FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele
• VÕS § 127 lg 4: hüvitamine üksnes juhul, kui vastutusel põhinev asjaolu põhjustas kahju. 6. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. • VÕS § 115 lg-d 2 ja 3: võimalus anda täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Võlaõigus Eelduste kontroll: Järeldus: ÜLESÜTLEMINE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 alusel vastavalt VÕS § 196 lg-le 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kestvusleping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Mõjuv põhjus. • VÕS § 100: kohustuse rikkumine. 3. Avaldus. • VÕS § 195 lg 1: ülesütlemise avalduse tegemine teisele lepingupoolele. 4. Etteteatamistähtaeg. • VÕS § 196 lg 3: õigus üles öelda mõistliku aja jooksul pärast mõjuva põhjuse ilmnemist. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus LEPPETRAHV Hüpotees:
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele
Juurikas 2010-2011 12 2 17.03.2011 Töösuhe on tugev sõltuvussuhe Tööleping on kestvusleping enamasti seovad lepingu pooled end pikaajaliselt Töötaja ja tööandja on teineteisest oluliselt sõltuvad ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv töösuhte ajal Tööandja ettevõtluse tulemus sõltub töötaja tööst Tööd tehakse teise isiku kasuks ja Tööandja kannab ettevõtlusega seotud riisiko,
• Lepingust taganemise tagajärjed on kahesugused: • lepingust taganemine lõpetab lepingust tulenevad õigused ja kohustused, eelkõige lõpeb taganemisega lepingu täitmise nõue. • lepingust taganemise toime on ka tagasiulatuv. Nimelt peavad lepingu pooled peale taganemist lepingu alusel üleantu ja saadu (VÕS § 189 lg 1) teineteisele tagastama. Lepingute lõpetamine • Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. • Kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Lepingute lõpetamine • Lepingu võib ülesse öelda: • Kui üks lepingu pool on oma kohustusi rikkunud (lepingu lõpetamiseks esineb mõjuv põhjus); • Kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olevad tingimused.
tegeliku elukoha märkimine töölepingus on vajalik seetõttu, et tööandjal oleks vajadusel võimalik edastada posti teel ) Juriidilise isiku asukoht juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Kui tööandjaks on juriidiline isik, siis peab töölepingus olema kirjas ka juriidilise isiku esindaja nimi, kes töölepingu allkirjastab. Veel andmed, mida vajalikuks peetakse (telefon, email) 2) Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg. Tööleping on nn. kestvusleping, st edaspidi seovad pooli pikaajalised suhted. Need ajad võivad kattuda kuid võivad olla ka erinevad. Lepingu sõlmimise päevana tuleb kirjutada allakirjutamise päev. Kui kirjalik leping on enne tööle asumist sõlmimata jäänud, siis tuleb töölepingu sõlmimise ajana näidata töötaja tööleasumise aeg. Tööle asumise ajast hakatakse arvestama tööstaazi töötaja juures ja puhkuse andmisel nõutavat staazi. 3) Tööülesannete kirjeldus
kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu. VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum.
rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 6. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 7. Töölepingu mõiste Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ning töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga
• Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused. 3. Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. Kohustuse täitmise nõudmine – kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist.
jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Ülesütlemise liigid: 1) Määramata tähtajaga kestvuslepingute puhul pole pooled määranud nende kestvuse pikkust. Selliste lepingute puhul tuleb esmalt kõne alla lepingu lõpetamine "korralise ülesütlemisega" (VÕS § 195 lg 3), mis tähendab ükskõik mis põhjusel mõistliku etteteatamisega lepingu lõpetamist. 2) Määratud ajaks sõlmitud kestvusleping. Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja automaatselt) vastava tähtaja möödumisega ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud (erandina kui pooled on vastava võimaluse osas kokku leppinud). Erakorraline ülesütlemine ei vasta tavaliselt poolte poolt kokku lepitule ning vajab kehtivuseks (erandina võrreldes korralise ülesütlemisega) eraldi (ülesütlemis)põhjust, millele aluse annab § VÕS § 196.
ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu (Vabariigi valitsuse poolt on kehtestatud vastav tööde ja ohutegurite loetelu). (1: 302-303) 2.5 Töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg (Tööleping on nn. kestvusleping, st edaspidi seovad pooli pikaajalised suhted. Need ajad võivad kattuda kuid võivad olla ka erinevad. Lepingu sõlmimise päevana tuleb kirjutada allakirjutamise päev. Kui kirjalik leping on enne tööle asumist sõlmimata jäänud, siis tuleb töölepingu sõlmimise ajana näidata töötaja tööleasumise aeg. Tööle asumise ajast hakatakse arvestama tööstaazi töötaja juures ja puhkuse andmisel nõutavat staazi); tööülesannete kirjeldus;
3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivad tavad; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõte VÕS § 23 lg 2 - koostöökohustus Tähtsuselt: 1) põhikohustused – lepingu olemuse määravad kohustused 2) kõrvalkohustused – abistavad või tagamise eesmärgil võetud kohustused (nt käendus, leppetrahv, käsiraha, garantii) Ajalisest kestvusest tulenevad: 1) ühekordsed nt müük VÕS § 208 2) kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 (nt üürileping). Kestvusleping võib olla ka ühekordne leping, kui pool peab olema püsivalt valmis soorituseks (nt käendusleping, mis on antud tähtaega määramata ehk nõudmisel) Kohustuste olemusest (VÕS §24): 1) kohustuseks saavutada teatud tulemus e. Tulemuse saavutamiseks 2) kohustus teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks e. Tegevuse tegemiseks - võimaldab hinnata lepingu täitmist ning - määratleda nõudeid kohustuse rikkumise korral Kohustuste kohane täitmine- lõpetab võlasuhte §186 p1 1
4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Taganemine ja ülesütlemine - peaaegu õiguskaitsevahendid. süsnüümid. ketsvuslepingut öeldakse üles, ja tavalisest lepingust taganetakse kestvusleping - nt tähtajatu üürileping. kestvusleping on müügi või tööleping, täitmise tähtaeg on märgitud. Ülesütlemise ja taganemise korral teeb üks lepingu poole avalduse/teadaande, et soovib taganeda. kui toimunud on lepingu oluline rikkumine ja üks pool on selle tulemusel taganenud, ja peale seda saab järgneda ainult kahju hüvitamine. taganemisest ei saa enam tagasi põrgata lepingu täitmisse. § 116
05 60-05 kestvuslepinguks, kui lepingu sisuks on teatava töö korduv tegemine pikema aja jooksul. Kui tööettevõtuleping on suunatud teatud tähtpäevaks tehtavale lõppresultaadile, siis ei saa seda käsitada kestvuslepinguna. 25.06.20 3-2-1- Ainuüksi sellest, et VÕS § 655 sätestab tellija 09 67-09 ülesütlemisõiguse, ei saa teha järeldust, et töövõtuleping on kestvusleping. 13
2) Millistele tunnustele peavad vastama lepingu sõlmimiseks tehtavad tahteavaldused? 3) Mille alusel lepinguid liigitatakse? Liigitunnuste alusel. 1. abstraktsed ja kausaalsed 2. tasulised ja tasuta 3. ühekülgsed ja mitmekülgsed 4. kahepoolsed ja mitmepoolsed 5. konsensuaalsed ja reaalsed sooritusele suunatud ja kestvuslepingud 7. tüüpilised ja ebatüüpilised 8. olemusest lähtuvad 9. eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud 4) Mis on kestvusleping? Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. 5) Mis on konsensuaalne leping? Leping mis loetakse sõlmituks siis kui on saavutatud kokkulepe. 6) Mis on sünallagmaatiline leping? Vastastikune kohustus, näiteks üks peab raha maksma, teine peab asja andma. 7) Millistest allikatest on võimalik tuletada võlasuhte poolte kohustusi? Seadusest, lepingutest 8) Selgita, mille poolest erinevad kohustus saavutada
asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping; Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi (laenuleping (VÕS § 396), üürileping (VÕS § 271)); Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta (kinkeleping (VÕS § 259), tasuta kasutamise leping (VÕS § 389)); Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate kohustuste (tööleping, üür jne) või korduvate kohustuste täitmisele(nt materjali korduv või seadmeet ositi tarne); Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused (materjali pidev tarne jms suhted). 3. Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. Kohustuse täitmise nõudmine – kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist
hajutatud). Töösuhteid iseloomustab eelkõige töö tegemine alluvussuhtes töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile: - tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi; - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töötaja täidab kindlat funktsiooni, alludes tööandja kehtestatud reeglistikule; - tööandja määrab töö tegemise koha ja aja. Tööleping on kestvusleping, enamasti seovad lepingu pooled enda pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv. 1 Töö eest makstakse tasu. Töölepingu puhul tasu maksmist iseloomustab asjaolu, et tasu makstakse kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal. Tasu makstakse sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või töö on pooleli. Käsunduslepingute
Üürilepingu lõpetamine:Üürilepinguid saab tähtaja alusel jagada kaheks: Tähtajalised üürilepingud; Tähtajatud üürilepingud. Muutub tähtajaline üürileping tähtaja määdudes tähtajatuks juhul, kui üürnik jätkab tähtaja möödumisel asja kasutamist. Üks lepingupool, kes ei soovi lepingu pikenemist, peab teist lepingupoolt teavitama vastavast soovist 2 nädala jooksul, enne lepingu lõppemist. Kuna üürileping on oma olemuselt kestvusleping, siis toimub üürilepingu lõpetamine ülesse ütlemise kaudu. Lepingut on võimalik ülesse öelda korraliselt ehk leping lõppeb peale etteteatamisthtaja möödumist.Erakorraliseks lepingu lõpetamiseks on vaja aga mõjuvat põhjust.Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa üleütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlema poole huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
taganemist. Ülesütlemine (1) Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. (3) Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). (4) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
juhul loetakse leping pikenenuks järgnevaks üheks aastaks. Avaldaja leiab, et eelneva kokkuleppe põhjal on leping tähtajaline. Võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse paragrahv 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Üüri- leping kui püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping on oma olemuselt kestvusleping. Vastavalt VÕS paragrahvile 300 on tähtajalise üüri- lepingu puhul üüri tõstmine võimalik siis, kui on sõlmitud seaduses sätestatud tingi- musi arvestades kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta. Taolist kokkulepet pooled sõlminud ei olnud. Arvestades eeltoodut ning juhindudes üürivaidluste lahendamise seaduse paragrahvist 1 lg 1 palus üürnik tunnustada üüri tõstmise tühisust ja lugeda, et üür ei ole tõstetud. 28
Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja. Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga
46. Korraline ülesütlemine (1) Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. (3) Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). 4) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
kahepoolne ~ двухсторонний договор mitmepoolne ~ многосторонний договор varaliste huvide järgi по имущественным интересам: tasuline ~ возмездный договор tasuta ~ безвозмездный договор kestuse järgi по длительности tähtajaline ~ срочный договор tähtajatu ~ бессрочный договор kestvusleping внесрочный ehkдлщийся договор ~ õigusabi kohtaдоговор о правовой помощи agendileping агентский договор aleatoorne ~алеаторный договр eelleping предварительный договор eraõiguslik ~ частноправовой договор ettevõttega seotud ~договор, связанный с предприятием garantiilepingгарантийный договор
§ 195. Lepingu korraline ülesütlemine (1) Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. (3) Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). (4) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
mille puhul võib lepingust taganeda. Kui üürnik asja vastu võtab, kuigi teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingu tingimustele, kaotab ta lepingust taganemise õiguse. Kui puudus tekib asja kasutamise ajal, siis üürnik saab nõuda üksnes nende puuduste kõrvaldamist, mida ta oma kulul kõrvaldama ei pea. VÕS § 280 pisipuuduste kõrvaldamine sellised puudused, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Üürileping on kestvusleping, mis reeglina lõpetatakse ülesütlemisega. Kõige põhilisem üürniku nõue on puuduse või takistuse kõrvaldamise nõue, kusjuures nõude esitamiseks peavad esinema § 278 sätestatud eeldused. Puudused tuleb mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Seda mõistlikku aega hakatakse arvestama sellest momendist kui üürileandja puudusest teada sai või pidi sellest teada saama. Mõistliku aja määramisel tuleb hinnata ka vastava teenuse kättesaadavust
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu tunnused: kestvusleping; töötaja ja tööandja vaheline leping, mille esemeks on ühe isiku poolt tehtav töö; üheks pooleks alati füüsiline isik (töötaja), tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik; tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu (kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal). Töösuhteid iseloomustab alluvussuhe: tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi, töötaja allub tööandja
§ 195. LEPINGU KORRALINE ÜLESÜTLEMINE (1) Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. (3) Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). (4) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt.
litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Erinevalt loovutamisest jääb õiguste omajaks litsentsiandja ning tal on võimalus seaduses või lepingus sätestatud tingimustel leping üles öelda ja kasutusõigused endale tagasi saada. Loovutamine on tavaliselt ühekordne leping ja litsentsimine kestvusleping. 25 Ainulitsentsi kasutatakse tavaliselt juhul, kui litsentsisaaja on huvitatud kindlast konkurentsieelisest turul, nt ainuõigus levitada programmi Eesti Vabariigis. Sellisel juhul jäävad litsentsiandjale alles muud varalised õigused ja ta võib tarkvara edasi arendada ning muudes riikides levitada. Siiski saab lepingutingimustega sätestada ainulitsentsi nõnda, et see ei erine oma sisult õiguste loovutamisest. Lihtlitsents
Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja. Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga
VÕVS 24 lg 2 kohus ei saa olukorda muuta võlgnike jaoks ebasoodsamaks (võrreldes võlgniku poolt pakutuga) Pandipidajate nõudeid ei saa ilma pandipidaja nõusolekuta ümber kujundada. Otseselt mitte, kuid võlausaldajal teatud juhul selleks lihtsalt endal motivatsioon: tuleb vaadata seost VÕVS 24 lg 6 ja VÕVS 3 lg 1 vahel. * Üldiselt kujundatakse ümber sissenõutavaks muutunud nõudeid. * Krediidileping või muu kestvusleping. Võidakse ümberkujundamiskavas ette näha kestvuslepingu lõpetamine ja lõpetamise tagajärjel tekkinud kohustused saab ikkagi ümber kujundada. * Sama asja võib teha ka pandiga tagatud lepingu puhul. Tagatis realiseeritakse, katmata jäänud osa saaks ümber kujundada. See peaks tekitama pangas endas huvi võlgnikuga midagi kokku leppida
3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega. 3. maakleri- ja agendilepingud ei teki töö vaid varalised suhted Töölepingut iseloomustavad: 1. alluvussuhted 2. tasuline - tasu maksab alati tööandja (vähemalt miinimumpalga ulatuses) ja tasu maksmine tagatakse ka siis, kui töötaja temast mitteolenevatel põhjustel tööd teha ei saa 3. TL esemeks on töö protsess tervikuna
Omaniku kahju ja kasutusvaldaja kasu võrdlemisel tuleb mh arvestada saadud või saadavat kasutusvalduse tasu, kasutusvalduse tähtaega, kasutusvalduse üleminekut pärijale ja kasutusvalduse sisu. Kui omaniku ja kasutusvaldaja vahel on võlaõiguslik leping kasutusvalduse seadmiseks ja kasutusvaldaja rikub oma lepingulisi kohustusi, on omanikul õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh kasutusvalduse seadmise leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda. Lepingu täitmiseks üleantu tagastamisele (seega ka kinnisasja vabastamisele kasutusvaldusest) kohaldatakse VÕS §-des 189-191 sätestatut. Riigikohtu otsus 3-2-1-106-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-13 36/67 Kui isikliku kasutusõiguse seadmisel on pooled kokkuleppega isikliku kasutusõiguse sisu
kohustuste kehtivust. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni
2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Töölepingu seadus ja terve rida sellest madalamal seisvaid õigusakte (valitsuse ja mministrite määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivlepingud). Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad lepingupooled end pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv. Töölepingute puhul eeldatakse, et tööd tehakse teise isiku kasuks, ja eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult. Tööleping võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS §1 lg 1). Kui isik teeb teisele
Õiguskaitsevahenditega seonduvat vaata eespoolt. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 peavad pooled lepingust taganemisel välja andma ka viljad ja muud kasu, mis nad lepingu täitmisest said. Vastavalt TsÜS § 62 lg-le 1 on esemest saadav kasu eseme viljad, mis võivad olla õigusviljad ja asja viljad ning eseme kasutamisest saadavad eelised. 69 Lepingu ülesütlemine Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis on kohaldatav kestvuslepingutes. Kestvuslepingu definitsioon on antud VÕS § 195 lg-s 3 (kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele). Ülesütlemise põhjused võib liigitada kolmeks põhijuhuseks: 1) kohustuste rikkumine
Õiguskaitsevahenditega seonduvat vaata eespoolt. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 peavad pooled lepingust taganemisel välja andma ka viljad ja muud kasu, mis nad lepingu täitmisest said. Vastavalt TsÜS § 62 lg-le 1 on esemest saadav kasu eseme viljad, mis võivad olla õigusviljad ja asja viljad ning eseme kasutamisest saadavad eelised. 69 Lepingu ülesütlemine Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis on kohaldatav kestvuslepingutes. Kestvuslepingu definitsioon on antud VÕS § 195 lg-s 3 (kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele). Ülesütlemise põhjused võib liigitada kolmeks põhijuhuseks: 1) kohustuste rikkumine
Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Kestvuslepingud on sellised lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Tehakse vahet määramata ja määratud ajaga kestvuslepingute vahel. Määramata e tähtajatult sõlmitavate kestvuslepingute puhul võib kumbki pool lepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles õelda korraline ülesütlemine. Sel juhul ei ole tavaliselt vaja esile tuua ülesütlemispõhjusi. Kestvusleping võib olla ka tähtajaline. Siis lõpeb lepingusuhe tähtaja möödumisel ja korralist ülesütlemist ei toimu. Vajadus lõpetada leping kohe, ilma ülesütlemistähtajata võib tekkida ka tähtajatute kestvuslepingute puhul tegemist on erakorralise ülesütlemisega ja see vajab ülesütlemispõhjust. Selleks võib olla: o kohustuse rikkumine ja o muutused lepingulises või selle aluseks olevas suhtes.
aknavannis ja vee äravoolu kummiluttides on põhjuslikus seoses tekkinud ummistusega ja selle tagajärjel tekkinud mootoririkkega. Selleks tuleb vastata küsimusele, kas ka ilma okasteta oleks tekkinud ummistus, mis tõi kaasa aknavanni täitumise veega ja mootoririkke. 3-2-1-104-11, pp 20-23- oluline rikkumine Lepingust taganemise alus võib tuleneda seadusest või lepingust. Võlaõigusseadus seob taganemise õiguse üldiselt teise poole käitumisega, st lepingust, mis ei ole kestvusleping, võib VÕS § 116 lg 1 alusel taganeda üksnes juhul, kui teine pool lepingut oluliselt rikub, mitte aga nt lepingust taganeda soovivast poolest enesest või n-ö välisest põhjusest tingituna. Erandlik võimalus taganeda asjaolude muutumise tõttu sisaldub VÕS § 97 lg-s 5. Kokkuleppel võivad pooled lepingust taganemise aluseid VÕS §-st 5 tulenevalt vähemalt üldjuhul nii täpsustada, laiendada kui ka kitsendada. Poolte sõlmitud lepingu tekstist ei nähtu, et pool võiks
annaabi.ee 
