lepingupoolele lepingus määratud rahasumma Lepingu tüüptingimuste tühisus • VõS § 42. Lepingu tüüptingimus on tühine kui, see on ebamõistlikult kahjustav • Ehk kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, …; Leppetrahvi nõudmine • Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks • Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõua Käendus • Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)
omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks. Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamist ei ole õigus nõuda, kui töötaja on tööandjale leppetrahvi juba tasunud. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi kui kõrvalkohustuse kokkuleppimine erinevates lepingutes on praktikas laialt levinud. Ühelt poolt aitab leppetrahvis kokkuleppimine tagada lepinguliste kohustuste täitmise ning teiselt poolt on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna leppetrahvi saab nõuda sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest.
maksumuse hilinemisega tasumise eest. Alltöövõtulepingu p 5.1 oli sätestatud, et töövõtja kohustub maksma alltöövõtjale teostatud tööd mitte hiljem kui 30 päeva nende valmimisest arvates. Arvestades seda, et pooled kehtestasid leppetrahvi töödega hilinemise eest, maakohus rahuldas hagi. Kas maakohus tegi õige otsuse? Jah. Põhinedes § 159. Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue (1) Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. (2) Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. V-12 OÜ Neeme esitas hagi kohtusse munitsipaalettevõtte ,,Edgar" vastu 12 000 euro nõudes, mis
pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. (3) Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. § 159. Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue (1) Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. (2) Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 11. 9. peatükk NÕUETE JA KOHUSTUSTE ÜLEMINEK § 164. Nõude loovutamine
töölepinguga) Töötaja rikkus etteteatamistähtaega. Kuna töötaja ütles lepingu õigusvastaselt üles, on tööandjal õigus nõuda mõistlikku hüvitist. Nõuda saab otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist. (Eeldatakse, et kahju suurus on töötaja 1 kuu keskmine töötasu). Tööandja peab nõude esitama 20 tööpäeva jooksul arvestades töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Pooled võivad kokku leppida ka leppetrahvis.(Lisaks leppetrahvile saab tööandja nõuda ka kahju hüvitamist.) 3.3. Kuidas saab kaitsta oma õigusi töötaja, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles koondades üle 10 aastat tööandja juures töötanud töötaja majanduslikel põhjustel esitades 14.12.2011 töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles teatab alljärgmist: Lp Uuno Meister Pikk 111-11, Tartu linn 50606 14. detsember 2011. a Avaldus 07.03.2000
Leppetrahv Leppetrahv on kokkulepe põhikohustuse täitmise tagamiseks, mille kohaselt kohustub lepingupool lepingu rikkumise juhuks maksma teatud rahasumma. Leppetrahvi kokkuleppe idee on hilisemate vaidluste vältimine võimalike kahju hüvitamise summade üle, fikseerides need summad juba eelnevalt. Leppetrahvi loetakse kahju hüvitamise miinimumsummaks, mis ei välista seda ületava kahju hüvitamist üldistel alustel. Seega võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kohustuste lõppemine Lepinguliste kohustuste lõppemise aluseid võib jagada sõltuvalt poolte tahtest 3 rühma: 1) kokkuleppelised lõpetamise alused 2) ühepoolsed lõpetamise alused 3) poolte tahtest sõltumatud ehk objektiivsed alused
tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. 31. Leppetrahvi mõiste ja vähendamine Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Käsiraha lepingus on tähtis ära märkida, et tegu on käsirahaga. Käsiraha andmine peab olema vormistatud samas vormis mis põhileping. Kui põhileping ei ole nõuete kohane, ei kehti siis ka käsirahaleping. - leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuste täitmist. 7. Milline on kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus võlasuhte rikkumisel ($127)? Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
leides konkreetse õigussuhte jaoks kõige sobivama lahenduse. 5 3. LEPPETRAHV Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahviks ei pea tingimata olema raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta soovib leppetrahvi nõuda. (A. Kiris jt 2007, lk 156). Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse
ei pea töötajale saladuse hoidmise kohustuse täitmise eest maksma täiendavat tasu ei töölepingu ajal ega ka pärast töölepingu lõppemist. Töölepingus saladuse hoidmise kohustuse sisu määramisel tuleks see kohustus siduda ka leppetrahviga, seda lubab TLS § 22 lg 2. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt 6 lisaks leppetrahvile saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata , seda võimaldab TLS § 22 lg 3. 7 Konkurentsipiirang TLS § 23 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud konkurentsipiirangu kohaldamises, siis
Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. Leppetrahv:Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. 17.Lepingu tõlgendamine Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige
eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool, siis kohaldatakse leppetrahvi sätteid. Kui põhileping on tühine, kuid lepingus oli kokku lepitud hüvitatava kahju summas, siis on tühine ka kokkulepe kahju hüvitamise summa kohta ning kannatanud pool saab nõuda kahju hüvitamist üldises korras (VÕS § 127 (1) Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. (2) Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (1) Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel
eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. 12. LEPPETRAHV Kui Laenusaaja rikub ühte või mitut Lepingust või seadusest tulenevat kohustust Laenuandja ees, mis ei seisne selles et Laenusaaja viivitab võlgnetavate Maksete tasumisega, siis on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi 20% (kahekümne protsendi) ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata Laenust. Eelkõige kasutab Laenuandja õigust leppetrahvile juhul, kui Laenusaaja ei ole Lepingust tulenevat kohustust täitnud Laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Laenusaaja kohustub leppetrahvi tasuma leppetrahvinõudes märgitud ulatuses ja tähtpäeval ning kõrvaldama rikkumise(d), järgides Laenuandja poolt antud tähtaegu ja juhiseid. Leppetrahvi maksmine ei asenda rikutud kohustuste ega teiste Lepingust tulenevate kohustuste täitmist, samuti ei välista Laenuandja õigust Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 13
kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. - Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist; - tööandja võib nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud; - lisaks leppetrahvile võib tööandja nõuda kohustuse täitmist. - Tööandja nõudel on töötaja kohustatud andma informatsiooni oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta (TLS $ 27) Saladuse hoidmise kohustuse sisu. - Saladuse hoimise kohustus tuleneb VÕS paragrahv 625 - Selle kohaselt peab töötaja hoidma saladuses talle seoses tööga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma
kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. - Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist; - tööandja võib nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud; - lisaks leppetrahvile võib tööandja nõuda kohustuse täitmist. - Tööandja nõudel on töötaja kohustatud andma informatsiooni oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta (TLS $ 27) Saladuse hoidmise kohustuse sisu. - Saladuse hoimise kohustus tuleneb VÕS paragrahv 625 - Selle kohaselt peab töötaja hoidma saladuses talle seoses tööga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma
viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea alati olema raha, see võib olla ka mõni tegu, mida lepingu rikkuja peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool peab viivitamatult teisele lepingupoolele teatama, et ta soovib leppetrahvi nõuda, vastasel juhul kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi võib nõuda ainult siis, kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. Käendus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nim käenduslepingut
lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Leppetrahvi kohaldamisel peab silmas pidama järgmist: ·tegemist peab olema töötaja süülise rikkumisega ·töölt lahkumise eesmärk peab olema töösuhte lõpetamine (töölt põhjuseta puudumise korral ei saa leppetrahvi kohaldada). Töölepingu seaduse §-s 77 sätestatu puhul on tegemist täiendava leppetrahviga, mis annab võimaluse lisaks töölepingu seaduse §-s 74 lg 3 ettenähtud ühekuulisele leppetrahvile kokku leppida ka suuremas leppetrahvis. ·Täiendavas leppetrahvis kokkuleppimise võimalus on oluline eelkõige selliste tööandjate jaoks, kellele töö iseloomust tulenevatel põhjustel töötaja etteteatamata töölt lahkumine võib põhjustada olulise kahju (uue töötaja väljakoolitamise kulud). Samuti on see vajalik juhul, kui tööandja enne töötaja tööleasumist peab tegema töötaja suhtes olulisi kulutusi (näiteks muretsema töötajale elukoha)
Leppetrahv Leppetrahv on kokkulepe põhikohustuse täitmise tagamiseks, mille kohaselt kohustub lepingupool lepingu rikkumise juhuks maksma teatud rahasumma. Leppetrahvi kokkuleppe idee on hilisemate vaidluste vältimine võimalike kahju hüvitamise summade üle, fikseerides need summad juba eelnevalt. Leppetrahvi loetakse kahju hüvitamise miinimumsummaks, mis ei välista seda ületava kahju hüvitamist üldistel alustel. Seega võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kohustuste lõppemine Lepinguliste kohustuste lõppemise aluseid võib jagada sõltuvalt poolte tahtest 3 rühma: 1) kokkuleppelised lõpetamise alused 2) ühepoolsed lõpetamise alused 3) poolte tahtest sõltumatud ehk objektiivsed alused
HOOLETUSE puhul kahju suuruse määramisel, tuleb lähtuda ka: töötajale antud juhistest, töötingimustest, süü astmest (hooletus või rakse hooletus) töö iseloomust tulenevast riskist, tööandja juures töötamise ajast ja senisest käitumisest ning töötaja töötasu suurusest. Tuleb arvestada reaalset olukorda ja ei ole enam piirmäära (varem oli selleks 1 kuu töötasu) . Kahju hüvitamist saab nõuda ka (lisaks leppetrahvile) kui on T omavoliline töölt lahkumine T tööle asumisest keeldumine Nendel juhtudel eeldatakse, et kahju vastab töötaja 1 kuu keskmisele töötasule. Kui TA tahab suuremat kahju hüvitamist, siis seda ta peab tõendama. Töötajal on omakorda õigus nõuda hüvitise suuruse vähendamist, kui ta suudab tõendada, et tööandjale ei ole kahju tekkinud või kahju ulatus on olnud väiksem kui ühe kuu töötasu.
võlausaldajale üle ka nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid ning nõude suhtes juba välja antud täitedokumendid. Uus võlausaldaja võib nõuda ka nõude loovutamist tõendava dokumendi andmist. Nõude üleminekul uuele võlausaldajale lähevad üle ka kõik tagatised ja muud õigused. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada,
Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. Leppetrahv Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid. VI NÕUDEÕIGUSE LOOVUTUS JA VÕLAKOHUSTUSE ÜLEVÕTMINE Nõude loovutamise lubatavus ja piirangud. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel
kumb on suurem, kas tekkinud kahju või leppetrahv? Kui kahju on suurem kui leppetrahv ja kahjustatud pool soovib ka tekkinud kahju hüvitamist, siis peab ta leppetrahvi ületavas osas tekkinud kahju tõendama ning saab hüvitist nõuda ainult kahjuhüvitise nõude esitamiseks vajalike eelduste olemasolu korral. 21. Kas saab nõuda samaaegselt kohustuse täitmist ja leppetrahvi? §159lg1 Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. 22. Kas leppetrahvi saab kohaldada koos taganemisega? 23. Kas taganemise õigust on võimalik n.ö osta leppetrahvi eest? 24. Kas, millistel eeldustel ja millises summas saab kohus leppetrahvi vähendada? §162lg1 Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur,
töötajat koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Seega tuleb käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon kasutusele eelkõige olukorras, kus töölepingu rikkumine tööle mitteasumisel või ette teatamata lahkumisel on tööandjale eriliselt koormav. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist TLS alusel osas, mida leppetrahv ei katnud. II. § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel Paragrahv 35 sätestab töötasu maksmise regulatsiooni töö mitteandmise korral. Töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja maksma töötajale
3) Vabaduse võtmise, isiku au teotamisel või muu isikuõiguste rikkumise korral 4) Muudel seaduses sätestatud juhtudel. Viivis Leppetrahv Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea tingimata olema raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta soovib leppetrahvi nõuda. Juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus lepptrahvi vähendada, kuid seda teeb ta ainult kohustatud isiku nõudmisel. Kohus arvestab siis kohustuse täitmise ulatuses teise poole õigustatud huvi ning poolte majanduslikku olukorda.
202. Mis on leppetrahv? Leppetrahv on kokkulepe põhikohustuse täitmise tagamiseks, mille kohaselt kohustub lepingupool lepingu rikkumise juhuks maksma teatud rahasumma. Leppetrahvi kokkuleppe idee on hilisemate vaidluste vältimine võimalike kahju hüvitamise summade üle, fikseerides need summad juba eelnevalt. Leppetrahvi loetakse kahju hüvitamise miinimumsummaks, mis ei välista seda ületava kahju hüvitamist üldistel alustel. Seega võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. 203. Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek? Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel (VÕS § 180). 1 Müügileping Üürileping Rendileping
koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Seega tuleb käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon kasutusele eelkõige olukorras, kus töölepingu rikkumine tööle mitteasumisel või ette teatamata lahkumisel on tööandjale eriliselt koormav. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist TLS alusel osas, mida leppetrahv ei katnud. § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel Paragrahv 35 sätestab töötasu maksmise regulatsiooni töö mitteandmise korral. Töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja maksma töötajale töötasu olukorras, kui
Lisatööde eest tasumine 97 toimub koos viimase maksega. 9.7. Tööde mahu suurenemine kuni 2% ulatuses ei anna õigust tööde tähtaegade muutmiseks. 9.8. Juhul kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud tööde vahe- või lõpptähtaegadest, on töövõtja kohustatud tasuma leppetrahvi .....% kogu lepingu maksumusest. Lisaks leppetrahvile on töövõtja kohustatud hüvitama tellijale tekkinud kahju osas, mida ei katnud leppetrahv. Leppetrahvi tasumine, vastavalt LS paragrahvile 159 lg.1, ei vabasta töövõtjat kohustuse täitmisest. 10. Garantii ja töövõtja pandiõigus. 10.1. Töövõtja poolne garantii tööle algab kohe peale kõigi lepinguga ettenähtud ja seotud tööde vastuvõtmist tellija poolt ja lõppeb: ________________. Garantii kohaldamisel juhinduvad pooled LS paragrahvist 650. 10.2
Hagejad sõlmisid kostja I-ga töövõtulepingu. Ehitusperiood pikenes. Kostjad sõlmisid kokkuleppega, millega läksid kostjale II alates lepingu sõlmimisest tagasiulatuvalt üle kõik tellija õigused ja kohustused. Kostja II nõuab ehitusperioofi pikenemise pärast leppetrahvi. Kostja nõuab sama perioodi eest ka saamata jäänud tulu Õiguslik probleem ja RK seisukoht: Ebamõistlikult kahjustatavad tüüptingimused VÕS § 42 lg 1. Kostja II nõue leppetrahvile on ebamõistlikult kahjustav, sest kostja II nõuab sama aegselt ka saamata jäänud tulu VÕS § 42 lg 3 p 5 RKTKo 3-2-1-22-16 p 18 nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine Asjaolud: Osaühingu Gvandron (hageja I) ja Merle Suure (hageja II, käendaja) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu lepingu tühistamise kehtivuse tuvastamiseks, lepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, 44 105 euro 25 sendi saamiseks ja
Lepingus sätestatakse, kes ja kuidas tellimuse käigus projekti täitmise kulgu kontrollib. Lepingust peab ilmnema täitja vastutus tellimuse täitmise kvaliteedi eest. Puuduste korral määratakse täitjale nende kõrvaldamiseks üldjuhul tähtaeg. Tellijal on õigus nõuda ebakvaliteetsest tööst põhjustatud kulude hüvitamist või vähendada lepingutasu kulude võrra. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuste/kvaliteedinõuete täitmist. Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik, ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast, uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Projekti tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles
käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. 4. Leppetrahv. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea alati olema raha, see võib olla ka mõni tegu, mida lepingu rikkuja peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool peab viivitamatult teisele lepingupoolele teatama, et ta soovib leppetrahvi nõuda, vastasel juhul kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi võib nõuda ainult siis, kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. 11.1.4. LEPINGUKOHUSTUSTE LÕPPEMINE Võlasuhte lõppemise alused on: 1. kohane täitmine; 2. tasaarvestus; 3. kokkulangemine; 4. võlasuhte lõpetamine kokkuleppega; 5. lepingust taganemine; 6
7 kvalifitseerida leppetrahvikokkuleppena. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. VÕS § 159 lg 1 teise lause järgi ei või kohustuse täitmist lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku kohustuse täitmise asendamiseks. VÕS § 158 lg 2 viitab sellele, et leppetrahv ei ole piiratud ainuüksi juhtudega, kui rikkuv pool peab kahjustatud poolele maksma kindlaksmääratud summa. Seetõttu ei ole välistatud, et leppetrahvina on kokku lepitud, et lepingut rikkunud pool ei saa nõuda osa kokkulepitud tasust. Ka müügilepingu p 2.7 sõnastus (,,hüvitisena tegemata tööde eest") võib viidata, et tegemist on VÕS § 159 lg 2 teises
6. Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur (VÕS § 162). Ebamõistlik on näiteks leppetrahv, mis ületab töötaja poolt rikkumisega tekitatud kahju suurel määral. Leppetrahvi vähendamist ei ole õigus nõuda, kui töötaja on tööandjale leppetrahvi juba tasunud. 7. Lisaks kokkulepitud leppetrahvile on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist TLS § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei katnud (TLS § 77 lõige 2). § 78. Tasaarvestamise erisus (1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarves- tada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud,
annaabi.ee 
