Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Vaba konkurentsi takistamise eest võib olla ette nähtud nii eraõiguslik õiguskaitsevahend (kahju hüvitamise kohustus) kui ka avalikõiguslik sanktsioon (rahatrahv).
Konkurentsi keelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis kohustab töötajal maksta tagasi tööandjalt saadud eritasud. Seetõttu seisneb tööandja kõige tõhusam õiguskaitsevahend leppetrahvinõudes. Tavalise kahju hüvitamise nõude korral on tööandjal reeglina väga raske tõendada seda, milles tema saamata jäänud tulu täpselt seisnes. Seega tuleks tööandjal töötaja konkurentsikeelu kokkuleppimisel kindlasti sätestada lepingus ka mõistliku suurusega leppetrahvi kokkulepe, kuivõrd vastasel juhul võib tööandjal puududa õiguskaitsevahendid. Karl Gregor Rauniste KP-41
vahel. Seejärel õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb kontrollida, kas poolte vahel on tekkinud VÕLAÕIGUS 1 Õppejõud A. Õige Tallinna Majanduskool võlasuhe (VÕS §2,3), kas on tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega (VÕS §100) ja kas valitud õiguskaitsevahend on seaduses ette nähtud. Seejärel tuleb kontrollida, kas ei ole vastutusest vabastavaid asjaolusid nagu vabandatavus (VÕS §103), süü puudumine (VÕS §104) või kokkuleppelist vastutusest vabastamist (VÕS §106). Kui isik vastutab kohustuste rikkumise eest, kuuluvad kohaldamisele õiguskaitsevahendid vastavalt VÕS §108-118. Kui isik ei vastuta kohustuste rikkumise eest, siis tuleb kontrollida, kas ei saa VÕS §105 alusel siiski mingit õiguskaitsevahendit kasutada
Võlgniku vastutusest hoolimata võib võlausaldaja rakendada teatud õiguskaitsevahendeid. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise heastada, kui teine pool sellega nõustub. Kui kohustust on rikutud, siis on võlausaldaja jaoks oluline, kas ta saab nõuda täitmist ja mittenõuetekohase täitmise parandamist või on ta täitmisnõude kaotanud ja peab leppima kahju hüvitamise või muude nõuete esitamisega. 4. Kahju hüvitamise nõue on kõige laiaulatuslikum õiguskaitsevahend. Kui rikutakse lepingulist kohustust, võib võlausaldaja vastu võtta mittenõuetekohase täitmise ja nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist või nõuda mittetäidetud kohustuse täitmist ning lisaks sellele ka täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahend, mida saab kasutada reeglina ka koos kõikide teiste õiguskaitsevahenditega. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju
EL õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel on EL õigusaktid ülimuslikud. Ei, nad ei ole samatähenduslikud- EL õigus on ülimuslik liikmesriigi õigusnormide üle, vahetu kohaldatavus aga samaväärne riigi seadusandlusega. 20. Kas liikmesriigi õiguskorras peab olema õiguskaitsevahend, mis võimaldab kontrollida, kas riigisisene õigus (nt Eesti seadused) on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega? Jah, peab küll. Liikmesriigi kohtunikul peab olema võimalus kohaldada esialgset õiguskaitset sellise kohtuotsuse täieliku toime kindlustamiseks, mis tehakse ühenduse õigusest tulenevate õiguste kohta. 21. Mida tähendab põhimõte, et Euroopa Liidul ei ole pädevuse pädevust? Kas pärast
6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. V: Jah, Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna kohustuse täitmine on nimetatud Võlaõigusseaduse §101 kohaselt õiguskaitsevahendina. 2. Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub? V: Jah, sest lepingust taganemine on Võlaõigusseaduse §101 kohaselt õiguskaitsevahend. Tuginedes Võlaõigusseadusele §117 (3) ei pea Justiitsministeerium Maire Kuusikule teatada taganemisest, kuna Maire on teatanud, et ta oma kohustust ei täida. 3. Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot? V: Jah, saab. Maire taganes lepingust ja seega vastavalt Võlaõigusseadusele §189 (1) peab ettemaksuna tasutud 1000 eurot tagastama. 3
Maris Kuurberg väidetavad rikkumised enne selliste väidete esitamist inimõiguste kohtule. EIK rõhutas, et riigid on seni, kuni neil on olnud võimalus heastada rikkumised oma õigussüsteemis, vabastatud vastutusest nende tegude eest rahvusvahelise organi ees. Seda muidugi vaid konventsiooni artiklis 13 sätestatud eeldusel, et tõhus õiguskaitsevahend väidetava rikkumise vastu on riigi enda õigussüsteemis olemas. Nii peab kae- bus, mida hiljem soovitakse esitada EIK-sse, olema esmalt esitatud, vähemalt põhimõtteliselt, asjakohasele riigisisesele kohtule ning riigisiseses õiguses ette nähtud formaalseid nõudeid ja tähtaegu arvestades.*7 Menetluse ebamõistlik pikkus on üks kõige levinumaid kaebusi, millega EIK-sse pöördutakse. See
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
investigation in the case 14. damages – monetary compensation which is claimed by the injured person 15. injunction – an order that requires or forbids the defendant to do smth 16. specific performance – to be forced to do smth by the court decision II 1. kahjustatud isik – aggrieved person 2. kahju tekitama – to cause smb damage 3. hagi kohtusse andma – to file a claim with the court 4. seaduslik hüvitus, õiguskaitsevahend - remedy 5. maksujõuetus - insolvency 6. tagaseljaotsus – judgement in default 7. lihtmenetlus – summary proceeding 8. lihtmenetlusotsus – summary judgement 9. poolte kokkulepe - settlement 10. salajased dokumendid – documents covered by privilege 11. tunnistajate ütlused – witness statements 12. kohtukutse - summons 13. asitõendid - evidence 14. kohtuvaidlused - litigations 15. kohtukulud – court costs 16
lõpetamise alus, mis tähendab, et lepingust taganemiseks tuleb teha lepingu poolele vastav tahteavaldus. • Lepingust taganemise eeldused võivad tuleneva nii lepingust kui ka seadusest. • Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 – 194. Lepingute lõpetamine • Lepingust taganemine jaguneb: • Taganemine lepingust teatud järelemõtlemise aja jooksul. • Taganemine kohustuste rikkumisel, ehk taganemine kui õiguskaitsevahend. • Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise kohustuse rikkumise alused tulenevad VÕS § 116 lg 2. Lepingute lõpetamine • Lepingust taganemise tagajärjed on kahesugused: • lepingust taganemine lõpetab lepingust tulenevad õigused ja kohustused, eelkõige lõpeb taganemisega lepingu täitmise nõue. • lepingust taganemise toime on ka tagasiulatuv
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
23. hageja plaintiff, claimant 24. kostja defendant 25. kohtuväliselt lahendama settle out of court 26. tõendamiskohustus lasub the burden of proof lies on 27. vastutama tõenäosuse alusel be liable on the basis / balance of probability 28. kahjutasu määrama award damages 29. kahjutasu nõudma claim damages 30. kahju tekitama cause damage 31. õiguskaitsevahend legal remedies 32. kohtulikku keeldu/määrust välja andma (Eng) award an injunction 33. lepingu täitmisele kohustama (Eng) award specific performance 34. kohtu korraldusele mitte alluma disobey a court order 35. relevant oluline, asjassepuutuv 36. anyway niikuinii, kuidagiviisi 37. however aga, kuid, siiski 38. in addition to lisaks 39
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, si...
lepinguliste kohustuste vahekorra muutmine tuleb "mõjuva põhjuse" olemasolu määramisel eelkõige arvestada §-ga 97. Sellisel juhul tuleb esmalt kõne alla üksnes lepingu muutmine. Alles siis kui muutmine ei ole võimalik on võimalik lepingu lõpetamine, kestuslepingu puhul ülesütlemine. Lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumine võib aga toimuda üksnes ühe lepingupoole isikus. 5. Hinna alandamine (VÕS § 112) Hinnaalandamine on õiguskaitsevahend, kus lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, kuid selle tingimuseks on tasumisele kuuluva hinna alandamine võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Subjektide paljususe puhul tuleb hinna alandamist samas väärtuses rakendada kõikide sama poole isikute suhtes ühiselt ja samaväärselt (VÕS § 112 lg 2).
-boikotid, streigid, tööseisakud, tehaste hõivamine, -võimuorganite tegevus – litsentsid, load, sõltumata sellest, kas õiguspärased või mitte va riisiko, mida kannab rikkunud pool Vabandatavuse mõju poolte õigustele ja kohustustele võib olla: - püsiv (annab aluse lepingust taganemiseks võlausaldajale) - ajutine (annab võlgnikule vastutuskergenduse toimeaja jooksul) - ei lõpeta lepingut – annab õiguse kahjustatud poolele valida kohane õiguskaitsevahend või võlgnikule esitada vastuväide - seos kohustuste vahekorra muutumisega – põhineb sageli samadel asjaoludel, kuid instituudi eesmärgid erinevad Süüline vastutus: Saab tuleneda : A. seadusest - lepinguvälise kahju tekitamise juhul, - mõnede lepinguliikide juures (nt raviteenuse osutamise leping, VÕS § 770 lg 1) - kõrvalkohustuse rikkumisel (nt käsirahaga tagatud kohustuse täitmata jätmisel) B. Eelnevast kokkuleppest Millal ja miks küsime vastutuse kohta
rikkumise eest üksnes süü olemasolul. Vastutuse kohustuslikud elemendid: Süü- õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte etkkimisel. Põhjuslik seos- Põhjuslik seos tähendab seda, et isiku õigusvastane käitumine peab ühiskonnakahjuliku tagajärje esile kutsuma. Kahju olemasolu- Õigusrikkumine- Mittesüüline vastutus. Vastutus tagajärgede eest, mida ta ise ei pruukinud tahta põhjustada Viivituse õiguslik tähendus. On õiguskaitsevahend mitteõigeaegse täitmise korral. Võlausaldaja saab võlgnikult viivist nõuda alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus pole viivise protsenti kokku lepitud, tuleb kohaldada võlaõigusseaduse § 94. Natuuras täitmise printsiip. Õiguskaitsevahendid lepingu mittetäitmisel. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist; oma
õiguskantsler on sõltumatu, mis tähendab eelkõige sõltumatust seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Kuigi ka kohus ja kohtunik on vastavalt põhiseaduse § 146 teisele lausele ja § 147 lõikele 4 sõltumatud, ei ole õiguskantsler ka kohtuvõimu osa. Õigust saab vastavalt põhiseaduse § 146 esimesele lausele mõista ainult kohus. Kohtud on põhiseaduse §-des 148 ja 149 ammendavalt loetletud. Samuti tuleb rõhutada, et õiguskantsler ei ole õiguskaitsevahend. Põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb tagada igaühele õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Õiguste kaitse õiguskantsleri kaudu on vaid põhiseaduslik lisavõimalus. Kuhu kuulub õiguskantsler? Raul Narits on paigutanud õiguskantsleri koos riigikontrolliga süstemaatili- selt pealkirja alla Iseseisvad nõuandva või järelevalve ülesandega mittepoliitilised organid.*48 Kui or- gan on iseseisev, siis ei kuulu ta ühegi võimu alla
HMS § 107 lg 1 ):on olemas. Kaalutlus on teostatud (HMS § 107 lg 2):ei ole täidetud. Proportsionaalsuse kontroll (HMS § 107 lg 2): 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine: õigus perekonnaelu puutumatusele (kvalifitseeritud põhiõigus) 2. Sobivus:on sobiv. 3. Mõõdukus:on mõõdukas ehk piisavalt intensiivne. 4. Vajalikkus:ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähem koormav õiguskaitsevahend. Diskretsioonipiir EI OLE ÜLETATUD. Vahekokkuvõte:PPA toiming pole formaalselt ega materiaalselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii materiaalselt, kui ka formaalselt mitteõiguspärase toiminguga. Kaasus 6 (koost. A. Lott) Madis Kivisisalik (MK) on tunnustatud jahimees. Jahiselts peab MK-d kohusetundlikuks inimeseks, kes on seadnud mh jahiseltsi juhatuse liikmena enesele tulirelvade käitlemisel ja
ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. (+) => Ilma puudust kõrvaldamata on asja eesmärgipärane kasutamine takistatud. Tuleohutusjärelevalve on teinud ettekirjutuse küttekolde remontimiseks. Müüja teadis selles puudusest ning ei parandanud seda ise enne müümist ära ega andnud ostjale puudusest teada. See õiguskaitsevahend ei tekita põhjendamatut ebamugavust. 2. Formaalsed eeldused. 1. VÕS § 222 lg 6 alusel ei ole ostja kaotanud õigust nõuda asja parandamist, kuna ta teatas müüjale mõistliku aja jooksul pärast ettekirjutust, et küttekolded tuleb kindlasti parandada. Järeldus: Ants saab nõuda Peetrilt kinnisasja parandamist VÕS § 222 lg 1 alusel. Seminariks vajalik õppematerjal: 1
Võime mitut õiguskaitsevahendit samal ajal kasutada. Võime leppetrahvi nõuda, viivist nõuda jne. Ka siin selle kaasuse puhul võib mõlemat kohaldada. Võib nii isiku maha tõsta kui ka leppetrahvi nõuda. See on kooskõlas tsiviilõiguse põhimõtetega. Karistusõiguses on teisiti. Kas maha tõstmine on vastuolus lepingu eesmärgiga?? Eesmärk on isiku jõudmine sihtkohta. Teenuse pakkuja võtab õiguse isikut mitte viia sihtkohta, see on õiguskaitsevahend. Kas see on vastuolus põhiseaduslike õigustega? Kas tal on õigus jätta isik öösel kuskile suva kohta seisma? Õppejõud arvab, et isiku mahatõstmine ilma tagamata see, et ta saaks jõuda kuskile, on ebamõistlikult kahjustav. VIST. 10. 2.1 peame piirama tahtluse või raske hooletusega, muidu tühine tüüptingimus. 8 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020
vääringus. VÕS § 93 lg 1 kohaselt peab raha olema tasumise ajal kehtiv riigis, mille vääringus makse tehakse. Rahasordi arvestamine –rahalise kohustuse täitmine võib olla kokku lepitud ka kindlas rahasordis nt müntidega või rahatähtedega. Vastavalt VÕS § 92 tuleb rahaline kohustus täita raha nimiväärtuses, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Intress- intress kui raha kasutamise eest makstav tasu ehk kasutusintress või kui viivituse korral kohaldatav õiguskaitsevahend ehk viivitusintress. Mõlemal juhul kohaldatakse intressi suuruse määramisel VÕS § 94 sätteid, viivitusintressi kohaldamisel tuleb lisaks arvestada ka VÕS § 113 lg 1 sätestatud. Intressi maksmise ohustuses võidakse juba eelnevalt kokku leppida, sellisel juhul kuulub kohaldamisele kokkuleppeline intress. Seaduses sätestatud intressimäära kohaldatakse siis, kui poole don kokku leppinud intressi maksmise kohustuses, kuid jätnud lahtiseks summa, mis tuleb intressina maksta.
allkirjakinnitusega · Enamus äriühingutega seotud muudatused jõustuvad alates kande tegemisest äriregistrisse ( asutamine, kustutamine, põhikirja muudatus, osakapitali suurenemine jms) Registrimenetlus erijuhtudel Registrimenetlus erineb tavapärasest: 1) pankrotimenetluse korral ( kanne registrikaardil); pankrot- võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus 2) ärikeelu korral (nimekiri äriregistri veebilehel); ärikeeld- pankrotiõiguslik õiguskaitsevahend, millega piiratakse isiku õigust tegeleda ettevõtlusega 3) ettevõtluskeelu korral (nimekiri äriregistri veebilehel) ettevõtluskeeld karistusõiguslik abinõu, mida kohaldatakse füüsilisele isikule lisakaristusena süüteo toimepanemise eest Äriühingu ühinemine · Ühinemine toimub siis, kui kaks või enam äriühingut liituvad. · Ühinemise viisid: 1. A + B = A (B lõpeb ja kustutatakse registrist) 2. A + B = C (A ja B asutavad uue ühingu ja nad ise lõpevad)
rikkumise raskusele. Sisuliselt on sätestatud avaldaja hoolsuskohustus ja tõendamiskohustus lasub avaldajal endal. Näide: avaliku elu tegevuse kohaldatakse mingisugused faktiväited, neid on kontrollitud, kuid ometi ei vasta need tõele. Õiguslikuks tagajärjeks on see, et § 1047 lg 3 järgi ei loeta avaldamist küll õigusvastaseks ja avaliku elu tegelane ei saa nõuda kahju hüvitamist, kuid §-s 1047 lg 4 sätestatud õiguskaitsevahend on tal olemas (ümberlükkamine, parandamine). Nn kordusreegel. A ütleb B-le, et C on varas. B kui ajakirja omanik avaldabki sellise teksti: A ütles, et C on varas. Kas B peaks vastutusest vabanema või mitte (A ütleski ju niimoodi C kohta)? Kordusreegli alusel leitakse, et B ennast sellise asjaoluga vabandada ei saa ning B ise avaldas, et C on varas. 61. Missugustele tingimustele peab vastama kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks kui õigusvastasust välistav asjaolu?
pensionistaazi arvutamisel, võib anda oma tööraamatu sotsiaalkindlustusametile hoiule. Tööandja võib anda sotsiaalkindlustusametile hoiule tööraamatu, mida töötaja või avalikteenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisel välja võtnud. Tööraamatu andmed, mis omavad .. kantakse riikliku pensionikindlustusregistrisse enne pensioni määramist. Töötasu alandamine Töötasu alandamine on õiguskaitsevahend, mida tööandja saab kasutada juhul, kui töötaja on rikkunud oma töökohustusi. Võlaõiguslikus mõttes on see hinna alandamine, mida reguleerib VÕS. TLS kohaselt kohaldatakse VÕS-i (p.12) regulatsiooni töötasu selles ulatuses, mis ei lähe vastuollu TLS(p.73) sätestatuga. Tööandja võib alandada töötasus vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töötulemuse kohta ning juhise andmine oli TL-s
Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuht...
oludega kohandada. 2) Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks. Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (j a automaatselt) vastava tähtaja möödumisega ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud. 11 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ PÕHJUSED ÜLESÜTLEMISEKS! 1) kohustuste rikkumine. Siin on ülesütlemine õiguskaitsevahend, mis kestvuslepingute puhul asendab taganemist olulise lepingurikkumise korral. 2) muutused lepingulise suhte või selle aluseks olevate suhetes Kui lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumise tulemuseks on poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutmine tuleb "mõjuva põhjuse" olemasolu määramisel eelkõige arvestada VÕS §-ga 97. Esimeseks nõudeks siin lepingu muutmine. Kui muutmine ei ole võimalik- taganemine või kestuslepingu puhul ülesütlemine. 17
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu ...
Abstraktne NK jaguneb proaktiivseks, mis esineb siis, kui seadus ei ole veel kehtima hakanud, mistõttu ei saa selle raames seadust kehtetuks tunnistada, ning reaktiivseks, mis leiab aset pärast seaduse jõustumist. Konkreetne NK esemeks on küsimus, kas konkreetses kaasuses asjassepuutuv seadus on asjaga puutuvas ulatuses PS-ga kooskõlas. 4. Individuaalne põhiseaduslik kaebus: Individuaalne põhiseaduslik kaebus on eraisiku erakoraaline põhiõiguslik õiguskaitsevahend tema põhiõiguste kaitseks. Liigid: (1) normikaebus ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms. IV PSJV plussid ja miinused + - PS pole ainult pädevus, menetlus ja vormi RK väljendab rahva võimu, PSJV otsus on selle
Erinevalt kahju hüvitamise nõudest, mida saab esitada ainult siis, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, ei ole hinna alandamisel oluline, kas rikkunud pool vastutab rikkumise eest või mitte. Kahjustatud lepingupool võib alandada hinda ja nõuda viivise maksmist, kui täitmine toimus hilinemisega. Kahjustatud pool võib anda täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning täitmise parandamise ebaõnnestumise korral alandada hinda. Hinna alandamine on õiguskaitsevahend, mis on suunatud lepingu lõpetamisele. KOHUSTUSTE TÄITMISEST KEELDUMINE § 110. Kohustuse täitmisest keeldumine- Kui üks lepingu pool võib keelduda kohustuse täitmisest kuna teine pool on kohusi rikkunud. (1)Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos
töötasu vähendamise tingimused: _ kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul _ töötasu ei tohi olla väiksem kui riiklik alammäär _ töötajale tuleb eelnevalt pakkuda teist tööd _ usaldusisikut/töötajaid tuleb eelnevalt informeerida ja temaga/nendega konsulteerida _ töötaja võib võrdeliselt vähem töötada _ töötajal on õigus leping üles öelda ja saada Koondamishüvitisi 31. Töötasu alandamine Töötasu alandamine on õiguskaitsevahend, mida tööandja saab kasutada juhul, kui töötaja on rikkunud oma töökohustusi. _ töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta _ tasu alandatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse _ tasu tuleb alandada viivitamatult pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist _ tööandja teeb töötajale tasu alandamise kohta avalduse
Kui isik vastutab kohustuse rikkumise eest, kuuluvad kohaldamisele õiguskaitsevahendid vastavalt VÕS §-dele 108-118. Kui isik ei vastuta kohustuse rikkumise eest, siis tuleb kontrollida, kas ei saa VÕS § 105 alusel siiski mingit õiguskaitsevahendit kasutada. Sobiva õiguskaitsevahendi leidmisel tuleb kontrollida selle õiguskaitsevahendi kohaldamise tingimusi kas lepingust, kui selles osas olid kokkulepped lubatud või seadusest. Kohustuse täitmisnõue Kõige tähtsam õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise korral on kohustuse täitmise nõudmine. Täitmisnõude olulisust rõhutab lisaks VÕS § 108 ka VÕS § 2, § 8 ja § 76. Võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist kui õiguskaitsevahendit kohustuse rikkumise korral reguleerib üldnormina VÕS § 108 lg 1. Kui VÕS § 108 lg 1 järgi on rahalise kohustuse rikkumise korral täitmisnõue piiramatult esitatav, siis mitterahalise kohustuse täitmisnõude võib esitada
Kui isik vastutab kohustuse rikkumise eest, kuuluvad kohaldamisele õiguskaitsevahendid vastavalt VÕS §-dele 108-118. Kui isik ei vastuta kohustuse rikkumise eest, siis tuleb kontrollida, kas ei saa VÕS § 105 alusel siiski mingit õiguskaitsevahendit kasutada. Sobiva õiguskaitsevahendi leidmisel tuleb kontrollida selle õiguskaitsevahendi kohaldamise tingimusi kas lepingust, kui selles osas olid kokkulepped lubatud või seadusest. Kohustuse täitmisnõue Kõige tähtsam õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise korral on kohustuse täitmise nõudmine. Täitmisnõude olulisust rõhutab lisaks VÕS § 108 ka VÕS § 2, § 8 ja § 76. Võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist kui õiguskaitsevahendit kohustuse rikkumise korral reguleerib üldnormina VÕS § 108 lg 1. Kui VÕS § 108 lg 1 järgi on rahalise kohustuse rikkumise korral täitmisnõue piiramatult esitatav, siis mitterahalise kohustuse täitmisnõude võib esitada
tähtaegu (TsÜS § 136 lg 3). Otsuse kinnitamine: otsuse kehtetuks tunnistamist ei ole võimalik nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse vaidlustamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi (ÄS § 178 lg 2). Tühisuse tuvastamise nõue (tuvastushagi) ja kehtetuks tunnistamise nõue (kujundushagi) kui ühtne õiguskaitsevahend Otsuse kehtivuse tuvastamise nõue: tuvastushagi esitamine, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi (huvi puudub, nt siis, kui osanike otsust pole keegi kahtluse alla seadnud). Otsuse kehtetuse kontrollskeem Selleks, et otsuse saaks kehtetuks tunnistada või selle tühisuse tuvastada, peavad kõik formaalsed eeldused olema täidetud. Materiaalsetest eeldustest peab esinema vähemalt üks alus. Tühine otsus (ÄS § 1771) I) Formaalsed eeldused:
Süü vormid on: · hooletus · raske hooletus · tahtlus Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada lepingus või seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Seaduse puhul on need järgmised: · nõuda kohustuse täitmist · keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest · nõuda kahju hüvitamist · taganeda lepingust või öelda leping üles · alandada hinda · nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist Oluline õiguskaitsevahend on tarbija taganemisõigus ...: · koduukselepingust (VÕS §35) · tarbijakrediidilepingust (VÕS §402) · pakettreisilepingust (VÕS §866) · ehitise ajutise kasutamise lepingust (VÕS §379) · sidevahenditega sõlmitud lepingust (VÕS §52) Et kindlustada täiendavaid allikaid juhuks, kui võlgnikul endal ei ole piisavalt vahendeid, et oma kohustusi täita, kasutatakse tagatisi: · käendus · garantii · käsiraha · leppetrahv
1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Ei ole enam TL peatumise mõistet, sest VÕS ei näe sellist mõistet ette. Töö tegemisest keeldumise õigus saab olla ka õiguskaitsevahend VÕS § 111 – üks pool võib oma kohustuse täitmisest keelduda kui teine lepingupool oma kohustust ei täida. Kuid ei saa kohustuse täitmisest keelduda kui teine pool on kohustuse suuremas osas täitnud. § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 11
Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada lepingus või seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Seaduse puhul on need järgmised: · nõuda kohustuse täitmist · keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest · nõuda kahju hüvitamist · taganeda lepingust või öelda leping üles · alandada hinda · nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 49 Oluline õiguskaitsevahend on tarbija taganemisõigus ...: · koduukselepingust (VÕS §35) · tarbijakrediidilepingust (VÕS §402) · pakettreisilepingust (VÕS §866) · ehitise ajutise kasutamise lepingust (VÕS §379) · sidevahenditega sõlmitud lepingust (VÕS §52) Et kindlustada täiendavaid allikaid juhuks, kui võlgnikul endal ei ole piisavalt vahendeid, et oma kohustusi täita, kasutatakse tagatisi: · käendus · garantii · käsiraha · leppetrahv
kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine kes kellele peab hüvitama? hüvitama peaks see, kes kahju tekitas · milline on üldkoosoleku otsuse õiguslik mõju? · aktsionäri suhtes on aktsiaselts kolmas isik ja ei saa kohustada aktsionäri midagi võõrandama aktsiaselts annab ainult võimaluse aktsionärile, et lubab teatud tingimustel aktsiad tagasi osta
kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine kes kellele peab hüvitama? hüvitama peaks see, kes kahju tekitas · milline on üldkoosoleku otsuse õiguslik mõju? · aktsionäri suhtes on aktsiaselts kolmas isik ja ei saa kohustada aktsionäri midagi võõrandama aktsiaselts annab ainult võimaluse aktsionärile, et lubab teatud tingimustel aktsiad tagasi osta
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud ...
1 ja § 13 lg 2) d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju) Hüvitamise vorm i) Rahas (RVS § 8 lg1) ii) Tagajärgede kõrvaldamisega (RVS § 11 lg 1) III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus (RVS §3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 1) 1. Alternatiivne õiguskaitsevahend 2. Mõjususe ja kulude kaalumine IV. Muude piirangute puudumine (HMS § 58, RVS § 13) 1. Haldusakti tühistamine a) Õiguste rikkumine kõrvaldatud haldusakti muutmisega (RVS § 3 lg 2) b) Erandina: kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine 2. Kahju hüvitamine a) Kahju ettenägematus (RVS § 13 lg 1 p 1)
1 ja § 13 lg 2) d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju) Hüvitamise vorm i) Rahas (RVS § 8 lg1) ii) Tagajärgede kõrvaldamisega (RVS § 11 lg 1) III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus (RVS §3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 1) 1. Alternatiivne õiguskaitsevahend 2. Mõjususe ja kulude kaalumine IV. Muude piirangute puudumine (HMS § 58, RVS § 13) 1. Haldusakti tühistamine a) Õiguste rikkumine kõrvaldatud haldusakti muutmisega (RVS § 3 lg 2) b) Erandina: kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine 2. Kahju hüvitamine a) Kahju ettenägematus (RVS § 13 lg 1 p 1)
2. nõuda kahju tekitamise lõpetamist ja/või sellega ähvardamisest hoidumist ( 1055 lg 1) 3. nõuda kahju hüvitamist Väärtushinnangu puhul: * ümber lükkamist nõuda ei saa; teised kaks õiguskaitsevahendit on samad. * Vaieldav on, kas võib nõuda vabandamist. Riigikohus on leidnud, et vabandamist nõuda ei saa, sest see ei ole õiguskaitsevahend. Nt Isik A avaldab ajalehele B valeandmeid C kohta või esitab seal mingisuguseid solvavaid väärtushinnanguid. Ajaleht B trükib need ära. C-l on nõudeõigus mõlema vastu. Kas ajaleht B saaks ennast vabandada sellega, et tema ei ole midagi valesti teinud ja lihtsalt avaldas A käest saadud teksti? Ei, see ei piira ei välista kuidagi vastutust, sest tal on endal kontrolli kohustus. 16
kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Erakorraline ülesütlemine ei vasta tavaliselt poolte poolt kokku lepitule ning vajab kehtivuseks (erandina võrreldes korralise ülesütlemisega) eraldi (ülesütlemis)põhjust, millele aluse annab § VÕS § 196. 5. Hinna alandamine (VÕS § 112) Hinnaalandamine on õiguskaitsevahend, kus lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, kuid selle tingimuseks on tasumisele kuuluva hinna alandamine võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Subjektide paljususe puhul tuleb hinna alandamist samas väärtuses rakendada kõikide sama poole isikute suhtes ühiselt ja samaväärselt (VÕS § 112 lg 2).
võlaõigusest- lepingu pool võib keelduda oma kohustuse täitmisest kui teine pool ei ole oma kohustust täitnud. Üks pool peab teisele andma täiendava tähtaja, et kui selle aja jooksul ei ole kohustus täidetud, siis peatab töö ja jätkab peale seda, kui teine on oma kohustuse täitnud. Peab olema tehtud pöördumine- avaldus teisele poolele, et peatab oma kohustuse täitmise). Kogu dokumentatsioon tuleb säilitada, vajadusel teha osapooltele lisa koopiaid. Kirjalik tõend on parim õiguskaitsevahend. Töö maksumuse protsenteerimisakt - dokument, mille alusel määratakse poolte kokkuleppel tehtud töö maht (ligikaudne määramine). · maksegraafiku meetod (aluseks on maksegraafik, mis on lepingu lisa) · lõpetatud ühikute meetod (lepingus tuleb kokkuleppida, mis on lõppühik) · kasvava eesmärgi meetod (töös määratakse kindlad vaheetapid, kui see on täidetud, siis saab kindla summa)
Õiguskaitsevahendi kasutamiseks õigustatud lepingupool võib selle õiguse kaotada, kui ta ei tee õiguskaitsevahendi(te) kasutamise avaldust seaduses sätestatud aja jooksul. Näiteks võib võlausaldaja nõuda mitterahalise kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama, tulenevalt VÕS §-d 108 lg 3 ja 118 lg 1 p 1. Kõige tähtsam õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise korral on täitmisnõue, mille olulisust rõhutab näiteks VÕS § 2, § 8 ja § 76. Võlausaldaja ehk kahjustada saanud isiku õigust nõuda kohustuse täitmist reguleerib üldnormina VÕS § 108 lg 1. Näiteks, kui tarbija ei maksa krediidiandjale tagasi saadud rahasummat peale lepingu lõppemist on krediidiandjal õigus nõuda kohustuste nõuetekohast täitmist. Täitmisnõude esitamise eelduseks on eelkõige kehtiv võlasuhe poolte vahel, mis nõude esitamist õigustab
Välja tuleb selgitada, millises menetluse vaidluse lahendamine toimub (hagimenetlus või hagita menetlus) ning kohtusse pöördumisel valida alluvuse järgi õige kohus. Kohtusse saab pöörduda vaid oma õiguste ja vabaduste kaitseks ning nende rikkumine peab kohtusse pöördumise ajal olema jätkuv. Tuleb välja selgitada, kas tegemist on õiguse või vabadusega, mida üldse kohtu kaudu kaitsta saab. Hagi esitamisel on äärmiselt oluline, õiguste kaitse valik oleks optimaalne st valitud õiguskaitsevahend tagaks ka reaalses elus õiguse või vabaduse kaitse ja viiks soovitud lahenduseni. Õiguskaitse vajadusest sõltub, millise hagi saab kohtusse esitada. Õiguskaitsevahendid ja nende kasutamise eeldused on sätestatud materiaalõiguses. Hagi liigid Sooritushagi puhul tuleneb õiguskaitse vajadus sellest, et kostja ei täida oma kohustust. Hageja nõuab kostjalt millegi tegemist või tegemisest hoidumist, kuid ka talumiskohustuse
Kohtuasju on palju ja soovitav on hakata nendega tegelema võimalikult varakult. Tskohtumenetlus lahendab eraõiguse vaidlusi. Menetluse algatamiseks peab olema mingi nõue. Halduskohtumenetlus on uuriv menetlus. Tsmenetlus peab lahendama vaidlusi. TsMS par 4 lg 4 aktiivsus peab olema suunatud, et asi oleks lahendatud kokkuleppel. Tsiaviilasjas on 2 olulist mõistet tsiviil alus ja tsiviil ese. Alused faktilised asjaolud (mis juhtus, nt kahju tekitamine, õigusrikkumine) Ese õiguskaitsevahend, mida tahetakse, et kohus rakendaks. Krmenetluses tsiviilhagi esitamises tuleb pigem vaadata KrMS, ka VÕS. KrMS ei ütle, et õiguse rikkumisel on õigus hüvitisele vm. Tsiviilõigus annab vastuse. Tskohtumenetlus ei näe ette kostja otsimist jm kriminaalmenetluslikuid vahendeid. Kriminaalkohtumenetlus ei näe ette riigilõivu. Vara arestimise taotluse kriminaalmenetluses esitab prokuratuur. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitatakse prokuratuuri kaudu.
Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Vaba konkurentsi takistamise eest võib olla ette nähtud nii eraõiguslik õiguskaitsevahend (kahju hüvitamise kohustus) kui ka avalikõiguslik sanktsioon (rahatrahv). 214 Riigiõigus Õigusharude iseloomustamist alustatakse traditsiooniliselt riigiõigusest, mis on teistele õigusharudele aluseks, baasiks. Riigiõigus reguleerib üldistatult kõiki riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid (võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
