Nõude alusnormid - eriosa või üldosa vastavad sätted Üldosa: § 108-118 või erinormid nt: - müügilepingust taganemine - § 222 - kinkelepingust taganemine - § 267 p 3 - Leppetrahv (§ 158) – kui tagatis ja kui õkv ÕKV kasutamine: I Materiaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - Rikkumine (§ 100 + erinorm) - Vastutus (nt § 103 lg 1) - Muud vastava õkv materiaalõiguslikud eeldused II Formaalsed eeldused (sõltub õkv-st) - teade õkv kasutamise kohta, tahteavaldus (kujundusõigus või nõue (nt § 188 lg 1) või teade rikkumise ja ülevaatamise kohta nt § 219, 220 - aeg (mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisel nt VÕS § 108 lg 3 vm preklusiivtähtajad; aegumine) - teate vorm (üürileping) III. Vastuväited Formaalsete eelduste mittetäitmise tagajärjed (vt nt VÕS § 221) – 1) piiratud õkv kasutamine 2) õkv kaotamine ÕKV kasutamise üldised piirangud: 1) § 101 lg 3 (venire contra factum proprium)
Kohalviibija ei pea olema füüsiliselt samas ruumis, võib olla ka nt online suhtlus. Eemalviibijale tah.avalduse tegemise kättesaanuks lugemine TsÜS § 69 lg 3 Arvete kättesaamise kinnitus pärast lepingu sõlmimist on lepingu täitmine. Üürileping 2 aastaks. Üürnik jääb 3kuu üüri võlgu ja ütleb selle lepingu erakorraliselt üles 8 kuud enne 2 aasta täitumist. Üüripinna vabastab, kui kaks aastat täitub. Mida saaks üürileandja nõuda? Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus. VÕS § 1043 on siis, kui lepingut pole. Mis mõjutab lepingu kehtivust? Isikutega seotud küsimused (nt teovõime, otsustusvõime); vormiga seotud tingimused; sisuga seotud tingimused (avalik kord, head kombed, seadusest Laenuleping üürniku ja üürileandja vahel. Üürnik on võlgnik ja jääb laenumaksetega hiljaks. Üürileandja ütleb (rikutud) üürilepingu üles, kui üürnik ei tasu võlgnevust. Nende vahel on kaks õigussuhet. Üürileandjal on
muu kahju , mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Edasivolitus esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindaja on edasivolitamise õigus. Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks. 15. Selgita aegumise õiguslikku tähendust? Ainult nõudeõigus saab aeguda (kujundusõigus, vastuõigus, isik.õigus ei saa aeguda) Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. Võlgnik ei pea seisma silmitsi nõuetega, mille pikaajalise mitteesitamise tagajärjel on tema tõendamisvõimalused kahanenud ja mille regressivõimalused on aja jooksul tõenäoliselt samuti halvenenud. Võlgniku huvide
sisaldab (kooskõlas hea usu põhimõtetega ja kommetega) SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE LIIGID Oluliseim liigitus kohustatud isiku määratluse alusel: 1) Absoluutsed – õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlalt määratud (näiteks isikuõigused, asjaõigused, intellektuaalne omand) 2) Relatiivsed – õigustatud isiku õigus konkreetselt määratletud teise isiku suhtes (nõudeõigus, kujundusõigus, vastuõigus); kehtivad eelkõige võlaõiguses Muud subjektiivsed õigused: 1) korporatiivsed – juriidilise isiku liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused 2) hõivamisõigus (AÕS §96) Valdkonnapõhiline liigitus: perekonna-, pärimis-, asja-, võla-, ühinguõiguslikud ja intellektuaalsest omandist tulenevad õigused SUBJEKTIIVNE ÕIGUS, TSIVIILÕIGUSSUHE JA KOHUSTUS:
Seadus sätestab eelduse, mille kohaselt tagastatud võladokument tõendab kohustuse täitmist. Kohustuse täitnud võlgnik võib nõuda kohustuse kohta väljaantud võladokumenti tagasi koos kviitungiga või kviitungi asemel. Kui võladokument on võlausaldaja käes, siis eeldatakse, et kohustus on täitmata ja võlgnik peab hakkama tõendama, et kohustus on juba täidetud. Tasaarvestus § 197 - tasaarvestus on kujundusõigus, mille kasutamise korral poolte vastastikused samaliigilised nõuded katuuvad ulatuses lõppevad - vastastuolised samaliigilised nõuded lõpevad kattuvas ulatuses - kujundusõigus - tagasiulatuv toime- tasaarvestusel osalevad nõuded lõpevad tasaarvestuse avalduse tegemise korral tagasiulatuvalt ajaltes ajast, mil tasaarvestuse olukord tekkis. - see ei toimu automaatselt, on vaja vastavasisulist tahteavaldust Eeldused:
Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol. Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus. Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud). Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus). Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid. Viimase puhul nõuab seadus rangemaid meetmeid. Tahte teooria kogu VõS sellel ka põhineb. Sellel põhineb ka eraautonoomia ehk individuaalse tahte väljendamisel. Arvestatakse ainult poolte tahet ja välistatakse muud asjaolud või komponendid
liikme lepinguga. Kas tasu vähendamisel oli materiaalõiguslik alus? ÄS § 180 1 lg 3 kaks eeldust: maj seis oluliselt halvenenud ja tasu maksmine äärmiselt ebaõiglane. Eeldused ei ole täidetud, kuna dividendide maksmise vähendamine ei tähenda maj seisu olulist halvenemist. See, et ühingul läheb halvasti, ei tähenda kohe seda, et juhatuse kulusid tuleb vähendada! Kas tasu vähendamine on nõude- või kujundusõigus? Nõudeõigus, tuleneb lg-st 3 „OÜ võib nõuda…“. Peaks olema ja varem oli kujundusõigus. Kuidas laheneb kellegi tasu vähendamine praktikas, kui tegu kujundusõigusega? Talle hakatakse vähem maksma ja kui ta ei nõustu, siis läheb minema. Nõudeõiguse puhul kas jätkab või vaidlevad kohtus (ei jõua kohtusse, kuna lastakse lahti). 15 kaasus Kas tehing on kehtiv? Kui notar on tehingu tõestanud, kas tähendab, et tehing on seaduslik ja kehtiv? Ei. Alusnorm TsÜS § 34 lg 1
Lisaks, B ei soovi probleemi kõrvaldada, sest tema arvates on kõik korras, kuna korteri müümise ajal tema tugines kinnistusraamatus olevatele andmetele. 5. Hinna alandamiseks peab A esitama B-le avaldust (VÕS § 112 lg 2 lause 1). Hinna alandamise avaldus on vormivaba avaldus. Ehk eeldame, et A esitas hinna alandamise avalduse B-le. 6. Seaduses ei ole sätestatud hinna alandamise tähtaega. Ostuhinna alandamine on kujundusõigus ning kujundusõigusena ei allu see ka aegumisele TsÜS § 142 lg 1 mõttes. Ehk eeldame, et hinna alandamise avaldus oli tehtud mõistliku aja jooksul. 7. VÕS § 112 lg 1 kohaselt hinda saab alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Järeldus: A saab korteri hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse.
10 sendi) ja viivise väljamõistmiseks Õiguslik probleem: RK: „Seega tuleb põhivõlgniku vastuväidetest eristada põhivõlgnikule kuuluvaid kujundusõigusi, mille teostamine võib tuua kaasa käendatava kohustuse lõppemise või vähenemise. Ka õigus käendatud kohustus tasaarvestada kuulub kujundusõiguste hulka. Erinevalt põhivõlgnikule kuuluvatest vastuväidetest, mida käendaja saab kasutada põhivõlgnikust sõltumatult, annab põhivõlgnikule kuuluv kujundusõigus – tasaarvestusõigus – käendajale üksnes ajutise täitmisest keeldumise õiguse. Põhivõlgnikule kuuluvat tasaarvestusõigust ei saa käendaja kasutada (aga põhivõlgnik ise küll).“ – VÕS §149 lg 1 ja 3 RKRKo 2-16-8219/39, p 14.1.14.3 – tarbijakäenduse ülevõtmine, vastutuse piirmäär. Asjaolud: Maris Narrussoni hagi 123 Grupp OÜ ja Andres Elvisto vastu solidaarselt 89 550 euro 99 sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem:
2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus. Need on samuti õigused igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused õigused konkreetsete isikute vastu 2.1. Nõudeõigus juriidiliselt tagatud võimalus nõuda kelleltki konkreetselt isikult mingi tegevuse sooritamist või sellest hoidumist. 2.2. Kujundusõigus - õigus kellegi konkreetse isiku suhtes teatud viisil käituda, mis muudab või lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhte; nt. õigus lepingust taganeda või leping üles öelda (mõlemad kujundusõigused, mis viivad lepingulise suhte lõppemiseni). Taganemisest räägitakse ühekordsete lepingute puhul, ülesütlemisest räägitakse kestuslepingute (nt. üürileping) puhul. 2.3
1.2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand – õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus. Need on samuti õigused igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused – õigused konkreetsete isikute vastu 2.1. Nõudeõigus – juriidiliselt tagatud võimalus nõuda kelleltki konkreetselt isikult mingi tegevuse sooritamist või sellest hoidumist. 2.2. Kujundusõigus - õigus kellegi konkreetse isiku suhtes teatud viisil käituda, mis muudab või lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhte; nt. õigus lepingust taganeda või leping üles öelda (mõlemad kujundusõigused, mis viivad lepingulise suhte lõppemiseni). Taganemisest räägitakse ühekordsete lepingute puhul, ülesütlemisest räägitakse kestuslepingute (nt. üürileping) puhul. 2.3
müüma. Kui ostja tahab pärast müüa, siis M on ostueelõigus. Piiratud asjaõigused on õigused võõrale asjale. Teatud juhtudel võib piiratud asjaõigus omane õigus. Asjaõigus käib kaasas. · intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele. Relatiivsed õigused õigused konkreetse isiku vastu. · nõudeõigus õigus nõuda teiselt poolelt teatud käitumist. · kujundusõigus õigustatud isiku võimalus ise teatud viisil käituda, mis viib õigussuhte muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks keeldub maksmast, sest kaup on kätte saamata, teine omakorda ei anna kaupa üle, kuna raha pole makstud. Muud liigid · korporatiivsed õigused liikmeks, osanikuks, aktsionäriks olemisest tulenevad õigused.
müüma. Kui ostja tahab pärast müüa, siis M on ostueelõigus. Piiratud asjaõigused on õigused võõrale asjale. Teatud juhtudel võib piiratud asjaõigus omane õigus. Asjaõigus käib kaasas. · intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele. Relatiivsed õigused õigused konkreetse isiku vastu. · nõudeõigus õigus nõuda teiselt poolelt teatud käitumist. · kujundusõigus õigustatud isiku võimalus ise teatud viisil käituda, mis viib õigussuhte muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks keeldub maksmast, sest kaup on kätte saamata, teine omakorda ei anna kaupa üle, kuna raha pole makstud. Muud liigid · korporatiivsed õigused liikmeks, osanikuks, aktsionäriks olemisest tulenevad õigused.
Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti olulise lepingu rikkumise tagajärjel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Taganemine ja ülesütlemine Lepingust taganemine on võlasuhte lõppemise tehinguline alus. Taganemisõigus on oma olemuselt lepingu lõpetamisele suunatud kujundusõigus, mille teostamiseks peab taganemisõigust omav lepingupool tegema vastavasisulise tahteavalduse (VÕS § 188 lg 1). Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 – 194, mis laienevad dispositiivselt igasugusele lepingust taganemisele, mida ei ole seaduses eraldi reguleeritud või kui puudub vastavasisuline poolte kokkulepe
Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti olulise lepingu rikkumise tagajärjel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Taganemine ja ülesütlemine Lepingust taganemine on võlasuhte lõppemise tehinguline alus. Taganemisõigus on oma olemuselt lepingu lõpetamisele suunatud kujundusõigus, mille teostamiseks peab taganemisõigust omav lepingupool tegema vastavasisulise tahteavalduse (VÕS § 188 lg 1). Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 194, mis laienevad dispositiivselt igasugusele lepingust taganemisele, mida ei ole seaduses eraldi reguleeritud või kui puudub vastavasisuline poolte kokkulepe
kasutusõigus 2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus. . 3.Omandamisõigus e. ostueesõigus · Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus) Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes. · Nõudeõigused õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist · Kujundusõigus õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles öelda, hinda alandada) · Vastuõigused õigus teatud viisil käituda teise poole käitumise suhtes.(nt õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, seni kuni teine ei ole oma kohustust täitnud) Muud õigused Nt. korporatiivsed õigused juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused (hõivamisõigus- peremehetu vara on õigus omandada)
Pmst on suunatud fiktiivsetele lepingutele. Tühistatav tehing: § 90. Tehingu tühistamise mõiste (1) Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tehingu tühistamise õigus on tehingu teinud isiku kujundusõigus, mille teostamisega on võimalik algselt kehtivalt teatud tehing muuta tühiseks. (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. 42
leping on tühine. Kui üks osa on tühine,siis see ei too kaasa teiste osade tühisuse. 8.3 Tühistatav tehing 8.3.1 Tühistamise mõiste ja alused Kui midagi on sisul või vormil viga, siis on leping kohe tühine. Aga on olemas ka väiksemaid puudusi, mis ei too kaasa kohe tühisust. Aga nad on piisavalt tähtsald, et inimene tahaks tehingut tühistada. Sellised puudused, mis annavad õiguse tehingu 1 poolel tehingtühistada. Tühistamine täh, et tühistamise õigus on 1 kujundusõigustest. Kujundusõigus on see subj õiguse liik, mille alusel on võimalik tsiviilõigusi lõpetaja või midagi. 1 pool teeb tühistamise avalduse ja teine võtab vastu ja siis ongi tühistatud. Aga ainult seaduses ammendatud sätestatud alused: · Eksimus · Pettus · Ähvardus ja vägivald Kui tehing on tühistatud, siis on see samahea kui et see oleks algusest peale kehtetu olnud (alusetult rikastumise sätetele tugunedes saab midagi teha, kui vaja).
Kui üks osa on tühine,siis see ei too kaasa teiste osade tühisuse. 8.3 Tühistatav tehing 8.3.1 Tühistamise mõiste ja alused Kui midagi on sisul või vormil viga, siis on leping kohe tühine. Aga on olemas ka väiksemaid puudusi, mis ei too kaasa kohe tühisust. Aga nad on piisavalt tähtsald, et inimene tahaks tehingut tühistada. Sellised puudused, mis annavad õiguse tehingu 1 poolel tehingtühistada. Tühistamine täh, et tühistamise õigus on 1 kujundusõigustest. Kujundusõigus on see subj õiguse liik, mille alusel on võimalik tsiviilõigusi lõpetaja või midagi. 1 pool teeb tühistamise avalduse ja teine võtab vastu ja siis ongi tühistatud. Aga ainult seaduses ammendatud sätestatud alused: Eksimus Pettus Ähvardus ja vägivald Kui tehing on tühistatud, siis on see samahea kui et see oleks algusest peale kehtetu olnud (alusetult rikastumise sätetele tugunedes saab midagi teha, kui vaja).
Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud õigesti, et võlgniku pankrotihaldur saab tagasivõitmise korras sekkuda võlgniku tehingutesse ja toimingutesse. Vastasel juhul asuks kohus laiendavalt tõlgendama seaduses ammendavalt loetletud tagasivõitmise aluseid, mis ei ole lubatud. Vaidlusalused tasaarvestusavaldused ei rajane võlgniku tahteavaldustel, mida saaks viidatud sätete alusel tagasi võita, vaid võlausaldajate tahteavaldustel. Tasaarvestus on tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus, nagu õigesti osutas ringkonnakohus. Kolleegium on selgitanud, et pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt Riigikohtu 14. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Seega ei saanud võlgniku pankrotihaldur tagasivõitmise korras taotleda kostjate ühepoolsetel tahteavaldustel
kui ta on saanud teate aktsiate võõrandamise kohta ning talle on teatavaks tehtud esimese võõrandamislepingu tingimused. Viimane on oluline seetõttu, et ostueesõiguse teostajale oleks teada aktsiate võõrandamise tingimused, sh müügihind, selle tasumise aeg ja koht, samuti võimalikud kõrvalkohustused (nt aktsiad võõrandanud aktsionäri poolt aktsiaseltsile antud laenude tagasinõuete loovutamine aktsiate omandajale). Ostueesõiguse teostamine on kujundusõigus, millega ostueesõiguse teostaja ja aktsiate võõrandaja vahel loetakse sõlmituks leping samadel tingimustel esimese võõrandamislepinguga. Seega ei ole ostueesõigust võimalik teostada esimese lepingu tingimustest teistel tingimustel ning ostueesõigust omavatel aktsionäridel on võimalik üksnes valida, kas nad soovivad või ei soovi aktsiaid omandada selles lepingus kokkulepitud tingimustel. Sellest tulenevalt puudub ka
kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. Üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189191 sätestatut. Ülesütlemine on lepingust taganemisele olemuslikult vastandlik lepingu lõpetamise võimalus. Lepingu ülesütlemine on oma olemuselt, nii nagu seda on lepingust taganemise õigus, lepingulise võlasuhte lõpetamisele suunatud kujundusõigus. Vastupidiselt lepingust taganemisele ei too aga lepingu ülesütlemine kaasa lepingu tagasitäitmist ning juba üleantu tagastamise - või väljaandmiskohustuse tekkimist. Tulenevalt võlaõigusseadusest on lepingu ülesütlemine kui lepingu lõpetamise viis kohaldatav kestvuslepingutes. Võlaõigusseaduse § 195 lg-s 3 antud kestvuslepingute legaaldefinitsiooni järgi on need lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele.
ulatuses ei täideta. Kui nimetud tingimusi ei ole avalduses välja toodud, siis on liisinguandja poolt tehtud avaldus vorminõuete rikkumise tõttu tühine, tulenevalt TsÜS § 83 lg 1. Liisingulepingu kui kestvuslepingu ülesütlemisele kohaldub üldiselt VÕS § 195 ning ülesütlemisavalduse tegemisele ei ole erisätteid ka liisingulepingut reguleerivates VÕS §-des 361-367. Ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Kuna ülesütlemine on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse üldised nõuded tahteavaldustele. VÕS § 367 tuleneb erinorm liisingulepingu lõpetamisega seotud tagajärgede kohta. Üks olulisemaid tagajärgi, mis kaasneb liisingulepingu lõpetamisega on seotud kulutuste hüvitamisega. Nimelt
annaabi.ee 
