FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele
• VÕS § 127 lg 4: hüvitamine üksnes juhul, kui vastutusel põhinev asjaolu põhjustas kahju. 6. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. • VÕS § 115 lg-d 2 ja 3: võimalus anda täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Võlaõigus Eelduste kontroll: Järeldus: ÜLESÜTLEMINE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 alusel vastavalt VÕS § 196 lg-le 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kestvusleping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Mõjuv põhjus. • VÕS § 100: kohustuse rikkumine. 3. Avaldus. • VÕS § 195 lg 1: ülesütlemise avalduse tegemine teisele lepingupoolele. 4. Etteteatamistähtaeg. • VÕS § 196 lg 3: õigus üles öelda mõistliku aja jooksul pärast mõjuva põhjuse ilmnemist. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus LEPPETRAHV Hüpotees:
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele
Juurikas 2010-2011 12 2 17.03.2011 Töösuhe on tugev sõltuvussuhe Tööleping on kestvusleping enamasti seovad lepingu pooled end pikaajaliselt Töötaja ja tööandja on teineteisest oluliselt sõltuvad ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv töösuhte ajal Tööandja ettevõtluse tulemus sõltub töötaja tööst Tööd tehakse teise isiku kasuks ja Tööandja kannab ettevõtlusega seotud riisiko,
Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, ...
tegeliku elukoha märkimine töölepingus on vajalik seetõttu, et tööandjal oleks vajadusel võimalik edastada posti teel ) Juriidilise isiku asukoht juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Kui tööandjaks on juriidiline isik, siis peab töölepingus olema kirjas ka juriidilise isiku esindaja nimi, kes töölepingu allkirjastab. Veel andmed, mida vajalikuks peetakse (telefon, email) 2) Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg. Tööleping on nn. kestvusleping, st edaspidi seovad pooli pikaajalised suhted. Need ajad võivad kattuda kuid võivad olla ka erinevad. Lepingu sõlmimise päevana tuleb kirjutada allakirjutamise päev. Kui kirjalik leping on enne tööle asumist sõlmimata jäänud, siis tuleb töölepingu sõlmimise ajana näidata töötaja tööleasumise aeg. Tööle asumise ajast hakatakse arvestama tööstaazi töötaja juures ja puhkuse andmisel nõutavat staazi. 3) Tööülesannete kirjeldus
kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu. VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum.
rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 6. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 7. Töölepingu mõiste Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ning töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus ...
jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Ülesütlemise liigid: 1) Määramata tähtajaga kestvuslepingute puhul pole pooled määranud nende kestvuse pikkust. Selliste lepingute puhul tuleb esmalt kõne alla lepingu lõpetamine "korralise ülesütlemisega" (VÕS § 195 lg 3), mis tähendab ükskõik mis põhjusel mõistliku etteteatamisega lepingu lõpetamist. 2) Määratud ajaks sõlmitud kestvusleping. Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja automaatselt) vastava tähtaja möödumisega ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud (erandina kui pooled on vastava võimaluse osas kokku leppinud). Erakorraline ülesütlemine ei vasta tavaliselt poolte poolt kokku lepitule ning vajab kehtivuseks (erandina võrreldes korralise ülesütlemisega) eraldi (ülesütlemis)põhjust, millele aluse annab § VÕS § 196.
ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu (Vabariigi valitsuse poolt on kehtestatud vastav tööde ja ohutegurite loetelu). (1: 302-303) 2.5 Töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg (Tööleping on nn. kestvusleping, st edaspidi seovad pooli pikaajalised suhted. Need ajad võivad kattuda kuid võivad olla ka erinevad. Lepingu sõlmimise päevana tuleb kirjutada allakirjutamise päev. Kui kirjalik leping on enne tööle asumist sõlmimata jäänud, siis tuleb töölepingu sõlmimise ajana näidata töötaja tööleasumise aeg. Tööle asumise ajast hakatakse arvestama tööstaazi töötaja juures ja puhkuse andmisel nõutavat staazi); tööülesannete kirjeldus;
3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivad tavad; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõte VÕS § 23 lg 2 - koostöökohustus Tähtsuselt: 1) põhikohustused – lepingu olemuse määravad kohustused 2) kõrvalkohustused – abistavad või tagamise eesmärgil võetud kohustused (nt käendus, leppetrahv, käsiraha, garantii) Ajalisest kestvusest tulenevad: 1) ühekordsed nt müük VÕS § 208 2) kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 (nt üürileping). Kestvusleping võib olla ka ühekordne leping, kui pool peab olema püsivalt valmis soorituseks (nt käendusleping, mis on antud tähtaega määramata ehk nõudmisel) Kohustuste olemusest (VÕS §24): 1) kohustuseks saavutada teatud tulemus e. Tulemuse saavutamiseks 2) kohustus teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks e. Tegevuse tegemiseks - võimaldab hinnata lepingu täitmist ning - määratleda nõudeid kohustuse rikkumise korral Kohustuste kohane täitmine- lõpetab võlasuhte §186 p1 1
4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Taganemine ja ülesütlemine - peaaegu õiguskaitsevahendid. süsnüümid. ketsvuslepingut öeldakse üles, ja tavalisest lepingust taganetakse kestvusleping - nt tähtajatu üürileping. kestvusleping on müügi või tööleping, täitmise tähtaeg on märgitud. Ülesütlemise ja taganemise korral teeb üks lepingu poole avalduse/teadaande, et soovib taganeda. kui toimunud on lepingu oluline rikkumine ja üks pool on selle tulemusel taganenud, ja peale seda saab järgneda ainult kahju hüvitamine. taganemisest ei saa enam tagasi põrgata lepingu täitmisse. § 116
05 60-05 kestvuslepinguks, kui lepingu sisuks on teatava töö korduv tegemine pikema aja jooksul. Kui tööettevõtuleping on suunatud teatud tähtpäevaks tehtavale lõppresultaadile, siis ei saa seda käsitada kestvuslepinguna. 25.06.20 3-2-1- Ainuüksi sellest, et VÕS § 655 sätestab tellija 09 67-09 ülesütlemisõiguse, ei saa teha järeldust, et töövõtuleping on kestvusleping. 13
2) Millistele tunnustele peavad vastama lepingu sõlmimiseks tehtavad tahteavaldused? 3) Mille alusel lepinguid liigitatakse? Liigitunnuste alusel. 1. abstraktsed ja kausaalsed 2. tasulised ja tasuta 3. ühekülgsed ja mitmekülgsed 4. kahepoolsed ja mitmepoolsed 5. konsensuaalsed ja reaalsed sooritusele suunatud ja kestvuslepingud 7. tüüpilised ja ebatüüpilised 8. olemusest lähtuvad 9. eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud 4) Mis on kestvusleping? Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. 5) Mis on konsensuaalne leping? Leping mis loetakse sõlmituks siis kui on saavutatud kokkulepe. 6) Mis on sünallagmaatiline leping? Vastastikune kohustus, näiteks üks peab raha maksma, teine peab asja andma. 7) Millistest allikatest on võimalik tuletada võlasuhte poolte kohustusi? Seadusest, lepingutest 8) Selgita, mille poolest erinevad kohustus saavutada
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
hajutatud). Töösuhteid iseloomustab eelkõige töö tegemine alluvussuhtes töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile: - tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi; - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töötaja täidab kindlat funktsiooni, alludes tööandja kehtestatud reeglistikule; - tööandja määrab töö tegemise koha ja aja. Tööleping on kestvusleping, enamasti seovad lepingu pooled enda pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv. 1 Töö eest makstakse tasu. Töölepingu puhul tasu maksmist iseloomustab asjaolu, et tasu makstakse kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal. Tasu makstakse sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või töö on pooleli. Käsunduslepingute
Üürilepingu lõpetamine:Üürilepinguid saab tähtaja alusel jagada kaheks: Tähtajalised üürilepingud; Tähtajatud üürilepingud. Muutub tähtajaline üürileping tähtaja määdudes tähtajatuks juhul, kui üürnik jätkab tähtaja möödumisel asja kasutamist. Üks lepingupool, kes ei soovi lepingu pikenemist, peab teist lepingupoolt teavitama vastavast soovist 2 nädala jooksul, enne lepingu lõppemist. Kuna üürileping on oma olemuselt kestvusleping, siis toimub üürilepingu lõpetamine ülesse ütlemise kaudu. Lepingut on võimalik ülesse öelda korraliselt ehk leping lõppeb peale etteteatamisthtaja möödumist.Erakorraliseks lepingu lõpetamiseks on vaja aga mõjuvat põhjust.Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa üleütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlema poole huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäieli...
juhul loetakse leping pikenenuks järgnevaks üheks aastaks. Avaldaja leiab, et eelneva kokkuleppe põhjal on leping tähtajaline. Võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse paragrahv 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Üüri- leping kui püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping on oma olemuselt kestvusleping. Vastavalt VÕS paragrahvile 300 on tähtajalise üüri- lepingu puhul üüri tõstmine võimalik siis, kui on sõlmitud seaduses sätestatud tingi- musi arvestades kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta. Taolist kokkulepet pooled sõlminud ei olnud. Arvestades eeltoodut ning juhindudes üürivaidluste lahendamise seaduse paragrahvist 1 lg 1 palus üürnik tunnustada üüri tõstmise tühisust ja lugeda, et üür ei ole tõstetud. 28
Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja. Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käes...
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
mille puhul võib lepingust taganeda. Kui üürnik asja vastu võtab, kuigi teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingu tingimustele, kaotab ta lepingust taganemise õiguse. Kui puudus tekib asja kasutamise ajal, siis üürnik saab nõuda üksnes nende puuduste kõrvaldamist, mida ta oma kulul kõrvaldama ei pea. VÕS § 280 pisipuuduste kõrvaldamine sellised puudused, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Üürileping on kestvusleping, mis reeglina lõpetatakse ülesütlemisega. Kõige põhilisem üürniku nõue on puuduse või takistuse kõrvaldamise nõue, kusjuures nõude esitamiseks peavad esinema § 278 sätestatud eeldused. Puudused tuleb mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Seda mõistlikku aega hakatakse arvestama sellest momendist kui üürileandja puudusest teada sai või pidi sellest teada saama. Mõistliku aja määramisel tuleb hinnata ka vastava teenuse kättesaadavust
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Erinevalt loovutamisest jääb õiguste omajaks litsentsiandja ning tal on võimalus seaduses või lepingus sätestatud tingimustel leping üles öelda ja kasutusõigused endale tagasi saada. Loovutamine on tavaliselt ühekordne leping ja litsentsimine kestvusleping. 25 Ainulitsentsi kasutatakse tavaliselt juhul, kui litsentsisaaja on huvitatud kindlast konkurentsieelisest turul, nt ainuõigus levitada programmi Eesti Vabariigis. Sellisel juhul jäävad litsentsiandjale alles muud varalised õigused ja ta võib tarkvara edasi arendada ning muudes riikides levitada. Siiski saab lepingutingimustega sätestada ainulitsentsi nõnda, et see ei erine oma sisult õiguste loovutamisest. Lihtlitsents
Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja. Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga
VÕVS 24 lg 2 kohus ei saa olukorda muuta võlgnike jaoks ebasoodsamaks (võrreldes võlgniku poolt pakutuga) Pandipidajate nõudeid ei saa ilma pandipidaja nõusolekuta ümber kujundada. Otseselt mitte, kuid võlausaldajal teatud juhul selleks lihtsalt endal motivatsioon: tuleb vaadata seost VÕVS 24 lg 6 ja VÕVS 3 lg 1 vahel. * Üldiselt kujundatakse ümber sissenõutavaks muutunud nõudeid. * Krediidileping või muu kestvusleping. Võidakse ümberkujundamiskavas ette näha kestvuslepingu lõpetamine ja lõpetamise tagajärjel tekkinud kohustused saab ikkagi ümber kujundada. * Sama asja võib teha ka pandiga tagatud lepingu puhul. Tagatis realiseeritakse, katmata jäänud osa saaks ümber kujundada. See peaks tekitama pangas endas huvi võlgnikuga midagi kokku leppida
3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega. 3. maakleri- ja agendilepingud ei teki töö vaid varalised suhted Töölepingut iseloomustavad: 1. alluvussuhted 2. tasuline - tasu maksab alati tööandja (vähemalt miinimumpalga ulatuses) ja tasu maksmine tagatakse ka siis, kui töötaja temast mitteolenevatel põhjustel tööd teha ei saa 3. TL esemeks on töö protsess tervikuna
Omaniku kahju ja kasutusvaldaja kasu võrdlemisel tuleb mh arvestada saadud või saadavat kasutusvalduse tasu, kasutusvalduse tähtaega, kasutusvalduse üleminekut pärijale ja kasutusvalduse sisu. Kui omaniku ja kasutusvaldaja vahel on võlaõiguslik leping kasutusvalduse seadmiseks ja kasutusvaldaja rikub oma lepingulisi kohustusi, on omanikul õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh kasutusvalduse seadmise leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda. Lepingu täitmiseks üleantu tagastamisele (seega ka kinnisasja vabastamisele kasutusvaldusest) kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut. Riigikohtu otsus 3-2-1-106-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-13 36/67 Kui isikliku kasutusõiguse seadmisel on pooled kokkuleppega isikliku kasutusõiguse sisu
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Töölepingu seadus ja terve rida sellest madalamal seisvaid õigusakte (valitsuse ja mministrite määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivlepingud). Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad lepingupooled end pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv. Töölepingute puhul eeldatakse, et tööd tehakse teise isiku kasuks, ja eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult. Tööleping võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS §1 lg 1). Kui isik teeb teisele
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuvä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
