kasutamine. Frantsiisiandjalt kestvuslepinguga frantsiisivõtjale antav täisfrantsiis annab frantsiisivõtjale õiguse vastutasu eest kindlaksmääratud tingimustel vastavaid kaupu müüa või teenuseid osutada. Sellele lisandub frantsiisiandja kvaliteedikontroll ning lepingupoolte pidev omavaheline suhtlus. Lepingu pooled. Praktikas võib lepingu teiseks pooleks olla ka mitu frantsiisivõtjat. Poolte kohustused. A. Lepingueelne teatamiskohustus. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt on frantsiisiandjal kohustus anda potentsiaalsele frantsiisivõtjale täielik ja tõene frantsiisimist puudutav informatsioon kirjalikult mõistliku aja jooksul enne frantsiisilepinguga seotud dokumentide allakirjastamist. B. Frantsiisiandja kohustus õiguste ja teabe kogumi andmise kohta. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt peab frantsiisiandja tegema kõik selleks, et intellektuaalse varaga seotud
animus transferendi tahe omandiõigust üle kanda de lege ferenda väljaantava seaduse järgi de lege lata väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal culpa in contrahendo hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus damnum emergens vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju lucrum cessans saamata jäänud tulu res iudicata otsustatud kohtuasi ius scriptum kirjutatud õigus ius non scriptum kirjutamata õigus ius naturale loomuõigus ius gentium rahvaste õigus
9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23. in corpore – kõik koos, täies koosseisus 24. a posteriori – kogemusel põhinedes 25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26. ipso facto – teo/fakti enda järgi 27
Seega tuli meilgi antud lause lõplik tõlge selline, nagu vastuses näha on. 2 quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed. Tekst 20 3) Culpa in faciendo süü tegevuses ; culpa in non faciendo süü tegevusetuses 18) Pactum de contrahendo lepingueelne kokkulepe. Tekst 21 7) Nemo est heres viventis mitte keegi pole elava pärija. 11) Ius scriptum kirjutatud õigus; Ius non scriptum kirjutamata õigus. Tekst 22 16) Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium üks on müümine, teine ostmine; üks on kaup, teine (ostu)hind. Harjutused: 9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid
logode kasutamine. Frantsiisiandjalt kestvuslepinguga frantsiisivõtjale antav täisfrantsiis annab frantsiisivõtjale õiguse vastutasu eest kindlaksmääratud tingimustel vastavaid kaupu müüa või teenuseid osutada. Sellele lisandub frantsiisiandja kvaliteedikontroll ning lepingupoolte pidev omavaheline suhtlus. Lepingu pooled. Praktikas võib lepingu teiseks pooleks olla ka mitu frantsiisivõtjat. Poolte kohustused. A. Lepingueelne teatamiskohustus. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt on frantsiisiandjal kohustus anda potentsiaalsele frantsiisivõtjale täielik ja tõene frantsiisimist puudutav informatsioon kirjalikult mõistliku aja jooksul enne frantsiisilepinguga seotud dokumentide allakirjastamist. B. Frantsiisiandja kohustus õiguste ja teabe kogumi andmise kohta. Rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt peab frantsiisiandja tegema kõik selleks, et
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3
2. Kahju hüvitamisele suunatud nõuded VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Muidugi v.a. juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmaseks eelduseks § 115 kohaldamisele on olemasolev võlasuhe (§ 100). Rikkuda saab: 1) seadusest tulenevat võlasuhet n. lepingueelne võlasuhe (§ 14), käsundita asjaajamisest tulenev võlasuhe( §§ 1018-1026), tasu avalikust lubamisest tekkiv võlasuhe (§§ 1005-1013). 2) lepingulist võlasuhet ehk kehtivat lepingut. Kuna VÕS on omane dispositiivsus, siis võivad pooled eelduslikult ka oma vastutuseulatuses eraldi kokku leppida. Probleemi lahendamisel kontrollitakse, kas on sõlmitud erikokkulepe vastutuse ulatuse üle ja kas see on kehtiv. Kahju hüvitamise nõude esitamine
konkureerivatest pakkumistest. Tarbijalepingu standardtingimuste kehtestamine vähendab kaubandusettevõtjate jaoks oluliselt eri nõuete täitmisest tingitud kulusid. Direktiivi ettepanekuga täiustatakse tarbijakaitset olulistes valdkondades, kus viimastel aastatel on laekunud arvukalt kaebusi. Õigusnorme kohandatakse selliste uute tehnoloogiate ja müügimeetoditega nagu m-äri ja ebay laadi e-oksjonid. Direktiivi ettepanek hõlmab järgmisi valdkondi: lepingueelne teave; kohaletoimetamist ja tarbijale üle kanduvat riski käsitlevad eeskirjad; järelemõtlemisaeg (kauglepingu n interneti ja mobiiltelefoni teel toimuv müük, kataloogimüük ja agressiivne müük); parandus, asendamine ja garantii; ebaõiglased lepingutingimused; e-oksjonid; agressiivne müük. 5. Rahvusvaheline eraõigus ja tarbijakaitselepingud Rahvusvaheline eraõigus on õigusnormide kogu,mis reguleerib suhteid erinevate riigisiseste õigussüsteemide vahel
../ ettevõtjatele on Tarbijakaitseameti poolt välja töötatud selleks, et tagada eetiline ja seadustele vastav kauplemine Interneti vahendusel." (Tarbijakaitseamet, 2017) Müügitingimuste koostamisel on lähtutud Tarbijakaitseameti juhendist e- kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, et see koosneks järgnevatest komponentidest, tulenevalt õigusaktides sätestatud nõuetest: Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima Lepingueelne teave E-kaupluse lepingute kohta käivate sätete mitte kohaldamine Lepingu täitmine Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine Pretensiooni esitamine Müügigarantii Elektroonilise pakkumise edastamine Isikuandmete kaitse (Tarbijakaitseamet, 2017) Näidismüügitingimuste lihtsustatud versioon on saadaval Eesti E-kaubanduseliidu koduleheküljel asuva infomaterjalide all alustavale e-kauplejale. Müügitingimused on
Nt. § 23. Lepingupoolte kohustused lg. 1 ja 2 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. Lepinguid on 3 tüüpi: 1. tsiviilõiguslikud lepingud; 2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalik-õiguslikud lepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.
2. Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel ühekordsed lepingud lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav; kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine. 3. Lepingute liigitus objekti alusel ettevõtluse tegelemisega seotud lepingud; finantseerimislepingud; isikliku iseloomuga teenuste osutamise lepingud; tootmist puudutavad lepingud; jaotus- ehk turustuslepingud; info ja teabega seotud lepingud; koostöölepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Vastusused, õigused ja kohustused: (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud
Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt agendilepingud). Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping
õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Igas võlasuhtes tekivad tavaliselt mõlema poole jaoks kohustused ja nõudeõigused, mis tähendab, et võlasuhte iga osapool on samaaegselt võlausaldaja ja kohustatud isik. Vastavalt VÕS § 2 lg 2 võib võlasuhte sisu ja iseloomu arvestades tekkida kohustus arvestada teise poole õigustega ning sellega võibki võlasuhe piirduda. Niisuguseks võlasuhteks on näiteks lepingueelne suhe, kus nõudeõigust ei omandata, kuid omandatakse kahju hüvitamise nõue lepingueelse arvestamiskohustuse täitmata jätmise alusel. Kohustuste iseloomu ja allikate küsimus on vajalik selleks, et määrata kindlaks kaitsevahendid nende kohustuste rikkumise korral. Küsimus kohtu jaoks kas uurida rikkumise iseloomu või seda, millist kohustust on rikutud?
· lepingu vormi määramine Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Siduvus: leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Läbirääkimistest tekivad kohustused: üldine kohustus käituda heas usus, teatamiskohustus, tõeste andmete esitamise kohustus, konfidentsiaalsuskohustus. Läbirääkimistest tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneb lepingueelne vastutus (nn usaldusvastutus). Eelleping: sisaldab kohustust sõlmida leping tulevikus, sisaldab tulevikus sõlmitava lepingu tingimusi, on sõlmitud põhilepingule ettenähtud vormis. 4. Lepingu mõiste. Pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept). Ettepanek esitada pakkumus (ofert). Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma
töölevõtmiseks avalduse, on tegemist temapoolse pakkumusega. Tööandja poole pealt võib vaadelda pakkumusena aga seda, kui ta esitab konkreetse kutse asuda tema juures tööle mõnele talle teadaolevale ja sobivale isikule. Nõustumus – kas otsene tahteavaldus (jah, ma soovin olla selle lepinguga seotud, allkirja andmine) või kaudne tahteavaldus, mingi tegu, mis väljendab nõusolekut sõlmida leping. (n tööle lubamine; lepingueelne kirjavahetus) Seoses sellega on suurenenud töötaja kaitse sellevõrra, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine (ja T asub tööle) võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS on lähtutud põhimõttest, et kaitset vajab igasugune töösuhe olenemata vorminõuete järgimisest. Juhul kui töölepingus kokkulepitud tingimusi ei suudeta tõendada (näiteks on leping sõlmitud
konkureerivatest pakkumistest. Tarbijalepingu standardtingimuste kehtestamine vähendab kaubandusettevõtjate jaoks oluliselt eri nõuete täitmisest tingitud kulusid. Direktiivi ettepanekuga täiustatakse tarbijakaitset olulistes valdkondades, kus viimastel aastatel on laekunud arvukalt kaebusi. Õigusnorme kohandatakse selliste uute tehnoloogiate ja müügimeetoditega nagu m-äri ja ebay laadi e-oksjonid. Direktiivi ettepanek hõlmab järgmisi valdkondi: lepingueelne teave; kohaletoimetamist ja tarbijale üle kanduvat riski käsitlevad eeskirjad; järelemõtlemisaeg (kauglepingu n interneti ja mobiiltelefoni teel toimuv müük, kataloogimüük ja agressiivne müük); parandus, asendamine ja garantii; ebaõiglased lepingutingimused; e-oksjonid; agressiivne müük. III Kauba ja teenuse turustuse nõuded Nõuded kauba ja teenuse pakkumisel tarbijale Kauplejale ja müüjale esitatavad nõuded
Nt teise poole klientide kohta saadud teabe kasutamine oma äritegevuse laiendamiseks. Mis saab aga siis, kui ühe läbirääkimisi pidava isiku tegevus kahjustab teist isikut? On selge, et isikul võib tekkida kahju peale muude juhtude ka lepingu sõlmimiseks peetatavate läbirääkimiste käigus. Selliseks kahjuks võivad olla nt ajakulu, sõidukulu, lepingu projekti koostamise kulud jne. Selleks, et kaitsta isikuid ka lepingueelsetes situatsioonis, on üldist tunnustamist leidnud lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo). Eraldi vastutuse alusena on c.i.c. vajalik põhjusel, et ilma kehtiva lepinguta ei ole võimalik lepingust tulenevat vastutust kohaldada ning alati ei ole võimalik ka deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse
Nt teise poole klientide kohta saadud teabe kasutamine oma äritegevuse laiendamiseks. Mis saab aga siis, kui ühe läbirääkimisi pidava isiku tegevus kahjustab teist isikut? On selge, et isikul võib tekkida kahju peale muude juhtude ka lepingu sõlmimiseks peetatavate läbirääkimiste käigus. Selliseks kahjuks võivad olla nt ajakulu, sõidukulu, lepingu projekti koostamise kulud jne. Selleks, et kaitsta isikuid ka lepingueelsetes situatsioonis, on üldist tunnustamist leidnud lepingueelne vastutus (culpa in contrahendo). Eraldi vastutuse alusena on c.i.c. vajalik põhjusel, et ilma kehtiva lepinguta ei ole võimalik lepingust tulenevat vastutust kohaldada ning alati ei ole võimalik ka deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse
arvestama eelkõige teineteise õigusi ja huve. Võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral kohalduvad nagu mis tahes kohustuse rikkumise korralgi VÕS § 100 jj nimetatud õiguskaitsevahendid. Et lepingueelsete läbiräkkimiste alustamisega tekib poolte vahel võlasuhte, ei ole lepinguvälist ehk deliktilist vastutust reguleerivaid sätteid (VÕS § 1043 jj) vastavas ulatuses kohaldatavad. Kohustuse rikkumise korral- lepingueelne vastutus ( culpa in contrahendo) Kui hakkame kontrollima lepingulisi nõudeid ja kui neid pole siis vaatame lepingusarnaseid nõudeid. Culpa in contrahendo on üks lepingusarnastest võlasuhetest. Kui rikutaksegi VÕS § 14-s tulenevaid kohustusi, mis väljendub vastava kohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (VÕS § 100), saab lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud pool, kelle suhtes kohustust on rikutud, VÕS § 101 kohaselt kasutada VÕS
annaabi.ee 
