Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt ratifitseerimist. Konventsiooni depositaariks on ÜRO peasekretär [http://et.wikipedia
parties, the specific conditions shall prevail. 1.2 Any questions relating to this Contract which are not expressly or implicitly settled by the provisions contained in the Contract itself (i.e. these General Conditions and any specific conditions agreed upon by the parties) shall be governed: A. by the United Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods (Vienna Convention of 1980, hereafter referred to as CISG), and B. to the extent that such questions are not covered by CISG, by reference to the law of the country where the Seller has his place of business. 1.3 Any reference made to trade terms (such as EXW, FCA, etc.) is deemed to be made to the relevant term of Incoterms published by the International Chamber of Commerce 1.4 Any reference made to a publication of the International Chamber of Commerce is deemed to be made to the version current at the date of conclusion of the Contract
teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui pooled 1 peavad seda õiguslikult siduvaks, kuid tava ei saa muuta seadust. §25 lg 1 alusel peavad majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud järgima iga tava, mille järgimises on pooled kokku leppinud ning praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. VÕS allikad on eelkõige seadused- TsÜS, VÕS, PäS, PeS, AÕS; rahvusvaheline õigus (CISG ÜRO 1980 Viini rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Sveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference) Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja
• Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped. • Nende dokumentide ratifitseerimine tähendab, et nt Eesti eksportöörid/importöörid saavad kasutada tunnustatud rahvusvahelise õigusallika eeliseid, kuid selle õigusallika nõudeid tuleb ka täita. Standard- (tüüp-)tingimused • Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid • Majandusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA üldtingimused) • Rahvusvahelised standardid (sh konventsioonid, nt CISG) • Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu • Imperatiivsus – standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 1. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus (EE)
Võlaõigus Eestis - 1865-1940 Balti Eraseadus (BES) - 1939. (1940) a. tsiviilseadustiku eelnõu - 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks - ENSV Tsiviilkoodeks (1965-2014) - VÕSi väljatöötamine alates 1993 - LLKS (VÕS) vastuvõtmine 26.09.2001 - VÕS jõustumine 01.07.2002 VÕS-I koostamise eeskujud - teiste riikide õigus nt Saksa, Austria, Holland, Šveits jt - rahvusvaheline õigus nt ÜRO 1980.a Viini konventsioon (CISG) - mudelseadused nt Euroopa lepinguõiguse printsiibid (PECL), UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC) - EL teisene õigus Võrdlev meetod RKTKo 3-2-1-145-04; 3-2-1-103-08; Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel võib võrdlusmaterjalina arvestada teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat ning see puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste
28. Mis on veoauto kriitiline tootlus? 29. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute 4 peamist iseärasust? 30. Millised juriidilised aktid reguleerivad Eestis autoveolepingu tingimusi? 31. Mis on SDR, milleks kasutatakse? 32. Milline on autovedaja vastutus veose kahjustumise või kaotsimineku korral? 33. Mida peab vedaja kontrollima saajalt kaupade vastuvõtmisel, milliseid märkeid teeb vedaja veokirja veose vastuvõtmisel? 34. Mis on CISG konventsioon, mida see reguleerib? 35. Mis on ofert? 36. Mis on aktsept? 37. Mis on AETR kokkulepe, mida see reguleerib? 38. Mis on sõidumeerik, milleks kasutatakse? 39. Milline on lubatud ööpäevane veoauto juhi sõiduaja ülempiir? Kas see võib olla pidev? 40. Milline on lubatud nädalane veoauto juhi sõiduaja ülempiir ja lubatud iganädalane keskmine sõiduaeg? 41. Millised on veoste veaautodele laadimise peamised põhimõtted (vähemal 5 põhimõtet? 42. Mis on ADR kokkulepe? 43
annaabi.ee 
