Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VÕS üldosa kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega on lepinguvabadus piiratud?
  • Millisest vähem?
  • Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip?
  • Mida tähendab rikkumise vabandatavus?
  • Mida tähendab diferentsihüpotees?
  • Mida tähendab kokkulangemine?

Lõik failist

VÕS üldosa kordamisküsimused
Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus.
§ 1. Seaduse kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus , samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
(2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.
(3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.
§ 2. Võlasuhte mõiste
(1) Võlasuhe on õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
(2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega .

Vasakule Paremale
VÕS üldosa kordamisküsimused #1 VÕS üldosa kordamisküsimused #2 VÕS üldosa kordamisküsimused #3 VÕS üldosa kordamisküsimused #4 VÕS üldosa kordamisküsimused #5 VÕS üldosa kordamisküsimused #6 VÕS üldosa kordamisküsimused #7 VÕS üldosa kordamisküsimused #8 VÕS üldosa kordamisküsimused #9 VÕS üldosa kordamisküsimused #10 VÕS üldosa kordamisküsimused #11 VÕS üldosa kordamisküsimused #12 VÕS üldosa kordamisküsimused #13 VÕS üldosa kordamisküsimused #14 VÕS üldosa kordamisküsimused #15 VÕS üldosa kordamisküsimused #16 VÕS üldosa kordamisküsimused #17 VÕS üldosa kordamisküsimused #18 VÕS üldosa kordamisküsimused #19 VÕS üldosa kordamisküsimused #20 VÕS üldosa kordamisküsimused #21 VÕS üldosa kordamisküsimused #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margo21 Õppematerjali autor
VÕS üldosa kordamisküsimused. Kontrolltöö nr1

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on täitmiseks kohustuslik. Sellest saab taganeda ainult seaduslike põhjendustega/ alustel. (Leping on kehtetu ­ pettus, eksimus, raskete asjaolude ärahoidmiseks, ähvarduse alusel koostatud.) 6. Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest). Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Nt. § 14. Lepingueelsed läbirääkimised

Lepinguõigus
thumbnail
15
docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
19
odt

Võlaõiguse üldosa konspekt

leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Rahvusvahelises õiguses ütleb Viini rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon, et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus. Lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb alati lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõte (bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale siis, kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja eetiline. Praktikas tasub vaidluse korral hea usu põhimõttele tugineda siiski viimases järjekorras, kuna pahausksust on sageli keeruline tõendada ning ka siis peab kohus langetama väärtusotsuse, mille ennustamiseks tuleb kohtuniku mõtteid lugeda. Näiteks ei ole hea usu põhimõtte

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast.

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Lepingu vorm- Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tehingute vormivabaduse. Kuivõrd leping on üks tehingu alaliik, rakendub tehingu vormivabadus ka lepingutele. See tähendab, et tehingu (sh lepingu) võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud

Õigus
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid) Võlaõigus

Õigus
thumbnail
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1

Võlaõiguse üldosa
thumbnail
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1

Võlaõiguse üldosa




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun