täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida:
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvus...
- kus alusetu rikastumine aset leidis (muud juhud) • Käsundita asjaajamisele kohaldatakse riigi õigust, kus asjaajaja teo tegi; teise isiku kohustuse täitmisel kohustusele kohaldatavat õigust • Kahju õigusvastase tekitamise juhul lähtutakse teo/sündmuse toimumise või kannatanu nõudel tagajärje saabumise koha riigi õigust • Kahjuhüvitise suurus on Eestis piiranguga MÄÄRUS NR 864/2007 • Kohaldub lepinguväliste võlasuhete suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades • Välistatud on kohaldumine perekonnasuhetest ja pärimisasjadest, samuti isiklike õiguste rikkumisest tulenevatele LV võlasuhetele • Kahju mõiste hõlmab õigusvastaselt tekitatud kahju, alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise ja lepingueelsete kohustuste rikkumise tagajärgi • Määrus reguleerib kohaldatava õiguse määramist sõltumata sellest, kas lõppastmes on kohaldatav
a) Lepinguõigusest sissejuhatavalt; b) Rooma konventsioon ja EL-i Rooma I määrus; c) Rahvusvahelistest kaubaveolepingutest. V Lepinguvälistest kohustustest (Torts) TLN- 01.03, 12:30-15:45; a) Lepinguvälised kohustused, põhimõtteliselt: b) EL-i Rooma II määrus; IV LOENG: ERAOSA - VÕLAÕIGUS 1. REÕS-s on: a) § 30-47 võlaõiguse üldsätted ja lepingud; b) § 48-54 lepinguväliste kohustuste kohta käivad sätted. Lepinguõigusele kohaldatav õigusaktiga Lepinguõigus on rahvusvaheliselt enim reguleeritud ja kõige kiiremini arenev REÕ valdkond, mis nii materiaalõiguse kui ka kollisiooninormide tasemel teiste REÕ valdkondadega võrreldes on ka enim ühtlustatud, nii ülemaailmselt kui regionaalselt. Nn siseriiklikel ja rahvusvahelistel (eraõiguslikud mina eelistaks terminit kontraht -HL) on mitmeid erisusi,
tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik ebaseadulik, heauskne või pahauskne Omand in isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks. Seda reguleerib võlaõigusseadus 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete
Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 1. kaasomand: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 2. ühisomand: kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks. Seda reguleerib võlaõigusseadus. 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse
pädevuse piires ning eelkõige nimetatud olukorras räägitakse europaniseerumisest. Teiseks nähakse ka võimalust, et liikmesriigid kujundavad oma õiguskorda kuuluvaid üldpõhimõtteid teatud mahus vastavuses Euroopa Liidu üldpõhimõttega puhtalt liikmesriigi pädevusse kuuluvates asjades. 3) Rooma II määrus, põhimõtteliselt-viidata REÕS-ile ja ka VÕS-ile. *Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta, mis võeti vastu 11. juuli 2007. Seda kohaldatakse seaduste konflikti korral lepinguvälistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele, samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevutusest riigivõimu teostamisel. Välja jäetakse reguleerimisalast ka lepingulised võlasuhted, mis tulenevad: a)perekonnasuhtest b)abikaasade varasuhtest, testamendist, pärimisasjadest
- Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Lepinguvälist õigust iseloomustatakse võrreldes lepinguõigusega imperatiivsemalt, sest isikutel endil pole võimalik välja mõelda mingeid uusi lepinguväliseid võlasuhteid, see on seaduses ammendavalt reguleeritud. Teatud juhtudel on ka lepingu sisu imperatiivselt ette antud, näiteks ei ole
kohustus; 2)kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3)mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4)kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. Seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku kohustuse olemusega. Seaduse dispositiivsuse põhimõte: lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõte: võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest
Seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse kõrvaldamist. ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: kohustuse olemusega. Seaduse diskpositiivsuse põhimõte: 1) Vallasasja üleandmine lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses sätestatust võib 2) Peremehetu vallasasja hõivamine võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui 3) Kaotatud vallasasja omandamine leiuga seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et 4) Peitvara omandamine seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine
Vastavalt lepingu punktile 2.1. kohustus müüja seadmed tarnima 10 kalendripäeva jooksul arvates arve tasumise kuupäevast. Arve tasuti OÜ BCD poolt 25.augustil 2001.a. Seadmed tarniti 27.oktoobril 2001.a. Eeltooduga rikuti lepingu sätteid ning tekitati ostjale rahalist kahju, kuna oli oluliselt häiritud tootmistegevus. Vastavalt eelnimetatud ostu-müügi lepingu punktile 4.1., kohustus lepingu täitmisega viivitanud pool maksma leppetrahvi summas 150 000.- krooni. Vastavalt lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse (LS) paragrahvile 8 lg.2, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. LS paragrahv 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Nimetatud paragrahvi lg.3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Teie poolt on rikutud eelnimetatud lepingu- ja seadusesätteid. Kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esinenud.
7) Millised on võlasuhte tekkimise alused? Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud VÕS §-s 3. Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajammisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Kõige sagedasemaks võlasuhte tekkimise aluseks on leping. Lepingulist võlasuhet eristab teistel alustel tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom. 8) Too näiteid lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete kohta. Lepinguline lepinguväline võlasuhe – rendileping; kahju tekitamine 9) Miks on võlasuhte liigi tuvastamine vajalik kaasuste lahendamise metoodika rakendamisel? 10) Mis on mittetäielik kohustus? Võlasuhetest võib omandada kohustusi, mille rikkumisele ei järgne vastutust. Need kohustused, mida võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja kohtu kaudu nõuda ja mida ei saa kasutada tasaarvestuseks ega vastuväitena oma kohustuse
materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist lepinguga reguleerida. Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral ja ainult summani 10 000 EURi. 2
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
Harvemini jälgitakse tarnija kaugust. Kaugus on otseselt seotud transpordikuludega, seetõttu koostöö lähemal asuva tarnijaga tagab materjalide kohaletoimetamise ilma vahepealse ladustamiseta ja suurema tarnekindluse, ent kaugemad tarnijad võivad tagada kõrgema kvaliteedi, madalama hinna ja parema teeninduse. Lisaks eelnevale tuleb arvestada veel 12 tarneahela kaasnevaid teenuseid, lepinguväliste tarnete saamise võimalust, maksetingimusi ja muud. Sobiva tarnija selgitamiseks arvutatakse iga tarnijakandidaadi puhul eraldi välja tarnija reitingu summa (kriteeriumide kaalu ja tähenduse arvulised väärtused korrutatakse omavahel läbi ja saadud tulemused summeeritakse). Viimaste alusel koostatakse pingerida, kusjuures suurima reitingu summa saanud tarnijaga sõlmitakse koostööleping. Viimane käivitab materjalide
üksikute indiviidide vabaduste piirid on täpselt kindlaks määratud. Igale indiviidile kinnistatakse nappide ressursside välistavad kasutamisõigused, samas võib nendest ressurssidest ka loobuda. See tähendab sisuliselt lepinguõiguse olemasolu. Küll aga on piiritletud see, et indiviid ei saa loobuda vabadusõigustest ehk ei saa end orjaks müüa. Samuti ei kehti lepinguõigus enda suhtes ehk ei saa sõlmida kartellilepinguid lepinguväliste indiviidide suhtes. Teenindusriigi (Leistungsstaat) elementideks on ühise otsustamise reeglid ehk reeglid, mis määravad, millistel tingimustel peaksid indiviidid aktsepteerima ühiseid otsuseid. Ühiseid otsuseid on tarvis, kui ilmnevad ühised vajadused, mida indiviid üksi rahuldada ei suuda (kas siis üldse või piisavalt). 60.Miks peab otsustamise põhiseaduslikul tasemel rakendama konsensusnõuet ja milles seisneb selle nõude rakendamise olemus praktikas
12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. Volitus ei lõpe esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping. Eeldatakse, et volitus lõpeb ka siis, kui kuulutatakse välja esindaja pankrot või esindaja sureb või tema üle seatakse eestkoste. Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei või kasutada lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses nimetatud kohustuse täitmisest keeldumise õigust. Volituse tagasivõtmine Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata, et volitus on tagasivõtmatu
Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. 17.Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. 18.Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Võlaõigusseadus 3. T.Anepaio. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura 2005.a (lk 112-130). Lisa võiks uurida, nt: 1. I.Kull jt. Võlaõigus I. Üldosa. Juura 2004. 2. T.Tampuu. Lepinguväliste võlasuhete õigus. Juura 2007. Loeng 13. Süüteod. Kuriteod 1. Süüteo mõiste ja astmed. Süütegu = karistusõiguslik õiguserikkumine Ultima ratio, kriminaliseerimine Hüpotees Dispositsioon Sanktsioon Tavaliselt: Hüpotees Dispositsioon - "Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, ... ei teadnud ega pidanudki teadma." Sanktsiooninorm: Dispositsioon Sanktsioon
on hoopis muu. Nt raamatu kirjutamine, avaldamine, kus eesmärgiks on kirjutada hea raamat ja saada kirjanikuna tuntuks, aga raamatu avaldamisega kaasneb raamatule autoriõigus. Keegi ei kirjuta raamatut eesmärgil omada autoriõigusi. - õigusvastased teod eelkõige kahju tekitamine, lepingu rikkumine jms. Alati tuleb kontrollida, kas teoga rikuti lepinguväliseid kohustusi sellest sõltub, kuidas leida nõudealus. Lepinguväliste kohustustega rikkumisega rikutakse omandiõigust. Kui on rikutud lepingut, siis tuleb vaadata, millised nõuded sealt tulenevad. 5.5.2 Subjektiivse õiguse omandamine ehk tekkimine Ilma juriidilise faktita ükski subjektiivne õigus tekkida ei saa. Eristatakse kahte tekkimise viisi: 1) algne subjektiivse õiguse tekkimise viis - 1.1 tekib niisugusel moel, et teda enne ei olnudki. Tema tekkimine on esmakordne. Nt mingi asja valmistamine, tekib omandiõigus mingile asjale, mida enne ei olnudki
Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. VÕLAÕIGUS VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Sissejuhatus ainesse Riigikogu poolt võeti 16.oktoobril 2001 vastu Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus, mis jõustus 01.07.2002 Võlaõiguseseaduse nime all. Võlaõigussuhete mõiste, tekkimise alused ja printsiibid Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2
selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja
Seoses sellega eristatakse Saksa õiguses täiendavalt veel oma ja võõrvaldust. Omavaldajaks loetakse isikut, kes valdab asja nii, nagu see kuuluks temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt, näiteks kaubamaja müüja müügil olevate kaupade jms suhtes. Selline isik on valduse teenja. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel. Vastasel juhul on valdus ebaseaduslik.
esitatud eraõigussuhetest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõuet. Loomulikult ei piira maksekäsu kiirmenetluse sätestamine avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte maksekäsu kiirmenetlusega samaaegselt. Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata, kui nõue ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutav va § 367 sätestatu osas; nõude esemeks on mittevaralise kahju hüvitamine; nõue esitatakse pankrotivõlgniku vastu, lepinguväliste nõuete puhul ning kõrvalnõuete ulatuses, mis ületab põhinõuet. Elatisnõudeid võib maksekäsu kiirmenetluses esitada üksnes TsMS 49 peatüki teises jaos sätestatud erisusi järgides (Nt maksekäsu kiirmenetluses saab nõuda ka lapsele elatist, kui elatise suurus ei ületa 200 eurot). Maksekäsu kiirmenetluses lahendab kohus avalduse selle saamisest alates 7 päeva jooksul. Kohus ei kontrolli nõude tõendatust vaid üksnes formaalseid nõudeid. Avaldus peab olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
