT: Kestvusleping-mõjuval põhjusel mõistliku aja jooksul.
    Lepingu võib ülesse öelda:
    • Kohustuse rikkumine. Kui üks lepingu pool on oma kohustusi rikkunud (lepingu lõpetamiseks esineb mõjuv põhjus);
    • Kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olevad tingimused. Esimeseks nõudeks sellisel juhul on lepingu muutmine. Kui lepingu muutmine ei ole võimalik, siis võib kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga üles öelda.
    • Mõjuv põhjus. (Kohustuse rikkumine ntks)

    Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, mille esinemisel ei saa eeldada võlasuhte jätkumist.
    Ülesütlemine ei puuduta seni lepingu järgi toimunut . Ülesütlemisel ei toimu üldjuhul tagasitäitmist. Leping lõpeb ülesütlemisega, pooled ei ole lepingu järgi teineteise suhtes enam millekski kohustatud
    TASAARVESTUS:
    Kui kaks isikut ( tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
    Tasaarvestuse tulemusena vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppevad, ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
    Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. T ingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
    Kui tasaarvestuse pooltel on mitu tasaarvestuseks sobivat nõuet, võib tasaarvestav pool määrata nõuded, mis tasaarvestatakse. Kui tasaarvestuse avalduses ei ole määratud, millised nõuded tasaarvestatakse, või kui teine pool vaidleb tasaarvestuse avalduses märgitud määramisele viivitamata vastu, loetakse tasaarvestatuks:
    1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus;
    2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus;
    3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus;
    4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus.
    Tasaarvestada ei saa:
     1) ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu jne. Tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid
    Võib :kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.
    Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul ei või lepingupool, kes peab kohustuse täitma kolmanda isiku suhtes, tasaarvestada tema vastu suunatud kohustuse täitmise nõuet.
    Erinevas kohas täitmisel hüvitis.
    Kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida ( jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo).
    KOKKULANGEMINE:
    Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus . Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe.
    Kui kokkulangemine on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas.
    VÕLASUHTE LÕPETAMINE KOKKULEPPEL
    Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest või kui võlausaldaja tunnistab , et võlasuhet ei ole olemas.

    VIIII LOENG


    KAASUSED


    I Kaasus
    OÜ BitBoard võttis 7. juulil 2012. a rendilepingu järgi OÜ-lt Ellis ´lt rendile ruumid üldpinnaga 68 m2. Lepingu kohaselt kohustus Oü BitBoard tasuma renti 650 eurot kuus ja see tuli tasuda OÜ-le Ellis 3. kuupäevaks eelneva kuu eest esitatud arve alusel. Lepingu järgi kohustus OÜ BitBoard tasuma kasutatud kommunaalteenuste eest arvesti näitude alusel ja vastavalt kehtivatele tariifidele.
    Rendileandja OÜ Ellis ja OÜ Transfer Grupp sõlmisid 24. septembril 2013. a nõude loovutamise lepingu. Selle lepinguga omandas OÜ Transfer Grupp OÜ-lt Ellis 7. juuni 2012. a sõlmitud rendilepingust tulenevad kõik nõudeõigused OÜ BitBoard vastu. Arvete järgi pole OÜ BitBoard tasunud 684 eurot, 650 eurot ja 2201 euro ning 65 sendi suurusi summasid. Nendega on kaetud rent 2012. aasta oktoober-detsember, 2013. aasta jaanuar-veebruar ja kommunaalkulud .
    OÜ Trasfer Grupp saatis lihtkirjalikult OÜ-le BitBoard nõude loovutamise kohta teate.
    OÜ BitBoard jättis tähelepanuta OÜ Transfer Grupp 1. oktoobril 2013. a saadetud teatise võlgnevuse tasumiseks summas 4550 eurot. Lepingu järgi on OÜ BitBoard kohustatud rendi tasumisega viivitamise eest maksma viivist 0,5% päevas, s.o kokku summas 4008 eurot ja 99 senti.
    OÜ BitBoard kannab 10 oktoobril 2013.a OÜ Ellise pangakontole 4550 eurot.
    1. novembril pöördub OÜ BitBoardi esindajate poole OÜ Transferi esindaja, kes nõuab OÜ BitBoardilt 8558 euro tasumist.
    OÜ BitBoardi esindaja pöördub teie poole küsimusega, kas OÜ Transfer saab nõuda temalt nimetatud summa tasumist või mitte.
    Millist nõu annaksite teie talle?
    Võlasuhte olemasolu
    OÜ BitBoard ja OÜ Ellis-e vahel oli sõlmitud 7.juuli 2012.a rendileping, seega võlasuhe poolte vahel oli olemas. Ellis sõlmis Transfergrupiga nõude loovitamise lepingu. Nõue läks üle.
    Poolte õigused ja kohustused:
    OÜ BitBoard on õigus kasutada renditud ruume ning kohustus maksta renti. Õigus esitada vastuväiteid.
    OÜ Ellise õigus nõuda renti läks üle OÜ Transferile nõude loovutamisega.
    OÜ Transferil on õigus nõuda võlgnevuse tasumist OÜ BitBoardilt üürilepingu alusel. Kohustuseks on teavitamiskohustus, informatsiooni andmise kohustus
    Kas õigusi on rikutud?
    Võlgnik pidi olema teadlik nõude loovutamisest-tulenevalt teavitamiskohustusest.
    Transfergrupp käitus õiguspäraselt.
    BitBoard pole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ehk võlgnevust. Ta poel nõuetekohaselt käitunud.
    Kas OÜ BitBoard vastutab?
    PRAKTIKA:§ 169. Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale - (1) Kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.
    OÜ saatis lihtkirjalikult teate nõude loovutamise kohta, aga lihtkiri võis kaduma minna, ning seega ei teadnud ega pidanudki OÜ BitBoard teadma nõude loovutamisest.
    Teooria: Lepingus kehtib süüst olenemata vastutus, ehk ta vastutab olenemata süüst va kui oli vääramatu jõud jne. BitBoard vastutab süüst.
    NÕUDED:
    SAAB NÕUDA: Viivis, täitmisnõude kohustuse täitmist, sissenõudmisega seotud kulud.
    PRAKTIKA: Kui OÜ BitBoard ei teadnud nõude loovutamisest, siis loetakse nõue § 169 lg 1 alusel täidetuks õigele isikule ja ta ei pea seda täitma OÜ Transferile. Bitboard kattis ära ainult viivise, põhivõlg jäi üles. Transfergrupile jab nõudeõigus seoses õiguskaitsevahenditega. Võlgnikul on õigus nõuda leppetrahvi, viivist, kahju hüvitamist. §88 lg 8.
    TEOORIA: Trasfergrupp saab nõuda, sest võlgnik pole oma kohustusi tätinud.
    Kaasus 2
    Ettevõtjad M ja O sõlmivad 1. jaanuaril kirjaliku lepingu, mille kohaselt M kohustub O-le tarnima kahes osas kokku 10 000 liitrit tootmisotstarbelist piiritust : pool 1. veebruaril ja pool 1. märtsil.
    O kohustub kauba eest esmalt tasuma 10 % ettemaksu, seejärel aga kahe osamaksena vastavalt tegelikult tarnitud kauba kogusele. Lepingus on sätestatud ka leppetrahv:
    • Juhul, kui M peaks kauba või selle osa tarnimisega viivitama rohkem kui viis (5) tööpäeva, on O-l õigus nõuda M-ilt yyy euro suuruse leppetrahvi summa tasumist.

    Juba esimene tarne hilineb kaks nädalat, samuti on ette näha, et tekib tõrge teise tarnega. Erinevate probleemide tõttu ( tooraine tarnijate hilinemine, M-i töötajate streik , logistilised takistused) palub M O-d olla kannatlik ja lepingust mitte taganeda, vaid võtta teine tarne vastu kuu aega hiljem. O nõustub ning 1. aprillil tarne toimubki.
    Nädal pärast teise tarne vastuvõtmist leiab O, et on hilinemiste tõttu siiski kannatanud ja esitab M-ile nõude tasuda leppetrahv ettenähtud summas mõlema tarne hilinemise eest. M kirjutab kirja, milles vaidleb leppetrahvi maksmisele vastu, viidates asjaolule, et tema ei olnud rikkumises süüdi:
    leiame, et meie ei ole kohustatud leppetrahvi tasuma, kuna ei ole kauba hilinemises süüdi: viivitus ei olnud tinginud mitte meiepoolsest hooletusest, vaid puhtalt kolmandatest isikutest, mida me ei saanud mõjutada.
    Samas kirjas M siiski tunnistab, et kauba hilinemine võis O-le tekitada teatud rahalist kahju ja pakub kompromissina sellise kahjusumma - mis on 10 korda väiksem kui leppetrahvi summa! - hüvitamist.
    Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi?
    Võlasuhte olemasolu
    M ja O sõlmisid kirjaliku lepingu, seega võlasuhe on olemas. Lepinguline võlasuhe-müügileping.
    Poolte õigused ja kohustused:
    O õigus saada kokkulepitud ajal kaup ja kohustus maksta raha.
    M õigus saada raha ja kohustus teostada tarnimine määratud ajaks.
    Kas kohustusi täideti nõuetekohaselt?
    M ei tarninud kaupa kokku lepitud tähtajaks, seega rikkus ta O õigusi. Esimese osaga tarnest müüja kohustusi rikkus.
    TEOREETILISELT: Teise osa puhul toimus lepingumuudatus, mille kohaselt tuli tarne teostada 1.aprill. Teisest tarvest tulenevaid kohustusi rikutud ei olnud.
    Kas müüa vastutab?
    Lepingu puhul kehtib süüst olemata vastutuse põhimõte ehk müüa vastutab. Vääramatut jõudu ei esine-sest streigivad oma töötajad ja seda saab takistada.
    § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral
    Leppetrahvi saab nõuda, sest selles on lepingus kokku lepitud ning lepingust tulenevaid kohustusi rikuti.
    Õigusteoreetiliselt: saaks nõuda esimese tarne eest leppetrahvi, teise tarne eest nõuda ei saaks lepingumuudatuse tõttu. Leppetrahv ei välista õiguskaitsevahendite kasutamist.
    Kui mõistliku aja jooksul leppetrahvi ei esita, kaotab õiguse leppetrahvi nõuda.
    Kaasus 3.
    28.05.2010 sõlmisid OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic laenulepingu, mille alusel laenas hageja OÜ-le Lavinor Baltic 900 000 krooni (57 520,48 eurot).
    OÜ Lavinor Baltic kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.10.2010 ja tasuma laenu kasutamise eest intresse arvestusega 30% aastas.
    Laenu tagasimaksmisega viivitamisel tuli tasuda viivist 0,14% nõuetekohaselt tasumata summast päevas.
    28.05.2010 allkirjastasid OÜ Sprit Invest ning OÜ Lavinor Baltic ainuosanik ja juhatuse liige AT käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis AT endale solidaarse kohustuse käendada laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuste nõuetekohast ja täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning OÜ Lavinor Baltic on jätnud kohustused täitmata.
    15.06.2011 sõlmisid OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic laenulepingu lisa nr 1, milles fikseerisid laenulepingust tuleneva võlgnevuse 82 654,58 eurot ja laenusaaja kohustuse tasuda võlgnevus hiljemalt 16.06.2011. Laenusumma tähtajaks tagastamata jätmise korral tuli tasuda viivist arvestusega 0,2% nõuetekohaselt tasumata summast päevas.
    30.03.2014 allkirjastasid OÜ Sprit Invest, OÜ Lavinor Baltic ja AT võlgnevuse tunnistamise ja kohustusega ühinemise lepingu. Võlatunnistuse p-s 1.1 kinnitas OÜ Lavinor Baltic iseseisvat ja abstraktset kohustust tasuda OÜ Sprit Invest arvelduskontole hiljemalt 15.04.2012 kokku 130 099 eurot. Pooled käsitlesid ja tõlgendasid OÜ Lavinor Baltic võetud kohustust konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõistes. Võlatunnistuse p-s 1.2 lepiti kokku OÜ Lavinor Baltic kohustuses tasuda võlasumma tähtajaks mittetasumise korral viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Pooled määrasid, et juhul kui võlausaldajal on õigus viivistele, loetakse makse teostamisel kõigepealt tasutuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Vastavalt võlatunnistuse p-le 2.1 ühines AT OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic vahelise võlasuhtega, võttes endale kohustuse täita solidaarse võlgnikuna võlatunnistuse p-des 1.1 ja 1.2 nimetatud rahalised kohustused OÜ Sprit Invest ees. OÜ Lavinor Baltic solidaarse võlgnikuna enda võlatunnistusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Vaatamata OÜ Sprit Invest hoiatusele ja OÜ Lavinor Baltic korduvatele lubadustele on võlgnik kohustuste täitmise katteks tasunud üksnes 10 000 eurot.
    OÜ Sprit Invest esindajad pöörduvad teie poole sooviga saada teada, kellelt ja mida nad nõuda saavad. Millist nõu annaksite OÜ Sprit Invest esindajatele?
    Võlasuhte olemasolu: OÜ Spirit Invest ja OÜ Lavinor Baltic sõlmisid laenulepingu. Leping sõlmiti 28.05.2010. Seega võlasuhe oli olemas. Juhatuse liige võttis endal ekohustuse tagada laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist-käendusleping. 15.06.2011 tehti laenulepingu lisa võlgnevus ekohta summas 82645 eurot ja 58 senti. 30.03.2014 allkirjastasid OÜ Sprit Invest, OÜ Lavinor Baltic ja AT võlgnevuse tunnistamise ja kohustusega ühinemise lepingu. (Selle lepingu kohaselt on kaks võlgnikku)
    Poolte õigused ja kohustused:
    OÜ Spirit õigus nõuda raha tasumist ja maksta laen
    OÜ Lavinor Baltic kohustus maksta võlg 15.04.2014 tagasi ja saada laen kätte.
    AT –ta on ühinenud võlaga ja vastutab solidaarselt võlgnikuga.
    Kas kohustusi on rikutud?
    Laenusaaja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, sest tähtaegselt poel täidetud. Kohustus on täidetud osaliselt-kohustuse rikkumine kuie I ole eraldi lepingus kokku lepitud.
    Kas vastutab?
    Vastutab
    Õiguskaitsevahendid:
    Saab nõuda kohustuse täitmist ja viivist-tuginedes nii seadusele kui lepingule. Kui lepingus on olemas, siis vaatan lepingut. Sissenõudmisega seotud kulude katteks 40euri. Põhivõlgnevus+viivis+sissenõudmisega seotud kulu
    Saab nõuda nii Lavinor Balticult kui ka AT-lt.
    Kaasus 4
    AS Kivi esindajad pöörduvad teie poole järgmise jutuga:
    „OÜ Puu ja AS Kivi sõlmisid, kui kinnistu kaasomanikud 13. juulil 2014 lepingu, mille p 4.1.3 järgi kohustus OÜ Puu tasuma AS-le Kivi valveteenuse eest. Lepingu p 4.6 järgi pidi OÜ Puu kui kaasomanik tasuma lepingu p-s 4.1 nimetatud teenuste eest viie päeva jooksul alates arve saamisest. Vastastikuste maksete hilinemise korral kohustusid kaasomanikud lepingu p 7.1 järgi maksma viivist 0,1% päevas tasumata summast. Pooled ei ole lepingut muutnud ega leppinud kokku selles, et OÜ Puu ei pea valvamise eest tasuma. Lepingu p 8.1 järgi kehtib leping kuni kaasomanike vahel mõttelistes osades oleva kaasomandi lõpetamiseni. Praeguseni ei ole kaasomandit lõpetatud . OÜ Puu ei ole oma lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. OÜ Puu võlgneb AS-le Kivi laohoone valvamise eest 2015. a novembrist 2016. a maini 9550 eurot, auto sissepääsulubade eest 153 eurot ja elektrienergia tarbimise eest 1113 eurot ja 68 senti. Kogu võlgnevuselt on viivis 1890 eurot.
    OÜ Puu leiab aga, et kuna tal puudub sellele kinnistule avalikult teelt juurdepääs, tuleb kinnistule juurdepääsemiseks sõita läbi AS-le Kivi kuuluva saare põik 4 asuva kinnistu. Lepingu p 3.1 järgi võimaldas AS Kivi läbi oma kinnistu OÜ-le Puu juurdepääsu kaasomandis oleval kinnistul asuvale hoonele. Lepingu p-de 4.1.1 ja 4.1.2 järgi pidi OÜ Puu tasuma iga 12 m pikkuse sõiduki läbisõidu eest 20 eurot ning kuni 3 t kaaluva sõiduki eest 10 eurot. Selline kokkulepe vastab oma tunnuste poolest asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 mõttes asjaõiguslikule isikliku kasutusõiguse kokkuleppele, mis tuli sõlmida notariaalses vormis. Lepingu p 3.1 oli sisult teeservituudi seadmise kokkulepe. Kuna lepingu sõlmimisel vorminõuet ei järgitud, on lepingu isiklikku kasutusõigust teeservituudi näol reguleeriv osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 82, § 83 lg 1 ja § 85 alusel tühine, sest järgitud ei ole AÕS § 231 lg-s 1 sätestatud vorminõuet. Seetõttu ei ole AS-l Kivi õigust nõuda OÜ-lt Puu selle alusel tasu maksmist.
    Lisaks leiab OÜ Puu, et ei pea ka maksma turvateenuse osutamise eest tasu, kuna sõlmis 31. mail 2015 valvelepingu Caesari Turvateenistuse AS-iga ja ütles AS Kivi sõlmitud lepingu p 4.1.3 alates 1. septembrist 2015 VÕS § 196 lg 1 ja § 631 alusel erakorraliselt üles, sest valveteenuse osutamine ei olnud OÜ-le Puu enam vajalik. AS Kivi ei käitunud mõistlikult VÕS § 7 lg 1 mõttes, kui jätkas ka pärast ülesütlemisavalduse saamist arvete esitamist OÜle Puu mittevajaliku teenuse eest.
    Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi?
    Võlasuhte olemasolu
    Pooled sõlmisid valveteenuse osutamise lepingu. Kaasomandit pole lõpetatud, seega leping kehtib.
    Kui leping on jagatav osadeks. Kui tehing on jagatav osadeks, sii sühe teginguosa tühisus ei too kaasa terve tehingu tühisust. Puu peab lepinguste tulenevate kohustuste taganemiseks lepingu lõpetama.
    Ainuke võimalus on OÜ Puul leping üles öelda. Küsimus seisnebki selles, kas leping on üles öeldud või mitte. (Korraliselt või erakorraliselt)
    Mõjuv põhjus-asjaolu, mille korral ei saa eeldada mõlema poole huve kaaludes lepingu jätkamist.
    Mõjuv põhjus puudub, et erakorraliselt üles öelda.
    Leping poolte vahel kehtib, järelikult on OÜ PUU kohustatud lepingust tulenevaid kohustusi täitma.
    Poolte õigused ja kohustused
    AS Kivi kohustatud teenust osutama ja saama tasu
    OÜ Puu kohustatud tasuma valveteenuse eest ja maksma tasu
    Kas poolte õigusi rikuti?
    AS Kivi ei saanud teenuse osutamise eest tasu.
    Kas vastutab?
    Õiguskaitsevahendid:
    Kas võib nõuda?
    VÕIB NÕUDA! ..kuni põhikohustuse täitmiseni.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 100 lk · .docx · 142 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #1 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #2 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #3 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #4 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #5 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #6 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #7 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #8 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #9 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #10 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #11 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #12 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #13 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #14 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #15 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #16 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #17 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #18 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #19 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #20 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #21 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #22 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #23 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #24 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #25 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #26 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #27 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #28 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #29 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #30 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #31 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #32 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #33 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #34 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #35 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #36 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #37 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #38 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #39 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #40 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #41 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #42 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #43 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #44 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #45 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #46 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #47 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #48 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #49 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #50 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #51 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #52 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #53 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #54 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #55 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #56 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #57 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #58 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #59 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #60 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #61 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #62 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #63 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #64 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #65 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #66 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #67 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #68 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #69 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #70 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #71 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #72 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #73 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #74 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #75 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #76 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #77 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #78 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #79 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #80 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #81 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #82 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #83 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #84 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #85 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #86 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #87 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #88 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #89 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #90 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #91 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #92 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #93 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #94 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #95 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #96 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #97 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #98 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #99 VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT #100
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 100 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Põhjalik konspekt. Sisaldab ka kaasuste lahendusi.
    Võlaõiguse üldosa Võlaõigus õigus Tsiviilõigus Tsiviilõigus võlaõiguse üldosa võlaõiguse eriosa

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    142
    doc

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1

    Võlaõiguse üldosa
    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
    71
    docx

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

    VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1

    Võlaõiguse üldosa
    Võlaõiguse üldosa konspekt
    19
    odt

    Võlaõiguse üldosa konspekt

    leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Rahvusvahelises õiguses ütleb Viini rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon, et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus. Lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb alati lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõte (bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale siis, kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja eetiline. Praktikas tasub vaidluse korral hea usu põhimõttele tugineda siiski viimases järjekorras, kuna pahausksust on sageli keeruline tõendada ning ka siis peab kohus langetama väärtusotsuse, mille ennustamiseks tuleb kohtuniku mõtteid lugeda. Näiteks ei ole hea usu põhimõtte

    Võlaõiguse üldosa
    Võlaõiguse üldosa konspekt
    220
    docx

    Võlaõiguse üldosa konspekt

    10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid)

    Õigus
    KOHUSTUSE RIKKUMINE
    9
    docx

    KOHUSTUSE RIKKUMINE

    KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 regu

    Õigus
    VÕS üldosa kordamisküsimused
    44
    docx

    VÕS üldosa kordamisküsimused

    lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. § 6. Hea usu põhimõte (1) Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. (2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest). § 7. Mõistlikkuse põhimõte (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. 14

    Võlaõigus
    VÕLAÕIGUS LOENG 202 2022
    24
    docx

    VÕLAÕIGUS LOENG 202/2022

    ajajooksul * täiendava tähtaja ● etteteatamistähtaeg § 196 andmine § 116 lg 4 ; § 114 AVALDUS EI PEA OLEMA SAMAS Ülesütlemise avaldus (nt § 325 VORMIS NAGU LEPING (eksam; vorminõuded) tuleneb RK praktikast) 3-2-1-31-08 Taganemine ei muuda senist olevat lepingut kehtetuks. võib olla rohkem õiguskaitsevaheneid. Tühistamine muudab lepingu kehtetuks 1 juhus kus lepingust taganamise korral EI KOHALDATA VÕS üldosa vaid alusetu rikastumist - KINKELEPINGUST TAGANEMINE (ekam) Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist ● kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita (§ 117 lg 1) ● taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupooleleoma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada (va kui teine pool teatanud, et ta kohustust ei täida)

    Võlaõigus
    Võlaõigus eksamiks kordamine
    15
    docx

    Võlaõigus eksamiks kordamine

    1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

    Võlaõiguse üldosa


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun